Täitmine › Muud täitmisasjad

kriminaalmenetluskulude täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded on KarS § 82 järgi aegunud (RK lahend nr 3-2-1-79-11). Hagejale tekitatud kahjuna ei saa käsitleda ka sissenõudjale ülekantud summat 279,56 eurot. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-41-05 asunud seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (RK 3-2-1-135-03). Eelnevast tulenevalt ei saa hageja kahjuna käsitleda tema poolt tasutud ja sissenõudjale ülekantud rahatrahvi, kuna selle summa ulatuses on hagejal nõudeõigus teise isiku (sissenõudja) vastu. Kohtutäituri vahendusel üksnes täidetakse võlgniku kohustust sissenõudjale. Juhul, kui täitemenetluse käigus pöörati sissenõue alusetult võlgniku (hageja) varale, on alusetust rikastumisest tuleneva nõude kohustatud subjektiks soorituskonditsiooni alusel sissenõudja. Kui isik on saanud teise isiku arvel täitemenetluse tulemusel rahasumma ilma õigusliku aluseta, siis teisel isikul tekib, mitte kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, vaid alusetu rikastumise nõue selle summa ulatuses sissenõudja vastu (RK nr 3-2-1-6-06 ja 3-2-1-3-08). Kuna sissenõudja sai sissenõutud raha ilma õigusliku aluseta, siis on hagejal võimalik oma õigusi kaitsta mitte kostja vastu kahju hüvitamise nõudega, vaid sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamisega. Kostja vastutuse eelduseks olevad asjaolud puuduvad. KTS § 9 lg 1 sätestab, et kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Seega tuleb käesolevas asjas tõendada ka kahju hüvitamise kohustuse eeldus, milleks on süü. Kuigi alates 24.03.2011 kehtima hakanud TMS § 207 lg 1 sõnastus nägi ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul, tuleb arvestada, et kostja ei ole jätnud tahtlikult täitemenetlust lõpetamata. Kostja lähtus oma tegevuses täitemenetluse lõpetamata jätmisel kehtivast menetlusnormist, juhindudes seejuures ka kohtute seisukohast, mille kohaselt nõuetele, mis ei ole aegunud ajaks, mil muutus aegumistähtaega reguleeriv seadus, kohaldub seadus uues redaktsioonis. Riigikohus selgitas aegumisele kohaldatava seadusega seonduvat lahendis nr 3-1-1-104-11. Maakohus andis oma seisukoha aegumise osas 21.11.2011 määrusega nr 2-11-41086. Eelnevast tuleneb, et kostja ei tegutsenud tahtlusega hagejale kahju tekitada, vaid lähtus oma tegevuses kehtivast seadusest. Menetluskulude suuruseks palus kostja määrata kindlaks 400 eurot, samuti taotles kostja menetluskuludelt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Esimese astme kohtu otsus 20.09.2012 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata, menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Vaidlus puudus selles, et hageja suhtes oli kostja juures menetluses täiteasi nr 026/2008/3977. Nähtuvalt kohtutäituri 30.01.2012 otsusest on hageja täitemenetluse käigus tasunud 26.09.2011 50 eurot kohtutäituri tasu. Kohus leidis, et kostjal oli õiguslik alus hageja arvelt kohtutäituri tasu mahaarvamiseks ka olukorras, kus hageja suhtes täitemenetluse aluseks oleva otsuse täitmine oli 12.03.2011 aegunud. Seega tuleb hageja nõue kahju hüvitamiseks seoses 50 euro ulatuses kohtutäituri tasu mahaarvamisega rahuldamata jätta.

Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-41-05 seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja arvelt maha arvatud summad on kantud täitemenetluses sissenõudjaks olnud Eesti Vabariigi arvele, on hagejal vastavas ulatuses õigus esitada alusetu rikastumise sätete alusel hagi just sissenõudja, mitte täitemenetlust läbi viinud kohtutäituri vastu. Antud juhul ei nähtu, et hageja võimalik nõue sissenõudja vastu oleks väiksem kui 279,56 eurot, mis tema arvelt maha arvati, seetõttu puudub hagejal lähtuvalt eelnimetatud Riigikohtu lahendist nõudeõigus praeguses asjas kostjaks oleva isiku vastu. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hageja nõue kohtutäituri poolt sissenõudja arvele kantud 279,56 euro osas rahuldamata jätta. Kohus leidis, et juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3, määras kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja esitas menetluskulude nimekirja ja tõendid, mille kohaselt on kostjal kulunud esindaja tasule 400 eurot. Kohus leidis, et nimetatud kulu on põhjendatud ning hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 400 eurot. Samuti tuleb hagejal tasuda TsMS § 177 lg 2 alusel viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Apellatsioonkaebus Hageja palus esitatud apellatsioonkaebuses juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus jätab rahuldamata hageja taotluse alusetult saadud raha tagastamiseks, tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega hagi rahuldada. Juhul, kui Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldab apellandi taotluse, palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti hagejalt kohtutäituri kasuks välja menetluskulud 400 eurot ja viivised. Selles osas palub apellant teha uue otsuse, millega mõista kohtutäituri menetluskulud välja mõistlikus suuruses, kuid mitte üle 65 euro. Apellant ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata kohtutäituri vastu esitatud hagi kohtutäituri tasu tagastamiseks. Apellandi hinnangul ei saaks vaidlust olla selles, et kohtutäiturile sätestas täitemenetluse lõpetamise kohustuse TMS § 207 lg 1, mis muu hulgas kohustab kohtutäiturit täitemenetlust põhinõude osas lõpetama, kui otsuse täitmine on aegunud. Maakohus ei ole võtnud mingit seisukohta kohtutäituri süülise käitumise küsimuse tuvastamises, kuigi oli teada, et kohtutäitur oli õigusvastaselt täitnud juba aegunud kohtuotsust. Kohus on viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-21-41-05, milles on aga asutud ka seisukohale, et tagasinõude olemasolu ei välista iseenesest kahju hüvitamise nõuet. Kohus tuvastas 21.11.2011 määruses nr 2-11-41086, et kohtutäitur ei oleks saanud perioodil

Riigikohtu lahenditest, milles oli võetud vastav seisukoht. Seega oleks nii saanud vältida kulude tekkimist kohtutäiturile ja ka kohtule. Eelmenetluse üheks ülesandeks on selgitada kohtusse pöördujale, kuidas ta saaks oma õigusi ja eesmärke paremini ja vähem kulukamalt saavutada ning selleks ei pea tingimata ära ootama kohtulahendit, milles selgitatakse juba eelmenetluses teadaolevaid fakte, mille tõttu hagi rahuldamata jäetakse. Maakohus ei kaasanud menetlusse puudutatud isikuna riiki, kellele kohtutäitur alusetult raha üle kandis. Võib olla oleks juba riik eelmenetluses teinud ettepaneku või asunud seisukohale, et ta saab tagastada alusetult saadud raha. Maakohtu otsus osas, millega mõisteti kohtutäituri kasuks välja menetluskulud 400 eurot ja viivis, on põhjendamatu. Hinnates kohtutäituri lepingulise esindaja poolt koostatud vastust hagile, on kohtutäitur oma kulutused üle hinnanud. Vastuses on enamus koostatud tekstist kopeeritud erinevatest lahenditest, mis ei ole keeruline ega aeganõudev ja vastus on saadetud kohtule elektrooniliselt. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellant ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude tasutud kohtutäituri tasu osas, mistõttu tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus selles osas maakohtu otsust. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on hagi rahuldamata jätmisel õigesti kohaldanud seadust ja lähtunud Riigikohtu lahenditest. Apellant kaebuses ei vaidlusta, et tal on võimalus nõuda riigilt tagasi talle alusetult täitemenetluses üle kantud raha ja ta on seda ka teinud. Tulenevalt Riigi Tugiteenuste Keskuse kirjast (lk 88) on sissenõudja (Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) tunnistanud, et täitmine toimus aegunud nõude katteks ja arvestanud Eesti Vabariigile tasutud 279,56 eurot teiste sama sissenõudja nõuete, mis ei ole veel aegunud, katteks. Seega on Eesti Vabariik hageja nõude rahuldanud, kuid pole raha tagastanud hagejale, vaid on hageja poolt tasutu arvestanud teiste Eesti Vabariigi nõuete kustutamiseks. Arvestades eeltoodut, ei ole alust hagi rahuldamiseks 279,56 euro osas. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust väljamõistetud menetluskulude osas. Apellant leidis, et kostja esindaja kulud on üle paisutatud. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib lihtmenetluses menetletavates asjades näha ette menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas lahendis. Kuna hagi jäi rahuldamata, siis on õigustatud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja menetluskulude väljamõistmine

hagejalt. Kostja on palunud välja mõista õigusabile kulunud 400 eurot. Vastavalt taotlusele lisatud dokumentidele pidi kostja tasuma hagiavaldusele vastuse koostamise eest 300 eurot ja täiendavate seisukohtade koostamise eest 100 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud on vastavuses TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ja tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega.

Ande Tänav

Iko Nõmm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.