lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-12076/115

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 04.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-12076/115
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3387
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 92 lg 3Suulisel enampakkumisel viibivate isikute vastuväitedTMS § 10 lg 1Dokumentide edastamineTMS § 153Korteriomandi enampakkumise erisusedTMS § 217 lg 1, 6Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 223 lg 1Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTMS § 100 lg 5KordusenampakkumineTMS § 84Enampakkumisest teatamineTsMS § 10Kohtu pädevuse piirang eksterritoriaalsete isikute suhtes

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-12076/79Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval21.01.2013

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Vastustaja)aktsiaselts Laarmann & KO10215635(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.07.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-12076

Tsiviilasi

X Xu (X) hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa, AS-i Laarmann & KO ja AS-i SEB Pank vastu täiteasjas nr 175/2011/1409 29.02.2012 läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, korteriomandi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatukande muutmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.01.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X Xu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant X X (isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx), esindaja Annika Murulaid

elukoht

Vastustaja I AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn), esindaja Liivi Väärsi Vastustaja II AS Laarmann & Ko (registrikood 10215635, asukoht Selja tee 7, Sauga, 85008 Pärnumaa), esindaja Ants Luik Vastustaja III kohtutäitur Rannar Liitmaa (asukoht Rüütli 51, Pärnu 80011) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Pärnu Maakohtu 21.01.2013 otsus jätta muutmata, kuid täiendada lahendi resolutsiooni otsustusega hagi tagamise abinõu tühistamise kohta.
2.Otsuse resolutsiooni terviktekst kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta X Xu hagi AS-i SEB, AS-i Laarmann & Ko ja kohtutäituri Rannar Liitmaa vastu rahuldamata; 2) Rahuldada AS-i Laarmann & Ko taotlus ning tühistada Pärnu Maakohtu 08.05.2012 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõud; 3) Menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad hageja kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 23.09.20262-26-12908/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-11740/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-24-7053/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.09.20262-24-13489/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 15.09.20262-26-437/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 15.09.20262-24-9563/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 378Hagi tagamise abinõud
TsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.X X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa (kostja III), AS-i Laarmann & KO (kostja II) ja AS-i SEB Pank (kostja I) vastu kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.23.03.2012 esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt alustas kostja III kostja I avalduse alusel hageja suhtes täitemenetlust nr 175/2011/1409. 29.02.2012 müüs kostja III kordusenampakkumisel (edaspidi enampakkumine) hagejale kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxx linnas. Hageja sai enampakkumise toimumisest teada juhuslikult vaid päev enne selle toimumist. Kohtutäitur jättis enampakkumise teate hagejale kätte toimetamata. Hageja ei ole enampakkumise teadet kohtutäiturilt saanud ei posti teel, elektronpostiga ega muul viisil. Lähtudes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 84 lõigetes 21 ja 3 ning § 153 lõikes 2 sätestatud nõuetest pidi kohtutäitur enampakkumise teate (enampakkumise kuulutuse sisu) võlgnikule edastama vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumise päeva. Eeltoodu tegemata jätmisega on kohtutäitur oluliselt rikkunud enampakkumise tingimusi ning TMS § 223 lõike 1 alusel on hageja õigustatud 30 päeva jooksul arvates enampakkumise akti kättetoimetamisest esitama kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Sama säte kohaldub seaduse analoogia korras

kordusenampakkumise kohta, sest üldnormina (TMS § 100 lõige 5) korraldatakse kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ette nähtud korras.

3.Hageja ei nõustunud kostja III seisukohaga, et viimane teavitas hagejat 29.02.2012 toimuvast enampakkumisest 06.02.2012 elektronkirja saatmisega hageja e-posti aadressile [email protected] ning et sellega on kostja III teavitamiskohustuse täitnud. Hageja ei ole nimetatud e-kirja kätte saanud. Tulenevalt TMS § 10 lõigetest 1 ja 2 pidi kohtutäitur enampakkumise teate hagejale kätte toimetama tsiviilkohtumenetluse seaduses (TsMS) ette nähtud korras. Kostja ei ole ka eelmainitud e-kirja kättesaamist või enampakkumise teate hagejale muul viisil kättetoimetamist tõendanud. Seega tuleb kostja III väide selle tõendamatuse alusel jätta tähelepanuta.
4.Teiseks ei ole hageja täitmisteate kättesaamisel avaldanud kohtutäiturile, et ta soovib täitmisteadet, enampakkumise akti või muid täitemenetluses koostatud menetlusdokumente saada e-posti teel aadressile [email protected]. Tulenevalt TMS § 10 lõikes 1 teises lauses sätestatust saab menetlusdokumente edastada ainult sellele e-posti aadressile, mille on võlgnik kohtutäiturile avaldanud menetlusdokumentide edastamiseks. Seega ei ole põhjendatud kostja III tuginemine sellele, et ta on enampakkumise teate või enampakkumise akti edastanud hageja e-posti aadressile. Kostja III väide, et 07.02.2012 on hageja sellelt e-posti aadressilt kinnitanud arestimisakti kättesaamist, ei ole eeltoodud põhjustel asjakohane.
5.Kolmandaks ei ole põhjendatud ka kostja III tuginemine TsMS § 10 lõikele 4. TMS § 84 lõigetest 21 ja 3 ning § 153 lõikest 2 tuleneb üheselt, et enampakkumise kuulutuse sisust tuleb teatada ja enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele.
6.Neljandaks ei ole asjakohane vastuväide, et kuna hageja ise viibis 29.02.2012 toimunud enampakkumisel, oli ta enampakkumise toimumisest teadlik. Hageja on ise avaldanud, et ta teadis enampakkumise toimumisest, kuid ta sai sellest teada vaid päev varem ja ta viibis sellel enampakkumisel kolmanda isiku esindajana, kelle kaudu ta enampakkumise toimumisest teada sai. See aga ei lükka ümber asjaolusid, et kostja III jättis enampakkumise teate hagejale kätte toimetamata ning et enampakkumise toimumisest sai ta teada vaid päev enne enampakkumise toimumise päeva.
7.Enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline. Selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud vara väljaminekut võlgniku omandist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-03, punkt 9). Seega tuleb senise kohtupraktika põhjal enampakkumise ajast, tingimustest ja kohast teavitamata jätmine lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks.
8.Õige ei ole kostja I väide, et enampakkumise akti pidi hageja kätte saama juba 29.02.2012. Enampakkumise akti hagejale kätte toimetamist ei ole kostjad tõendanud. Hageja sai enampakkumise tulemusest ja aktist teada alles 10.04.2012, kui võttis ise enampakkumise akti koopia Pärnu Maakohtu Kinnistusametist. Enampakkumise akt tulnuks kätte toimetada eelpool kirjeldatud viisil. Kostja III seda teinud ei ole. Samas ei oma see asjaolu ka enam õiguslikku tähendust, sest esialgse hagiavalduse esitas hageja kohtule 28.03.2012 ehk TMS § 223 lõikes 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.
9.Eeltoodu põhjal leidis hageja, et 29.02.2012 toimunud kordusenapakkumine tuleb

tunnistada kehtetuks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile xxxxxxxxxxxx linnas ja kohustada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 mõttes kostjat II andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks.

10.Koos hagiavaldusega esitas hageja ka hagi tagamise taotluse kostjale II kuuluvale vaidlusalusele korteriomandile kinnistusraamattusse käsutamise keelumärke seadmiseks hageja kasuks. Samuti palus hageja hagi tagamisena jätta kõnealune korteriomand hageja valdusesse ja keelata kostjal II hageja valduse takistamine korteriomandile. Pärnu Maakohtu 08.05.2012 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus. Kostja I vastuväited
11.Kostja I vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Hageja väide, mille kohaselt kohtutäitur on oluliselt rikkunud enampakkumise korda, sest ei ole hagejat enampakkumisest teavitanud, on alusetu. Hagejat on temale kuulunud korteriomandile toimunud enampakkumisest teavitatud 06.02.2012 e-kirja saatmisega aadressile [email protected]. Sama e-posti aadressi on hageja kasutanud kostjaga I suhtlemiseks. Samalt aadressilt on hageja kinnitanud täitemenetluses arestimisakti kättesaamist. Nimetatud 06.02.2012 e-kiri on saadetud nii hagejale kui kostjale II ja ei ole põhjust uskuda, et see e-kiri jõudis ainult ühe adressaadini. Enampakkumise kuulutus oli avaldatud 06.02.2012 Ametlikes Teadaannetes (seega enam kui 20 päeva enne enampakkumist).
13.Alusetu on hageja väide, et ta sai enampakkumise tulemusest ja aktist teada alles 10.04.2012, kui võttis ise enampakkumise akti koopia Pärnu Maakohtu Kinnistusametist. Enampakkumise akti kohaselt viibis hageja 29.02.02012 toimunud enampakkumisel (hageja viibis kohal Sander Xi esindajana) ning hageja pidi seega enampakkumisest, selle käigust ja tulemusest teadlik olema juba 29.02.2012. Samal kuupäeval saatis kohtutäitur enampakkumise akti e-kirjaga hagejale, kostjale III ja enampakkumise võitjale kostjale II.
14.Kostjale I teadaolevalt hageja enampakkumise toimumise ajal mingisuguseid vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta ei esitanud, mistõttu ei ole tal tulenevalt TMS § 92 lõikest 3 õigust enam hiljem kaevata akti ebaõige koostamise või akti ebaõigsuse peale ega tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Kostja II vastuväited
15.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja kuritarvitab oma õigusi täitemenetluse tahtliku venitamise ja valeandmete esitamisega. Kostjal II tekkis enampakkumise tulemusena omand kõnealusele korteriomandile ning selle kohta on kanne kinnistusraamatusse tehtud. Kostja II hinnangul tuleks kustutada korteriomandile seatud keelumärge ja hageja peab kostjale II kuuluva korteriomandi vabastama. Kostja III vastuväited
16.Kostja III vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
17.Enampakkumise kuulutus ei kuulu TMS § 10 lõikes 1 kirjeldatud dokumentide hulka, mille kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama. Enampakkumise kuulutuse edastab kohtutäitur vastavalt TMS § 10 lõikele 4 enda valitud viisil, milleks antud juhul osutus võlgniku e-posti aadress. Enampakkumise kuulutus on võlgniku e-posti aadressile ([email protected]) edastatud 06.02.2012, millega on kohtutäitur oma teavitamiskohustuse täitnud. Asjaolu, et võlgnikule on temale saadetud e-kirjad väidetavalt nähtavad valikuliselt, ei ole antud juhul asjakohane. Küll aga omab antud asjas tähtsust asjaolu, et võlgnik on samalt e-posti aadressilt kinnitanud kohtutäituri poolt temale saadetud dokumentide ja e-kirjade kättesaamist ning kasutanud sama eposti aadressi kohtutäiturile e-kirjade saatmiseks. Samuti on hageja märkinud eelpool nimetatud e-posti aadressi enampakkumisel osaledes oma isikuandmete lehele. Seega ei saanud kohtutäituri poolt hageja e-posti aadressile saadetud enampakkumise kuulutus ega enampakkumise akt tema postkastist kaduda ega sinna mitte kohale jõuda ning tuleb järeldada, et kohtutäitur on täitnud võlgniku enampakkumisest teavitamise kohustuse.
18.Hageja väitis, et sai 29.02.2012 toimunud enampakkumisest juhuslikult teada päev varem. Samas on Sander X, kelle esindajana hageja enampakkumisel viibis, koostanud hagejale enampakkumisel osalemiseks volikirja 23.02.2012. On äärmiselt ebatõenäoline, et isikule koostatakse volikiri enampakkumisel osalemiseks ilma volitatud isiku teadmata. Seega võib järeldada, et hageja teadis 29.02.2012 toimunud enampakkumisest oluliselt varem, kui ta on kohtule väitnud. Hagejal oli enampakkumisest võimalik teada saada juba 06.02.2012, mil kostja III on talle edastanud enampakkumise kuulutuse.
19.Veelgi enam, kui hageja leidis, et kostja III rikkus tema õigusi enampakkumise kuulutuse edastamisel, oleks hageja pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lõike 1 alusel 10 päeva jooksul alates enampakkumisest teadasaamisest. Kuna hageja seda ei teinud, siis TMS § 217 lõike 6 alusel kaotas ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Samuti ei esitanud hageja enampakkumisel kohalviibinud isikuna TMS § 92 lõike 3 kohaselt vastuväiteid, mistõttu ei ole tal õigust tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Esimese astme kohtu otsus
20.21.01.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Tõendamist ei leidnud hagis toodud väited, mis tingiks enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hageja väitis, et dokumentide kättetoimetamise kohustus tuleneb TMS § 10 lõigetest 1 ja 2. Kostja III väitis, et enampakkumise teade ei ole nende dokumentide loetelus, mis on toodud TMS § 10 viidatud lõigetes. Nimetatud sätte lõikes 1 toodud loetelu ei ole lõplik, selles on viide teistele dokumentidele, mis on nimetatud seaduses. Kuid otseselt enampakkumise teadet seaduses nimetatud ei ole. Hageja ka hagis ei nimeta, millise seaduse alusel kuulub vaidlustatud dokument TMS § 10 lõigete 1 ja 2 alusel võlgnikule kättetoimetamisele. Kohus nõustus, tuginedes TMS § 10 lõigetele 1, 2 ja 4, et enampakkumise kuulutus ei kuulu TMS § 10 lõikes 1 kirjeldatud dokumentide hulka, mille kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama. Enampakkumise kuulutuse edastab kohtutäitur võlgnikule vastavalt TMS § 10 lõikele 4 enda valitud viisil, milleks antud juhul osutus võlgniku e-posti aadress.
22.Tuginedes kirjalikele tõenditele, enampakkumise osavõtjate nimekirjale ja Sander Xi volikirjale (t I kd lk 96–102) nähtub, et hageja võttis enampakkumisest isiklikult osa. Tema isik oli EV isikutunnistuse alusel tuvastatud. Hageja oli enampakkuja nr 5 ja nagu nähtub kirjalikust tõendist – tegi pakkumised ostuhinna kujunemisel, võttis pakkumisest aktiivselt osa, olles koos kostjaga II viimasteks pakkujateks.
23.Hageja ei ole oma väidet e-kirjade kättesaamise võimatuse kohta millegagi tõendanud. Puuduvad tõendid, et hagejale teadete saatmise ajal ei olnud talle vastav teenus kättesaadav. Sellest järeldas kohus, et hageja oli teadlik enampakkumise ajast ja kohast ning talle oli enampakkumisest teatatud. Sama asjaolu on määrav ka hageja poolt enampakkumise akti kättesaamise ja vaidlustamise suhtes.
24.Kohus nõustus kostjaga III enampakkumise akti hagejale kättetoimetamise ja vaidlustamise osas. Hageja oli enampakkumise akti koostamisel isiklikult juures. Seega oli hageja pakkumistega igakülgselt kursis, osaledes ise pakkujana. Hageja enampakkumisel kohalviibinud isikuna vastuväiteid ei esitanud, mistõttu ei ole tal TMS § 92 lõike 3 järgi õigust tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele.
25.Tõendamist ei leidnud väide, et hagejale kuulunud asi müüdi liiga odavalt sellega tema õigusi rikkudes. Osaledes enampakkumisel, seejuures tema volitusi ei olnud piiratud (t I kd lk 102), võis hageja nimetada tema arvates mõistliku hinna. Dokumentaalsest tõendist Tõnisson Kinnisvara ekspertarvamusest, nähtub, et hagejale kuulunud vara turuhinnaks oleks 17 895 eurot. Enampakkumisest nähtub, et antud asi müüdi 35 400 euroga, seega turuhinnast kaks korda kallimalt.
26.Lähtudes kohtupraktikast, Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-7-03, kus on märgitud, et enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline, selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud vara väljaminekut võlgniku omandist, oli hageja kui võlgniku õiguste kaitse tagatud ja hagejale antud võimalus võlg enne enampakkumist tasuda, mida hageja ei teinud. Samuti oli tal võimalus osaleda enampakkumisel, mida hageja realiseeris enampakkumisel kolmanda isiku esindajana osaledes. Lähtuvalt pakkumiste protokollist (t I kd lk 100) ta kergitas asja hinda 28 000 eurolt 35 400 euroni. Apellatsioonkaebus
27.15.02.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
28.Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi ja kohaldas valesti materiaalõigust. Õige ei ole kohtu järeldus, et enampakkumise kuulutus ei kuulu TMS § 10 lõikes 1 nimetatud dokumentide hulka, mille kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et tulenevalt TMS § 84 lõigetest 21 ja 3 ning § 153 lõikest 2 on enampakkumise teade TMS § 10 lõikes 1 nimetatud muu seaduses nimetatud dokument, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei kuulu enampakkumise teade TMS §-s 10 nimetatud võlgnikule kätte toimetamisele kuuluvate dokumentide alla või et mis siis on need muud seaduses sätestatud dokumendid, kui mitte enampakkumise teade, millest võlgniku teavitamist seadus erinevates sätetes rõhutab. Seega on kohus viidatud õigusnorme valesti kohaldanud ja jätnud andmata vastuse hageja põhjendustele.
29.Asjakohane ega põhjendatud ei ole kohtu tuginemine asjaolule, et nähtuvalt enampakkumise osavõtjate nimekirjast ja Sander Xi volikirjast võttis hageja kolmanda isiku esindajana pakkumisest osa. Hageja jääb selle juurde, et tema osalemine enampakkumisel kolmanda isiku esindajana ei lükka ümber asjaolu, et täitur jättis enampakkumise teate hagejale kätte toimetamata.
30.Põhjendatud ei ole kohtu tuginemine asjaolule, et hageja ei ole oma väidet e-kirjade kättesaamise võimatuse kohta millegagi tõendanud. Hageja on esitanud kohtule Elion Ettevõtted AS-i 12.07.2012 vastuse päringule hageja postkasti kasutamisvõimaluste kohta. Vastusest nähtub, et hageja elektronpostkasti maht on vaid 10MB ning et kui postkast on kirjade saatmise hetkel täis olnud, siis ei jõua kirjad serverisse, mistõttu nende kohta märget leida ei ole võimalik. Seega ei saa hageja tõendada, et tema postkasti ei ole jõudnud e-kirja enampakkumise kuulutusega. Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Hageja suhtes on enampakkumise teate mittesaamise tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha. Seetõttu pidi kostja III tõendama, et hageja on enampakkumise teate saanud. Lisaks ei ole hageja üldse andnud kostjale III nõusolekut täitemenetluses menetlusdokumentide edastamiseks tema e-posti aadressile. Vastustajate seisukoht ja kostja II taotlus
31.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
32.Kostja II esitas taotluse Pärnu Maakohtu 08.05.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks või asendamiseks kostja II suhtes vähemkoormavama abinõuga, näiteks võõrandamise keelumärke seadmisega kinnistule.
33.Taotluse kohaselt on maakohtu 08.05.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kostja II jaoks ebaproportsionaalselt piirav. Nimelt kuulub kostjale II küll korter, mida ta ei ole saanud aasta jooksul oma äriliste eesmärkide jaoks kasutada. Kõnealune korter asub Pärnu südalinnas, seega on tegemist atraktiivse kinnisvaraga. Hageja kasutab nimetatud korterit, kuid kostja II ei saa sellise üürisuhte eest hagejalt ühtegi vastusooritust. Kostja II on esitanud hagejale üüriarveid, kuid hageja ei ole neid tasunud või on keeldunud nende vastuvõtmisest. Kostja II arvates ei ole selline õiguskaitseabinõu proportsionaalne, kuna antud juhul on tegu olukorraga, kus hageja sisuliselt kasutab tasuta kostjale II kuuluvat kinnistut (väidetavalt elukohana), kuid samas ei võta korteri aadressilt vastu ühtegi arvet ega tasu korteriomanikule selle kasutamise eest. Seega tuleb seni kehtiv hagi tagamise abinõu tühistada. Seda ka põhjusel, et tegemist on perspektiivitu hagiga.
34.Juhul, kui hagi tagamise abinõu tühistamine ei ole kohtu arvates õiglane, täidaks hagi tagamise tegeliku eesmärgi ka kinnistule seatav võõrandamise keelumärge. Kostja II viitab TsMS § 378 lõikele 4 ja § 386 lõikele 1, leides, et hetkel kehtiva hagi tagamise viisiga on hageja nõuded ülemääraselt tagatud, samal ajal kui kostja II omandiõigus on ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt kahjustatud. Juhul, kui kohus leiab, et hagi sisust ja eesmärgist tulenevalt peab hagejal siiski olema kohtumenetluse ajal sama elukoht (mis oli hagejal ka enne kohtuvaidlust ja ajal, mil ta oli kõnealuse kinnistu omanik), siis oleks mõistlik sama kohtuliku hagi tagamise abinõuga määrata kindlaks ka hagejapoolne kohustus tasuda kostjale II kuuluva kinnistu kasutamise eest igakuist mõistlikus määras ning kinnistu asukohale ja seisukorrale vastavat hüvitist ehk üüri.

Ning samuti tuleks sellisel juhul ära määratleda, et üüri mittetasumise korral kaotab hagi tagamise abinõu kehtivuse. Tsiviilkolleegiumi seisukoht

35.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaebuses on apellant jäänud maakohtus esitatud seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna maakohus on neile asjakohaselt ja piisavas ulatuses vastanud, siis ringkonnakohus samu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel ei korda. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
36.Apellant on asjakohaselt viidanud TMS § 153 lõikele 2, mille teise lause kohaselt tuleb enampakkumise teade edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Sama nähtub võlgniku ja sissenõudja suhtes ka TMS § 84 lõikest 3. Seega seadusandja ei ole pidanud vajalikuks kohustada kohtutäiturit nimetatud teadet kätte toimetama TMS § 10 lõigete 1 ja 2 mõttes, vaid nimelt edastama sama sätte lõike 4 mõttes kohtutäituri valitud viisil.
37.Vaidlusaluses täiteasjas valis kohtutäitur võlgnikule edastamise viisiks saatmise võlgniku elektroonilisele aadressile. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et nii enne kui peale 06.02.2012 teate saatmist oli aadress [email protected] võlgniku aktiivses kasutuses. Samale aadressile täituri abi poolt 11.01.2012 saadetud arestimise aktide kättesaamisest teatas võlgnik 07.02.2012 (t I kd lk 92). Sama aadressi abil suhtles ta sissenõudjaga (t I kd lk 146). Sissenõudja kinnitas, et täituri e-kirja, milline oli 06.02.2012 suunatud nii võlgnikule kui sissenõudjale (t I kd lk 91), sai viimane probleemideta kätte. Vaidlusalusel enampakkumisel viibis võlgnik ühe ostja Sander Xi esindajana kohal ja teatas kontaktandmete hulgas samuti sama e-posti aadressi (t I kd lk 99, 103). Sama aadressi on ta kontaktandmetes märkinud nii maa- kui apellatsioonikohtus. Võimalikku probleemi 06.02.2012 hot.ee e-postkasti mahuga ei väitnud hageja ka 05.07.2012 kirjas Elioni klienditeenindusele (võimalike probleemide esinemise ajana oli esile toodud 21.06.2012 ja märts 2012; t I kd lk 189). Apellant ei ole menetluses toonud esile asjaolusid, millised annaksid aluse kahelda kohtutäituri väidetes ja tõendites 06.02.2012 e-kirja teel võlgnikule enampakkumise teate edastamise kohta. Veenev ei ole apellandi väide, et ta sai enampakkumisest teada vaid üks päev enne selle toimumist, ka põhjusel, et S.Xi poolt oli volikiri konkreetsel enampakkumisel enda esindamiseks antud juba 23.02.2012 (t I kd lk 102). Apellant ei ole selgitanud, millistel asjaoludel volikiri välja anti ja kuidas sai see toimuda ilma, et esindaja ise sellest teadlik oleks olnud. Kui ta aga oli teadlik volikirjast, oli ta teadlik ka 29.02.2012 toimuvast enampakkumisest vähemalt 23.02.2012.
38.Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid maakohtu seisukohale TMS § 92 alusel, mille kohaselt kui kohalolijad peale viimase ülepakkumise teatavakstegemist enampakkumise tingimuste olulise rikkumise kohta vastuväiteid ei esita, ei ole neil õigust nimetatud rikkumisele hiljem tugineda. Apellant oli kohal, kuid vastuväiteid ei esitanud. Vastupidist ei ole apellant väitnud ega tõendanud. Vastuväidete esitamise õigusest oli ta teadlik ja seda oma allkirjaga kinnitanud (t I kd lk 97, sealhulgas punkt 14). Ka osales ta enampakkumises aktiivselt, esitades korduvalt pakkumisi (pakkuja nr 5; t I kd 100-101). Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et

vaidlusaluse enampakkumise puhul oli täidetud enampakkumisest võlgniku teavitamise eesmärk – viimasel oli võimalik võlg enne enampakkumise toimumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud vara väljaminekut enda omandist (Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-7-03 punktis 9 sõnastatud teavitamise eesmärk).

39.Hagi rahuldamata jäämisel kuulub hagi tagamise abinõu tühistamisele TsMS § 386 lõike 4 esimese lause alusel. Seetõttu ei analüüsi kolleegium vastustaja II taotlust sisuliselt.
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad kõik apellatsioonimenetlusega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

Ülle Jänes

Mare Merimaa

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-3389/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium