Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-54666
Tsiviilasi
Arkaadia Halduse AS kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 08.12.2012. a otsusele täiteasjas nr 084/2012/4219
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. veebruari 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arkaadia Halduse AS määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Arkaadia Halduse AS (registrikood: 10257154; asukoht: Tallinn Mustamäe tee 5c), esindaja Priit Altpere Vastustajad (puudutatud isikud):
esindajad
Menetluskulude jaotus
menetluskulud
jätta
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Kohtutäitur leidis, et antud on juhul täitemenetluste algatamise eeldused täidetud. Kaebuse esitaja pidi olema teadlik sellest, et korteriomandi igakordsel omanikul on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele kahe hüpoteegiga kokku summas 19 684,79 eurot tagatud nõude rahuldamiseks.
1) on maakohus jätnud tähelepanuta avaldaja poolt kaebuses esitatud seisukohad ning jätnud käsitlemata kõik kaebuse põhjendused. Lisaks on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta taotluse kinnistusraamatusse kantud keelumärke kustutamiseks. Kaebuse punktides 5 kuni 10 esitas avaldaja põhjendused, miks täitemenetlus rikub avaldaja õigusi. Kuna maakohus on jätnud avaldaja nimetatud asjaolud ja põhjendused tähelepanuta, rikkus maakohus sellega TsMS § 465 lg 2 p-st 8 ning § 477 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust võtta seisukoht poolte kõigi väidete kohta. Kuna maakohus on jätnud tähelepanuta kaebuses esitatud seisukohad, siis on maakohus sellega ühtlasi rikkunud hagita menetlusele iseloomulikku uurimispõhimõtet; 2) on avaldaja vaidlustanud käesoleva täitemenetluse põhjusel, et täitemenetlusest on täielikult kõrvale jäetud võlgnik T. M., mistõttu täitemenetlusega on rikutud avaldaja õigusi. Avaldaja leiab, et täitemenetlust ei saa algatada võlakohustuse tagatiseks seatud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes ilma, et põhivõlglaselt võlga sisse üldse nõutaks. Kaebaja leiab, et võlgnikuna saab TMS § 5 lg 1 järgi käsitada isikut, kellel on kohustus sissenõudja ees ning täitemenetlust ei saa algatada ilma võlgniku vastu nõuet esitamata. Täitmisavaldusest nähtub, et sissenõudjal on võlanõue T. M. vastu ja puudub võlanõue kaebaja vastu. Avaldaja kui korteriomandi omanik saab olla täitemenetluse osaliseks TMS §-s 5 nimetatud muu isikuna, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, aga mitte võlgnikuna. Samuti ei saa omistada hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikule, kes pole laenulepingu pooleks, laenulepingust tulenevat võlgniku võlakohustust. Olukorras, kus tegelikult võlgnikult võlga ei nõuta, puudub ka sisuline kontroll hüpoteegipidaja nõude õiguspärasuse üle. Võlgnikul võib olla täitmiseks esitatud nõudele vastuväiteid, mis võivad välistada täitemenetluse ja sealhulgas hüpoteegi realiseerimise või mis võivad vähendada sissenõudja nõuet. Seega antud juhul on rikutud täitemenetlusega nii avaldaja, kelle vara sundmüüakse, kui ka tegeliku võlgniku, kelle võlga sisse nõutakse, õigusi, kuna avaldajal ja võlgnikul puudub käesolevas täitemenetluses võimalus oma õigusi piisavalt kaitsta; 3) kuna täitemenetlus on algatatud T. M. võla tagatiseks oleva hüpoteegi realiseerimiseks, siis käesolev täitemenetlus puudutab otseselt ka T. M. õigusi. Seega pole käesolevasse täitemenetlusse kaasatud kõik kohtutäiturile teadaolevad isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab; 4) oli kohtutäituri 13.11.2012. a avaldus kinnistusraamatusse (registriosa nr XXX) keelumärke kandmiseks õigusvastane ning TMS § 145 lg 4 kohaldamiseks puudus alus. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikud TMS § 145 lg 4 kohaldamiseks vajalikke asjaolusid nimetanud ning maakohus pole seda ka tuvastanud.
2) kuna T. M. ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles sissenõudja lepingu ühepoolselt üles. Lepingust tulenevat võlgnevust ei tasunud laenusaaja ka pärast lepingu ülesütlemist, mistõttu esitas sissenõudja põhjendatult täitmisavalduse laenulepingu tagatise realiseerimiseks; 3) puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks ning käsutamise keelumärke kustutamiseks.
võlgnikku T. M. ning tegelikult võlgnikult ei ole enne täitemenetluse algatamist võlga sisse nõutud. Hüpoteegipidaja õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist ei sõltu sellest, kas koormatud kinnisasja omanik on tagatud nõude isiklik võlgnik või mitte. Sissenõudjal oli õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks, sest Swedbank AS-i kasuks kantud hüpoteek on seatud kinnistu igakordse omaniku suhtes. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad TMS §-s 48 sätestatud alused täitemenetluse lõpetamiseks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.