Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Määruse tegemise aeg ja koht
24. mai 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-20327
Tsiviilasi
AIAS kaebus kohtutäitur Elin Vilippus 22.04.2013 otsusele täiteasjas nr 022/2012/7951
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
AIAktsiaselts (registrikood XXX, aadress XXX) Lepingulised esindajad advokaat Oliver Nääs (elektronpost [email protected]) ja advokaat Magnus Braun (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279, aadress A.Lauteri 5, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected]) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
AO(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindajad vandeadvokaat Tambet Mullari (elektronpost [email protected]) ja advokaat Piret Pallo (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 14.05.2013, võlgniku ärakuulamine 15.05.2013
kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtumääruses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolud
II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2 (7)
Võlgnik esitas kaebuses kohtule järgmised taotlused: 1) tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 22.04.2013 otsus täiteasjas nr 022/2012/7951. 2) jätkata kinnistu müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 420 000 eurot (I kd, tl 2).
TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Võlgnik esitas kohtule taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel on kohtu pädevus piiratud kohtutäituri otsuse osalise või tervikuna tühistamise või tühistamata jätmisega. Kui kohus tühistab kohtutäituri otsuse kaebuse lahendamise kohta, on kohtutäituri pädevuses uuesti otsustada, kas asi tuleb alla hinnata või mitte ning millise alghinnaga tuleb avalikul enampakkumisel asja müüki jätkata. Kohus ei saa kohustada kohtutäiturit jätkama asja müüki kindla hinnaga. Seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata võlgniku taotluse jätkata kinnistu müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 420 000 eurot.
Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et kohus saab lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab sõltumata täitemenetluse osaliste väidetest, kas kohtutäituri tegevus asja allahindamisel 315 000 eurolt alla 240 000 eurole on seadusvastane või mitte.
peab aga kohtutäitur suutma TMS § 100 lg 5 rakendamist põhjendada juhul, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2010 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-21-14-10, p 15). Eeltoodust tulenevalt peab kohus analüüsima, kas kohtutäituri poolt diskretsiooni teostamine oli põhjendatud või mitte. Kui kohtul ei ole võimalik täitetoimiku või vaidlustatud otsuse põhjal välja selgitada diskretsiooni teostamise põhjendusi, peab kohus eeldama, et kaalutlusõiguse teostamisel poolte huve ja muid olulisi asjaolusid ei kaalutud.
Samuti ei pea kohtutäitur arvestama asja allahindamisel asja turuväärtusega. Kuigi täitemenetluses kaitstakse võlgniku õigust saada kaotatava omandi eest õiglane hüvitis, ei tähenda see, et täitemenetluses tuleb võõrandada asi turuhinnaga. Õiglane hüvitis ei saa kunagi võrduda asja turuhinnaga, vaid võib sellest oluliselt erineda. Võlgnik on osundanud arestitud asja eripäradele. Kohus leiab, et arestitud asja eripärad võivad tuua kaasa pikema müügiperioodi, kui asja üritatakse müüa turuhinnaga. Kuivõrd kohtutäitur ei saa TMS §-st 8 tulenevalt täitetoimingute tegemisega viivitada, peab kohtutäitur korraldama korduvaid enampakkumisi. Kui asja müüakse korduvalt alghinnaga, mis võrdub turuhinnaga, toob see suure tõenäosusega kaasa enampakkumiste korduva nurjumise. Seetõttu riivab pikk müügiperiood sissenõudja õigust oma nõude rahuldamisele. Põhiseadusega ei ole tagatud võlgniku õigus saada enampakkumise korral õiglase hüvitisena asja turuhind. Seega võivad asja eripärad olla põhjuseks, mis tingivad asja alghinna alla hindamise.
Võlgnik soovis menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.