Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
25.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-15513
Tsiviilasi
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri tegevusele täiteasjades nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.03.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
kohtutäitur Priit Petteri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (registrikood 12150756), lepinguline esindaja v/adv Arsi Pavelts Puudutatud isik I kohtutäitur Priit Petter Puudutatud isik II/võlgnik OÜ Lamaran Grupp (registrikood 11010740), seaduslik esindaja Leonid Jakerson Puudutatud isik III/sissenõudja Gatsby OÜ (registrikood 10100978), seaduslik esindaja Jaanus Glaase
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 21.03.2016 määrus jätta muutmata.
2.Kohtutäitur Priit Petteri määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Kohtutäitur Priit Petteri taotlused täiteasjade nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498 ning tsiviilasja nr 2-13-36021 toimikute tsiviilasja juurde võtmiseks ja käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-159564 lõpplahendi jõustumiseni jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda.
5.Rahuldada Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista kohtutäitur Priit Petterilt välja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ kasuks määruskaebuse menetlemisega seotud õigusabikulu 1554 eurot.
7.Mõista kohtutäitur Priit Petterilt välja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ kasuks viivis menetluskulude hüvitise 1554 euro tasumisega viivitamise korral võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
8.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.16.10.2015 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäitur Priit Petteri tegevusele täiteasjades nr 017/2010/7181 ja 023/2012/2498. Avaldaja palus tühistada või alternatiivselt tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri 06.10.2015 otsuse täiteasjades nr 017/2010/7181 ja 023/2012/2498, tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus (viivitus) avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015 ja 05.10.2015 kaebuste lahendamisel ning kohustada kohtutäiturit viivitamata läbi vaatama ja lahendama sisuliselt avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015 ja 05.10.2015 kaebused.
2.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on avaldaja täiteasjades nr 017/2010/7181 ja 023/2012/2498 toimuva täitemenetluse osaline, kuna osales kohtutäituri poolt 01.06.11.06.2015 läbi viidud enampakkumisel puudutatud isikule II kuuluva vara müümiseks. Avaldaja võitis enampakkumise ning tasus täies ulatuses ostuhinna seaduses ja enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajal. Vara avaldajale üleandmise asemel peatas kohtutäitur 24.07.2015 täitemenetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemiseni. 06.08.2015 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri peatamise otsusele. Kuna kohtutäitur ei reageerinud kaebusele, esitas avaldaja 10.09.2015 kaebuse seaduses ettenähtud toimingu tegemata jätmise peale, kuid kohtutäitur ei lahendanud ka seda kaebust ja avaldaja esitas 05.10.2015 korduva kaebuse. 06.10.2015 e-kirjas teatas kohtutäitur, et kaebuse läbivaatamist takistab võlgniku taotlus kohtule, mis on lõplikult lahendamata. 06.10.2015 e-kiri on vaadeldav kohtutäituri otsusena täitemenetluse osalise kaebuse kohta täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõike 5 mõttes, mille peale võis täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtule, vaatamata sellele, et otsus ei olnud nõuetekohaselt vormistatud ega motiveeritud.
3.04.03.2016 liitis kohus tsiviilasja nr 2-15-15513 juurde tsiviilasja nr 2-15-17396. Tsiviilasjas nr 2-15-17396 esitas avaldaja 19.11.2015 maakohtule kaebuse sama kohtutäituri tegevusele samades täiteasjades. Nimetatud asjas palus avaldaja tühistada või alternatiivselt tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri 06.10.2015 otsuse,
tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus (viivitus) avaldaja 16.10.2015 kaebuse lahendamisel ning kohustada kohtutäiturit viivitamata läbi vaatama ja lahendama sisuliselt avaldaja 16.10.2015 kaebus. 07.12.2015 esitas avaldaja täiendavalt nõude tühistada kohtutäituri 24.07.2015 otsused täitemenetluse peatamiseks.
4.Avalduste kohaselt koostas kohtutäitur 24.05.2013 arestimise akti, millega arestis 01.07.2006 laenulepingust tuleneva OÜ-le Lamaran Grupp kuuluva rahalise nõude summas 22 369.08 eurot ning võimalikud kõrvalnõuded. Kohtutäitur avaldas 11.05.2015 teadaande arestitud nõude enampakkumise toimumise kohta algusega 01.06.2015 ja lõpuga 11.06.2015. Võlgnik vaidlustas enampakkumise teate 21.05.2015. Enampakkumisest osavõtjateks olid avaldaja ja Beniverta OÜ. 15.06.2015 kuulutas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks seoses võlgniku poolt vara väärtuse vaidlustamisega ja kohtutäituri poolt kohtule esitatud taotlusega ekspertiisi määramiseks. Ühtlasi keelas kohus võlgniku avalduse alusel tsiviilasjas nr 2-15-8742 esialgse õiguskaitse korras kohtutäituril teha täitetoiminguid võlgnikule kuuluva rahalise nõude müügiks korraldatud enampakkumise lõpuleviimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks.
5.24.07.2015 peatas kohtutäitur täitemenetluse TMS § 46 lõike 2 punkti 1 alusel tulenevalt võlgniku poolt kohtutäituri tegevuse peale kohtule kaebuse esitamisega. Võlgnik esitas Harju Maakohtule 25.06.2015 kaebuse kohtutäituri 11.06.2015 otsusele tema 21.05.2015 kaebuse rahuldamata jätmise kohta (tsiviilasi nr 2-15-9564). Kohus võttis kaebuse menetlusse ja menetlus kestab.
6.Avaldaja on seisukohal, et mistahes võlgniku poolt kohtule esitatud ja seni lõplikult lahendamata taotlus ei saa välistada TMS § 217 lõikes 3 sätestatud kohtutäituri õigust ja kohustust läbi vaadata ning lahendada täitemenetluse osaliste kaebusi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtutäitur ei ole tänaseni avaldaja kaebusi lahendanud. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht
7.Kohtutäitur vaidles kaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Avaldaja ei ole täiteasjades menetlusosaline, seetõttu puudub tal kaebeõigus. Peatatud täitemenetluse ajal puudub kohtutäituril õigus teostada täitetoimingud. Täitetoiminguks on ka kohtutäituri poolt kaebuse osas arutelu läbiviimine ja otsuse tegemine. Seega ei saa ega oleks ka korrektne teha avaldaja poolt 29.06.2015 esitatud kaebuse osas otsust enne, kui peatamise tinginud asjaolu on ära langenud. Lisaks võivad menetluse käigus ka muud asjaolud muutuda, mis võivad tingida ebaõige otsuse. Seega ei ole kohtutäitur jätnud otsust tähtaegselt koostamata, nagu avaldaja oma kaebuses väidab, vaid otsuse tegemine on lükkunud edasi objektiivsetel asjaoludel, seoses kohtumenetlusega, kuni täitemenetluse uuendamiseni. Avaldajal tekiks õigus kohtu poole pöörduda juhul, kui kohtutäitur ei lahendaks tema kaebust viivitamata peale täitemenetluse uuendamist.
8.Lisaks asus kohtutäitur seisukohale, et kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud, kuna 06.10.2015 otsusest pidi avaldaja koheselt teada saama ja selle otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg möödus 16.10.2015.
Puudutatud isikute II (võlgnik) ja III (sissenõudja) seisukoht
9.Sissenõudja toetas kohtutäituri vastuses esitatud seisukohti. Võlgnik seisukohta ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
10.21.03.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus avaldaja 16.10.2015 ja 19.11.2015 kaebused ja tunnistas seadusevastaseks kohtutäituri tegevusetuse (viivituse) avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015, 05.10.2015 ja 16.10.2015 lahendamisel ning tühistas kohtutäituri 06.10.2015 e-kirjas sisalduva otsuse selle kohta, et avaldaja kaebus vaadatakse asjaolude äralangemisel läbi TMS-s sätestatud korras. Kohus kohustas kohtutäiturit lahendama viivitamatult avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015, 05.10.2015 ja 16.10.2015 kaebused ja vormistama otsused kaebuste lahendamise kohta seadusele vastavalt. Kohus jättis avaldaja 07.12.2015 kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja palub tühistada kohtutäituri 24.07.2015 otsused täitemenetluse peatamiseks. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda ja kohus mõistis kohtutäiturilt avaldajale välja hüvitise 45 eurot (riigilõiv 30+15 eurot).
11.Kohtutäitur on asunud seisukohale, et avaldaja ei ole täiteasjades menetlusosaline ja seetõttu puudub tal ka kaebeõigus. Selles osas viitas kohus samas asjas varasemale ringkonnakohtu seisukohale, et enampakkumisel osalenud isik on sõltumata enampakkumise tulemustest täitemenetluse osaline TMS § 5 lõike 1 viimase alternatiivi tähenduses. Seega on käesolevas asjas kõrgem kohus antud küsimuse juba lahendanud ja kohus saab käesolevas asjas lähtuda ning peab lähtuma asjaolust, et avaldajal on kaebeõigus. Kohus selles osas ringkonnakohtu määruses toodud seisukohti ei korranud.
12.Kohus viitas TMS § 217 lõikele 1, § 218 lõikele 1 ja TsMS § 371 lõike 1 punktile 3. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse (tegevusetuse) ja otsuste peale kaebused. Kohtutäitur ei ole kaebusi läbi vaadanud ning on põhjendanud seda täitemenetluse peatamisega. Kohus peab eeltoodust tulenevalt välja selgitama, kas avaldaja on teinud endast kõik oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
13.Avaldaja esitas kohtutäituri 24.07.2015 otsuse peale kohtutäiturile kaebuse 06.08.2015, milles avaldaja palub tühistada kohtutäituri 24.07.2015 otsused täitemenetluse peatamisest ning 06.10.2015 e-kirja peale kaebuse 16.10.2015, milles avaldaja palub lahendada põhjendamatute viivitusteta avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015 ja 05.10.2015 kaebused (t II kd lk 151, 157). Samuti esitas avaldaja kohtutäituri tegevusetuse peale kaebuste lahendamisel kaebused 10.09.2015 ja 05.10.2015, milles palub põhjendamatute viivitusteta lahendada 06.08.2015 ja 10.09.2015 kaebused. Kohus tuvastas kõnealused asjaolud täitetoimikus sisalduvate avaldaja kaebuste alusel (t II kd lk 152, 153). 06.10.2015 e-kiri on kohtule esitatud avaldaja poolt (t I kd lk 4) ja see sisaldub ka täitetoimikus (t II kd lk 154). Kaebuste esitamise ja e-kirja saatmise ning selles sisalduva teksti üle puudub menetlusosalistel vaidlus.
14.Kohtutäitur edastas avaldajale 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsuse 24.07.2015 avaldaja e-posti aadressile. Avaldaja esitas kohtutäituri 24.07.2015 täitemenetluse peatamise otsusele kaebuse 06.08.2015. Asjaolu üle, et avaldaja ei esitanud kaebust tähtaegselt, menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole.
15.Eeldusel, et kohtutäitur oli kohustatud avaldaja kaebust läbi vaatama, oli tulenevalt TMS § 217 lõikest 3 kohtutäitur kohustatud avaldaja 06.08.2015 esitatud kaebuse osas otsuse
tegema hiljemalt 31.08.2015. Avaldaja esitas kohtutäiturile 10.09.2015 uue kaebuse, mille osas kohtutäitur oleks seega tulenevalt TMS § 217 lõikest 3 pidanud otsuse tegema hiljemalt 05.10.2015. Avaldaja esitas kohtutäiturile 05.10.2015 uue kaebuse, millele kohtutäitur reageeris 06.10.2015 e-kirja näol saadetud vastusega, milles kohtutäitur sisuliselt teatas, et avaldaja kaebused vaadatakse läbi pärast täitemenetluse peatamise aluste äralangemist. Avaldaja esitas seejärel kohtutäiturile uue kaebuse 16.10.2015.
16.Avaldaja sai seega sisuliselt kohtutäituri 06.10.2015 e-kirjast teada sellest, et kohtutäitur ei kavatse enne täitemenetluse uuendamist avaldaja varasemate kaebuste osas otsuseid vastu võtta. Riigikohus on leidnud, et TMS § 217 lõike 1 järgne kümne päeva pikkune kaebuse esitamise tähtaeg algab hetkest, mil isik sai teada, et kohtutäitur ei kavatse otsust teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-108-15). Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 16.10.2015, seega tähtaegselt.
17.Kohtutäitur on asunud seisukohale, et kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud, kuna 06.10.2015 otsusest pidi avaldaja koheselt teada saama ja selle otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg möödus 16.10.2015. Kohus märkis, et enne asjade liitmist võis kohtutäituril tõepoolest tekkida mulje, et 06.10.2015 otsusele ei ole tähtaegselt kaebust esitatud, kuid asjas nr 2-15-15513 oli esitatud kaebus 06.10.2015 e-kirja peale tähtaegselt, so 16.10.2015. Seega ei ole alust kohtutäituri vastuväidet kaebeõiguse möödumise osas rahuldada.
18.Avaldaja asus seisukohale, et 06.10.2015 e-kirja näol on tegemist sisuliselt kohtutäituri otsusega, mille peale saab esitada kaebuse kohtule. Antud asjaolu ei ole kohtu hinnangul kaebeõiguse kontekstis oluline, kuna avaldajal oli kaebeõigus olemas ka juhul, kui 06.10.2015 e-kirja näol ei oleks tegemist kohtutäituri otsusega või kui kohtutäitur ei oleks avaldajale üldse midagi vastanud. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-102-09 (punktis 9) on sedastatud, et juhtudel, mil on tuvastatud kohtutäiturile kaebuse esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.
19.Avaldaja esitas kohtule samuti kaebuse 16.10.2015 kohtutäiturile esitatud kaebuse lahendamata jätmise peale. Nimetatud kaebus on kohtule esitatud 19.11.2015, mistõttu TMS § 217 lõike 3 on alusel ka see kaebus kohtule esitatud tähtaegselt. Tulenevalt viidatud sättest oleks kohtutäitur pidanud 16.10.2015 kaebuse osas otsuse tegema hiljemalt 12.11.2015. Lisaks ei ole avaldaja senini saanud teada, millal kohtutäitur avaldaja 16.10.2015 kaebust lahendama asub ega teavitanud avaldajat oma kavatsustest selle kaebuse osas.
20.Kohus leidis, et avaldaja läbis kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale tähtaegselt.
21.Kohus viitas TMS § 46 lõike 2 punktile 1. Kohtutäitur peatas 24.07.2015 otsusega täitemenetluse seoses võlgniku poolt kohtutäituri tegevuse peale kohtule kaebuse esitamisega. Antud asjaolu on tuvastatud täitemenetluse peatamise otsusega (t II kd lk 143 jj). Menetluse peatamise fakti üle puudub vaidlus. Vaidlus on selle üle, kas peatatud täitemenetluse ajal on kohtutäitur kohustatud vaatama läbi talle esitatud kaebuseid. Kohtutäitur ja sissenõudja on seisukohal, et kohtutäitur ei saa kaebust läbi vaadata ajal, millal täitemenetlus on peatunud. Avaldaja on vastupidisel seisukohal.
22.Kohtu hinnangul ei takista täitemenetluse peatatud olek täitemenetluse osaliste kaebuste läbivaatamist. TMS ei sätesta, kas täitemenetluse peatamise korral on keelatud kõigi kohtutäituri ametitoimingute tegemine täitemenetluse läbiviimisel või on osade ametitoimingute (nt kaebuse lahendamine) tegemine lubatud. Seetõttu tuleb seaduse eesmärgist lähtudes välja selgitada, kas kaebuse lahendamine kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel tehtava ametitoiminguna on täitemenetluse peatamise korral lubatud.
23.TMS §-st 47 tuleneb, et peatatud täitemenetluse ajal ei saa teostada täitetoiminguid. Kohus leiab, et TMS § 217 lõike 1 alusel esitatud kaebuse lahendamine ja otsuse tegemine ei ole täitetoimingud. TMS § 47 lõike 11 teise lause kohaselt peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti alusel nõude täitmine. Kohtu hinnangul sisaldub täitemenetluse peatamise mõte nimetatud lauses. Kaebuse lahendamist TMS §de 217 ja 218 alusel tuleb käsitada kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses, mitte kui täitetoimingut ja tegemist ei ole otseselt nõude täitmisele suunatud tegevusega. Samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-13-4251 tehtud 26.09.2013 otsuses (jõustunud 26.09.2013). Ringkonnakohus on viidatud lahendis märkinud, et juhul, kui kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist ja otsuse tegemist lugeda täitetoiminguks, oleks sellise käsitluse järgi täitetoiminguks ka maakohtu tegevus kaebuse lahendamisel TMS § 218 alusel, mida see siiski ei ole.
24.Kaebuse läbivaatamine ja lahendamine ajal, kui täitemenetlus on peatatud, on kooskõlas täitemenetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomia põhimõttega ja vastupidine käsitlus põhjustaks ebamõistliku viivituse täitemenetluse jätkumisel pärast peatumise lõppemist.
25.Kohus ei nõustunud kohtutäituriga, et kaebuste läbivaatamist takistab võlgniku kaebus kohtule, mis on lõplikult lahendamata. Kohtutäitur peab peatatud menetluse ajal vaatama läbi talle esitatud kaebusi sõltumata sellest, kelle poolt ja mis põhjusel need on esitatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäitur kohustatud kaebuse läbi vaatama sõltumata asjaolust, et täitemenetlus on peatatud.
26.Avaldaja esitas kohtutäituri vastu järgmised nõuded: tühistada või alternatiivselt tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri 06.10.2015 otsus; tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus (viivitus) avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015 ja 05.10.2015 kaebuste lahendamisel; kohustada kohtutäiturit viivitamata läbi vaatama ja lahendama sisuliselt avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015 ja 05.10.2015 kaebused; tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tegevus (viivitus) avaldaja 16.10.2015 kaebuse lahendamisel; kohustada kohtutäiturit viivitamata läbi vaatama ja lahendama sisuliselt avaldaja 16.10.2015 kaebus.
27.Kohus leidis, et avaldaja kaebustes esitatud nõuded on lubatavad ja avaldaja saab nõuda kohtutäituri tegevuse (tegevusetuse) seadusevastaseks tunnistamist tulenevalt TMS §-st 218 ning nõuda ka otsuse tühistamist. Seejuures saab kohus lahendada otsuse tühistamise küsimuse lõplikult, kohustamata seda tegema täitemenetluse kohaselt kohtutäiturit.
28.Kohus nõustus avaldajaga, et 06.10.2015 e-kirja näol on tegemist sisuliselt kohtutäituri otsustusega, mille peale saab esitada kaebuse kohtule ja nõuda selle seadusevastaseks
tunnistamist ning tühistamist. Kohtutäituri 06.10.2015 e-kirjas sisaldub kohtutäituri seisukohale ja otsustusele viitav lause – „kaebus vaadatakse asjaolude äralangemisel läbi TMS sätestatud korras“. Tegemist on varasema avaldaja kaebuse lahendamisega, ehkki ei ole võimalik aru saada, millise kaebuse osas kohtutäitur seisukoha võttis. Maakohtu määruse punktis 18 toodud põhjustel on kohtutäituri 06.10.2015 e-kirjas sisalduv otsus selle kohta, et kaebus vaadatakse läbi täitemenetlust peatanud asjaolude äralangemisel, seadusevastane. Maakohus tühistas kohtutäituri 06.10.2015 e-kirjas sisalduva seadusevastase otsuse.
29.Lisaks ei vasta kohtutäituri 06.10.2015 e-kiri vormiliselt otsuse tunnustele, mistõttu kohus kohustas kohtutäiturit vaatama läbi kõik avaldaja poolt 06.08.2015, 10.09.2015, 05.10.2015 ja 16.10.2015 esitatud kaebused ning vormistama otsused seadusele vastavalt. Kohus märkis, et e-kirja teel kaebuse üle otsustamine ei võta kohtutäiturilt kohustust vormistada see seaduses ettenähtud protseduuri järgides ja vormiliselt nõuetekohaselt.
30.Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et avaldaja 16.10.2015 ja 19.11.2015 kaebustes esitatud nõuded tuleb täies ulatuses rahuldada.
31.Lisaks on avaldaja esitanud 07.12.2015 nõude tühistada kohtutäituri 24.07.2015 otsused täitemenetluse peatamiseks. Kohus leidis, et nimetatud nõude lahendamine ei ole praeguses menetluses võimalik ega otstarbekas. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus kohtutäitur peab alles asuma läbi vaatama 24.07.2015 otsuse peale 06.08.2015 esitatud kaebust, mille lahendamise järgselt tekiks avaldajal võimalus kohtutäituri otsuse peale omakorda kohtule edasi kaevata. Antud juhul ei ole kohtutäitur veel 06.08.2015 kaebust lahendanud. Täitemenetluses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse mõte on selles, et vaidlusaluse asjaolu osas saaks kõigepealt oma seisukoha avaldada kohtutäitur ise ja seejärel, kui kaebaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, on võimalik kohtu poole pöördumine. Kohus ei saa varem kohtutäituri poolt lahendamata vaidluses asuda ise kohtutäituri asemele ja teha seda kohtutäituri eest. Selline lähenemine on ka iseäranis põhjendatud praeguses asjas. Olukorras, kus avaldaja on esitanud kohtule nõude selle kohta, et kohtutäitur vaataks varem läbi vaatamata jäetud kaebused läbi ja lahendaks need sisuliselt, on kohus seotud avaldaja nõudega, milles avaldaja sisuliselt taotleb kohtutäituri kohustamist läbi viima kohtueelne kaebemenetlus.
32.Kohus jättis avaldaja 07.12.2015 kaebuses esitatud täiendava nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel, kuivõrd nimetatud säte kohaldub ka hagita menetluses. Määruskaebus
33.12.04.2016 esitatud määruskaebuses palub kohtutäitur maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega avaldaja kaebused rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur palub võtta toimikud täiteasjades nr 017/2010/7181 ja 023/2012/2498 ning tsiviilasja nr 2-13-36021 materjalid käesoleva asja juurde.
34.Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kaevatava määruse käsitlus ei ole proportsionaalne võimalike tagajärgedega võlgniku õiguste kaitsel täitemenetluses, eelkõige vara müügil, ning võib tuua kaasa pöördumatu kahju. Seetõttu peataski kohtutäitur otsusega täitemenetluse ja -toimingud. Peatatud täitemenetluse ajal ei ole kohtutäituril õigust teha otsuseid kaebuste kohta. Kaebuse läbivaatamine ja otsuse tegemine on küll kontrollikohustuse täitmine, kuid kuna otsusega täitur kas tühistab
või jätab jõusse vaidlustatava täitetoimingu, on otsuse tegemine siiski käsitletav täitetoiminguna.
35.Harju Maakohtu 11.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-8742 rahuldati võlgniku taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enne avalduse esitamist. Esialgse õiguskaitse korras keelati kohtutäituril teha täitetoiminguid võlgnikule kuuluva 01.07.2006 sõlmitud laenulepingust nr 12/6-L tuleneva rahalise nõude müügiks ja lõppenud elektroonilise enampakkumise lõpuleviimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks. Vara enampakkumine lõppes 11.06.2015 kell 16.00. Tulenevalt eeltoodust puudus 11.06.2015 kohtulahendi kohaselt täituril õigus teha otsust enampakkumise tulemuslikkuse osas. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse täitmist ei saa käsitleda kohtutäituri poolse ebaseadusliku viivitusena avaldaja kaebuse läbivaatamiseks. Enampakkumise kuulutuse avaldamise ja enampakkumise lõppemise järgselt ilmnes, et võlgniku taotlus ekspertiisi määramiseks oli kohtule esitamata. Õigusliku korrektsuse tagamiseks kuulutas täitur enampakkumise toimumisajaga 01.06.–11.06.2015 kell 16.00 nurjunuks ning esitas kohtule avalduse ekspertiisi määramiseks. Kohtutäituri otsus on tehtud täitemenetluses võlgniku õiguste tagamiseks, mitte pakkuja õiguste toetamiseks. Pakkuja on 29.06.2015 esitanud kohtutäiturile kaebuse, milles taotleb mh enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamist, pakkumise parimaks tunnistamist, enampakkumise akti koostamist ja edastamist. Kohtutäitur peatas pakkuja kaebusele tuginedes oma 24.07.2015 otsusega täitemenetluse, so enne kohtutäituri otsuse tegemise kohustust. TMS § 46 lõike 2 järgi on täitemenetluse peatamine õiguslik tegevus. Selleks hetkeks oli võlgnik esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri tegevusele (tsiviilasi 2-15-9564) seonduvalt enampakkumisega, millest tulenevalt otsustas kohtutäitur täitemenetluse peatada. Täitemenetluse peatumise tõttu ei ole võimalik läbi viia ka 06.08.2015, 10.09.2015, 05.10.2015 ja 16.10.2015 pakkuja esitatud kaebuse arutelu ega koostada kohtutäituri otsust.
36.Kaebuse esitajal puudus alus kohtusse pöördumiseks, kuivõrd tähtaeg kohtutäituri otsuse tegemiseks ei ole täitemenetluse peatamise tõttu saabunud. Kohtutäitur ei nõustu kohtuga, et peatatud täitemenetluse ajal on kohtutäituril kaebuste läbivaatamise ja otsuste tegemise kohustus. Kohtutäitur täidab talle kohustuslikku kohtumäärust (Harju Maakohtu 11.06.2015 määrus asjas nr 2-15-8742), mitte ei viivita alusetult kaebuste läbivaatamisega. Kohtutäitur ei saa ega soovi konkureerida kohtuinstantsidega ning rikkuda seeläbi ka põhiseaduslikku õigust kohtupidamiseks, kuivõrd õigust saab mõista vaid kohus. Seetõttu on põhjendatud täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsusega. Kaebuste läbivaatamine peale täitemenetluse peatamise tinginud asjaolu äralangemist on olulise tähtsusega võlgniku õiguste kaitsel.
37.Otsuse tegemisega peab kohtutäitur konkreetsel ajahetkel, motiveeritult ja piisavalt käsitlema kaebust ning võtma seisukoha teostatud tegevuse või toimingu seaduslikkuse, tühisuse või kehtivuse osas samaaegselt kohtuga, kus asja menetletakse. Kaebusele kohtutäituri otsuse tegemisega ja otsuse resolutiivosas avaldatuga tehakse toiming selles märgitud osapoolte suhtes, mis on kohustusliku ja õigust kehtestava iseloomuga. Seega teeb kohtutäitur toimingu, millega otsustab täitemenetluse üle, mistõttu on otsuse resolutsioon käsitletav täitetoiminguna. Täitetoimingu tegemine ei ole aga peatatud menetluse ajal lubatud. Täitetoimingute tegemiseks kohustamine peatatud täitemenetluse ja käimasoleva kohtumenetluse ajal ei oleks kooskõlas õiglase ja tulemusliku kaebuse lahendamise eesmärgiga. Antud
juhul on täitemenetluse peatamise tinginud arestitud vara müügiks korraldatud enampakkumise vaidlustamine võlgniku poolt. Vaidlusega seonduvalt on hagi tagamise korras keelatud enampakkumise lõpuleviimine, sh pakkumise parimaks tunnistamine. Seega on mõeldamatu, et kohtutäitur saaks ja peaks sellises olukorras lahendama kaebust enampakkumisel pakkuja kasuks ja otsustama sisuliselt pakkumise parimaks tunnistamise (so 29.06.2015 kaebus, millise läbivaatamist on avaldaja taotlenud 06.08.2015). Eeltoodust tulenevalt ei ole kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga maakohtu seisukoht, mis kohustab kohtutäiturit peatatud täitemenetluse ajal läbi vaatama kaebusi ja tegema nende osas otsuseid. Õiguslikult mõistlik lahendus on täitemenetluse peatamine ja enampakkumisel osaleja kaebuse läbivaatamine peale kohtumenetluse lõppemist, so täitemenetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemisel. Vastustajate seisukoht
38.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik III nõustus määruskaebusega ning puudutatud isik II ei ole kaebuse osas seisukohta esitanud. Menetluse edasine käik
39.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 21.03.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ei pea kolleegium vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Määruskaebuse rahuldamiseks alus puudub. Kolleegium jaotab ja määrab kindlaks määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud.
41.Esmalt võtab kolleegium seisukohad määruskaebuses esitatud taotluste kohta. Kohtutäitur palub võtta käesoleva tsiviilasja juurde täiteasjade nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498 ning tsiviilasja nr 2-13-36021 toimikud ja peatada tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-15-9564 lõpplahendi jõustumiseni. Avaldaja nõustus tsiviilasja ja täiteasjade toimikute juurde võtmisega, tsiviilasjas menetluse peatamise taotluse kohta seisukohta ei avaldanud. Sissenõudja ja võlgnik seisukohti ei avaldanud.
42.Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlused rahuldamisele ei kuulu. Täiteasjade toimikute materjalid olid juba 01.12.2015 kohtutäituri enda poolt maakohtu nõudmisel esitatud käesoleva tsiviilasjaga liidetud tsiviilasja nr 2-15-17396 materjalidesse (I kd lk 46-157; liitmise määrus 04.03.2016 t I kd lk 160). Tsiviilasja nr 2-13-36021 materjalide osas on aga taotlus põhjendamata. Ka ei tuvastanud kolleegium, et käesoleva asja materjalidest puuduks mõni tõend, milline oleks kaebuse lahendamiseks vajalik ja ilmselt sisalduks tsiviilasja nr 3-13-36021 toimikus. TsMS § 477 lõike 1, § 236 ja § 238 lõike 1 koosmõjus kogub kohus ja võtab asja juurde ainult selliseid tõendeid, millel on asjas tähtsust. Tsiviilasjas nr 2-13-36021 menetleti võlgniku OÜ Lamaran kaebust kohtutäituri Priit Petteri 12.07.2013 otsusele vaidlusalustes täiteasjades. Kohtute infosüsteemi kaudu on kolleegiumile teada, et 22.04.2015 Riigikohtu menetlusse võtmisest keeldumise määrusega jõustus selles asjas Harju Maakohtu 24.09.2013 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
43.Käesoleva tsiviilasja menetluse peatamine TsMS § 356 lõike 1 alusel oleks põhjendatud juhul, kui lahend käesolevas asjas sõltuks täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Tsiviilasjas nr 2-15-9564 toimub kohtumenetlus võlgniku kaebuste üle kohtutäituri 11.06.2015 otsuse peale. Nimetatud otsusega (t I kd lk 128-129; mõlemas täitemenetluses analoogse sisuga otsus) jättis kohtutäitur rahuldamata võlgniku kaebuse 24.05.2013 arestimisakti tühistamiseks ja arestitud vara müügi korraldamisel kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Käesolevas asjas on vaidluse all, kas kohtutäituril oli õigus keelduda avaldaja 06.08.2015, 10.09.2015, 05.10.2015 ja 16.10.2015 kaebuste lahendamisest põhjendusega, et 24.07.2015 kohtutäituri otsustega on menetlused täiteasjades peatatud, mistõttu ei ole kohtutäituril võimalik täitetoiminguid teha. 06.08.2015 kaebuses palub avaldaja tühistada kohtutäituri 24.07.2015 otsused menetluste peatamise kohta ja lahendada viivitamatult tema 29.06.2015 kaebused kohtutäituri otsusele enampakkumise nurjunuks kuulutamise kohta (t I kd lk 151). 10.09.2015 kaebuses palub lahendada viivituseta tema 06.08.2015 kaebus kohtutäituri 24.07.2015 otsust puudutavas osas (t I kd lk 152). 05.10.2015 ja 16.10.2015 kaebustes palub avaldaja viivituseta lahendada vastavalt tema 10.09.2015 ja 05.10.2015 kaebused. Avaldaja kaebuse kohtutäituri 24.07.2015 otsuste peale jättis maakohus läbi vaatamata. Seega toimub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas kohtutäituri 24.07.2015 otsused menetluste peatamise kohta takistavad selle otsuse peale esitatud kaebuse lahendamist. Nimetatud menetlus ei sõltu tsiviilasjas nr 2-15-9564 tuvastavatest õigussuhetest.
44.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse põhiline väide on, et täitemenetluse peatamisel ei saa kohtutäitur teha mingeid toiminguid, kaasa arvatud kaebuse lahendamine menetluse peatamise määruse peale. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on piisava põhjalikkusega ja õigesti põhjendanud seisukohta, et täitemenetluse peatamine ei takista selle täituri otsuse peale kaebuse läbivaatamist. Kolleegium jagab tsiviilasjas nr 2-13-4251 jõustunud määruses väljendatud ringkonnakohtu seisukohta, et TMS § 217 lõike 1 alusel esitatud kaebuse lahendamine ja selle kohta otsuse tegemine ei ole täitetoimingud, mille tegemine oleks keelatud täitemenetluse peatamise ajal. Juhul kui kohtutäituri poolt kaebuse lahendamist ja otsuse tegemist lugeda täitetoiminguks, oleks täitetoiminguks ka maakohtu tegevus kaebuse lahendamisel TMS § 218 alusel, mida see siiski ei ole. Kaebuse lahendamist TMS §-de 217 ja 218 alusel tuleb käsitada kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses, mitte kui täitetoimingut. Kaebuse esitamisel kohtutäituri toimingu või otsuse peale lahendatakse küsimust, kas juba tehtud täitetoiming või otsus on seaduslik ja põhjendatud. Seejuures ei saa kaebuse lahendamisel kohus kohustada kohtutäiturit tegema täitemenetluse peatamise ajal nõude täitmisele suunatud toiminguid. Käesolevas asjas maakohus sellist kohustust kohtutäiturile ei pannud.
45.Ka on maakohus õigesti asunud seisukohale, et käesoleval juhul on täidetud kaebuse maakohtus lahendamise eeldused, kuna avaldaja on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtuväline menetlus, kuid kohtutäitur ei ole kaebusi tähtaegselt lahendanud ja keeldub selle lahendamisest täitemenetluse peatatuse põhjendusel.
46.Kolleegium ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, nagu takistaks vaidlustatud määruse täitmist tsiviilasjas nr 2-15-8742 (OÜ Lamaran Grupp taotlus esialgse õiguskaitse
kohaldamiseks enne avalduse esitamist) maakohtu poolt 11.06.2015 rakendatud keeld kohtutäiturile teha täitetoiminguid võlgnikule OÜ-le Lamaran kuuluva vara müügiks korraldatud elektroonilise enampakkumise lõpuleviimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks. Vaidlustatud maakohtu määrus kohustab läbi vaatama ja sisuliselt lahendama kaebused kohtutäituri menetluse peatamise otsuse peale, mitte tegema täitetoiminguid võlgnikule OÜ-le Lamaran kuuluva vara müügiks korraldatud elektroonilise enampakkumise lõpuleviimiseks, sh pakkumise parimaks tunnistamiseks.
47.Määruskaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lõigete 1 ja 3 alusel tuleb ringkonnakohtul määrata kindlaks ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulude rahaline suurus. 30.06.2016 seisukohas on avaldaja esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on tema menetluskuluks ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja kulud kokku 5617 eurot. Adv Kalju Hanni teostas menetluses järgmised õigusabitoimingud: määruskaebuse analüüs 3,2h, puudutatud isiku II seisukohaga tutvumine 0,15h, vastustaja 19.05.2016 taotluse koostamine 1,3h, maakohtu 20.05.2015 määruse analüüs 0,25h, vastustaja 14.06.2016 taotluse koostamine 0,5h, ringkonnakohtu 15.06.2016 määruse analüüs 0,25h, seega kokku 5,65h. V/adv Arsi Pavelts teostas menetluses järgmised õigusabitoimingud: tsiviilasjade nr 2-15-15513 ja 2-15-17396 materjalide analüüs (arvestamata määruskaebuse analüüsi) 6,25h, maakohtu 21.03.2016 määruse analüüs 2,5h, täiteasjade nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2498 toimikute materjalide analüüs (kokku 186 lk) 17,5h, 30.06.2016 seisukoha koostamine 8,3h, seega kokku 32,55h. Avaldaja lepingulise esindaja vahetumine on tingitud asjaolust, et adv K.Hanni viibib alates 22.06.2016 pikaajalisel puhkusel. Esindaja vahetumisest tingitud täiendavad kulud, sh uue esindaja poolt puudutatud isiku I määruskaebuse analüüsiga seotud kulu, ei ole nimekirjas kajastatud. Seega ei nõua avaldaja selliste kulude hüvitamist, mis on tingitud esindaja vahetamisest. Adv K.Hanni tunnitasumäär on 130 eurot ilma käibemaksuta ja v/adv A.Paveltsi tunnitasumäär on 150 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja palub kohustada kaebuse esitajat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Puudutatud isikud II ja III ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebuse esitaja vaidles avaldaja menetluskulude hüvitamisele ja kulude suurusele vastu.
48.Kolleegium, tutvunud avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusega ja puudutatud isiku I vastuväidetega sellele, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Nõustuda ei saa puudutatud isiku I vastuväitega, et avaldajal puudub vajadus tasuliseks esinduseks, kuna tegemist on advokaadibürooga. Advokaadibürool nagu igal juriidilisel isikul on õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-184-15, punkt 13) ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad. Siinjuures ei oma tähendust asjaolu, et enne määruskaebemenetlust osales avaldaja menetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Puudutatud isik I on adv K.Hanni kuludele esitanud vastuväite, et kuivõrd K.Hanni puhul on tegemist avaldaja töötajaga, on tema puhul hüvitatavad ainult sõidukulud. Ka Eesti Advokatuuri kodulehelt nähtub, et K.Hanni töötab AB-s Heringson GLO. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-184-15 punktis 13 leidnud, et kui advokaadibüroo lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat, kes on ühtlasi sama advokaadibüroo töötaja, kuid temaga on sõlmitud käsundusleping, mille kohaselt osutab vandeadvokaat advokaadibüroole kohtuasjas õigusteenust, kohaldub lepingulise esindaja kulude hüvitamisele TsMS § 175 lõige 1 (mitte lõige 2)
ning tema õigusabikulud on hüvitatavad. Seoses eeltooduga palus ringkonnakohus 24.08.2016 e-kirjaga esitada avaldajal juhul, kui ta jääb adv K.Hanni osas oma taotluse juurde, vastav käsundusleping, millest nähtuks Riigikohtu lahendis osundatu. 24.08.2016 esitas avaldaja 19.05.2016 tema ja adv K.Hanni vahel sõlmitud käsunduslepingu õigusabiteenuse osutamiseks. Seega kuuluvad antud juhul K.Hanni kulud hüvitamisele TsMS § 175 lõike 1 järgi. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja põhistanud usutavalt lepingulise esindaja vahetamise vajadust ning menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei nõua avaldaja ka esindaja vahetamisest tingitud kulude hüvitamist.
49.Küll aga nõustub ringkonnakohus puudutatud isiku I vastuväitega, et avaldaja esindajate ajakulu õigusabitoimingutele on osaliselt ülepaisutatud. Adv K.Hanni õigusabitoimingute osas leiab kolleegium, et puudutatud isiku I 12.04.2016 määruskaebuse analüüsiks kulunud 3,2h ei ole osaliselt põhjendatud. Arvestades puudutatud isiku I määruskaebuse sisu ja mahtu, sealjuures asjaolu, et kaebus ei sisalda mingeid olulisi uusi asjaolusid võrreldes varasemalt esitatud seisukohtadega, oli selle analüüsiks põhjendatud kulutada 1,5h. Kõik ülejäänud K.Hanni teostatud õigusabitoimingud on vajalikud ja põhjendatud ning neile kulunud aeg mõistlik arvestades tutvumist vajavate ja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Seega on adv K.Hanni ajakulu õigusabitoimingutele 5,65h põhjendatud 3,95h ulatuses. Seoses v/adv A.Paveltsi kuludega leiab ringkonnakohus, et uuel esindajal oli mõistagi vaja tutvuda käesoleva asja materjalidega (eelnevalt leidis kolleegium, et esindaja vahetamine oli põhjendatud), kuid arvestades vaidluse sisu ja ulatust määruskaebemenetluses, on ringkonnakohtu hinnangul vandeadvokaadist esindajal põhjendatud kulutada nimetatud toiminguks (sh täiteasjade materjalidega tutvumiseks) maksimaalselt 4h, millest 1h Harju Maakohtu 21.03.2016 määruse analüüsiks. Arvestades, et määruskaebemenetluses vaieldi üksnes selle üle, kas kohtutäituril oli peale menetluse peatamist kohustus avaldaja kaebused lahendada, ei olnud põhjendatud kulutada märkimisväärsed 17,5h täiteasjade nr 017/2010/7181 ja nr 023/2012/2480 toimikute analüüsiks. Praeguses menetlusstaadiumis puudus vajadus täitetoimikute analüüsiks. Arvestades puudutatud isiku I määruskaebuse sisu ja mahtu, sealjuures asjaolu, et kaebus ei sisalda mingeid olulisi uusi asjaolusid võrreldes varasemalt esitatud seisukohtadega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud avaldaja 30.06.2016 seisukoha koostamiseks 5h. Sealjuures tuleb arvestada, et kõnealune menetlusdokument sisaldab ka menetluskulude nimekirja ja kulude väljamõistmise taotlust, milliste puhul ei ole Riigikohtu praktika järgi tegemist hüvitatavate vajalike ja põhjendatud kuludega (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt on v/adv A.Paveltsi ajakulu õigusabitoimingutele 32,55h põhjendatud 9h ulatuses.
50.Arvestades käesoleva asja olemust ja sisu, on kolleegiumi hinnangul ülemäärane ka esindajate tunnitasu 130 eurot ja 150 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on hiljutises kohtutäituri otsuse peale kaebamise asjas (lahend nr 3-2-1-39-16, punkt 13) jäänud oma varasemale seisukohale, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kuna ka praegusel juhul ei olnud tegu keskmisest keerukama vaidlusega, sh sisulist vaidlust menetluse peatamise põhjendatuse üle ei ole senini toimunud, vaid vaieldi peamiselt asjaolu üle, kas kohtutäituril oli kohustus lahendada avaldaja kaebused peale täitemenetluse peatamist, on põhjendatud kohaldada esindaja tunnitasumäära 120 eurot ilma käibemaksuta. Seega kuuluvad määruskaebuse esitaja poolt hüvitamisele
avaldaja menetluskulud 12,95h eest tunnitasumääraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 1554 euro ulatuses. Kuivõrd avaldaja ei ole taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga, tuleb kulud välja mõista ilma käibemaksuta.