Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kaebuse kohaselt toimuvad täiteasjades nr 170/2013/95 ja 170/2013/94 täitemenetlused Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas 2-08-3971 A. O. ja S. K.

M. D.

väljamõistetud 1570,21 euro nõudes. KTS § 35 kohaselt on nimetatud summalt kohtutäituri põhitasu määr 305 eurot, millele lisandub käibemaks so kokku 366 eurot. Mõlemas täiteasjas 22.01.2013 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest nähtub, et kohtutäitur nõuab nii A. O. kui ka S. K. eraldi lisaks täitemenetluse alustamise tasule veel kohtutäituri põhitasu 366 eurot. Seega nõuab kohtutäitur tasusid seaduses sätestatud määraga võrreldes kahekordses määras. A. O. esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata, leides, et kaebuse esitaja on olnud eksituses. Kuna TMS 38 lg 3 kohaselt vastutavad võlgnikud täitekulude tasumise eest solidaarselt, siis ka antud juhul kuulub kohtutäituri põhitasu 366 eurot tasumisele solidaarselt. A. O. leiab, et temalt kohtutäituri põhitasu väljamõistmine solidaarselt S. K. pidanuks nähtuma ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest. Kohtutäituri tasu otsuses ei ole viidatud TMS § 38 lõikele 3 ega solidaarsele vastutusele S. K. Seetõttu avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus on ebaõige ja kuulub tühistamisele. Avaldaja palub kohtul täiteasjas nr 170/2013/94 04.02.2013 tehtud kohtutäituri otsuse tühistada. Puudutatud isiku seisukoht Kohtutäitur A. K. esitanud kirjaliku seisukoha (tl 22), milles palub jätta A. O. kaebuse läbi vaatamata, kuna avaldaja on pöördunud kohtusse põhjendamatult. Avaldajale on 24.01.2013 kätte toimetatud täitmisteade, täitedokumendi ärakiri ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Täitmisteates on märgitud, et täitmisel olev nõue on solidaarne S. K. . 22.01.2013 kohtutäituri tasu otsus sisaldab kõiki KTS §-s 32 lg 2 nimetatud kohustuslikke andmeid. TMS § 38 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikud täitekulude eest solidaarselt. Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tasu nõudele kahekordses määras, kuid kohtutäitur ei ole avaldaja ega avaldajaga solidaarse võlgniku suhtes kohtutäituri tasu kahekordset nõuet esitanud. Seda on avaldajale korduvalt selgitatud e-kirja teel, suulises vestluses ning kohtutäituri 04.02.2013 otsuses. Seega on kohtule esitatud kaebus asjaolu suhtes, mida tegelikkuses ei esine. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Täiteasjade registri väljavõttest täiteasja nr 170/2013/94 kohta (tl 20-21) nähtub, et A. O. suhtes toimub täitemenetlus Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas 2-08-3971 A. O. ja S. KM. D. välja mõistetud menetluskulude 1570,21 euro nõudes. 22.01.2013 täitmisteate (tl 6) kohaselt nõuab kohtutäitur A. O. solidaarselt S. K. Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusega asjas 2-08-3971 väljamõistetud menetluskulude 1570,21 euro tasumist, millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. 22.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl 7) kohaselt nõuab kohtutäitur võlgnikult A. O. täitemenetluse alustamise tasu 15,97 eurot, millele lisandub käibemaks 3,19 eurot so kokku 19,16 eurot ning kohtutäituri põhitasu 305 eurot, mille lisandub käibemaks 61 eurot so kokku 366 eurot. A. O. esitas 04.02.2013 kohtutäiturile kaebuse (tl 24) 22.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, milles leidis, et kohtutäitur nõuab temalt ja S. K. kahekordses määras võrreldes seaduses sätestatuga.

Kohtutäitur A. K. oma 04.02.2013 otsusega (tl 8) A. O. kaebuse rahuldamata, leides, et kaebuse esitaja on olnud eksituses temalt väljanõutava kohtutäituri põhitasu nõude täitmise osas. TMS § 38 lõike 3 kohaselt kuulub A. O. ja S. K. menetluses olevalt solidaarnõudelt kohtutäituri põhitasu 366 eurot tasumisele solidaarselt ning kaebuse esitaja õigusi pole rikutud. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamine eeldab kohtutäituri eksimust menetluse läbiviimisel. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse, kus peab olema märgitud kohustatud isiku nimi ja aadress, kohtutäituri nimi, kontaktandmed ja ametialase konto number, otsuse kuupäev, täiteasja number, täitedokumendi täitmise korral selle andmed, kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu määratud, samuti viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale. Iseenesest on õige kohtutäituri seisukoht, et tema 22.01.2013 otsus A. O. kohtutäituri tasu väljamõistmise vastab formaalselt KTS §-s 31 lg 2 sätestatud nõuetele, sest see sisaldab kõiki nõutavad andmeid. Kuid keskseks vaidlusaluseks küsimuseks antud asjas on see, kas kohtutäituri otsus A. O. kohtutäituri põhitasu 366 euro väljamõistmise osas on ka sisuliselt õige. Nagu kohus eespool tuvastas, on täitedokumendiks olevast Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 määrusest tulenevalt A. O. solidaarvõlgnikuks koos S. K. . TMS §-s 38 lg 3 on sätestatud, et kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitemenetluse kulude tasumise eest solidaarselt. Kohtutäitur on seisukohal, et kuna solidaarvõlgnike vastutus ka täitemenetluse kulude osas solidaarselt tuleneb seadusest, ei peakski see asjaolu kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses kajastuma. Kohus sellise kohtutäituri seisukohaga ei nõustu. Kohtu arvates olukorras, kus kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses pole märgitud, et tegemist on võlgnikult solidaarselt teise võlgnikuga väljamõistetud täitemenetluse kuludega, pole otsus selge ja üheselt arusaadav. Seda puudust ei kõrvalda täitmisteates märgitu, et täitedokumendist endast tulenev nõue on solidaarne. Täitmisteatest ei nähtu, et täitedokumendist tulenevale nõudele lisanduv täitemenetluse kulude nõue on samuti solidaarne teise võlgnikuga. Täitmisteates viidatakse täitemenetluse kulude aluseks olevale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses aga puudub igasugune viide asjaolule, et tegemist oleks solidaarse täitemenetluse kulude nõudega. Käesoleval juhul on ebaselgus kohtutäituri tasu osas ilmselgelt kaasa kaebemenetluse, sest kohtutäituri otsusest ei olnud võimalik aru saada, et ka täitekulud on A. O. välja mõistetud solidaarselt teise võlgnikuga. Kuigi kohtutäitur kaebemenetluse käigus (nii oma 04.02.2013 otsuses kui ka kohtule esitatud seisukohas) on täitekulude sissenõudmisega seonduvat tõlgendanud õigesti KTS § 38 lg 3 kohaselt, ei tee see olematuks kohtutäituri 22.01.2013 otsuses esinevat ebaselgust. Kohtu hinnangul saanuks kohtutäitur selle puuduse A. O. kaebust läbi vaadates hõlpsasti kõrvaldada, mõistes kohtutäituri tasu A. O. välja solidaarselt teise võlgnikuga. Kohtutäitur on aga piirdunud otsuse tõlgendamise ja selle sisu selgitamisega võlgnikule, mis kohtu arvates ei olnud antud juhul kohane reageerimine A. O. kaebusele. Kohtule teadaolevalt (andmed Kohtute Infosüsteemist KIS) on ka Tallinna Ringkonnakohus oma

27.01.2011 määruses asjas 2-10-23787 asunud seisukohale, et taolise puuduse korral tuleb kohtutäituril teha uus otsus ning mõista kohtutäituri tasu võlgnikelt välja solidaarselt. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A. O. kaebus tuleb rahuldada ning kohtutäituri 04.02. 2013 otsus tuleb tühistada. Kohtutäituril tuleb A. O. kohtutäituri tasu väljamõistmise küsimus uuesti läbi vaadata, otsustades selle väljamõistmise vastavalt TMS §-s 38 lg 3 sätestatule. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 8 kohaselt kohtuväliste kulutuste hüvitamist saab hagita menetluses nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, tuleb riigilõiv TsMS §-st 172 lg 10 tulenevalt jätta kohtutäituri kanda. Kohtu arvates on põhjendatud TsMS § 172 lg 1 ja lg 8 kohaselt jätta kohtutäituri kanda ka kõik teised menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib avaldaja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.