2-11-56856/27 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

1.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Hans Ujuk suulise töölepingu alusel alates 03.08.2011 kostja OÜ Regen J.L juures autojuhi ametikohal. Kostja töötasu ei maksnud, mistõttu ütles hageja 20.10.2011 töölepingu üles. Hageja teostas kostja veokiga registreerimistunnusega 261 AZY kaks välissõitu: 31.08 -12.09.2011 (läbisõit 4 905 km) ja 20.09 – 05.10.2011 (5 174 km). Vastavalt poolte kokkuleppele arvestati töötasu läbitud kilometraaži järgi 0,12 senti iga läbitud kilomeetri kohta. Kokku on hageja teenitud netotöötasu 1 209,48 eurot ((4905+5174) × 0,12), brutotöötasu seega 1 608,18 eurot. Hageja palus kohtul tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping alates 03.08.2011; tuvastada, et töötasu maksmata jätmisega rikkus kostja lepingut ning mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu ja hüvitis kahe kuu töötasu ulatuses 1 320,25 + 1 222,96 = 2 543,21 eurot ning lugeda töölepingu lõppemise päevaks 20.10.2011.a. Hageja arvestuste kohaselt jäi tal saamata töötasu 1 209,48 - 216,55 = 992,93 eurot, koos riiklike maksudega 1 320,25 eurot. Hageja väitel tegi ta tööülesannete täitmiseks hädavajalikke kulutusi kokku 333,45 euro ulatuses: 12.09.2011 ostis diiselkütust autole 128,45 euro eest; 21.09.2011 kulutas veoki käigukasti remondile Lätis 55 eurot; 23.09.2011 käigukasti remondiks Belgias 105 eurot; kahe reisi telefoniarved 23 eurot; Belgia-Hollandi teeluba 2 päeva eest 16 eurot ja Leedu teeluba 6 eurot. Kostja tasus S. L. kui eraisiku konto kaudu 12.09.2011 hagejale 150 eurot, 24.09.2011 200 eurot ning J. L. andis sularahas 200 eurot, kokku 550 eurot. Kostja on hageja hinnangul hüvitanud tööülesannete täitmisega seotud otsesed kulud ning töötasuna tasunud vaid 550 – 333,45 = 216, 55 eurot. Tasumata on seega töötasu 992,93 eurot (1 209,48 – 216,55), brutotöötasu koos riiklike maksudega 1 320,25 eurot. Hüvitist arvestab hageja järgmiselt: hageja väljateenitud töötasu kahe välisreisi eest on 1 608,18 (bruto), mis jagatuna 2,63 kuuga (03.08.2011 - 20.10.2011) annab hageja

keskmiseks kuutöötasuks 611,48 eurot. Hageja nõuab hüvitist kahe kuu töötasu ulatuses 2 × 611,48 = 1 222,96 eurot. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on tööandjapoolne lepingu oluline rikkumine TLS § 91 lg 2 p 2 ning sellest tulenev hüvitis vastavalt TLS § 100 lg 4. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kasutamata puhkuse rahalise hüvitise summas 194,09 eurot. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja taotles puhkuse rahalist hüvitist 2,63 töötatud kalendrikuu ehk ümardatult 3 kuu eest. Hageja palus lisaks kostjalt välja mõista viivise töötasu, puhkuse hüvitise ning töölepingu ülesütlemisel saadava hüvitise tasumisega viivitamise aja eest 21.10.2011 - 17.11.2011 summas 17,32 eurot, samuti jooksva viivitusintressi TsMS § 367 alusel alates 18.11.2011 arvestusega 0,62 eurot kalendripäevas alates 18.11.2011 kuni kohustuse täitmiseni. Töösuhte lõppemise päeva seisuga so 20.10.2011 pidanuks kostja välja maksma nii töötasu kui kõik hüvitised. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Hageja palus kostjalt täiendavalt välja mõista päevarahad välislähetuse 01.09.2011 – 12.09.2011 eest summas 314 eurot (384 - 70 = 314) arvestusega 12 päeva eest 32 eurot päevas, millest on maha arvestatud kätte saadud päevaraha 70 eurot, ja teise välisreisi lähetustasud 16 päeva eest kokku 512 eurot (16 x 32). Hageja palus ühtlasi kostjalt välja mõista kahjuhüvitis RKS § 14 lg 1 alusel summas 378,28 eurot. Tööülesannete täitmise käigus juhtus 26.09.2011 Prantsusmaal hagejaga tööõnnetus ning ta vajas haiglaravi. Eestis jäi hageja töövõimetuslehele (05.10.2011-02.11.2011). Haigekassa keeldus töövõimetushüvitise väljamaksmisest, sest tööandja polnud hagejat haigekassas arvele võtnud. RKS § 14 lg 1 tulenevalt pidi saamata jäänud hüvitise hagejale tasuma kostja. Operatsioon haiglas tehti 26.09.2011, kindlustuskaitse algas aga 27.09.2011. Haigekassa on hagejale välja arvestanud hüvitise 28 päeva eest summas 378,28 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagis toodud väidete tõendamiseks esitas hageja: 1) tõendi tegevuse kohta, milles kostja seaduslik esindaja kinnitab, et hageja töötab kostja juures alates 03.08.2011 autojuhi ametikohal (tl 4-5); 2) S. L. korraldusel väljastatud reisikindlustuspoliisi nr 401878132 (tl 7); 3) kostja veokist pärinevad sõidumeerikud, millelt nähtub läbitud kilometraaž ning kostja veokiga läbitud teekond (tl 9-14). Hageja tugines asjaolule, et kostja seaduslikud esindajad on hüvitanud reisi kestel tehtud kulutused ja osaliselt tasunud töötasu.

nr 561/2006 15.03.2006 art 10 p 1 kohaselt kostja käsutusse antud mõne muu äriühingu töötajana. Tunnistaja E. B. kinnitusel ei ole äriühingud AS Merlain ja OÜ Road Transport kunagi sõlminud H. Ujukiga töölepingut, seejuures oli tunnistaja vaidlusalusel perioodil mõlema äriühingu juhatuse liige. Kohus leidis, et hageja ja kostja suhted mahuvad TLS § 1 sätestatu alla. J. L. andis hageja kasutusse kostjale kuuluva sõiduki. Hageja pöördus probleemide korral kostja seaduslike esindajate poole ning viimased lahendasid neid kord edukalt, kord vähem edukalt. Tõendeid ei ole esitatud kostja esindajate väidete kohta, nagu oleks pidanud hageja tööalaseid probleeme lahendama AS Merlain. Asjaolud, et veoki rentija andis hagejale krediitikaardi vedamise käigus tekkivate kulutuste katteks ja et Road Transport OÜ kasutas veokit ja haagist tellitud veo tegemiseks, andes sellega korralduse sõiduki juhile tööülesande täitmiseks, ei muuda hagejat Road Transport OÜ töötajaks. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas asjaolu, et Road Transport OÜ maksis kokkuleppel Regen J.L. OÜ-ga renditasu arvelt hagejale lähetuse päevaraha. Töötaja ütles töölepingu kooskõlas TLS § 91 lg 2 p 2 üles. Ülesütlemine on TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ning tööleping lõppes ülesütlemisavalduses märgitud päeval. Arvestades TLS § 104 lg 4 sätestatut pidas kohus mõistlikuks välja mõista hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Töösuhe oli lühiajaline (ca 3 kuud, millest ligi 1 kuu puhkepausi) ning lähtudes sellest, tuleb diferentseerida ka töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust. Väiksemas suuruses hüvitist ei pidanud maakohus põhjendatuks. Kostja lõi hagejale mulje, et viimane on tema töötaja, kuid jättis hageja haigekassas arvele võtmata, keeldus töötasu väljamaksmisest ning väitis et pooltel puudub igasugune lepinguline suhe. Kostja võis ja pidi teadma, et teatise töötaja tegevuse kohta võib rahvusvaheliste vedude puhul väljastada nii äriühingu töötajale kui ka teise äriühingu töötajale, kes on antud kostja käsutusse (nn renditööjõud). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks vaidlusalusel perioodil olnud mõne teise veoettevõtja töötaja. Töötasu suuruse osas luges kohus tõendatuks poolte kokkuleppe 10 senti/km kohta. SMS-ide väljatrükkide alusel (tl 51), milles H. Ujuk küsis, miks talle makstakse vähem kui teistele, leidis kohus, et pooled olid kokku leppinud tasu suuruses 10 senti/km ja oma vastuväited tööandjale esitas hageja alles oma 29.09.2011.a sõnumis. Tunnistajale teadaolevalt pidi autojuhi töötasu samuti olema 10 senti/km. Reiside pikkused 4905 km ja 5174 km on tõendatud, kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja esitatud sõidumeerikud ei ole õiged ning teekonna pikkus ebamõistlikult suur. Kohus leidis, et hagejal on õigus tehtud töö eest saada tasu (4905 + 5174) × 0,10 so 1007,90 eurot brutotöötasuna. Hageja oli lähetuses kokku 27 päeva. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 110 25.06.2009 kinnitatud Töölähetuste kulude maksmise ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja korra § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22, 37 eurot päevas, korra § 7 lg 1 p 3 järgi võib päevaraha olla kuni 32 eurot päevas. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et viimasel oli vastavalt poolte kokkuleppele õigus saada päevaraha 32 eurot päevas – kokku seega 27 x 32 so 864 eurot. Hageja töötas kostja juures kokku ligi 3 kuud, mille eest saamata puhkuse arvelt on hagejal õigus töölepingu lõppemisel rahalisele hüvitisele. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määruse nr 91 "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord" § 2 lg 3 esimese lause ja § 4 lg 3 esimese lause kohaselt on H. Ujuki keskmine kalendripäeva tasu 12,92 eurot (1007, 90 : 78 päeva). Kostjal tuleb hagejale maksta kasutamata (3 × 2,33) 7 päeva puhkuse eest hüvitisena (7 × 12, 92) 90,44 eurot. Kohus leidis, et H. Ujukil on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolse kohustuse rikkumise tõttu õigus saada hüvitist 2 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus arvestas hageja

4.Regen J.L OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta H. Ujuki hagi rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta mõlemas kohtuastmes H. Ujuki kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) rikkus maakohus menetlusõiguse norme, s.o TsMS § 232 lg 1 ja 2 ja § 442 lg 8, jättes analüüsimata ja tähelepanuta apellandi maakohtus esitatud asjaolud ja tõendid. Kohus lähtus otsust tehes vaid vastustaja ütlustest; 2) jättis kohus tähelepanuta apellandi esitatud E. B. kirjalikud selgitused (tl 108-109), milles viimane kinnitab, et tema võttis veokile juhiks hageja Hans Ujuki. B. toob välja Merlain AS ja Regen J.L OÜ rendisuhte, samuti asjaolu, et veok 261 AZY /669 DP suunati Road Transport OÜ hanget täitma ja 31.08.2011 võttis Road Transport OÜ rendiauto kaheks reisiks käsundit täitma Hans Ujuki. Road Transport OÜ tasus vastavalt kokkuleppele H. Ujukile 0,10 senti/km ja tasus ära töötasud/lähetused. Seega oli vastustaja reiside teostamisel Road Transport OÜ töötaja. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata sellekohase olulise tõendi kirjaliku dokumendi kujul. Samuti jättis kohus tähelepanuta vastustaja enda poolt kohtuistungil väidetu, et apellandi esindajaga suhtles ta esmakordselt 11.08.2011; 3) kohaldas maakohus ebaõigesti TLS § 1 lg 1. Vastustaja esitatud tõendi põhjal ei ole kohtul võimalik tuvastada poolte vahel töösuhet. Tõendi tegevuse kohta saab välja anda üksnes äriühing, kes on transpordivahendi omanik. Euroopa Komisjoni 14.12.2009.a otsuse 2009/959/EL sissejuhatuse punktis (4) sätestatakse, et "tõendi vormi tuleks kasutada üksnes siis, kui sõidumeeriku andmed ei näita objektiivsetel tehnilistel põhjustel, et määruse (EÜ) nr 561/2006 sätteid on järgitud." Seega on tõendi vormi kasutamine vajalik ning põhjendatud ainult siis, kui määrusest (EÜ) nr 561/2006 tulenevate nõuete täitmist ei ole võimalik sõidumeerikutel olevate andmete abil. Käesoleval juhul ei olnud määruse (EÜ) nr 561/2006

nõuete täitmist võimalik tõendada sõidumeerikute abil seetõttu, et vastustaja ei olnud varem juhtinud veoautot nr 216 AZY ning tema tegevus sõidumeerikutel ei kajastunud. "Tõendil tegevuste kohta" on üksnes deklaratiivne, mitte aga õigust loov tähendus - see on mõeldud rahvusvaheliste vedude asjaolude kontrollimiseks ja tõend ei anna alust töösuhte tuvastamiseks. Apellant oli sunnitud kõik blanketil olevad lüngad täitma, kuid sinna märgitud vastustaja väidetava tööleasumise aeg ei vasta tegelikkusele; 4) puuduvad lisaks eeltoodule töölepingu põhikriteeriumid: töö tegemine, tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile, töö eest tasu maksmine. Vastustaja ei teostanud reise apellandile. Sidet korraldas E. B. ja juhtnööre (korraldusi) andis ja nende täitmist kontrollis Road Transport OÜ logistik. Apellandi ja AS-i Merlain vahel oli vedude teostamiseks suuline rendileping ning apellandil oli seejuures üksnes mehitamata veoki rendileandja positsioon; 5) on tõendamata, et apellandi esindajad oleksid avaldanud otsest või kaudset soovi vastustaja tööle värbamiseks - apellandi esindajate ja vastustaja vahel oli enne tööde teostamist vaid kaks telefonikõnet ning toimunud ei ole mistahes tööalaseid läbirääkimisi. Muuhulgas ei saanud toimuda 11.08.2011.a ja 12.08.2011.a telefonikõnesid J. L., kes oli sel ajal tööpostilt tervislikel põhjustel eemal. Apellandi esindaja L. L. on H. Ujukile 17.10.2011.a saadetud kirjas teatanud, et Regen J.L. OÜ ei soovi ega kavatse H. Ujuk'it tööle kutsuda ega vormistada, samuti on apellandi töötaja K. K. selgitanud, et H. Ujuki nimeline isik pole ettevõtte kontoris ega remondikaarhallis käinud ega töötanud; 6) ei pöördunud vastustaja probleemidega mitte ainult apellandi poole, vaid võrdselt ka Merlain AS ja Road Transport OÜ poole. Vastustaja teadis, et esimese so 31.08.2011 12.09.2011 sõidu eest maksis talle Road Transport OÜ; 7) ei ole apellant kunagi ühtegi makset vastustajale teinud ega töötasus kokku leppinud. Kohus hindas valesti asjaolusid, et S. Ja J. L. saadud maksete näol on tegemist apellandi osalise kohustuse täitmisega vastustaja ees. Eraisikute pangakontodelt tehtud ülekanded ei ole käsitatavad töötasudena. Apellandil ei olnud vastustaja ees kohustusi ning ülekanded pole tehtud töötasu maksmise eesmärgil vaid varale vastustaja ähvardusel kahju tekitamise vältimiseks; 8) teostati reisidel Road Transport OÜ kliendi (Palmako) tellitud töid ning seega tegi vastustaja tööd Road Transport OÜ kasuks. Meelevaldne on maakohtu vastupidine järeldus; 9) puudusid apellandi ja vastustaja vahelises suhtes töölepingule omased iseloomulikud tunnused: töötaja allutatus tööandja juhistele ja kontrollile; töötaja kaasatus organisatsiooni või ettevõttesse, töö tegemine teise isiku (tööandja) kasuks; töö tegemine kindlaksmääratud tööajal või tööd telliva poolega kokkulepitud kohas, töötasu regulaarne maksmine, töötamise kestvus ja jätkuvus, töötaja kättesaadavus ja kohalolek; töötaja ja tööandja vahelise sõltuvussuhte olemasolu.