Asjaõigus › Omandiasjad

Endine omanik XXX kinnitas avaldajale, et oli välja kujunenud praktika maa erastamisest peale juurdepääsutee kasutamiseks ja XXX võimaldas teed kasutada. Avaldaja juurdepääs sõidukitega on takistatud ka üle teistele isikutele kuuluvate kinnisasjade, kus üldse puuduvad igasugused juurdepääsuteed ja mis ei ole maakorralduslikult võimalik. Avaldaja poolt nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Juurdepääsuõigust soovib avaldaja kasutada ööpäevaringselt, aastaringselt ja tähtajatult ilma igasuguste piiranguteta, sh transpordivahenditega. XXX peaks kõrvaldama oma kinnistul kõik takistused läbipääsu võimaldamiseks (nt kõrvaldama teele tõstetud kivid või sellele püstitatud aia või värava või andma võtmed väravate avamiseks). Avaldaja palub määrata tähtajatu, mõistliku tasu eest ja ajaliste piiranguteta ning ilma igasuguste kitsendusteta juurdepääs Tallinna linnas Nõmme linnaosas Pärnu maanteelt avaldajale kuuluvale kinnistule (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX) üle XXX kuuluva kinnistu (registriosa nr XXX) (avaldusele lisatud asendiplaanil viirutatud ala) ning kanda kohtulahendiga seatud kitsendus- juurdepääs-kinnistusraamatusse. Harju Maakohus 29.07.2011.a. kohtumäärusega võttis avalduse menetlusse ja rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, kohustades XXX tagama avaldajale juurdepääsu jalgsi ja/või mootorsõidukitega üle XXX kuuluva kinnistu avaldaja kuuluvale kinnistule ning keelas XXX kuuluval kinnistul juurdepääsu tõkestamine igasuguste esemete ja asjadega, mis teevad avaldajal võimatuks kinnistut läbiva juurdepääsutee jalgsi ja/või sõidukitega kasutamise (kd I, lk 32-34). XXX esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 15.09.2011.a. määrusega rahuldamata ja Harju Maakohtu 29. juuli 2011.a. määruse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks muutmata (kd I, lk 120-123). Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 6182 küsis kohus Nõmme Linnaosa Valitsuse seisukohta. 26.11.2012.a. kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse puudutatud isikutena Tallinna linna ja XXX (kd I, lk 163). 22.05.2013.a. viis kohus läbi vaatluse (kd II, lk 27-29). Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik XXX16.08.2011.a. kohtule esitatud vastuses palus kaasata menetlusse puudutatud isikutena Tallinn linn ja XXX, võtta seletused XXX ja XXX. XXXpalus jätta avaldus rahuldamata, avalduse rahuldamisel mõista XXXkinnistu igakordselt omanikult juurdepääsuõiguse eest tähtajatu tasu 45 eurot kuus, mis suureneb 5% aastas, XXXkinnistu igakordse omaniku kasuks ning kanda selleks XXX kinnistul asuva korteriomandi nr XXX kinnistu registriossa märkus XXXkinnistu igakordse omaniku kasuks ja teha vastav kanne ja XXXkinnistu registriossa. XXXmärkis, et ei rajanud väravat avaldajale juurdepääsu takistamiseks XXXkinnistule üle XXXkinnistu. Avaldajal on olemas alternatiivne juurdepääs oma kinnistule üle XXXkinnistu. Juurdepääsu tagamine avalikult kasutatavalt teelt üle osaliselt Tallinna linnale kuuluva XXXkinnistu on mõistlik ja hea lahendus võttes arvesse, et osaliselt toimub vähemalt rasketehnika juurdepääs XXXkinnistule niikuinii üle XXXkinnistu. Juurdepääs avaldaja kinnistule üle XXX kinnistu ei saa olla piiramatu ning tingimusteta ega tasuta.

2010.a. suvel ehitas XXXXXXkinnistule värava ning sillutas kinnistu ka kivisillutisega ning rajas murukivisillutisega juurdepääsuvõimaluse XXXkinnistule. XXXehitas värava muuhulgas XXXja XXXelanike turvalisuse huvides. Kivisillutise paigaldamise eesmärk oli võimaldada juurdepääsu jalgsi ning vajadusel sõiduautodega ka XXXkinnistule. Värava ehitamiseks ja kivisillutise paigaldamiseks tegi XXXkulutusi kokku ca 16 000 eurot. Avaldaja kolis XXXasuvasse korteriomandisse 11.05.2011 kuni 14.05.2011, omanikuks sai avaldaja 23.05.2011.a. Avaldaja kolimise käigus palus XXXavaldajalt isikute nimesid ning sõidukite numbreid, kes peamiselt hakkavad liikuma üle XXXkinnistu, avaldaja keeldus andmete esitamisest. 28.06.2011 vastas avaldaja XXX , et tema ei ole XXX pakutud lepingutingimused vastuvõetavad ning avaldaja neile alla ei kirjuta. Sellega avaldaja keeldus juurdepääsu reguleerimise edasistest läbirääkimistest ning otsustas nõuda juurdepääsu hoopis kohtu kaudu. Enne kivisillutise rajamist ning värava ehitamist toimus juurdepääs XXXkinnistule küll peamiselt läbi XXX kinnistu, kuid seal ei olnud kivisillutisega teed. Sisuliselt toimus liikumine lihtsalt üle pinnase. XXX hoovi sissesõidu (väravate laius) on ca 2,5 meetrit. XXX kinnistule on suured autod (nt kogumiskaevu tühjendamise masinad, jm suuremad mehhanismid) liikunud läbi XXX kinnistu või mujalt. Pinnase tõus XXX ja XXX kinnistute vahel on niivõrd järsk, et ükski suurem sõiduk ilma probleemideta sealt üles ja alla sõita ei saa. XXX kinnistul on sirge ja ilma tõusuta tee, mida mööda on võimalik liikuda nii jalgsi kui ka mistahes mootorsõidukiga ilma, et see kahjustaks sealset pinnast või sõidukeid. XXX kinnistust kuulub 1⁄2 kaasomandi osa Tallinna linnale ning 1⁄2 kaasomandi osa XXXle. XXX kinnistu külgneb põhjas XXX kinnistuga. XXX kinnistu lääneservas kulgeb asfalteeritud tee kuni XXX kinnistu lõunapiirini. Veel leiab XXX et võimalik juurdepääs XXX kinnistule kulgeb läbi selle hoovi, kus on XXX elukondlikud rajatised (aed, puhkenurk jmt). Kogu liiklus üle tema kinnistu häirib tema privaatsust. Lisaks koguinvesteeringule tehtud 16 00 eurole korraldab XXX värava esise koristust ja lumetõrjet ning teeb lumetõrjet tema hoovi läbival juurdepääsuteel ja värava ees. See kõik on seotud kuludega. Minimaalne summa, mis hüvitaks osaliselt tema kulutused, on 45 eurot kuus. Puudutatud isik XXX selgitas kohtuistungitel, et on seal elanud 58 aastat. Kogu see aeg tuli tee samalt tänavalt sisse XXX maja ette. Kui maad anti, lepiti Nõmme Linnaosa Valitsuses kokku, et tee tuleb otse tänavalt. Endine tee oli enne 40ndaid ehitatud, liiva seest käidi läbi. Paremat teed ei olnud. XXX ei ole temal probleeme olnud, raha ei ole küsitud. Prügiauto üleval ei käi. On toodud puid ja mingit probleemi ei ole. XXX valas betoonrandi siis, kui hakkas teed tegema. Kui väravad lukku pandi, andis XXX võtmed. Temal XXX erimeelsusi ei ole, XXX on teda vahel isegi autoga aidanud. Peab suhtlema ja rääkima. Puudutatud isik XXX selgitas kohtuistungitel, et ostis korteri 2002.aastal. Mingit probleemi ei olnud väikese autoga käru ja ehitusmaterjalidega mäest üles sõitmine, kuigi oli pinnasetee. Ei olnud ligipääsu piiramist, et oleks värav kinni või autoga ülesse sõitmisel oleks pidanud taotlema luba. Praegu peab 3 päeva ette helistama. Seda teed pidi on ainuke võimalus koju saada, Sihi tänavalt tuleks ronida üle aia. Absurdne on oma koju tulemise eest maksta 45

eurot kuus. XXX tegi üles värava koha, kuhu valas betoonääre XXX krundi piirile, pani postid millega pani paika meie hoovi sissesõiduava laiuse. Väikese autoga mahub läbi. Mäest üles sõites ei ole välistatud, et sõidad vastu betoonäärt või posti, rääkimata suurest autost. Ühe postiga pandi paika, et ei ole võimalik üles sõita. Sõitsin oma autoga viimati üles 3 aastat tagasi. Tee on üles võetud. Kui väike koorem on peal, on üles sõitmine auto lõhkumine. Betoonribad, postid- ei võta riski, tassin viimased 3 aastat puid tänavalt. Puudutatud isik XXX kirjalikult esitatud seisukohas (kd I, lk 177-179) märkis, et XXX territooriumil ei ole avalikku, suurt ega avarat teed, tegemist on elumaja tagaõue viiva teega. Tee pole piisavalt lai rasketehnika jaos, laius maja ja aia vahel on 4,2 m ning asfaltkate on aja jooksul puu juurte tõttu ja hiljutise veetrassi kaevamise käigus tugevasti lagunenud. Tee pole rajatud tugevale aluspinnale, asfaltkate on kunagi (kindlasti enam kui 20 aastat tagasi) tavalisele liiva-kruusa alusele kergelt peale pressitud. Kui kunagi saigi seda kasutada rasketehnikaga sõitmiseks, siis tänaseks see enam võimalik pole – tee on lagunenud, kaasaegsed autod on raskemad ja laiemad kui sellel teel sõitmine võimalik oleks. Lisaks on tegemist tagaõue viiva teega, suured autod ei mahu seal ümber pöörama. Nimetatud teed XXX kinnistul kasutavad ainult maja omanikud ja elanikud sõiduautodega maja tagahoovi sõitmiseks. Talvel, raskete lumeoludega teed ei kasutata ning majaelanikud pargivad autod tänavale, XXX maja ette, kus on piisavalt suur parkimisala. Viimastel aastatel on prügikonteiner tühjendamiseks lükatud XXX ette tänavale, sest prügiautod ei ole saanud enam tagaõuele sõita, kuna tee ei ole sobilik sellise suurusega autole sõitmiseks. XXX kinnistul on pinnase tõus, st tuleb sõita ülesmäge sarnaselt XXX kinnistul asuva teega. Tee kulgeb maja ja krundi piiri vahel, kallak on suhteliselt suur ja kõrgemad autod kõikusid lagunenud teel ohtlikult ohustades nii maja kui kinnistut piiravat aeda. XXX kinnistu ja XXX kinnistute vahel on vundamendile ehitatud kõrge plankaed mis peab tagama turvalisuse ja privaatsuse. Samuti on kinnistu plaanil näha kuur, mis on seal olnud vähemalt aastast 1997 kui XXX XXX majaomanikuks sai. Kuuris hoitakse aiatarbeid ja küttepuid. Nii vundamendiga plankaed kui kuur on piisavaks takistuseks, et XXX ja XXX kinnistu vahel ei saa olla läbipääsuteed ega ole kunagi olnud. Kuuri nurga ja XXX hoone nurga vahe on vaid 2 m, mis on ebapiisav selleks, et rajada värav millest mahuks läbi nt prügiauto. Läbipääsu rajamisega kaasneks vajadus lammutada lisaks aiale ka kuur, mis oleks XXX õiguste rikkumine. Kui kuuri säilitamise nimel teha ligipääs XXX maja idaküljest, siis seal on maja ja kinnistu piiri vaheline kitsaim koht vaid 2 meetrit, mistõttu ei ole ka see asukoht mõeldav auto ligipääsuks. XXX majaomanikud on planeerinud tagaõuest kõik autoparkimise kohad kaotada ja luua sinna roheline aiaruum, sellest tulenevalt planeeritakse lagunenud asfaltkate tagaõuest eemaldada ja asendada see tänavakividest sillutisega ning murualaga. Mingil juhul ei soovi XXX omanikud avada tagaõuest läbikäiku XXX kinnistule. XXX kaudu juurdepääsu rajamine tooks kaasa XXX kinnistul puude raiumise vajaduse. XXX kaudu on olemas toimiv ja reaalselt kasutusel olnud juurdepääs, millega XXX kinnistu omanikud on pidanud arvestama ning mille jätkuv kasutamine ei too kaasa vajadust ühegi hoone ega rajatise lammutamiseks ega puude raiumiseks. XXX kaudu ligipääs on maa-ameti kaardiserveris mõõtes ca 38 meetrit ja XXX kaudu oleks see üle 70 meetri. Vastavalt oleks uus tee XXX omanike õigusi rohkem rikkuv kui XXX puhul. XXX üks kogumiskaevudest asub XXX õuel, seda on aegajalt tühjendatud XXX tagaõue kaudu, kuid väita, et osaliselt toimub rasketehnika juurdepääs XXX kinnistule nii kui nii üle XXX kinnistu on täiesti vale. XXX kinnistu sõidutee ja tänava vahel on helistamisautomaatikaga värav mis tagab privaatsuse ja turvalisuse ning võõrastele värava kasutamise võimaldamine oleks vastuolus värava ehitamisel tehtud investeeringu eesmärgiga. Puudutatud isik XXX leiab, et alternatiivne ligipääs XXX kinnistule läbi XXX kinnistu ei ole põhjendatud. XXX omanik pidi algusest peale arvestama kinnisomandi kitsendusega

juurdepääsutee näol ning on pahatahtlikult piiranud XXX elanike põhjendatud ootust pääseda oma koju igat liiki transpordivahendiga mõistlikkuse piires. Puudutatud isik Tallinna linn leidis (kd I, lk 189), et juurdepääs XXX maaüksusele avalikult teelt on ajalooliselt toimunud läbi XXX maaüksuse. Tallinna linn nõustub täielikult XXX kaasomaniku XXX seisukohtadega, et alternatiivne juurdepääs XXX kinnistule üle XXX kinnistu puudub. Nõmme Linnaosa Valitsus 06.01.2012 kohtule esitatud seisukohas (kd I, lk 131-133) märkis, et jäätmeveo sõidukil puudub ligipääs XXX, piirate XXX omanike õigusi ja kohustusi, kuna vastavalt XXX avaldusele ei olnud tee ehitamisel arvestatud ei B-kategooria ega suurema kategooria sõidukitega. Tallinna kergliiklusteed on linnaosade lõikes kättesaadavad internetis ning Nõmme linnaosa kergliiklusteede nimekirjas puudub XXX kinnistul asuv tee. Tänavate, kergliiklusteede ja reisijate rööbastranspordi trasseerin, parkimise ja ühistranspordi planeerimise üldised põhimõtted määratakse kindlaks teemaplaneeringuga. Samuti selgitatakse liiklusvoogude ratsionaalne jagunemine tänava- ja teedevõrgul, ühistranspordi liigid ja terminaalide asukohad ning meetmed liikluse kahjuliku mõju vähendamiseks. Seega juhul, kui selle tee osas ei ole teemaplaneeringut algatatud ning selle kohta ei ole ka tehtud vastavat otsust, on alust arvata, et XXX otsustas ise tee kasutamise eesmärgi osas, valides selleks ka tema arvates vastava teekatte pinnamaterjali. XXX kinnistute asendiplaanil on määratud juurdepääs (viirutatud ala), mis kulgeb üle XXX ehk XXX kuuluva kinnistu. Krundi võimalik jagamine on plaanil välja toodud tingimusel, et seatakse teeservituut. Teeservituudi eesmärk seisneb selles, et XXX omanik (-ud) pääseks (id) oma kinnistult avalikult kasutatavale teele (Pärnu maanteele). Seega XXX omanik ehk XXX pidi algusest peale arvestama kinnisomandi kitsendusega juurdepääsutee näol. Nõmme Linnaosa Valitsuse hinnangul on XXX avaldus põhjendatud.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 alusel menetleb kohus antud asja hagita asjana. Kohus arutas menetlusosalistega vaidlusaluseid küsimusi 20.11.2012.a. ja 13.05.2013.a. toimunud kohtuistungitel. Kohus viis 22.05.2013.a. läbi vaatluse avaldaja ja puudutatud isikute juuresolekul. Menetlusosalised olid nõus jätkama kirjalikus menetluses. Menetlusosalised said täiendavalt oma seisukohti avaldada. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tegi kindlaks, et Tallinna linnas, XXX asuv kinnisasi on jagatud korteriomanditeks. Rahel Salujärvele (avaldaja) kuulub korteriomand, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX ; puudutatud isikule XXX kuulub korteriomand, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX ; puudutatud isikule XXX kuulub korteriomand, registriosa numbriga XXX asukohaga XXX. Puudutatud isikutele XXXle ja Tallinna linnale kuulub kaasomanikena kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga Tallinna linn, XXX ja puudutatud isikule XXXle kuulub kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Nimetatud asjaolu kinnitavad väljavõtted kinnistusraamatust (kd I, lk 7-13, lk 164) ning selle üle puudub ka vaidlus.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjalt puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-85-05 jõudnud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need sama sätte järgi kohus. Seejuures peab kohus arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu rahuldamise eelduseks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt seega juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-14-06 jõudnud seisukohale, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Vaidlus puudub selles, et XXX kinnistul puudub juurdepääs kinnistult otse avalikult kasutatavale teele ning selleks on ületatud XXX kinnistul asuvat teed. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isik XXX on pöördunud teineteise poole, kuid kokkuleppele jõudnud ei ole (kd I, lk 15-17, lk 51-60). Avaldaja soovib juurdepääsuõigust avalikult kasutatavale teele puudutatud isikule XXX kuuluvalt XXX kinnistult. Asjas on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud avaldaja liikumine avalikult kasutatavale teele just avaldaja poolt taotletud juurdepääsuteed mööda. Puudutatud isik XXX on nõus juurdepääsuga jalgsi ja sõiduautoga. Rasketehnikaga juurdepääs peaks toimuma üle XXX kinnistu. XXX kinnistu kaasomanikud sellega ei nõustu. Juurdepääsuõiguse konkreetsemal määratlemisel tuleb arvesse võtta ka ajalooliselt väljakujunenud kohalikke huvisid, st tuleb arvestada, kuidas toimisid varasemalt selles piirkonnas teeolud. Et ajalooliselt on XXX kinnistule juurdepääs avalikult teelt olnud tagatud üle Pärnu 211 kinnistu, kinnitavad puudutatud isik XXX ja Tallinna Linnavalitsuse korraldus 09.01.2002.a. (kd I, lk 115), millega XXX maa omanikul tagada juurdepääsutee XXX asuvale krundile. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-85-05 märkinud, et juurdepääsutee andmise nõude näol on tegemist taotlusega kohtule lahendada poolte huvide kaalumisel õiglusest lähtudes kinnisasjale juurdepääsu küsimused. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. Naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada äralõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamiseks tuleb kaaluda nö teeniva ja nö valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust.

Vaatluse käigus vaatles kohus juurdepääsu võimalust üle XXX ja üle XXX kinnistu. XXX kinnistul on jalgvärav ja autovärav, mis ei ole lukus. Tee laius XXX värava juures on 3,3 m, tee laius pärast sillutist 2,55 m ja XXX kinnistu alguses 2,7 m. Juurdepääsuteest ühel pool on võrkaed ja teiselt pool betoonist müürile ehitatud võrkaed. Puudutatud isiku XXX esindaja selgitas, et võrkaed ei ole püsivalt, võrkaia äärde on kivid ladustatud ajutiselt. XXX ja XXX kinnistute vahele on vundamendile ehitatud kõrge plankaed, aia ees kivid ja kompostikast. XXX kinnistul on kanalisatsioonikaevud. Üle XXX kinnistu on juurdepääs XXX kinnistule 39 meetrit, XXX kaudu 70 meetrit. 21.06.2013.a. esitas avaldaja XXX juurdepääsutee teejoonise ja tegevuskava läbi XXX kinnistu (kd II, lk 37-39, lk 42-44), mille kohaselt juurdepääsutee tuleks kogu ulatuses laiusega 3,3 m. Kuna tee nõlvus kahe krundi vahel on liiga suur, on vaja teostada tasandustöid. Soov on rajada ehitatavale teele betoonkivisillutis, kasutades analoogseid tänavakive, mis on kasutusel XXX kinnistu sissesõiduteel. Juurdepääsutee laius 3,3 m on vajalik nn suurte autode juurdepääsuks: assenisatsiooniauto kord kvartalis, erakorralistel juhtudel tihemini; prügiauto kord kvartalis, erakorralistel juhtudel tihedamini kui on suuremad remonditööd või kinnistu korrastamine; puuveoauto kord kvartalis. Avaldaja märkis, et juurdepääsutee korrastustöödega täies mahus soovib avaldaja alustada peale Tallinna vee-ja kanalisatsioonitrassiga ühinemist, kuna kivisillutise rajamine ja siis selle uuesti ülesvõtmine oleks mitmeid kordi kulukam ja liitumine saab toimuda ainult läbi XXX kinnistu. Koheselt soovib avaldaja teha tasendustöid, et muuta juurdepääsutee igasuguse ilmaga sõidetavaks. Puudutatud isiku XXX esindaja kinnitas vaatlusel, et XXX ei anna enne käesoleva vaidluse lahendamist nõusolekut vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks. Kohus leiab, et juurdepääsutee kasutamise õiguse tingimuste määramisel tuleb arvestada mõlema kinnistu omanike huve. Üheltpoolt ei tohi seatavad tingimused puudutatud isikut liigselt koormata, kuid samas peavad olema kindlaks määratud tingimused, mis võimaldaksid avaldajal juurdepääsuteed reaalselt kasutada. Kohtule esitatud 02.09.2013.a. fotodel on näha võrkaia juurde ladustatud kivid, mis on võimalik ära viia, võrkaed on teisaldatav, XXX kinnistu piiril asuv post on võimalik teisaldada, siis ei pea kohus põhjendatuks koormata juurdepääsuteega mitut kinnistut vaid peab võimalikuks juurdepääsuks igat liiki transpordivahendiga üle XXX kinnistu ja XXX omanikul on kohustus see tagada. Kinnistusraamatusse tuleb kanda juurdepääsuõiguse tagamine märkusena AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise tasu kohus. AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsutee tasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt puudutatud isikute kasuks. Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Käesoleva avalduse lahendamise tulemusena saab avaldaja endale võõra kinnisasja kasutamise õiguse ja peab maksma selle eest tasu. Puudutatud isik XXX peab põhjendatuks tasuks 45 eurot kuus. Avaldaja leiab, et vastuvõetav tasu on 5 eurot kuus ehk 60 eurot aastas (kd II, lk 20-21). Avaldaja esitas kohtule teate XXX maamaksu kohta (kd II, lk 20-21), millest nähtuvalt XXX kinnistu pindala on 893 m2, maamaksu suurus 470,75 eurot, millest XXX saab kodualuse maa maksuvabastust 305,99 eurot ning

maksukohustuseks jäi talle 164,76 eurot. Avaldaja on välja arvutanud, et maamaks ühiskasutuses oleva juurdepääsu eest on 0,19x124,8=23,71 eurot. Avaldaja ja puudutatud isikud kasutavad 2⁄3 juurdepääsuteest. Juurdepääsutee pikkus on ca 39 m, ühiskasutuses XXX on 13 m, avaldaja ja puudutatud isikud XXX ning XXX kasutavad 26 m pikkuses juurdepääsuteed. Kohus arvestades juurdepääsutee maa-ala pindala, kaaludes mõlema poole huve ja kohustusi leiab, et mõistlik ja proportsionaalne tasu puudutatud isikule on 120 eurot aastas alates kohtumääruse tegemisest. Käesolev kohtumäärus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud menetlusosaliste õigusjärglaseks pärast käesoleva kohtumääruse avalikult teatavakstegemist (TsMS § 460 lg 1). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse avaldus, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Käesoleval juhul tehakse lahend avaldaja huvides, mistõttu jätab kohus menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.