Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

2-12-12076 päeva. Kohtutäitur jättis enampakkumise teate hagejale kätte toimetamata. Hageja ei ole enampakkumise teadet kohtutäiturilt saanud ei posti teel, elektronpostiga ega muul viisil. Hageja leiab, et sellega on kohtutäitur oluliselt rikkunud enampakkumise tingimusi ning TMS § 223 lg 1 alusel on hageja õigustatud 30 päeva jooksul arvates enampakkumise akti kättetoimetamisest esitama kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Sama säte kohaldub seaduse analoogia korras kordusenampakkumise kohta, sest üldnormina (TMS § 100 lg 5) korraldatakse kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ette nähtud korras.

2 (11)

2-12-12076 kätte toimetamist tõendanud. Seega tuleb hageja väide selle tõendamatuse tõttu jätta tähelepanuta. Teiseks on oluline märkida, et hageja ei ole täitmisteate kättesaamisel avaldanud kohtutäiturile, et ta soovib täitmisteadet, enampakkumise akti võid muid täitemenetluses koostatud menetlusdokumente saada E-posti teel aadressile X. Tulenevalt TMS § 10 lg 1 teises lauses sätestatud normist saab menetlusdokumente edastada ainult sellele E-posti aadressile, mille on võlgnik kohtutäiturile avaldanud menetlusdokumentide edastamiseks.

Seega ei ole põhjendatud Kostja 3 tuginemine sellele, et ta on enampakkumise teate või enampakkumise akti edastanud hageja E-posti aadressile, sest hageja ei ole oma avaldanud kohtutäiturile, et ta soovib enampakkumise teadet või enampakkumise akti saada E-posti teel aadressile X. Kostja väide, et 07.02.2012 on hageja sellelt E-posti aadressilt kinnitanud arstimisaki kättesaamist, ei ole eeltoodud põhjustel asjakohane. Kolmandaks ei ole põhjendatud ka kostja tuginemine TsMS § 10 lg 4, mille kohaselt edastatakse teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Tulenevalt TsMS § TMS § 84 lg 21, 3, § 153 lg 2 ei ole enampakkumise teade dokument mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama. Vastupidi ülalesitatud õigusnormidest tuleneb üheselt, et enampakkumise kuulutuse sisust tuleb teatada ja enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Neljandaks ei ole antud asjas asjakohane vastuväide, et kuna hageja ise viibis 29.02.2012 toimunud enampakkumisel, oli hageja enampakkumise toimumisest teadlik. Hageja on oma hagiavalduses ise avaldanud, et ta teadis enampakkumise toimumisest, kuid ta sai sellest teada vaid päev varem ja et ta viibis sellele enampakkumisel kolmanda isiku esindajana, kelle kaudu sai ta enampakkumise toimumisest teda sai. See aga ei lükka ümber asjaolu, et kohtutäitur jättis enampakkumise teate talle kätte toimetamata ning et enampakkumise toimumisest sai ta teada vaid päev enne enampakkumise toimumise päeva. Lähtudes TMS § 84 lg 21, 3 ja § 153 lg 2 sätestatud nõuetest pidi kohtutäitur vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumise päeva enampakkumise teate võlgnikule (hagejale) edastama. Kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline. Selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud vara asja välja minekut võlgniku omandist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-03, p. 9). Seega tuleb senise kohtupraktika põhjal enampakkumise ajast, tingimustest ja kohast teavitamata jätmine lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks.

3 (11)

2-12-12076 See väide ei ole õige. Enampakkumise akti hagejale kätte toimetamist ei ole kostjad tõendanud. Enampakkumise akt tulnuks kätte toimetada eelpool kirjeldatud viisil. Kostja seda teinud ei ole. Samas ei oma see asjaolu ka enam õiguslikku tähendust, sest esialgse hagiavalduse esitas hageja kohtule 28.03.2012. ehk TMS § 223 lg 1 sätestatud 30. päevase tähtaja jooksul.

4 (11)

2-12-12076

Seega on alusetu Hageja väide, et ta sai enampakkumise tulemusest ja aktist teada alles 10.04.2012, kui võttis ise enampakkumise akti koopia Pärnu Maakohtu Kinnistusametist. Enampakkumise akti kohaselt on viibis Hageja 29.02.02012 toimunud korteriomandi Xxxxxxx xx-x, xxxxx enampakkumisel (hageja esindajana S.R.) ning pidi seega enampakkumisest ning selle käigust ja tulemusest teadlik olema juba 29.02.2012. Kostjale 1 teadaolevalt Hageja enampakkumise toimumise ajal mingisuguseid vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta ei esitanud, mistõttu ei ole tal tulenevalt TMS § 92 lg 3 õigust enam hiljem kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Seega, kuna Hageja enampakkumisel vastuväiteid ei esitanud, ei ole tal õigust kaevata enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Hageja väidab, et enampakkumisel on korter müüdud ebaõiglase hinnaga (alla korteri turuväärtuse) ning sellega on tekitatud kahju nii sissenõudjale (Kostja 1) kui ka Hagejale. Kostja 1 on seisukohal, et korter on müüdud enampakkumisel õiglase hinnaga. 03.06.2012 tehtud eksperthinnangu kohaselt on vaidlusaluse korteri turuhind 17 895.- EUR (lisa 4). 29.02.2012 toimunud enampakkumisel müüdi vara hinnaga 35 400.- EUR (alghind oli 18 000.- EUR), s.o 17 505.- EUR võrra hindamisakti järgsest hinnast kõrgema hinnaga. Hageja on kohtutäituri kaudu esitanud avaldused, milles soovis müüa Xxxxxxx xx-x korterit kohtutäituri kontrolli all. 07.02.2012 avalduses soovis ta korteri müüa hinnaga 6 000.- EUR (lisa 5) ja 15.02.2012 avalduses soovis ta korteri müüa hinnaga 12 000.- EUR (lisa 6). Sissenõudja ei olnud nõus vara müügiga alla turuhinna ilma, et oleks toimunud ühtegi enampakkumist (lisa 2). Seega on arusaamatu, kuidas saab hageja väita, et enampakkumisega on tekitatud temale kahju. Kostja 1 leiab, et 29.02.2012 enampakkumise akt täiteasjas nr 175/2011/1409 ei ole tühine, selle enampakkumise korda ei ole rikutud ning kinnistusraamatu kanne AS Laarmann&Ko omandi kohta Xxxxxxx xx-x xxxxx korteriomandi osas on õige. AS SBE Pank palub hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja 2 /enampakkumisel võitjaks tunnistatud isik/ arvamus hagi kohta. Laarmann & KO AS on jätkuvalt seisukohal, et U.K. kuritarvitanud oma õigusi tahtliku venitamise ja valeandmete esitamisega AS-l Laarmann & KO tekkis enampakkumise tulemusena omand korteriomandile ning selle kohta kanne kinnistusraamatusse tehtud. Oleme seisukohal, et tuleks kustutada korteriomandile Xxxxxxx xx-x, xxxxx seatud keelumärge ja vabastada U.K.u poolt meie firmale kuuluv korteriomand Kostja 3 /kohtutäitur/ arvamus hagi kohta.

5 (11)

2-12-12076

6 (11)

2-12-12076 Esiteks ei ole hageja nimetatud E-kirja kätte saanud. Tulenevalt TMS § 10 lg 1 ja 2 pidi kohtutäitur enampakkumise teate hagejale kätte toimetama Tsiviilkohtumenetluse seaduses ette nähtud korras. Nagu nimetatud ei ole hageja seda kostja poolt osundatud E-kirja kätte saanud. Kostja ei ole selle E-kirja kätte saamist või enampakkumise teate hagejale muul viisil kätte toimetamist tõendanud. Seega tuleb kostja väide selle tõendamatuse tõttu jätta tähelepanuta. Teiseks on oluline märkida, et hageja ei ole täitmisteate kättesaamisel avaldanud kohtutäiturile, et ta soovib täitmisteadet, enampakkumise akti võid muid täitemenetluses koostatud menetlusdokumente saada E-posti teel aadressile X. Tulenevalt TMS § 10 lg 1 teises lauses sätestatud normist saab menetlusdokumente edastada ainult sellele E-posti aadressile, mille on võlgnik kohtutäiturile avaldanud menetlusdokumentide edastamiseks. Seega ei ole põhjendatud Kostja1 tuginemine sellele, et ta on enamapakkumise teate või enampakkumise akti edastanud hageja E-posti aadressile, sest hageja ei ole oma avaldanud kohtutäiturile, et ta soovib enampakkumise teadet või enampakkumise akti saada E-posti teel aadressile X. Kostja 3 väide, et 07.02.2012 on hageja sellelt E-posti aadressilt kinnitanud arstimisaki kättesaamist, ei ole eeltoodud põhjustel asjakohane. Kolmandaks ei ole põhjendatud ka kostja tuginemine TsMS § 10 lg 4, mille kohaselt edastatakse teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Tulenevalt TsMS § TMS § 84 lg 21, 3, § 153 lg 2 ei ole enampakkumise teade dokument mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama. Vastupidi ülalesitatud õigusnormidest tuleneb üheselt, et enampakkumise kuulutuse sisust tuleb teatada ja enampakkumise teade tuleb edastada kõigile täitemenetluse osalistele. Neljandaks ei ole antud asjas asjakohane vastuväide, et kuna hageja ise viibis 29.02.2012 toimunud enampakkumisel, oli hageja enampakkumise toimumisest teadlik. Hageja on oma hagiavalduses ise avaldanud, et ta teadis enampakkumise toimumisest, kuid ta sai sellest teada vaid päev varem ja et ta viibis sellele enampakkumisel kolmanda isiku esindajana, kelle kaudu ta enampakkumise toimumisest teada sai. See aga ei lükka ümber asjaolu, et kohtutäitur jättis enampakkumise teate talle kätte toimetamata ning et enampakkumise toimumisest sai ta teada vaid päev enne enampakkumise toimumise päeva. Lähtudes TMS § 84 lg 21, 3 ja § 153 lg 2 sätestatud nõuetest pidi kohtutäitur vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumise päeva enampakkumise teate võlgnikule (hagejale) edastama. Kohtutäitur kui riikliku sunni kohaldaja peab oma kohustusi täitma nõuetekohaselt ning menetlusosalistele kätte toimetama seaduses ettenähtud menetlusdokumendid. Enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline. Selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud vara asja välja minekut võlgniku omandist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-7-03, p. 9). Seega tuleb senise kohtupraktika põhjal enampakkumise ajast, tingimustest ja kohast teavitamata jätmine lugeda enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks.

7 (11)

2-12-12076 See väide ei ole õige. Enampakkumise akti hagejale kätte toimetamist ei ole kostjad tõendanud. Enampakkumise akt tulnuks kätte toimetada eelpool kirjeldatud viisil. Kostja seda teinud ei ole. Samas ei oma see asjaolu ka enam õiguslikku tähendust, sest esialgse hagiavalduse esitas hageja kohtule 28.03.2012. ehk TMS § 223 lg 1 sätestatud 30. päevase tähtaja jooksul.

8 (11)

2-12-12076 kohalviibijad ei esita pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta, ei ole neil hiljem õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. U.K. enampakkumisel kohalviibinud isikuna vastuväiteid ei esitanud, mistõttu ei ole temal õigust tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele. Kohtu järeldused, seadused, mille kohaldamise kaudu kohus oma järeldusteni jõudis, kohtu poolt asjas tuvastatud asjaolud ja tõendid, mis kinnitavad kohtu järeldusi. Hageja väideteks on, et kohtutäitur jättis enampakkumise teate ja enampakkumise akti hagejale kätte toimetamata. Hageja ei ole enampakkumise teadet ja enampakkumise akti kohtutäiturilt saanud ei posti teel, elektronpostiga ega muul viisil. Hageja on seisukohal, et antud dokumentide hagejale kättetoimetamise kohustus tuleneb TMS § 10 lg. 1-2. Eeltoodu alusel, kuna antud täitetoimingud teostati seadust rikkudes /mitte kättetoimetamine/ on hageja omandis oleva asja enampakkumine kehtetu, millise tunnustamise nõude esitas hageja kohtule. Lisaks tugineb hageja kohtupraktikale viidates Riigikohtu otsusele 3-2-1-7-03, kus on märgitud, et enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline, selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud vara asja välja minekut võlgniku omandist. Kostja 1 /AS SEB Pank/ pole hagejaga nõus, väidab, et hageja väited on alusetud ja hageja pidi vaidlustatud dokumendid kätte saama, kuna suhtles hagejaga samal meiliaadressil. Kostja 1 palub hagi jätta rahuldamata. Kostja 2 /AS Laarman &KO/ väidab, et hageja alusetult vaidlustab müügiprotsessi tahtlikult takistamaks tema omandiõiguse realiseerimist. Kostja 2 palub hagi jätta rahuldamata. Kostja 3 /kohtutäitur/ palub hagi jätta rahuldamata, leiab, et on tegutsenud seaduslikult. Kohus, analüüsinud menetlusosaliste arvamusi ja kogutud tõendeid nende kogumis, järeldab, et hagi ei kuulurahuldamisele kuna hageja hagis toodud väited, mis tingiks enampakkumise kehtetuks tunnistamist, pole tõendamist leidnud. Hageja väidab, et dokumentide kättetoimetamise kohustus tuleneb TMS § 10 lg. 1-2. Kostja 3 väidab, et enampakkumise teda pole nende dokumentide loetelus, mis on toodud TMS § 10 lg. 1-2. TMS § 10 lg. 1-2 sätestab. Seaduse tekstist tuleneb § 10. Dokumentide edastamine (1) Kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks.

9 (11)

2-12-12076 Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil.

(2) Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Seaduse lõikes 1 toodud loetelu pole lõplik, selles on viide teistele dokumentidele, mis on nimetatud seaduses. Kuid otseselt enampakkumise teadet seaduses nimetatud pole. Hageja ka oma hagis ei nimeta, millise seaduse alusel vaidlustatud dokument kuuluks TMS § lg-1-2 alusel kättetoimetamisele. Kohus nõustub, tuginedes TMS § 10 lg. 1-2 ja 4, et enampakkumise kuulutus ei kuulu TMS § 10 lg-s 1 kirjeldatud dokumentide hulka, mille kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama. Enampakkumise kuulutust ei pea kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama, selle edastab kohtutäitur hagejale vastavalt TMS § 10 lg. 4 enda valitud viisil, milleks antud juhul osutus võlgniku e-posti aadress. Tuginedes kirjalikule tõenditele, enampakkumise osavõtjate nimekirjale ja S.R. volikirjale (I kd tl. 96-102) nähtub, et hageja võttis enampakkumisest isiklikult osa. Tema isik oli EV isikutunnistuse alusel tuvastatud. Hageja oli enampakkuja nr. 5 ja nagu nähtub kirjalikust tõendist - pakkumised ostuhinna kujunemisel, võttis pakkumisest aktiivselt osa, olles koos kostjaga 2 viimasteks pakkujateks. Hageja pole oma väidet e-kirjade kättesaamatuse võimatuse kohta millegagi tõendanud. Puuduvad tõendid, et hagejale teadete saatmise ajal hagejal polnud vastav teenus kättesaadav. Sellest kohus järeldab, et hageja oli teadlik enampakkumise ajast ja kohast ja temale oli enampakkumisest teatatud. Sama asjaolu on määrav ka hageja poolt enampakkumise akti kättesaamise ja vaidlustamise suhtes. Kohus nõustub kostjaga 3 enampakkumise akti hagejale kättetoimetamise ja vaidlustamise osas. Hageja oli enampakkumise akti koostamisel isiklikult juures. Seega oli hageja emapakkumisega igakülgselt kursis osaledes ise pakkujana. Vastavalt TMS § 92 lg-le 3 kui enampakkumisel kohalviibijad ei esita pärast viimase ülepakkumise teatavakstegemist vastuväiteid enampakkumise läbiviimise kohta, ei ole neil hiljem õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega akti ebaõigsusele ega enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele hiljem tugineda. U.K. enampakkumisel kohalviibinud isikuna vastuväiteid ei esitanud, mistõttu ei ole temal õigust tugineda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele.

10 (11)

2-12-12076 Tõendamist ei leidnud väide, et hagejale kuulunud asi müüdi liiga odavalt sellega tema õigusi rikkudes. Osaledes enampakkumisel, seejuures tema volitusi polnud piiratud (I kd tl. 102), võis hageja nimetada tema arvates mõistliku hinna. Dokumentaalsest tõendist, Tõnisson Kinnisvara ekspertarvamusest, nähtub, et hageja kuulunud vara turuhinnaks oleks 17 895 eurot. Enampakkumisest nähtub, et antud asi müüdi 35 400 euroga, seega turuhinnast kaks korda kallimalt. Lähtudes kohtupraktikast, Riigikohtu otsusest 3-2-1-7-03, kus on märgitud, et enampakkumisest teavitamine on võlgniku õiguste kaitse seisukohast täitemenetluse läbiviimisel oluline, selle peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud vara asja välja minekut võlgniku omandist, hageja kui võlgniku õiguste kaitse tagatud ja hagejal antud võimalus võlg ennem enampakkumist tasuda, mida hageja ei teinud, samuti võimalus osaleda enampakkumisel, mida hageja realiseeris enampakkumisel osalemisel kolmanda isiku esindajana ja lähtuval pakkumiste protokollist (I kd tl.100) kergitas asja hinda 28 000 eurolt 35 400 euroni. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Menetluskulud tulenevalt seadusest tuleb jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2013 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.