AIAS kaebus kohtutäitur Elin Vilippus 22.04.2013 otsusele täiteasjas nr 022/2012/7951
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik)
AIAktsiaselts (registrikood XXX, aadress XXX) Lepingulised esindajad advokaat Oliver Nääs (elektronpost [email protected]) ja advokaat Magnus Braun (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 1 (kohtutäitur)
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (isikukood 46806280279, aadress A.Lauteri 5, 10114 Tallinn, elektronpost [email protected]) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi Sergei Volf (elektronpost [email protected])
Puudutatud isik 2 (sissenõudja)
AO(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindajad vandeadvokaat Tambet Mullari (elektronpost [email protected]) ja advokaat Piret Pallo (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
1.Jätta läbi vaatamata AI Aktsiaseltsi (registrikood XXX) taotlus jätkata täiteasjas nr 022/2012/7951 kinnistu müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 420 000 eurot.
Rahuldada AIAktsiaseltsi (registrikood XXX) kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse (Vilippus, isikukood 46806280279) 22.04.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2012/7951 ja tühistada nimetatud otsus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 15.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-20327 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 022/2012/7951.
4.Teha kohtumäärus menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Menetluskulude jaotus
kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtumääruses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I
Asjaolud
1.AIAktsiaselts (võlgnik) esitas 02.05.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 22.04.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2012/7951 (I kd, tl-d 1-7). Kohus algatas kaebuse alusel 03.05.2013 kohtumäärusega hagita menetluse ning kohustas sissenõudjat ja kohtutäiturit kaebusele vastama (I kd, tl 58). Kohtutäitur esitas 13.05.2013 kohtule täitetoimiku koopia (I kd, tl-d 104-200; II kd, tl-d 1-82). AO (sissenõudja) vastas kaebusele 08.05.2013 (I kd, tl-d 72-78). Kohtutäitur vastas kaebusele 13.05.2013 (I kd, tl-d 98101).
2.Kaebuse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr 022/2012/7951. Võlgnikule kuuluva kinnisasja (kantud kinnistusregistrisse nr XXX all) esimene enampakkumine alghinnaga 420 000 eurot toimus 04.02.2013. Enampakkumine nurjus. 13.02.2013 toimetati võlgnikule kätte vara ümberhindamisakt, millega alandati hinda 420 000 eurolt 315 000 euroni. 13.03.2013 kordusenampakkumine alghinnaga 315 000 eurot nurjus. 21.03.2013 edastati võlgnikule vara ümberhindamisakt, millega alandati alghinda 315 000 eurolt 240 000 euroni. Võlgnik esitas akti peale kaebuse, mille kohtutäitur rahuldamata jättis. Võlgnik esitas kohtule kohtutäituri otsuse peale kaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudub antud juhul põhjus vara allahindamiseks. Kinnistu puhul on tegemist arendusprojektiga, mis eeldab realiseerimiseks vastavat oskusteavet ning investeerimisvalmidust. Seega on kinnistu potentsiaalsete ostjate ring oluliselt napim võrreldes nt Tallinna kesklinnas asuva korteriga. Tulenevalt kinnistu eripärast ei saa eeldada selle kiirmüüki. Kinnistu maksimaalses ulatuses allhindamisega saadetakse potentsiaalsete ostjate ringile signaal sellest, et mõistlik on oodata edasist enampakkumiste vooru, sest kiire allahindamine jätkub. Kinnistu müügihind täitemenetluses jääb iga nurjunud enampakkumisvooru järel hinda alandades 50-75% madalamaks selle tegelikust turuväärtusest. Kinnistu alghinda ei tarvitse pärast esimest ega ka teist enampakkumist vähendada. TMS võimaldab jätkata kinnistu müümist selle turuväärtusele vastava hinnaga. Kohtutäitur ei ole esitanud veenvaid ega asjakohaseid põhjendusi, miks jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohtus 15.05.2013 toimunud ärakuulamisel leidis võlgnik, et kohtutäitur on ebapiisavalt teostanud oma diskretsiooniõigust ning ei ole piisavalt kaalunud sissenõudja ja võlgniku huve
3.Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu ja palusid selle jätta rahuldamata. 14.05.2013 kohtuistungil jäid kohtutäitur ja sissenõudja oma seisukohtade juurde.
II
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2 (7)
4.Kohtutäitur koostas 20.03.2013 vara ümberhindamise akti (II kd, tl 50), mis on edastatud täitemenetluse osalistele 21.03.2013 (II kd, tl-d 58-60). Võlgnik esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse peale 01.04.2013 (II kd, tl 61). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitetoimikust nähtub üksnes ümberhindamise akti edastamise aeg. Täitetoimikust ei nähtu, millal võlgnik sai akti kätte. Kui võlgnik sai akti kätte selle edastamise päeval, oleks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise tähtpäev 01.04.2013. Võlgnik ongi kaebuse esitanud 01.04.2013, mistõttu tuleb kaebus lugeda kohtutäiturile õigeaegselt esitatuks. Kohtutäitur lahendas võlgniku kaebuse 22.04.2013 otsusega (II kd, tl-d 78-80). Otsus edastati võlgnikule 22.04.2013 elektronposti teel (II kd, tl 81). Täitetoimikust ei nähtu, millal sai võlgnik otsuse kätte. Võlgnik on kohtule esitatud kaebuses märkinud otsuse kättetoimetamise ajaks 22.04.2013. Seega sai võlgnik otsuse kätte selle edastamise päeval. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Võlgnik sai kohtutäituri otsuse kätte 22.04.2013. Kohtule kaebuse esitamise tähtpäev oli 02.05.2013. Võlgnik esitas kaebuse 02.05.2013 (I kd, tl 1). Seega on kaebus kohtule esitatud õigeaegselt.
Võlgnik esitas kaebuses kohtule järgmised taotlused: 1) tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 22.04.2013 otsus täiteasjas nr 022/2012/7951. 2) jätkata kinnistu müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 420 000 eurot (I kd, tl 2).
TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Võlgnik esitas kohtule taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel on kohtu pädevus piiratud kohtutäituri otsuse osalise või tervikuna tühistamise või tühistamata jätmisega. Kui kohus tühistab kohtutäituri otsuse kaebuse lahendamise kohta, on kohtutäituri pädevuses uuesti otsustada, kas asi tuleb alla hinnata või mitte ning millise alghinnaga tuleb avalikul enampakkumisel asja müüki jätkata. Kohus ei saa kohustada kohtutäiturit jätkama asja müüki kindla hinnaga. Seetõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata võlgniku taotluse jätkata kinnistu müüki avalikul enampakkumisel alghinnaga 420 000 eurot.
6.Võlgnik on kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuses sisuliselt leidnud, et asja allahindamine 420 000 eurolt 315 000 eurole ning 315 000 eurolt 240 000 eurole on seadusvastane. Käesolevas asjas on võlgnik vaidlustanud esmalt 20.03.2013 vara ümberhindamise akti ning seejärel kaebuse lahendamise kohta tehtud kohtutäituri otsust. 20.03.2013 vara ümberhindamise aktiga hinnati kinnisasi 315 000 eurolt alla 240 000 eurole. Seega saab kohus käesolevas asjas hinnata üksnes seda, kas kinnisasja allahindamine 315 000 eurolt alla 240 000 eurole on seadusvastane või mitte. Kohus ei saa hinnata asja allahindamist 420 000 eurolt 315 000 eurole, kuivõrd sellist tegevust ei ole käesolevas asjas vaidlustatud. Asja allahindamisega 420 000 eurolt 315 000 eurole seonduva kohtutäituri tegevuse peale on võlgnik esitanud Harju Maakohtule kaebuse, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-13-13457. 3 (7)
Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et kohus saab lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab sõltumata täitemenetluse osaliste väidetest, kas kohtutäituri tegevus asja allahindamisel 315 000 eurolt alla 240 000 eurole on seadusvastane või mitte.
7.TMS § 100 lg 5 sätestab, et kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Viidatud sättest tuleneb esiteks kohtutäituri otsustusdiskretsioon. Kohtutäituril on õigus otsustada, kas hinnata asjad alla või mitte. Teiseks tuleneb sättest kohtutäituri valikudiskretsioon, kui ta on eelnevalt otsustanud asjad alla hinnata. Valikudiskretsiooni teostades valib kohtutäitur, millises ulatuses ta seadusega sätestatud piirides asjad alla hindab. Kohtutäituril on valikudiskretsiooni teostades võimalik hinnata asju alla hinnata nii maksimaalses seadusega lubatud ulatuses kui ka väiksemas ulatuses. Käesolevas asjas on võlgnik seisukohal, et kohtutäitur on ebapiisavalt teostanud oma diskretsiooniõigust ning ei ole piisavalt kaalunud sissenõudja ja võlgniku huve. Sisuliselt on võlgnik kohtutäiturile ette heitnud, et kohtutäitur on oma otsustuskaalutlusõigust ebaõigesti kasutanud ning otsustanud kinnisasja allahindamise kasuks olukorras, kus ta oleks pidanud jätma kinnisasja alla hindamata.
8.Seadus ei sätesta otsesõnu asjaolusid, mida kohtutäitur peab diskretsiooni teostamisel arvesse võtma. Kohtu hinnangul peab kohtutäitur diskretsiooni teostamisel arvestama sundtäitmise eesmärki, milleks on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega. Kohtutäitur peab diskretsiooniõiguse teostamisel kaaluma sissenõudja õigust omandi kaitsele ja võlgniku õigust omandi kaitsele. Sissenõudja omandiõigus seisneb nõude olemasolus võlgniku vastu, nõude realiseerimise võimalus tagab sissenõudja omandiõiguse kaitset. Võlgniku omandiõiguse kaitse sisaldab võlgniku õigust õiglasele hüvitisele asja võõrandamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb TMS § 100 lg 5 rakendamisel hinnata, kas asja allahindamine riivab võlgniku omandiõigust rohkem kui see on vajalik sissenõudja omandiõiguse kaitseks. Võlgniku omandiõiguse riive seisneb TMS § 100 lg 5 kohaselt õiglase hüvitise saamise võimaluse vähenemises, sest madalam enampakkumise alghind võib tuua kaasa madalama ostuhinna. Kui kohtutäitur TMS § 100 lg 5 alusel asja alla ei hinda, riivab see sissenõudja omandiõigust sellega, et sissenõudja nõude realiseerimise võimalus võib lükkuda edasi, sest kõrgem enampakkumise alghind võib kaasa tuua enampakkumise nurjumise. Sissenõudja ja võlgniku vastandlike huvide kaalumisel tuleb muuhulgas arvesse võtta, millest oli tingitud toimunud enampakkumise nurjumine. Kui enampakkumine nurjus liiga kõrge hinna tõttu, võib pidada põhjendatuks sissenõudja huvide kaitset ning asi alla hinnata, et suurendada kordusenampakkumise õnnestumise võimalust. Kui enampakkumine nurjus muul põhjusel kui liiga kõrge hind, võib pidada põhjendatuks asja alla hindamata jätmist, kuivõrd kordusenampakkumine võib olla edukas ka senise alghinnaga.
9.Seadus ei sätesta, millises vormis peab kohtutäitur diskretsiooniotsust põhjendama. Kohtu hinnangul kehtivad TMS § 100 lg 5 järgse diskretsiooni teostamise põhjendamise osas samad põhimõtted, mis TMS § 145 lg 4 järgse diskretsiooni teostamise puhul. Soovituslik oleks, kui kohtutäitur märgiks TMS § 100 lg 5 rakendamise lühikese põhjenduse täitetoimikusse. Kindlasti 4 (7)
peab aga kohtutäitur suutma TMS § 100 lg 5 rakendamist põhjendada juhul, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2010 kohtumäärus kohtuasjas nr 3-21-14-10, p 15). Eeltoodust tulenevalt peab kohus analüüsima, kas kohtutäituri poolt diskretsiooni teostamine oli põhjendatud või mitte. Kui kohtul ei ole võimalik täitetoimiku või vaidlustatud otsuse põhjal välja selgitada diskretsiooni teostamise põhjendusi, peab kohus eeldama, et kaalutlusõiguse teostamisel poolte huve ja muid olulisi asjaolusid ei kaalutud.
10.20.03.2013 vara ümberhindamise aktist (II kd, tl 50) ei nähtu põhjendust, miks kohtutäitur hindab asja 315 000 eurolt alla 240 000 eurole. 22.04.2013 otsuses on kohtutäitur toonud välja järgmised põhjendused (II kd, tl-d 78-80): - Kohtutäituri tegevus (müügi vahendamiseks elukutselise maakleri kaasamine, kuulutuste avaldamine kõigis võimalikes kinnisvara väljaannetes) ei ole toonud loodetud tulemust ning äratanud potentsiaalsetes ostjates huvi. - Kohtutäituril puudub alus eeldada, et sama hinnaga korduvalt enampakkumisi korraldades looks see huvilistele ettekujutuse, et hind täitemenetluse käigus ei lange, millest tulenevalt võivad huvilised olla valmis kinnisasja ostmiseks kõrgema hinnaga, kuna kinnisasja vastu on hinnaga 315 000 eurot puudunud igasugune huvi. - Sissenõudja esitas pärast 12.03.2013 nurjunud enampakkumist kohtutäiturile avalduse kordusenampakkumise korraldamiseks. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. - Kohtutäitur hindas vara hinna 23,8% võrra alla 315 000 eurolt 240 000 eurole, mis mahub seadusega lubatud piiridesse. - Kohtutäitur ei ole TMS § 100 lg 5 alusel vara ümberhindamise otsuse tegemisel seotud ekspertide poolt toodud turuväärtusega ega ekspertide subjektiivsete arvamusega võimaliku kinnisasja müümise aja osas. Lisaks eelnevalt kirjeldatud põhjendustele on kohtutäitur otsuses viidanud kehtivale õigusele ja täitemenetluse üldpõhimõtetele. Kohtutäituri põhjendustest ei nähtu, et kohtutäitur oleks kaalunud sissenõudja ja võlgniku õigusi. Pigem nähtub kohtutäituri põhjendustest, et asja allahindamise põhjuseks on eelmiste enampakkumiste nurjumine. Kohtu hinnangul ei saa üksnes eelmiste enampakkumiste nurjumine olla ainsaks põhjuseks hinnata asi alla, sest sellisel juhul ei annaks TMS § 100 lg 5 kohtutäiturile diskretsiooniõigust, vaid kohustaks teda enampakkumise nurjumise korral asja alla hindama. Otsuse põhjendustest ei nähtu, kas kohtutäitur peab eelmiste enampakkumiste nurjumise põhjuseks liiga kõrget hinda. Pigem võib põhjendustest aru saada, et kohtutäitur loodab hinna alandamise korral potentsiaalsete enampakkumisel osalejate huvi kasvule. Millistel asjaoludel selline lootus põhineb, otsusest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäitur kohtu hinnangul põhjendanud asja allahindamist. Seetõttu tuleb võlgniku kaebus rahuldada ja kohtutäituri otsus tühistada. Kohus peab vajalikuks kohtutäiturile ja täitemenetluse osalistele selgitada, et kohus rahuldas kaebuse TMS § 100 lg 5 rakendamise ebapiisava põhjendamise tõttu, mitte kaebuses esitatud väidete põhjal.
11.Seoses võlgniku väidetega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TMS §-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, s.h korraldama pärast enampakkumise nurjumist kordusenampakkumise. Kohtutäituril puudub seejuures kaalutlusõigus. Seetõttu ei ole asjakohane võlgniku väide, et enampakkumised toimuvad liiga kiiresti. 5 (7)
Samuti ei pea kohtutäitur arvestama asja allahindamisel asja turuväärtusega. Kuigi täitemenetluses kaitstakse võlgniku õigust saada kaotatava omandi eest õiglane hüvitis, ei tähenda see, et täitemenetluses tuleb võõrandada asi turuhinnaga. Õiglane hüvitis ei saa kunagi võrduda asja turuhinnaga, vaid võib sellest oluliselt erineda. Võlgnik on osundanud arestitud asja eripäradele. Kohus leiab, et arestitud asja eripärad võivad tuua kaasa pikema müügiperioodi, kui asja üritatakse müüa turuhinnaga. Kuivõrd kohtutäitur ei saa TMS §-st 8 tulenevalt täitetoimingute tegemisega viivitada, peab kohtutäitur korraldama korduvaid enampakkumisi. Kui asja müüakse korduvalt alghinnaga, mis võrdub turuhinnaga, toob see suure tõenäosusega kaasa enampakkumiste korduva nurjumise. Seetõttu riivab pikk müügiperiood sissenõudja õigust oma nõude rahuldamisele. Põhiseadusega ei ole tagatud võlgniku õigus saada enampakkumise korral õiglase hüvitisena asja turuhind. Seega võivad asja eripärad olla põhjuseks, mis tingivad asja alghinna alla hindamise.
12.Seoses sissenõudja ja kohtutäituri väidetega märgib kohus järgmist. TMS § 100 lg 5 ei sätesta keeldu hinnata asja hind seaduses sätestatud ulatuses alla. Selle osas on sissenõudja ja kohtutäituri väited asjakohased. Samas tähendab kohtutäituri diskretsiooniõiguse teostamine seda, et kohtutäitur ei saa ilma täitemenetluse osaliste huvisid kaalumata asja allahindamise kasuks otsustada. Kui asja allahindamata jätmine toob kohtutäiturile teadaolevalt suure tõenäosusega kaasa kordusenampakkumise nurjumise, kaalub sissenõudja huvi nõude rahuldamise vastu ja sundtäitmise eesmärk üles võlgniku huvi saada võõrandatava asja eest õiglane hüvitis. Sellisel juhul on kohtutäitur õigustatud asja alla hindama. Asja alla hindamisel peab kohtutäitur olema võimeline põhjendama (nt allahindamise akti avalduste ja märkuste osas), milliste asjaolude põhjal ta leiab, et kordusenampakkumine eelmise enampakkumise alghinnaga võib tõenäoliselt nurjuda. Sellised asjaolud võivad olla näiteks asja eripärad, eelmise enampakkumise nurjumine liiga kõrge hinna tõttu, turuhinna vahepealne muutumine vms. Kui aga puuduvad andmed selle kohta, et kordusenampakkumise nurjumine võib eelmise enampakkumise alghinna korral olla tõenäoline (nt kui eelmine enampakkumine nurjus muul põhjusel, kui liiga kõrge hind), võib pidada põhjendatuks võlgniku huvide kaitset ning jätta asi alla hindamata.
13.TMS § 218 lg 2 sätestab, et kohus võib otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või jätkamise tagatise vastu. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on 15.05.2013 kohtumäärusega kohaldanud esialgse õiguskaitse abinõuna täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 022/2012/7951. Kuivõrd TMS § 218 lg 2 kohaselt peatatakse täitemenetlus kuni kaebuse lahendamiseni, tühistab kohus TsMS § 445 lg 2 alusel kohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu.
14.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. 6 (7)
Võlgnik soovis menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kohtutäituri kanda TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.