Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

seadusega töötaja kanda jäetud maksud. Jätta rahuldamata Hans Ujuk hagi OÜ Regen J.L. vastu 2 006.34 euro ulatuses. Menetluskulud jätta 30 % ulatuses Hans Ujuki kanda ja 70 % ulatuses OÜ Regen J.L. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja kostja veokiga 31.08.-12.09.2011 marsruudil Tartu-KavastuBelgia-Prantsusmaa-Pärnu-Tallinn-Jõhvi-Tartu, läbisõit 4 905 km ja kokkulepitud netotöötasu 588.60 eurot. Kostja korraldusel sõitis hageja kostja veokiga 20.09.-05.10.2011 marsruudil TartuKavastu-Belgia-Prantsusmaa-Tallinn-Tartu, läbisõit 5 174 km ja kokkulepitud töötasu 620.88 eurot. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele arvestati töötasu läbitud kilometraaži järgi, iga kilomeetri eest 0.12 eurot. Kokku on hagejal teenitud töötasu netos 1 209.48 eurot. Hageja on teinud teel olles tööülesannete täitmiseks järgmisi hädavajalikke kulutusi: 12.09.2011 diiselkütus autole reg märgiga XXX Tallinas Statoili tanklas Peterburi teel 128.45 eurot; 21.09.2011 veoki käigukasti remont Liepaja sadamas Lätis 55 eurot; 23.09.2011 veoki käigukasti remont Belgias 105 eurot, kahe reisi telefoni arved 23 eurot, Belgia-Holland teeluba 2 päeva eest 16 eurot; Leedu teeluba 6 eurot, kokku kulutused 333.45 eurot. Kostja on hagejale tasunud: Sirje Loid eraisiku pangakonto kaudu 12.09.2011 150 eurot, 24.09.2011 200 eurot ning Jaan Loid sularahas 200 eurot, kokku kulude hüvitamiseks 550 eurot. Lahutades sellest summast hageja kulutused 333.45 eurot, loeb hageja ülejäänud 216.55 eurot saaduks töötasu katteks. Hageja arvestuse kohaselt tema kahe reisi netotöötasust 1 209.48 eurot maha arvates saadud 216.55 eurot, on kostja hagejale maksmata jätnud 992.93 eurot netotöötasuna, so 1 320.25 eurot brutotöötasuna. Kostja keeldus töötasu väljamaksmisest, mistõttu hageja ütles 20.10.2011 töölepingu üles, nõudes lisaks saamata jäänud töötasule ka hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist. Kohtule esitatud hagiavalduses vähendas hageja hüvitise nõuet kahe kuu keskmise töötasu summani, so 1 222.96 eurot. Hagejaga juhtus 26.09.2011 Prantsusmaal tööõnnetus tööülesannete täitmise käigus. Tagasi Eestisse tulles oli hageja seetõttu töövõimetu perioodil 05.10.2011 kuni 02.11.2011. Haigekassa keeldus ravikindlustushüvitise väljamaksmisest, sest haigekassa andmetel puudub hagejal kindlustuskaitse töötajana, st et tööandja ei võtnud hagejat haigekassas töötajana arvele. Kostja poolt hageja olukorra leevendamiseks 26.09.2011 sõlmitud vabatahtlik kindlustus ei täitnud oma eesmärki, sest kindlustus hakkas kehtima tööõnnetuse toimumisele järgnevast päevast. Haigekassa arvestuse kohaselt oleks hagejal olnud õigus saada kindlustushüvitist 378.28 eurot koos maksudega. Hageja palub nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on hagejale välja maksmata kasutamata puhkusepäevade eest hüvitis 194.09 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist alates nõudeõiguse tekkimisest 21.10.2011 kuni hagi kohtule esitamiseni summas 17.32 eurot ja edasi seaduses sätestatud viivist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Tööandja ülesütlemist ei vaidlustanud, kuid raha töötajale maksnud ei ole. Regen J.L. OÜ vaidleb hagile vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud töösuhet. Kostja rentis hageja kasutuses olnud veoki AS-le Merlain, kes võttis hageja käsundit täitma. Asjaolu, et kasutatud veok kuulub kostjale, ei anna alust automaatselt väita, et hageja ja kostja vahel oli

töösuhe. Hageja ja AS Merlaini vahel oli lepinguline suhe, mida tõendab AS Marlain poolt hagejale üle kantud kokku 400 eurot lähetuskulude katteks: 16.09.2011 200 eurot ja 20.09.2011 200 eurot. Kostja esindajad on hagejale maksnud hagis märgitud summad ning tegid ka reisikindlustuse, kuid ainult seetõttu, et hageja ähvardas kostjale kuuluva sõiduki jätta välismaale, kui temale raha ära ei maksta. AS Merlain esindajad viibisid nõude esitamise hetkel alati komandeeringus, mistõttu kostja juhatuse liikmed maksid hagejale AS Merlain poolt maksmisele kuuluvaid summasid viimase eest. 31.08.2011 lähetuskulu ettemaksu 70 eurot maksis samuti AS Merlain. Hageja esitatud lähetusaruannete blanketid ei ole sellised, nagu neid kasutab kostja. 29.09.2011 on kostja AS-i Merlain eest tasunud P. O arvelduskontole H. Ujukile üleandmiseks 130 eurot veoki remondi eest tasumiseks, mida veokile kunagi ei tehtud. Kostja on seisukohal, et kuigi ta ei ole õige kostja, on H. Ujuk kätte saanud (200+200+200+200+130+70) 1 000 eurot, st kokkulepitud töötasu, mis oli 10 eurosenti/km, mitte 12 eurosenti/km. Kostja on hagejale väljastanud dokumendi, millel on märgitud, et hageja töötab kostja juures alates 03.08.2011. Rahvusvahelistel autovedudel tuleb väljastada veoki kohta lähetusotsus tõendamaks piiritagusele politseile, et sõidukijuht pole puhkepausi ajahetkel 12.09.-21.09.2011 veoautoga XXX sõite teostanud. Dokument on koostatud Regen J.L. nimel, sest veoauto kohta volituse andmine peab toimuma auto omaniku, mitte valdaja nimel. Ajavahemikus 03.08.-31.08.2011 ei teostanud hageja tööd Merlain AS-le ning 03.08.2011 on märgitud teatisele seetõttu, et näidata piiritagusele politseile hageja viibimist puhkepausil. Tõendit ei tohi võtta sõna-sõnalt, lähtuma peab kostja antud tõlgendusest. Hageja ei ole tõendanud sularahas tehtud kulutusi sõiduki käigukasti remontimiseks, samuti teelubade ostmiseks. Hageja kasutuses oli AS-i Merlain pangakaart, mida kasutades sai hageja maksta kütuse ja teelubade eest. Hageja on 04.10.2011 tasunud veoauto XXX Leedu teeloa eest 20 LTL AS-i Merlain pangakaardiga. Vastuseks kostja vastuväidetele jäi hageja kõikide oma nõuete juurde. Hageja ei ole kunagi pidanud tööle asumiseks läbirääkimisi AS-i Merlain esindajaga. Läbitud kilomeetrite arvu tegelikkuses näitavad hageja esitatud sõidumeerikud ja nende kohaselt läbis hageja teisel reisil 5 174 km. Hageja saab töötasu kokkulepet tõendada ainult kohtuistungil vande alla antavate ütlustega. Kaudseks tõendiks on asjaolu, et arvestusega 10 eurosenti/km jääb hageja töötasu alla riigi keskmist. AS Merlain ei ole kunagi maksnud hagejale lähetushüvitust. Hageja esitas täiendavad nõuded välislähetuse päevaraha saamiseks. Hageja nõuab kostjalt 314 eurot 12päevase lähetuse eest perioodil 01.09.-12.09.2011 arvestusega 32 eurot päeva kohta, kokku 384 eurot, millest hageja on kätte saanud 70 eurot. Teise lähetuse kuluhüvitis on 16 päeva eest 512 eurot. Kostja ei tunnista P. O pangakontole kostja juhatuse liikme J. Loidi poolt kantud raha saamist. Miks J. Loid üldse P. O kontole raha maksis, on hagejale teadmata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 2 ja 4 kohaselt Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. OÜ Regen J.L on lubanud Hans Ujuki 31.08.2011 tööle, olles andnud hagejale rahvusvaheliste vedude puhul ettenähtud tõendi töötaja tegevuse kohta sõidu alustamisele eelneval 28-l päeval. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85, art 16 p 3 a) kohaselt Töögraafik peab sisaldama kõiki lõikes 2 nimetatud üksikasju ajavahemiku kohta, mis hõlmab eelnenud 28 päeva; nimetatud üksikasju tuleb ajakohastada korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ületa ühte kuud. Sama määruse art 10 p 1 kohaselt Veoettevõtjatel on keelatud töölepingu alusel töötavatele või

veoettevõtja käsutusse antud juhtidele makstava tasu, ka lisatasu ja preemiate kujul makstavate summade sidumine läbisõidetud vahemaa pikkusega ja/või edasitoimetatud kauba kogusega, kui makstavad summad võivad oma laadi poolest ohustada liiklusohutust ja/või soodustada käesoleva määruse rikkumist. Kostja on hagejale väljastanud tl 5 oleva tõendi selle kohta, et Hans Ujuk alustas tööd ettevõttes Regen J.L. OÜ 03.08.2011. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et esimesse sõitu läks H. Ujuk alles 01.09.2011 ning kuni 04.08.2011 töötas ta OÜ-s Horentica (H. Ujuki pangakonto väljavõte lõpparve laekumise kohta ja kohtuistungil esitatud aruanne). Samas ei ole kostja tõendanud, et H. Ujuk oleks eelviidatud määruse art 10 p 1 kohaselt kostja käsutusse antud mõne muu äriühingu töötaja, kelle kohta kostja saab anda välja tegelikkusele vastava tõendi autojuhi tegevuse kohta viimase 28 päeva jooksul enne reisi algust. Tunnistaja E.B. kinnitusel ei ole äriühingud AS Merlain ja OÜ Road Transport kunagi sõlminud töölepingut H. Ujukiga. Vaidlusalusel ajaperioodil oli tunnistaja mõlema äriühingu juhatuse liige. Kohus on seisukohal, et lähtudes kostja väljastatud tõendist on H. Ujuk kostja töötaja alates 03.08.2011, kes oli pärast tööleasumist saadetud puhkepausile kuni 31.08.2011. Hageja ja kostja vahelised suhted mahuvad TLS § 1 sätestatu alla. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vande alla antud seletustest nähtuvalt andis J. Loid hageja kasutusse parkimisplatsil seisva, kostjale kuuluva sõiduki. Hageja pöördus probleemide korral kostja seaduslike esindajate poole ning viimased lahendasid hageja probleeme kord edukalt, kord vähem edukalt. Kostja esindajate väited selle kohta, et AS Merlain oleks pidanud lahendama hageja tööalased probleemid, on jäänud paljasõnaliseks. Kirjalike tõendite kohaselt pöördus hageja alati OÜ Regen J.L. juhatuse liikmete poole (telefonikõned, SMS-id jne). Asjaolud, et veoki rentija andis hagejale krediitkaardi vedamise käigus tekkivate kulutuste eest tasumiseks (kütus, teemaksud jms), et Road Transport OÜ kandis hageja kontole kahel korral päevarahad, et kostja juhatuse liige ei andnud korraldust, kus kaup peale võtta ja kus maha laadida, ei tähenda, et hageja ei töötanud kostja töötajana. Hageja töötas kostjale kuuluval veokil, mis renditi välja OÜ-le Road Transport, vastavalt tunnistaja E.B. ütlustele, mis on kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega. OÜ Road Transport kasutas veokit ja haagist tellitud veo tegemiseks, andes sellega korralduse sõiduki juhile tööülesande täitmiseks. See asjaolu ei muuda hagejat OÜ Road Transport töötajaks. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka asjaolu, et Road Transport OÜ maksis kokkuleppel Regen J.L. OÜ-ga renditasu arvelt hagejale lähetuse päevaraha. See ei ole keelatud, kui äriühingute vahel on vastav kokkulepe. Eeltoodu alusel tuvastab kohus töösuhte hageja ja Regen J.L. OÜ vahel perioodil 03.08.2011 kuni 20.10.2011. Hageja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud kirjalikus vormis esitatud avaldusega (tl 23). Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on ülesütlemist põhjendatud: hagejale pole makstud väljateenitud töötasu, millega tööandja on rikkunud oma lepingulist põhikohustust. Vaidlust ei ole selle üle, et tööandja on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning ei ole seda seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Ülesütlemine on TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus on seisukohal, et töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on käesolevas töövaidluses mõistlik ja põhjendatud. Töösuhe oli lühiajaline, kestes ligi 2 kuud. Sellest tulenevalt tuleb diferentseerida ka töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust. Väiksemas suuruses hüvitust ei pea kohus põhjendatuks. Kostja lõi hagejale mulje, et ta on kostja töötaja, makstes temale raha, suheldes hagejaga, tehes hagejale reisikindlustuse, kuid jättis hageja

haigekassas arvele võtmata, keeldus töötasu väljamaksmisest ning väitis samas, et temal puudub hagejaga igasugune lepinguline suhe, kui kõne alla tuli töötasu maksmine. Samas võis ja pidi kostja teadma, et teatise töötaja tegevuse kohta võib rahvusvaheliste vedude puhul väljastada äriühingu töötajale (nagu kostja seda tegi) või teise äriühingu töötajale, kes on antud kostja käsutusse (renditööjõud). Kostjal ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et H. Ujuk oli vaidlusalusel perioodil mõne teise veoettevõtja töötaja. Kostja keeldumine töösuhte tunnistamisest on põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et poolte töötasu kokkulepe oli 10 eurosenti/km. Seda tõendab kirjaliku tõendina kostja esitatud SMS-ide väljatrükk tl 51, mille kohaselt saatis H. Ujuk 29.09.2011 kostja juhatuse liikmele S. Loidile sõnumi: „Miks mulle maksad 0.10 senti, kui kõik teised Merlaini mehed saavad 0.12 senti km?“ Selle sisuga sõnum tõendab, et Regen J.L. OÜ sõlmis hagejaga kokkuleppe töötasu maksmiseks arvestusega 10 eurosenti/km ning hageja on selles osas vastuväite esitanud alles 29.09.2011. Hageja poolt vande all antud ütlus ei ole kooskõlas tema saadetud SMS-iga. Tunnistaja E.B. le teadaolevalt pidi autojuhi töötasu olema 10 eurosenti/km. Töötasu maksmine läbitud kilomeetrite alusel ei ole otseselt keelatud, nähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 561/2006,15. märts 2006, art 10 punktist 1. Kohtule ei ole tõendatud, et sellisel alusel tasu maksmine võis „ohustada liiklusohutust ja/või soodustada käesoleva määruse rikkumist.“ TLS § 29 lg 3 kohaselt Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud esimese reisi pikkuse 4 905 km ja teise reisi pikkuse 5 174 km. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esitatud koopiad sõidumeerikutest, mille alusel hageja teise reisi tegeliku pikkuse arvutas, ei ole õiged ning teekonna pikkus on ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel on hagejal õigus saada tehtud töö eest tasu ((4905+5174)x0.10 eurot) 1007.90 eurot brutotöötasuna. Hageja oli lähetuses (koopiad sõidumeerikutest tl 9-14) 01.09.-12.09.2011 12 päeva ning 21.09.05.10.2011 15 päeva, kokku 27 päeva. Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord (edaspidi – Kord) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 110, 25.06.2009. Korra § 3 kohaselt Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Samas võib korra § 7 lg 1 p 3 kohaselt makstav välislähetuse päevaraha olla kuni 32 eurot päevas. Kostja ei ole vaidlustanud hageja seisukohta, et hagejal oli õigus vastavalt kokkuleppele saada päevaraha 32 eurot päevas. Kaudselt nähtub see ka kohtupraktikast, kus tööandjad kompenseerivad rahvusvaheliste vedude autojuhtide suhteliselt väikest töötasu maksimaalmääras päevarahade maksmisega. Kostja seaduslik esindaja avaldas kohtuistungil, et kompromissi saavutamisel maksaks kostja hagejale päevaraha lähtudes 32 euro suurusest päevamäärast. Hagejal on seega õigus saada (27x32) 864 eurot välislähetuse päevarahade katteks. Hageja töötas kostja juures perioodil 03.08.-20.10.2011, so ligi 3 kuud. Töötatud aja eest saamata puhkuse arvelt on hagejal töölepingu lõppemisel õigus saada rahalist hüvitist. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra, vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 91, 11.06.2009 § 2 lg 3 1. lause ja § 4 lg 3 1. lause kohaselt on H. Ujuki keskmine kalendripäeva tasu (1007.90eurot:78 päeva, maha on arvatud 20. august) 12.92 eurot. Kostjal tuleb hagejale maksta kasutamata (3x2,33) 7 päeva puhkuse eest (7x12.92) 90.44 eurot hüvitisena. H. Ujukil on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu õigus saada hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja keskmine kuutöötasu on (1007.90 eurot : 57 tööpäeva x 22,5 keskmiselt tööpäevi kuus) 397.86 eurot. Kahe kuu keskmine töötasu on seega (2x397.86) 795.72 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded tehtud kulutuste hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt 12.09.2011 diiselkütte ostmist tõendab hageja ainult enda pangakonto väljavõttega

(tl 73), mille kohaselt on hageja pangakontolt tasutud Statoili Peterburi mnt bensiinijaamas 12.09.2011 128.45 eurot. Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud, miks ta ei saanud tankida temale antud krediitkaardiga ajal, mil ta teostas vedu. Samuti ei ole tõendatud hageja kasutuses olnud veoki tankimine selle summa eest. Sularahas makstud summad veoki käigukasti remondi eest jäävad samuti hageja kanda. Äriühingul ei ole võimalik, järgides raamatupidamise põhimõtteid, arvele võtta kulutust sularahas, kus ei ole näidatud raha saajat. Hageja, makstes väidetavalt sularaha tundmatutele saajatele, kaotas sellega võimaluse kulutuste tagasinõudmiseks ükskõik milliselt äriühingult. Telefoniarvete hüvitamise kohta ei ole kohtule poolte vahelist kokkulepet tõendatud. Hageja esitatud väide, et ta maksis krediitkaardi mittetöötamise tõttu oma pangakontolt teelubade tasu on samuti tõendamata. Krediitkaart töötas enne ja pärast hageja väidetud vahejuhtumeid, nähtuvalt hageja tehtud muudest maksetest ja tunnistaja E.B. ütlustest. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest tl 70 ei nähtu, et Statoil Jurinin 05.10.2011 makstud 5.80 eurot on teeloa eest. Samuti ei ole hageja esitanud tõendit ja põhjendust, kas ja miks ta maksis Belgia-Hollandi teeloa eest ise. Väited krediitkaardi mittetöötamisest ja sellest tulenevalt hageja poolt tema arvel tehtud kulutustest on jäänud paljasõnaliseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on saanud kostja seaduslikelt esindajatelt raha nii pangaülekannete teel kui ka sularahas. Kohus on seisukohal, et kuna pooled ei ole vastupidist tõendanud, loeb kohus hagejale Sirje ja Jaan Loidi poolt makstud (150+200+200) 550 eurot makstuks OÜ Regen J.L. kohustuste katteks hageja ees. Kuivõrd hageja tehtud kulutused on tõendamata, tuleb 550 eurot lugeda hageja töötasu katteks makstuna. Nimetatud summa on hageja saanud kätte. Sellega on hageja kätte saanud 731.31 euro suurusest brutopalgast arvestatud töötasu (maksuvaba miinimumi arvesse võetud ei ole, nagu on seda teinud ka hageja oma nõude arvutamises). Hagejal on õigus saada tehtud töö eest tasu 1 007.90 eurot, seega saamata on hagejal (1 007.90-731.31) 276.59 eurot brutotöötasuna. Kostja väidet kellegi P. O kaudu hagejale töötasu maksmise kohta kohus arvesse ei võta. Töötasu maksmist teise isiku kontole saab tõendada ainult makse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oleva avaldusega. Kohtule ei ole sellist avaldust esitatud, kus H. Ujuk palub temal saada oleva töötasu, lähetustasu vm hüvitise kanda P. O kontole. H. Ujuk eitab sellise avalduse esitamist ja sellisel viisil väidetavalt makstud töötasu kättesaamist. OÜ Road Transport poolt hagejale üle kantud 400 eurot (konto väljavõte tl 45) loeb kohus makstuks hageja päevarahade katteks, vastavalt ülekande selgituses märgitule. Samuti on hageja saanud 70 eurot 31.08.2011 (tl 46) päevarahade katteks. Hagejal on seega saamata (864-470) 394 eurot välislähetuse päevaraha katteks. Hageja taotleb kostjalt lõpparve maksmata jätmise tõttu viivise väljamõistmist saamata töötasult, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitiselt ja kasutamata puhkuse hüvitiselt. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagejale välja maksmata lõpparve on (276.59+795.72+90.44) 1 162.75 eurot, millelt hagejal on õigus saada viivist alates 21.10.2011 kuni hagi kohtusse esitamiseni 17.11.2011 arvestusega 8 % viivitatud summalt aastas, so (0,022% x 1162.75 eurot x 27 päeva) 6.91 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sätte alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis arvestusega EKP intress + 7 % aastas viivitatud lõpparvelt 1162.75 eurot alates 18. november 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Kostja ei ole vaidlustanud hageja kahjuhüvitise nõude suurust seoses toimunud tööõnnetusega ning haigekassa kindlustuse puudumisega. Tl 22 oleva Eesti Haigekassa direktori M. Parve allkirjaga teatise kohaselt oleks hagejal olnud õigus saada töövõimetuse aja eest hüvitist 378.28 eurot. Tööõnnetuse toimumine on tõendatud tl 17-21 olevate meditsiiniliste tõendite ja töövõimetuslehega. Kostja ei ole vaidlustanud tööõnnetuse toimumist. Ravikindlustuse seaduse § 14 lg 1 kohaselt peab saamata jäänud hüvitise korvama töötajale tööandja, kes jättis esitamata dokumendid töötaja arvelevõtmiseks haigekassas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodu alusel tuvastab kohus hageja ja kostja vahelise töösuhte perioodil 03.08. kuni 20.10.2011, hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise vastavuse seadusele, hageja õiguse saada maksmata jäänud töötasu 276.59 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis 795.72 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis 90.44 eurot. Nimetatud summadelt, mis moodustavad hageja lõpparve, on hagejal õigus saada viivist seaduses sätestatud määras, mis hagi kohtusse esitamise ajal ja ka praegu on 8 % aastas, so 0,022 % viivitatud summalt päevas. Lisaks on hagejal õigus saada temale välja maksmata välislähetuse päevaraha 394 eurot ning ajutise töövõimetuse aja eest hüvitist 378.28 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hans Ujuki hagi töösuhte ning selle erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks rahuldatakse täielikult. Hageja rahaline nõue summas 3941.37 eurot rahuldatakse 1935.03 euro, so 50 % ulatuses; töösuhte tuvastamise ja töötaja algatusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõuded hindab kohus veel kokku 20 % ulatuses hagi rahuldamisena. Hageja kanda jääb 30 % menetluskuludest ja kostja kanda 70 % menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.