Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
21.03.2013,
pärast
kohtuistungit
Santašev kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX(isikukood XXX) hagiavaldus XXXOÜ (registrikood XXX) vastu XXXOÜ (registrikood XXX) poolt 16.05.2012 XXX(X, isikukood XXX) esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes ja hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.
Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 04.06.2012 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu töövaidluses. Hageja palub tuvastada kostja poolt töölepingu ülesütlemisavalduse tühisuse ja lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Hageja tõi hagis välja järgmised hagi aluseks olevad asjaolud, mida hageja menetluse kestel täpsustas.
3.Hageja asus kostja juures tööle 01.09.2011. Hageja palus end tööle võtta müüja-floristi ametikohale. Hagejaga ei ole kirjalikku töölepingut sõlmitud. Suuliselt leppisid hageja ja kostja kokku, et töögraafik on vahetustega nii, et kolm päeva on tööpäevad ja kolm päeva on vabad päevad, tööaeg on ajavahemikul 08:00-20:00, laupäeval 09:00-19:00, pühapäeval 09:00-18:00. Kokkulepitud netopalgaks oli 400 eurot. Hageja tööaeg oli 12 tundi.
4.Kostja soovil töötas hageja 08.03.2012 poes, kuigi see ei olnud hageja tööpäev. Samal päeval tulid kostja seaduslik esindaja XXXja tema abikaasa XXXpoodi. Hagejale heideti ette, et ta jättis paigaldamata viiemeetrise reklaami „õhumees“ ning ei täitnud sellega täitunud käsku. Hageja ei teadnud sellise käsu olemasolust. Kostja seaduslik esindaja teatas selle peale hagejale, et hageja teenuseid ei vajata, hageja vallandatakse päevapealt ja hageja ei pea enam tööle tulema. Hagejale kirjalikku ülesütlemisavaldust ei esitatud. 14.03.2012 käskkirjaga nr 1-n määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuse selle eest, et hageja puudus töölt mõjuva põhjuseta ajavahemikul 10.03.2012 kuni 12.03.2012. Hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamast, sest töötajate distsiplinaarvastutuse seadus on kehtetu ja nimetatud seadust kohaldatakse alates 01.07.2009 vaid ametnikele. Märtsis tasus kostja hagejale puhkuseraha 143 eurot ja palka märtsi kuu eest 629,59 eurot. 05.04.2012 pöördus hageja avaldusega töövaidluskomisjoni poole, et tuvastada töölepingu suuline ülesütlemine tühiseks. Töövaidluskomisjon jättis 09.05.2012 otsusega avalduse rahuldamata.
5.16.05.2012 sai hageja kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse. Kostja põhjendas ülesütlemisavaldust sellega, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi, nimelt 09.03.2012 lahkus töölt mõjuva põhjuseta ja ei ilmunud enam tööle.
6.Hageja leiab, et TLS § 88 lg 3 sätestatud hoiatus ei ole võrdsustatav varem kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s
nimetatud töötajale määratavate distsiplinaarkaristusega. Kostja on rikkunud töölepingu seaduses kehtestatud nõudeid. Erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjust. Ülesütlemisavalduses põhjus puudub. Hageja palub kohtul tuvastada 16.05.2012 tehtud ülesütlemisavalduse tühisus töölepingu seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.05.2012. hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis 933,72 eurot töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2 (7)
7.11.06.2012 vastuses kohtule palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja mõistab hagiavaldust nii, et hageja vaidlustab hagiavaldusega töövaidluskomisjoni 09.05.2012 otsust. Kostja märgib, et hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja on esitanud kohtule uued nõuded, mistõttu ei vasta hagiavaldus seadusele ja selline hagiavaldus ei ole lubatud. Seega ei ole kohtul võimalik hagiavaldust läbi vaadata (tl-d 23-24). Kostja leiab, et ei hageja väiteid ega asjaolud ei anna alust tuvastada 16.05.2012 ülesütlemisavalduse tühisust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja soovis vallandada hagejat päevapealt või vallandas hageja 08.03.2012. Hageja väide on ümber lükatud ka käskkirjaga distsiplinaarkaristuse määramise kohta, mis oli tehtud 14.03.2012 ja mis tõendab, et töösuhted ei olnud 08.03.2012 lõpetatud. On väär hageja väide, et kostja on rikkunud TLS § 95 lg 2 nõudeid, kus on märgitud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjust, kuid kostja poolt tehtud ülesütlemisavalduses põhjus puudub. Ülesütlemisavalduse punktis 1 on selgelt kirjutatud, et ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et kostja 09.03.2012 lahkus mõjuva põhjuseta töölt ja ei ilmunud enam tagasi tööle. Seega ei ole rikutud TLS § 95 lg 2. Puudub vaidlus selles, et hageja rikkus töökohustusi, sest hoiatusest hoolimata ei ilmunud tagasi tööle ega avaldanud soovi töösuhet jätkata. Hageja lahkus töölt alates 09.03.2012 ja käesoleva hetkeni tagasi tööle ei ilmunud. Sellist hageja käitumist tuleb käsitleda töökohustuste olulise rikkumisena. Sellest tuleb järeldada, et 16.05.2012 tehtud ülesütlemisavaldus on põhjendatud ja ei ole TLS nõudega vastuolus ja ei kuulu tühistamisele. Hagiavalduses esitab hageja nõudeks ka nõude lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.05.2012. Kostja leiab, et antud nõue rahuldamisele ei kuulu. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna kohus ei saa tuvastada antud menetluse raames 16.05.2012 ülesütlemise tühisust, siis puudub alus lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Lisaks sellele ei ole hagiavaldusest arusaadav, miks kohus peaks lõpetama töölepingu alates 13.05.2012. Kostja leiab, et hageja nõue hüvitise 933,72 euro saamiseks puudub alus. Nimetatud nõue kuuluks rahuldamisele vaid juhul, kui oleks tuvastatud, et 16.05.2012 ülesütlemisavaldus on tühine ja tööleping oleks lõpetatud kohtus TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja leiab, et käesolevas menetluse ei ole võimalik läbi vaadata nõuet, mis on seotud 16.05.2012 ülesütlemisavaldusega. Samuti ei ole võimalik läbi vaadata hageja nõuet välja mõista kostjalt hüvitis 933,72 eurot. Lisaks märgib kostja, et kostjale teadmata põhjustel, ei soovinud hageja enam kostja juures töötada. Hageja keeldus ka lahkumisavaldust esitamast. Alates 09.03.2012 jäi hageja mõjuva põhjuseta töölt puuduma, millega oluliselt rikkus töölepingut. Seega puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu (tl-d 25-26).
8.10.08.2012 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastusele. Kostja väide, et ta ei ole rikkunud TLS § 95 lg 2 nõudeid, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole teinud hagejale hoiatust vastavalt kehtivale töölepingu seadusele (tl 30).
9.29.10.2012 kohtuistungil täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja taotleb, et kohus lõpetaks töölepingu alates 18.05.2012. Hüvitise nõue on 933,72 eurot lepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest (tl 41).
10.13.11.2012 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi, milles on välja toodud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja vaheline konflikt toimus 08.03.2012, mil hagejale öeldi, et ta tööle enam tulema ei pea ja kaupluse võtmed tuleb üle anda. Hageja andis üle kaupluse võtmed. Selle alusel võib järeldada, et kostja takistas hagejal tööle tulemast ja andis korralduse tööle mitte tulla. Peale konflikti soovis hageja välja selgitada, miks teda tööle ei lubata, hageja soovis edasi töötada. Kostja kinnitas hagejale, et hageja ei pea tööle enam tulema. Hageja taotleb kohtult tunnistajana üle kuulata XXX, kes saab kinnitada, et kostja andis hagejale korralduse tööle mitte ilmuda. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu põhjendamatult. 2012 märtsis tehti hagejale lõpparve koos puhkuse kompensatsiooniga. Eeltoodu annab alust arvata, et kostja on hagejaga töösuhted lõpetanud (tl-d 4647).
11.18.12.2012 kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, et kostja poolt tehtud käskkiri ei oma tähtsust. Käskkiri tehti selleks, et tööleping lõpetada paragrahvi alusel ja tehti õigusnäivuse loomiseks. Kuidas saab olla tööluus, kui võtmed on ära antud. Ülesütlemisavaldus on tühine, sest hageja ei ole töölt puudunud. Kui seaduse järgi esitatakse ülesütlemisavaldus, siis tehakse see 15 päeva enne töösuhete lõpetamist. Lõpparve tehti märtsis. Ülekanne toimus hageja arvele 02.04.2012. Võib oletada, et kostja lõpetas siis töösuhte. Lõpparve on tehtud varem, kui töölepingu ülesütlemisavaldus. Ülesütlemisavaldus on tühine peamiselt seetõttu, et kostja väide on ebaõige selle kohta, et hageja ei ilmunud tööle 09.03.2012, 10.03.2012 ja 11.03.2012. Tööluusi ei toimunud (tl-d 59-62). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja andnud hagejale korraldust mitte tööle ilmuda. Hagejale tehti käskkiri, sest hageja ei ilmunud tööle. Kuivõrd töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud, tuleb lähtuda asjaoludest, mis on välja toodud töövaidluskomisjoni otsuses. Töövaidluskomisjoni otsuses on tuvastatud see, et vaidlus puudub selle üle, et hageja ei ilmunud tööle 09.03.2012. Ülesütlemisavaldus on tehtud maikuus. Tegemist on jõustunud otsusega, mis kuulub täitmisele. Ei saa teistmoodi hinnata asjaolusid, mis tuvastatud. Hageja alates 08.03.2012 tööle ei ilmunud. Kostja saatis hagejale käskkirja, et kostja ilmuks tööle. Hageja ei väljendanud soovi tööle ilmuda. Töövaidluskomisjon leidis, et tööleping ei ole lõpetatud. Kuna hageja ei olnud rohkem, kui kolm kuud tööl, ei pidanud kostja vajalikuks hagejat teavitada ette 15 päeva, kuna hageja rikkus töölepingut (tl 60). See seletab, miks arvestus oli tehtud aprillis ja tööleping lõpetati maikuus (tl-d 59-62).
12.04.01.2013 esitas hageja kohtule oma nõude täpsustuse hüvitise osas. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 872,01 eurot (tl-d 65, 66).
13.21.03.2013 kohtuistungil kuulas kohus vande all üle hageja ja kostja seadusliku esindaja XXXning tunnistajatena kuulas kohus üle XXXja XXX . Hageja vande all antud seletuste kohaselt paluti tal tööle tulla tema puhkepäeval, ta nõustus. Kostja seaduslik esindaja XXXja XXXseletasid, et ma ei ole reklaami paigaldanud ja ei ole hindade tahvlitel hindu muutnud. Hageja töötas sel päeval päeva lõpuni, s.o 08.03.2012 päeva lõpuni. Hagejale öeldi 08.03.2012, et ta on vallandatud. 09.03.2012 kohtus hageja kostja seadusliku esindajaga ja palus selgitusi toimunu kohta. Hagejale selgitati lahkumisavalduse kirjutamist omal soovil. Hageja ütles, et ei soovi töölt lahkuda. Hagejale öeldi, et ta vallandatakse paragrahvi alusel. Hagejal paluti tagastada võtmed. 11.03.2012 helistati hagejale, et hageja tagastaks võtmed. 12.03.2012 andis hageja võtmed XXX(tl 83). Peale hoiatuse saamist ei ilmunud hageja tööle, sest ta oli võtmed ära andnud. Distsiplinaarkäskkirja sai hageja kätte 16.03.2012, võtmed tagastas hageja 12.03.2012 (tl 84). Pärast 16.03.2012 hageja tööandjaga ühendust ei võtnud, et tööle minna. Kostja seadusliku esindaja XXX vande all antud seletuste kohaselt küsis ta müügisaali saabudes hageja käest, millal toodi reklaam „tuulepoiss”. Hageja ei teadnud. Kostja tegi hagejale märkuse hinnasiltide osas, sest tulbid olid erinevate hindadega, hinnad päeva jooksul ei võinud muutuda. Hageja ei allunud kostja reeglitele, mistõttu kutsus kostja hageja enda juurde. Hageja ütles, et sellisel juhul ta enam kostja juures tööd ei tee. 09.03.2012 tulid hageja ja tema abikaasa kostja kontorisse ja nõudsid lõpparvet. Kostja ütles hageja, et ta ei ole hagejat vallandanud, kui hageja soovib saab avalduse kirjutada omal soovil. Seepeale vastas hageja, et saame kokku töövaidluskomisjonis. Tööle hageja ei tulnud ja telefonikõnedele ei vastanud. Seepärast saadeti hagejale kiri. Võtmed tõi hageja kahe nädala pärast, tagastas need X . kostja ei tahtnud hagejat vallandada, sest ta oli hea müüja. Hagejaga lõpetati tööleping alles maikuus. Asi oli töövaidluskomisjonis, mistõttu ei saanud töölepingut varem lõpetada. Mai alguseni ootas kostja
4 (7)
hagejat tööle, hagejat ei ole vallandatud. Hageja ise palus märtsikuu seisuga lõpparve teha. Lõpparve küsimus tekkis 09.03.2012. Tunnistajana üle kuulatud XXX(kostja seadusliku esindaja abikaasa) ütluste kohaselt olid neil märkused hageja töö kohta. Nägime, et reklaam „tuulepoisid” on maas. Tegime märkuse hagejale, et ta oleks pidanud helistama ja teatama. Reklaami eest oli makstud ja see vedeles maas. Hinnasildid ei olnud korras. Hageja venitas töölepingule alla kirjutamast ja see jäigi nii. 08.03.2012 töötas hageja päeva lõpuni. 09.03.2012 oli graafiku järgi hageja tööpäev aga hageja tööle ei ilmunud. Sain hommikul teada, et pood on suletud ja hageja ei ole tööle ilmunud. Helistasime hagejale, hageja telefonile ei vastanud, vastas tema mees. Hageja abikaasa jätkas edasi telefonile vastamist. Enam kui kahe nädala jooksul keeldus hageja abikaasa hageja nimel töövõtmeid tagastamast. Hageja ei ilmunud tööle 09.03.2012. Võtmeid ei tagastanud. Seejärel esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile ja nõudis hüvitist. Peale töövaidluskomisjoni otsust vormistati vallandamine. Alles 14.04.2012 vormistasime hageja vallandamise (tl 90). Hagejale ei ole öeldud, et tema teenuseid ei vajata. Tegime lihtsalt märkuse. Ei ole palunud hagejal lahkumisavaldust kirjutada. Tunnistajana üle kuulatud XXXi ütluste kohaselt 08.03.2013 ütlesid kostja seaduslik esindaja ja tema abikaasa vestluse tulemusena, et hageja on vaba ja kostja ei vaja hageja teenuseid. 09.03.2012 leppis hageja kostjaga kokku kokkusaamise sama päeva õhtul. Kostja soovis, et hageja kirjutaks lahkumisavalduse omal soovil. 11.02.2012 helistas X hagejale ja leppis kokku kohtumise samal õhtul. Telefonis ütles, et esitab lõpparve ja lõpetab töösuhte. Kohtumisele X ei ilmunud.
14.05.04.2013 esitas hageja kirjalikud kohtukõne teesid. Teesides jäi hageja varem väljendatud seisukohtade (väljatoodud asjaolude) juurde. Hageja palub kohtul tuvastada 15.05.2012 tehtud töölepingu ülesütlemisavalduse tühisus töölepingu seadusele mittevastavuse tõttu ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 13.05.2012 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 872,01 eurot töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (tl-d 98, 99).
15.05.04.2013 esitas kostja kirjalikud kohtukõne teesid. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ta ei rikkunud oma töökohustusi, s.t, et ta ei pidanudki tööle ilmuma. Hageja vande all antud seletused ja tunnistaja XXX ütlused on ümber lükatud kostja seadusliku esindaja antud seletustega ja tunnistaja XXX ütlustega. Hageja ei ole esitanud muid tõendeid selle kohta, et kostja soovis hagejat vallandada või vallandas ta 08.03.2012 või ütles talle, et tööle mitte enam ilmuda. Tuleb lähtuda sellest, et hageja jäi mõjuva põhjuseta töölt puuduma alates 09.03.2012 (tl 103). Peale käskkirja kättesaamist ei ole hageja kostja poole pöördunud küsimusega, et millal ta saab tööle ilmuda, kuigi 02.05.2012 tuvastas töövaidluskomisjon, et tööleping ei olnud hagejaga lõpetatud. Kostja leiab, et hageja on esitanud alusetud nõuded kostja vastu, kuna ei saanud tõendada, et temal oli mõjuv põhjus tööle mitte ilmuda. Tuleb tuvastatuks lugeda, et hageja lahkus töölt alates 09.03.2012 ja mõjuva põhjuseta 16 maini 2012 tagasi tööle ei ilmunud ega teinud ühtegi katset töökohustuste jätkamiseks, mistõttu tuleb tema käitumist käsitleda töökohustuste olulise rikkumisena. Eeltoodust lähtudes leiab kostja, et puudub alus hagiavalduse rahuldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. II
Kohtuotsuse põhjendav osa
16.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas poolte vahel vaidlus asjaolu üle, kas tööandja avaldas töötajale, et ta vallandatakse. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel toimus 08.03.2012 vestlus, mille käigus kostja avaldas hagejale, et ta on vallandatud. Kohus tuvastab selle hageja vande all antud seletuste põhjal. Nimetatud asjaolule viitavad hageja laused: „X tõukas mind õlast ja ütles, et ei vaja selliseid
töötajaid“; „X ütles seejärel, et võin lahkuda [---]; Kuna 08.03.12 mulle öeldi, et ma olen vallandatud ja [---]. Vestluse toimumist, kinnitavad ka kostja seadusliku esindaja vande all antud seletused. Seletustes viitab vestlusele lause „Siis kui hageja ei allunud minu reeglitele, kutsusin ta teise tuppa“. Kohus leiab, et hageja seletuste usaldusväärsust tõendab ka sündmuste kulg. Pärast 08.03.2012 toimunud vestlust helistas hageja oma abikaasale XXX , kes seejärel soovis vestelda XX X . Kostja esindajate vestlemise soovi 08.03.2012 kinnitavad tunnistaja XXX ütlused ja tunnistaja XXX ütlused. Kohtul ei ole võimalik tuvastada tunnistaja XXX ütluste põhjal hageja ja kostja vahel 08.03.2012 toimunud vestluse sisu, kuid tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et hageja oli pärast 08.03.2012 vestlust tugevalt häiritud ning helistas oma abikaasale. Telefonikõne pani hageja abikaasa tegutsema selliselt, et ta soovis kohtuda kostja esindajatega. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et normaalse igapäevase suhtlemise raamesse jääv hagejale tehtud etteheide seoses töökohustuste täitmisega viis hageja endast välja selliselt, et hageja abikaasa soovis antud teemal kostja esindajatega suhelda. Vastupidi, selline sündmuste käik viitab sellele, et 08.03.2012 toimunud vestlus väljus tavapärase suhtlemise raamest, mistõttu tuleb hageja seletusi vestluse sisu kohta pidada tõendina kostja seadusliku esindaja seletustest ja tunnistaja XXX ütlustest usaldusväärsemaks selles osas, mis puudutab hagejale suuliselt tehtud avalduste sisu 08.03.2012. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et kostja avaldas hagejale 08.03.2012 suuliselt, et hageja vallandatakse.
17.Kohus peab tuvastama, milline tähendus on kostja poolt hagejale suulise avalduse tegemisel, mille kohaselt vallandatakse. Kohus ei saa lugeda kostja suulist avaldust tühiseks töölepingu ülesütlemise avalduseks, sest jõustunud töövaidluskomisjoni 09.05.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/762 jäeti hageja avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Kohtu hinnangul saaks kostja käitumine olla asjaoluks, mis vabandab hageja mitteilmumist tööle. Kui kostja väljendas selgesõnaliselt oma tahet selle kohta, et hageja tööle ei ilmuks, puudub kostjal õigus tugineda sellele, et hageja rikkus töökohustusi sellega, et ta ei ilmunud tööle. Kostja tegi 16.03.2012 hagejale teatavaks 14.03.2012 käskkirja nr 1-n, millega määras kostja hagejale distsiplinaarkaristuse selle eest, et hageja puudus töölt mõjuva põhjuseta ajavahemikul 10.03.2012 kuni 12.03.2012. Nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub, käskkirja saamist kinnitab hageja ise oma seletuses. Hageja on käskkirja kätte saanud ning ise avaldanud, et pärast16.03.2012 ei teinud ta katset tööle asuda. Seega oleks hageja pidanud hiljemalt 16.03.2012 aru saama, et kostja siiski soovib tema töötamist. Kohtu hinnangul ei mõjuta seejuures asjaolu, et tegemist oli käskkirjaga, hageja võimalusi aru saada kostja tahtest. Kostja koostas hagejale lõpparve märtsi 2012 seisuga. Nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub. Lõpparve väljamaksmine väljendab kaudselt kostja hinnangut töösuhte olemasolule. Lõpparve (puhkusetasu hüvitise) maksmine viitab sellele, et kostja ei pidanud ise töösuhte jätkamist võimalikuks. Kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse alles mais 2012 pärast töövaidluskomisjoni otsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt on kostja siiski käitunud hageja suhtes vastuoluliselt. Ta on väljendanud käskkirjaga tahet töösuhte jätkamiseks, kuid samas on ta koostanud lõpparve. Kostja on sisuliselt hagejat hoiatanud töökohustuste rikkumise eest käskkirjaga, kuid on töölepingu üles ütelnud alles pärast töövaidluskomisjoni otsust. Selline käitumine kogumis on vastuoluline, mistõttu võib hageja
6 (7)
tööle mitteilmumine olla tingitud kostja käitumise mittemõistmisest. Vastuoluline käitumine on pahauskne. Kostja käitumise pahausksus ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja on esitanud hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise aluseks ei saa olla kostja pahauskne käitumine. Kostja pahauskne käitumine saab olla aluseks töölepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamisele hea usu põhimõttega vastuolu tõttu (TLS § 106). Sellist nõuet hageja käesolevas menetluses esitanud ei ole. Eeltoodust tingituna jätab kohus hagi rahuldamata.
18.Kohus määrab tsiviilasja hinnaks TsMS § 134 lg 3 järgi 933,12 eurot, mis on hageja esitatud raha tasumise nõude esialgseks suuruseks.
19.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda, kuigi TsMS § 162 lg 1 kohaselt esineks selleks alus. Kostja käitumine töösuhtes on olnud vastuoluline, mis on viinud töötajapoolse töökohustuste mittetäitmiseni. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuet tunnistada töölepingu ülesütlemine hea usu põhimõttega vastuolu tõttu kehtetuks, kuigi selleks ilmselt oleks esinenud alus. Kohtu hinnangul ei tohi ebaõige õiguskaitsevahendi valimine viia töövaidlustes ilmselgelt nõrgemat poolt kahjustava tulemuseni. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.