30. aprill 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-17800
Tsiviilasi
XXX) hagi OÜ XXX vastu lõpparve (saamata jäänud töötasu, ületunnitöö tasu, puhkuse kompensatsiooni ja auto kompensatsiooni ja viivise nõue) saamiseks ning OÜ XXX vastuhagi XXX vastu alusetult saadud summade tagastamiseks
Hagihind
7806,11 eurot
Vastuhagi hind
3709,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepingulised esindajad Ants Kuningas ja Kunnar Korsten (A. Kuningas ja Partnerid OÜ, Liivalaia 11/4, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ XXX (registrikood XXX, auskoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Eero Tonka (Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid, Roosikrantsi 19, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) 26.03.2013 Kai Lember XXX lepinguline esindaja Ants Kuningas OÜ XXX seaduslik esindaja XXXja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Eero Tonka Eesti-Soome-Eesti tõlk Tiina Masing
Välja mõista OÜ-lt XXX lõpparve summas 1739,21 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend üheksa eurot ja 21 senti) eurot (sh töötasu 1293,88 eurot ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 445,33 eurot) XXXkasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt XXX viivis perioodi 24.03.2012 – 03.05.2012 eest (summalt 1739,21 eurot) summas 13,91 (kolmteist eurot ja 91 senti) ja alates 04.05.2012 viivis 0,02% päevas summalt 1739,21 eurot kuni nõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1725,30 eurot XXXkasuks.
4.Rahuldada OÜ XXX vastuhagi osaliselt.
5.Välja mõista XXX alusetult saadud töötasu august 2011 eest summas 419,79
2-12-17800 (nelisada üheksateist eurot ja 79 senti) eurot bruto OÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja XXX nõue ja selle põhjendused ning vastus kostja OÜ XXX vastuhagile Hagi
1.Hageja XXX palub kostjalt OÜ-lt XXX välja mõista saamata jäänud töötasu märts 2012 eest 1293,88 eurot, saamata jäänud 2012veebruari ja märtsi autokompensatsiooni 512 eurot, 260 ületunnitöö tasu 3966,09 eurot, puhkusehüvitise 2034,14 eurot, viivise seisuga 03.05.2012 summas 64,01 eurot ja alates 04.05.2012 viivise 0,02% päevas lõpparvelt kuni lõpparve tasumiseni ning menetluskulud.
2.XXX töötas OÜ-s XXX alates 01.11.2000. Alates 01.02.2010 sõlmitud töölepingu nr 10-1 kohaselt töötas hageja toitlustus- ja majandusjuhina töötasuga 26 180 krooni ehk 1673,27 eurot, millele lisandus palgalisa 25% kuus pargi aktiivsel tegutsemisperioodil ehk neli kuud. Lisaks palgale leppisid hageja ja kostja kokku hageja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kulud igakuiselt summas 4000 krooni ehk 255,65 eurot. Kostja 01.04.2010 käskkirjaga 10-01 määras hagejale igakuiselt välja maksta 4000 krooni isikliku sõiduauto asutamise hüvitis sõidu-päeviku alusel.
3.23.03.2012 sõlmisid pooled töölepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt töölepingu lõppemise päevaks oli 23.03.2012, millisel päeval pidi kostja tasuma ka lõpparve. Lõpparvet hagejale tasutud ei ole. 2012 märtsikuu lõpparve kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale välja maksmata töötasu 23 päeva eest 1293,88 eurot, 260 ületunnitöö eest tasu 3966,09 eurot, kasutamata jäänud 34.4 puhkusepäeva eest 2034,14 eurot ja autokompensatsioon vastavalt sõidupäevikule 256 eurot veebruar 2012 eest ja 256 eurot märts 2012 eest., seega kokku 7806,11 eurot. Hageja on arvestanud viivist tulenevalt VÕS § 113 lg 1 perioodi 23.03.2012 – 03.05.2013 eest summas 64,01 eurot summalt 7806,11 eurot. Hageja vastus kostja vastuhagile
4.Hageja kostja vastuhagi ei tunnista ja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
5.2010 oktoobrikuus sai kostja juhatuse liikmeks XXX, kes asus alates 2011 juunist ainuisikuliselt juhtima kostja tegevust. Kuigi hageja esitas juba 2011mais ettepaneku enda juhatusest välja astumiseks, siis seda ei rahuldatud. Hageja esitas seega ise avalduse äriregistrile ja registripidaja arvas hageja kostja juhatusest välja 10.02.2012. Vaidlusaluse lisatöötasu (25 %) määras hagejale kostja juhatuse liige XXX. Töötasu arvestati igakuuliselt kostja personalitöötaja XXX poolt, kes kooskõlastas enne palgaandmete raamatupidamisele esitamist igakordselt neid andmeid kostja juhatuse liikme XXXga. Raamatupidamisest saadud andmete alusel tegi XXX töötajatele palga ülekanded. Seega oli kostja teadlik hagejale makstavast tasust. Hageja märgib, et kostja on ajanud segamini juhatuse liikme ja töötaja suhted. Töötajaga sõlmitud töölepingu muudatuse näol ei olnud tegemist tehinguga osaühingu ja juhatuse liikme vahel. Töötajaga sõlmitud töölepingu tingimustele ei ole osanike või nõukogu liikme heakskiit vajalik. Hageja ei
2-12-17800 ole omanud kontrolli tema suhtes peetava palgaarvestuse ega väljamaksete üle ning ei ole maksnud endale kostja teadmata täiendavat palgalisa. Hageja leiab, et alusetult saadud töötasu nõue on aegunud juhindudes ITVS § 6 lg 1 ja palub kohaldada kostja täiendava töötasu summade tagastamise nõudes aegumist
6.Autokompensatsioon on määratud hagejale kostja 01.04.2010 käskkirja kohaselt summas 4000 krooni kuus sõidupäeviku alusel, mida on hagejale makstud alates 2010. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hagejale on makstud autokompensatsiooni alusetult. Hageja on esitanud sõidupäevikud, mida on aktsepteeritud ja hüvitis välja makstud. Lisaks on nõue aegunud. Kostja OÜ XXX vastus hageja XXX hagiavaldusele ja kostja vastuhagi nõue ja põhjendus Vastus hagile
7.Kostja palub jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja tunnistab 2012 märtsikuu töötasu nõuet summas 1293,88 eurot ja ei vaidlusta selle arvestust.
9.Kostja märgib, et Hageja on rikkunud nii töölepingust tulenevaid kui ka juhatuse liikme kohustusi (hageja oli juhatuse liige 2001 juunist kuni 12.01.2012). Hageja on juhatuse liikmena maksnud endale kostja arvelt alates 2011 mai - 2012 veebruarini igakuiselt summasid väidetavalt isikliku sõiduauto kasutamise eest kokku summas 2236,95 eurot. Poolte vahel autokasutuse hüvitise maksmise osas kokkulepe puudus - töölepingus vastavat sätet ei esine ning kostja osanikud ei ole vastu võtnud otsuseid autokasutuse hüvitise maksmiseks. Seega on autokasutuse hüvitise maksmine tühine ning summad on makstud õigusliku aluseta ja tegemist on ettemaksega TLS § 78 lg 3 tähenduses, mille kostja on õigustatud hageja töötasust kinni pidama. Kostjal on kohustus tasuda hagejale töötasu 1293,88 eurot ja hagejal on kohustus tagastada kostjale autokasutuse hüvitis 2236,95 eurot. Kostja tasaarvestas nimetatud summad. Kostja esitab tasaarvestuse avalduse ka käesolevas menetluses. Hageja koostas ja kinnitas ise oma sõidupäevikud, mis ei vasta aga tegelikkusele. Sõidupäevikust nähtuvalt viibis hageja tööl, kuid töögraafiku järgselt hageja tööl ei viibinud. Lisaks sõidupäevikust nähtuvalt olevat hageja sõiduauto odomeetri näit olnud 2011 augustikuu lõpuks 77 192 km ning 2011 september olevat odomeetri näit 77 172 km ehk 20 km vähem, kui see oli augusti lõpus, kuigi hageja tegi töösõite vähemalt 1652 km. Kostja märgib ka, et hageja on kuni august 2011 ostnud endale kostja kütusekaardiga autokütust, seega puudus alus lisaks maksta veel hüvitist auto kasutamise eest.
10.Hageja nõue 260 ületunnitöö eest tasu saamises on alusetu. Hageja ei ole kunagi kostjat teavitanud ületunnitöö tegemise kavatsusest ega vajadusest ning kostja ei ole andnud hagejale kunagi korraldust ega nõusolekut ületunnitöö tegemiseks. Kostja kogu majandustegevuseks on Vembu-Tembumaa lõbustuspargi majandamine. Vembu-Tembumaa lõbustuspark on külastajatele avatud alates mai kolmandast nädalavahetusest kuni augusti viimase või septembri esimese nädalavahetuseni, so kokku mitte rohkem kui neli kuud aastas. Ülejäänud ajal kostjal majandustegevust praktiliselt ei toimu. Hageja kohustus vastavalt töölepingule tegema tööd 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Hagejal oli nii kostja töötajana kui ka juhatuse liikmena kohustus teha tööd kokkulepitud mahus ja ajal ning hoiduda kostja teadmata ja sellekohase kokkuleppe puudumisel ületunnitöö tegemisest. Kostja juhatuse liikmena oli hagejal kohustus teatada kostjale koheselt tema majandustegevusega seotud asjaoludest. Ületunnitöö tegemine 260 tunni ulatuses on oluline majandustegevus. Hageja poolt ületunnitöö tegemine ei olnud vajalik ja hageja ei ole ületunnitööd teinud. 2012 märtsi palgalehel toodud andmed ei vasta tegelikkusele. Hageja arvestuste kohaselt on hageja teinud juunikuus tööd kokku 308 tundi (töölepingus ettenähtud 168 tundi + ületunnitöö 140 tundi) ehk hageja on töötanud juunis eranditult kõigil 30 kalendripäeval keskmiselt 10,27 tundi päevas, mis ei ole reaalne ning milleks puudus vajadus. Hageja ise koostas ja kinnitas oma puhkuse- ja tööajagraafikud. Kostja osanikud igapäevaselt
2-12-17800 töökohas ei viibinud ning kostjal puudus ülevaade hageja tegelikult tööl viibitud aja ja tööpäevade osas.
11.Sõiduauto kasutamise ülevaatest ja tööajaarvestusest nähtub, et hageja esitatud andmed ei vasta tõele, kuna ühe arvestuse alusel oli hageja tööl, aga teise kohaselt mitte. Lisaks leiab kostja, et ületunnitöötasu saamise oleks pidanud esitama mõistliku aja jooksul, mitte aasta pärast lepingu lõppemist. Kostja leiab, et nõue on aegunud tulenevalt ITVS § 6 lg 1. Hageja on ka töölepingu lõpetamise kokkuleppe punktis 3 kinnitanud, et tal ei ole kostja vastu töösuhtest ega selle lõppemisest ega tema juhatuse liikme volituste lõppemisest tulenevalt mingeid nõudeid ega pretensioone. Hageja on kinnitanud, et tal ei olnud töölepingu lõpetamisel jäänud saamata vaba aega ületunnitöö hüvitamiseks ega tasumata ületunnitöö tasu summasid. Arusaamatu on ületunnitöö hüvitise määr.
12.Kostja on tasunud hagejale puhkusetasud. Hageja 2011 detsembris tööd ei teinud. Seevastu on aga 01.12.2011 hagejale tasutud 3032,31 eurot selgitusega „töötasu november 2011.“ Raamatupidamisearvestuse järgi sisaldub nimetatud summa 2011 novembri töötasu 9 tööpäeva eest 989,44 eurot ja puhkusetasu 47 päeva eest 2920 eurot. Seega on puhkusetasu välja makstud. Kostja OÜ XXX vastuhagi
13.Kostja palub hagejalt välja mõista alusetult saadud täiendava töötasu 2011 juuni, juuli ja august eest summas 1472,67 eurot, alusetult saadud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 2236,99 eurot ning menetluskulud.
14.Hageja oli kuni 12.01.2012 kostja juhatuse liige. 01.02.2010 hagejaga sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja bruto töötasu suuruseks 26 180 krooni ehk 1673,21 eurot kuus. 14.06.2011 allkirjastas hageja töölepingu tingimuste muudatuse, millega määras endale täiendavalt palgalisa 25% pargi aktiivsel tegutsemisperioodil (4 kuud). Hageja tasus endale 2011 juuni eest töötasu 1801,20 eurot (bruto 2306,30 eurot), 2011 juuli 1637,41 eurot (bruto 2093 eurot) ja 2011 august 1637,41 eurot (bruto 2093 eurot), mis juuli ja augusti eest on ka rohkem, kui 25%. Kuna hagejal oli kuni 08.03.2012 ainuisikuliselt kostja arvelduskontode käsutamise õigus, siis seega on hageja endale arvestatud summad tasunud ise. Tulenevalt ÄS § 183 korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus, seega oli hageja vastutav ka palgaarvestuse, raamatupidamise ja väljamaksete õigsuse ja teostamise eest. Kostja nõukogu ega osanikud ei ole mitte kunagi mingite kuude eest hagejale täiendava tasu maksmist arutanud ega heaks kiitnud. Seega tulenevalt ÄS § 181 lg 3 on selline tehing tühine. Hageja ühepoolselt allkirjastatud dokumendist ei saa kostjale tulla mingeid kohustusi. Hagejal oli õigus saada töötasu 2011 juuni, juuli ja augusti eest 5019,63 eurot, makstud on 6492,30 eurot ehk rohkem 1472,67 eurot.
15.Ajavahemikul 2011 mai – 2012 jaanuar maksis hageja endale kostja arvelt ilma sellekohase lepingu või kokkuleppeta ja kostja nõusolekuta isikliku auto kasutamise eest hüvitist kokku 2236,99 eurot, millest kostja on tasaarvestanud hageja töötasuga 1293,88 eurot, seega kuulub hagejalt väljamõistmisele 943,11 eurot alusetult saadud autokompensatsioon.
16.TLS § 39 alusel tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud tagastamisele kuuluva enammakse. Seega ei ole nõuded aegunud. Isegi kui oleks aegunud, siis ei ole aegunud kostja nõuded hageja kui juhatuse liikme vastu, millise nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Maakohtu otsuse põhjendused
17.Kohus, kuulanud vande all ära hageja ja kostja seadusliku esindaja XXX seletused, kuulanud üle tunnistajad XXX, XXX, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
2-12-17800
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle selle üle, et: • Hageja kostja juhatuse liige 08.06.2001-10.02.2012 (töölepingu lõpetamise kokkuleppe alusel kuni 20.05.2011), • Hageja ja kostja sõlmisid 01.02.2010 tähtajatu töölepingu 10-1, mille alusel hageja asus tööle kostja juurde toitlustus- ja majandusjuhina töötasuga 26 180 krooni kuus (I kd, tlk 10-13d), • 23.03.2012 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu lõpetamise kokkuleppe, millega lõpetasid poolte kokkuleppel 01.02.2010 sõlmitud töölepingu alates 23.03.2012, millisel päeval pidi kostja tasuma hagejale seaduses ettenähtud lõpparve (sh tasu isikliku sõiduauto kulude hüvitamiseks kehtiva lepingu ja sõidupäeviku alusel kuni käesoleva kokkuleppe sõlmimise päevani) (I kd, tlk 14-15), • Lõpparve on tasumata (I kd, tlk 18), • Kostja arvelt on tasutud hagejale mai 2011 – veebruar 2012 sõiduauto kasutamise hüvitist 2237,02 eurot (I kd, tlk 19), • Kostja arvelt on tasutud 2011 juuni töötasu 1801,20 eurot, 2011 juuli töötasu 1637,41 eurot ja 2011 august töötasu 1637,41 eurot (I kd, tlk 18).
20.Pooled vaidlevad selle üle: • kas hagejal ja kostjal oli kokkulepe auto kasutamise hüvitise maksmiseks, • kas hagejal ja kostjal oli kokkulepe 2011 juuni, juuli ja augusti töötasu suurendamiseks, • kas kostja on tasaarvestanud oma nõuded hageja nõuetega, • kas hageja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi.
21.Kuna pooled vaidlevad ka asjaolu üle, kas hageja on rikkunud kostja juhatuse liikme kohustusi, siis annab kohus esmalt hinnangu, kas antud asjas kohaldub ka äriseadustik (ÄS). Hageja juhatuse liikmeks valimise hetkel kehtinud ÄS § 184 lg 2 alusel valiti hageja kostja juhatuse liikmeks tähtajaliselt, äriregistri (I kd, tlk 26) andmetel ja töölepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt (I kd, tlk 14-15) kuni 20.05.2011. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne). Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 3 ja 4 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. Õiguslikult vastuvõtmatu olukord tekiks vastupidise tõlgenduse puhul näiteks siis, kui osanikud, sõltumata tähtaja möödumisest, keelduvad juhatuse liiget tagasi kutsumast. Kuna juhatuse liikme õigussuhtele osaühinguga tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid, kehtivad juhatuse liikmete ametiaja lõppemise kohta ka käsunduslepingu lõppemist puudutavad sätted. Seega on juhatuse liikmel õigus ka suhe mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda (s.t juhatusest tagasi astuda), suhte lõpetab ka juhatuse liikme surm. Juhatuse liikme õigeaegse nimetamise ning juhatuse liikmete muutumise äriregistris registreerimise eest vastutab äriühing, mitte juhatuse liige, kelle ametiaeg on lõppenud. Võimalust, et juhatuse liikme ametiaeg võib lõppeda ka osanike otsuseta ja registrikandeta kinnitab mh ÄS § 184 lg 6, mis võimaldab mõjuval põhjusel taotleda kohtult väljalangenud juhatuse liikme asendamist, ning ÄS § 203 lg 1 p 2, mille järgi on osaühingu sundlõpetamise aluseks, kui juhatuse volitused on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Arvestades asjaoluga, et juhatuse liikmeks olekuga kaasnevad nii äriühingu kui riigi ees märkimisväärsed kohustused ja vastutus (lisaks äriseadustikule nt ka maksukorralduse seaduse §-de 40 ja 41, aga ka karistusseadustiku §-de 290 või 380 järgi), ei ole samuti põhjendatud seaduse tõlgendamine juhatuse liikme kahjuks selliselt,
2-12-17800 ilma osanike otsuseta ei loeta tema ametiaega lõppenuks, kuigi seaduse järgi see on lõppenud. Seega ÄS § 184 lg 2 järgi lõpeb juhatuse liikme ametiaeg hiljemalt kolme aasta möödumisel alates valimisest, kui juhatuse ametiaega juhatuse liikme nõusolekul osanike otsusega ei pikendata või teda enne tähtaega tagasi ei kutsuta. Ametiaja lõppemisel peab osaühing esitama avalduse juhatuse liikme äriregistrist kustutamiseks ÄS § 33 lg 1 teise lause järgi. Osanike otsust selleks avaldusele vaja lisada ei ole, piisav on ametiaja lõppemisele viitamine (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-95-05, p 14 ja 15). Töölepingu lõpetamise kokkuleppes (I kd, tlk 14-15) on pooled märkinud, et hageja oli kostja juhatuse liige kuni 20.05.2011 ning juhatuse liikme volituste tähtaega ei pikendatud. Hageja on märkinud, et soovis enda äriregistrist kustutamist, kuid kostja ei esitanud äriregistrile avaldust, seega kannab selle eest vastutust kostja.
22.Kohus on seisukohal, et kuna hageja oli valitud kostja juhatuse liikmeks tähtajaga 20.05.2011, siis lõppes hageja ja kostja vaheline käsundussuhe ka 20.05.2011 ning antud asjas kuulub kohaldamisele töölepingu seadus (TLS) ning poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevad suhted. Kohus leiab, et asjaolu, et hagejale oli antud volitus teha kostja pangakontodelt väljamakseid (I kd, tlk 102-103), ei tähenda, et hageja täitis kostja juhatuse liikme ülesandeid selle juures. Äriühingu enda tahe on, kellele äriühing usaldab väljamaksete tegemise. Hagejale ei ole makstud ka juhatuse liikme tasu.
23.Hageja oma hagi kohaselt palub välja mõista kostjalt lõpparve, mille koosseisu kuulub saamata jäänud töötasu 2012 märtsi eest 1293,88 eurot, saamata jäänud auto kasutamise hüvitis 2012 veebruari ja märtsi eest summas 512 eurot, ületunnitöö hüvitis 260 ületunnitöö eest summas 3966,09 eurot, kasutamata jäänud 34,4 puhkusepäeva hüvitis summas 2034,14 eurot ja hagi esitamise seisuga viivised töötasu väljamaksmisega viivitamise eest 64,01 eurot
24.TLS § 84 lg 1 alusel töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
25.TLS § 28 lg 2 p 2 järgi tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu (I kd, tlk 10-13d) punkti 3.1 alusel töötaja bruto töötasu on 26 180 krooni kuus. Punktide 3.2-3.5 järgi tööandja kohustub maksma töötajale töötasu üks kord kuus hiljemalt kalendrikuu 4. kuupäeval, millest peetakse kinni nõutavad kinnipidamised ja palk kantakse töötaja pangaarvele. Puudub vaidlus, et kostja on tasunud hagejale töötasu kuni märts 2012 (I kd, tlk 18) ning maksmata on töötasu perioodi 01.03.2012-23.03.2012 eest summas 1293,88 eurot. Kostja nimetatud summale vastu ei vaidle, mistõttu on töötasu nõue summas 1293,88 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et pooled leppisid 23.03.2012 töölepingu lõpetamise kokkuleppes kokku, et lõpparve sisaldab ka tasu isikliku sõiduauto kulude hüvitamise osas, mis hüvitatakse vastavalt sõidupäevikule (I kd, tlk 14-15). Kostja 01.04.2010 käskkirjaga nr 10-01 on pooled kokku leppinud, et kostja tasub töötajale XXX igakuiselt 4000 krooni isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist sõidupäeviku alusel kuni töölepingu lõppemiseni (I kd, tlk 56-57). Tunnistaja XXX ütlustega (II kd, tlk 45-50) on tõendatud, et kostja 01.04.2010 käskkiri on allkirjastatud tema poolt ning pooltel oli kokkulepe, et hagejale hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamise eest 4000 krooni ehk 255,65 eurot igakuiselt, kuna kostja leidis, et äriühingu sõiduauto Renault kuulub maha müümisele. Tunnistaja väitel on tunnistaja seda maininud ka uuele juhatuse liikmele XXX , kes enda vande all ütlustes märgib, et ei teadnud sellest midagi (II kd, tlk 39-44). Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta mis kuupäeval käskkiri allkirjastati, ei tõenda, et käskkiri on koostatud tagantjärgi, ebamõistlik on arvata, et inimene mäletab täpselt kolmeaasta taguseid sündmusi. Samuti on tunnistaja XXX ütlustega (II kd, tlk 51-55) tõendatud, et hageja isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmisest räägiti sügisel 2010. Kohus leiab, et asjaolu, et raamatupidaja ja audiitoriga räägiti sellest sügisel 2010, ei tähenda, et käskkirja ei allkirjastatud 01.04.2010. Seega on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe, et hagejale hüvitatakse igakuiselt isikliku auto kasutamise eest 4000 krooni ehk 255,65 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kompensatsiooni maksmiseks ei pea
2-12-17800 olema osanike nõusolekut, kuna kompensatsioon on määratud kui töötajale. Töötajaga sõlmitud töölepingu tingimustele ei ole osanike või nõukogu liikme heakskiit vajalik. Äriühingut juhib juhatuse liige. Puudub vaidlus, et XXX oli käskkirja allkirjastamise ajal kostja juhatuse liige, seega oli tal õigus vastav otsus vastu võtta. Kohtule esitatud sõidupäevikutega (I kd, tlk 16-17, 89, 91-92, 94, 96-97, 99-100) on tõendatud, et hageja on kasutanud isiklikku sõiduautot. Kohus leiab, et sõidupäeviku ja tööajagraafiku mittekattuvused osaliselt ei tõenda, et hageja isiklikku sõiduautot ei kasutanud. Lisaks ei oma see ka tähtsust, kuna kokku oli lepitud kindel summa 4000 krooni ehk 255,65 kuus.
27.Kohtule esitatud kütusekaardi väljavõtted (II kd, tlk 10-11, 15-22) ei tõenda, et hageja on võtnud kütet enda sõidukile. Kostjal oli ka sõiduauto Renault, mis kasutas diiselkütust. Lisaks olid kostjal kardid. Tunnistaja XXXütluste (II kd, tl 51-55) kohaselt kasutati kütet kartidele ja Renaultile ning selle ajani, kui hageja kasutas kütusekaarti enda isiklikule sõidukile kütte võtmiseks, siis ei makstud habekale hüvitist, mis nähtub ka asjaolust, et hüvitist on hakatud maksma alles 2011 mais. Hageja konto väljavõttest nähtub, et habekale on tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitist 255,65 eurot, v.a 2011 mai 255 eurot ja 2012 jaanuar 192,47 eurot, kuus alates 2011 mai kuni veebruar 2012 (I kd, tlk 19). Kuna on tõendatud, et pooltel oli kokkulepe isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmiseks, siis ei ole hageja teinud alusetuid makseid. Maksete teostamist hageja poolt on tõendanud hageja enda vande all antud ütlustega (II kd, tlk 36). Tasumata on kompensatsioon perioodi 01.02.2012 – 23.03.2012 eest. Kohus leiab, et 2012 veebruari eest on põhjendatud summa 255,65 eurot ja 2012 märtsi eest 189,68 eurot ((255,65/31)*23), kokku 445,33 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.
28.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ületunnitöö tasu nõudele juhindudes ITVS § 6 lg 1, mis sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Kohus on seisukohal, et ületunnitöö puhul saadava tasu näol on tegemist töö eest makstava tasuga, mille puhul kuulub kohaldamisele ITVS § 6 lg 3, mille kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Kuna hageja on esitanud ületunnitöötasu nõude seoses lõpparvega, millise kostja pidi välja maksma 23.03.2012, siis algas aegumistähtaeg ületunnitöötasu saamise osas 24.03.2012. Hagi on kohtule esitatud 18.02.2013, mistõttu ei ole hagi ületunnitöötasu osas aegunud.
29.TLS § 44 lg 1 alusel tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. TLS § 44 lg 4 järgi tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. TLS § 44 lg 6 alusel tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. TLS § 44 lg 7 kohaselt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Töölepingu punkti 2.1 alusel töötaja asub tööle täistööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Punkti 2.3 tööandja korraldusel on töötaja kohustatud töötama ka puhkupäevadel ja riiklikel pühadel, kui tööülesannete täitmine sellisel ajal ei ole vastuolus töö olemusega ning töö sellisel ajal on vajalik ettevõtte normaalseks funktsioneerimiseks. Punkti 2.4 kohaselt lepingu punktis 2.3 näidatud tööaeg kompenseeritakse samas mahus vabade päevaega või muul viisil kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (I kd tl 10-13).
30.Hageja väitel tegi ta 2011 juunis, juulis ja augustis ületunnitööd 260 tunni ulatuses, mille eest kuulub hagejale hüvitamisele 3966,09 eurot, kuna hagejal ei ole võimalik vaba aega võtta. Tulenevalt TLS § 44 lg 1 ja 4 on ületunnitöö tegemiseks vajalik pooltevaheline kokkulepe. Kohtule esitatud tõenditega ei ole vastavasisulist kokkulepet tõendatud. Hageja vande all antud
2-12-17800 ütluste (II kd, tlk 34-38) kohaselt ei ole kostja juhatuse liige XXX teda kunagi informeerinud ületunnitöö tegemise vajalikkusest, samuti ei nähtu, et hageja oleks tööandjat teavi-tanud ületunnitöö tegemise vajadusest. Hageja on kinnitanud, et pooltel puudus kirjalik kokkulepe ületunnitöötasu hüvitamiseks. 2011 isikukontokaardilt (I kd, tlk 182-182a) nähtub, et hageja on teinud tööd vastavalt tööajanormile. Ületunnitöö tegemist ei ole kajastatud ka kostja raamatupidamises. Ületunnitöö arvestus märts 2012 palgalehel (I kd, tlk 20, 185-185a) on tehtud tunnistaja XXX poolt vastavalt hageja poolt esitatud andmetele, mistõttu ei ole arvestus usutav. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled oleks kokku leppinud ületunnitöö hüvitamise rahas, millise kokkuleppe näeb ette TLS § 44 lg 6. Hageja poolt vande alla antud ütluste kohaselt oli tööaeg talvekuudel kell 8-17 ja suvekuudel kell 9-20, mida on kinnitanud ka tunnistaja XXX (II kd, tlk 47). XXX vande all antud ütluste (II kd, tlk 39-44) kohaselt ületunnitöö kompenseeritakse vaba aja andmisega. Samuti on ütlustes märgitud, et talvel töötab üksnes töökoda, millise töö korraldamine ei kuulunud hageja ülesannete hulka. Hageja töö-ülesanded olid talve maksta äriühingu arved, teha 5-6 töölise palgaarvestused ja esitada need raamatupidamisele ja maksta palgad, millised ülesanded 2012 talvel täitis XXX, milleks temal kulus umbes neli tundi kuus. Eeltoodust tulenevalt kohus asub seisukohale, et kuna poolte vahel puudus kokkulepe ületunnitöötasu maksmiseks rahas, siis on hageja ületunni-töötasu nõue põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja töötas peale 2011 suvekuid äriühingus veel seitse kuud, seega oli hagejal piisavalt aega vaba aja saamiseks väidetavalt tehtud ületundide arvelt.
31.TLS § 71 alusel töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Vastavalt poole vahel sõlmitud töölepingu punktile 4.1 oli töötajale ettenähtud iga-aastane puhkus 28 kalendripäeva (I kd, tlk 11). TLS § 68 lg 1, 3 ja 4 kohaselt põhipuhkust antakse töötatud aja eest, iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada puhkust täies ulatuses tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastas lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Hageja töötas 01.02.2010 poolte vahel sõlmitud töölepingu (I kd, tlk 10-13, 13a -13d) alusel kostja juures 01.02.2010-23.03.2012, seega oli hagejal õigus saada ajavahemikul 01.02.2010-31.12.2011 puhkust 26 päeva, ajavahemiku 01.01.2011-31.12.2012 eest 28 päeva ja ajavahemiku 01.01.2012-23.03.2012 eest 6 päeva, kokku 62 päeva. Kohtuotsuse punktis 21 on kohus leidnud, et pooltevaheline käsundussuhe lõppes 20.05.2011. Seega kuulub lahendamisele ainult töölepingu alusel antud puhkus. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja saanud novembris 2011 puhkust 47 päeva (I kd, tlk 101, 181) ning 2010 detsembris on hagejale arvestatud puhkusetasu 24 882 krooni ehk 28 päeva eest (I kd, tlk 182). Seega on hageja saanud töölepingu alusel puhkust 75 päeva. Tunnistaja XXX ütlused (II kd, tlk 51-55) ei tõenda hagejale puhkuse andmist ega andmata jätmist. Virge Ratassepp pidas puhkusearvestust vastavalt hagejalt saadud andmetele (II kd, tlk 23-24), väljamakseid teostas hageja. Seega leiab kohus, et hagejale on puhkusetasu välja makstud, mistõttu on puhkusetasu nõue summas 2034,14 eurot alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
32.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 2012 märtsi eest 1293,88 eurot ja auto kasutamise hüvitis summas 445,33 eurot.
33.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist määras 0,02% päevas perioodi 23.03.2012-03.05.2012 eest summalt 7806,11 eurot summas 61,04 eurot ja palub lisaks välja mõista viivise 0,02% päevas alates 04.05.2012 summalt 7806,11 eurot kuni nõude kohaseni täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuid kuna kohus on rahuldanud hagi osaliselt summas 1739,21 euro osas, siis tuleb viivise arvestust muuta. Kohus leiab, et viivis kuulub väljamõistmisele perioodi 24.03.201203.05.2012 eest summas 13,91 eurot (40 päeva * 1739,21 * 0,02/100) ja edasi 0,02% päevas
2-12-17800 summalt 1739,21 eurot alates 04.05.2012 kuni nõude kohase täitmiseni. Kuna Riigikohtu praktika kohaselt ei nõuta viivist välja suuremas summas kui põhinõue, siis kohus piirab väljamõistetavat viivist summani 1725,30 eurot (1739,21-13,91).
34.Kostja oma vastuhagis palub hagejalt välja mõista alusetult saadud täiendava töötasu 2011 juuni, juuli ja august eest summas 1472,67 eurot, alusetult saadud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 2236,99 .
35.Puudub vaidlus, et 2011 juunis, juulis ja augustis on hagejale makstud töötasuna rohkem, kui pooled leppisid kokku töölepingus. Hagejale on töötasu makstud enam 1475,67 eurot (I kd, tlk 18), mille osas hageja vastuväiteid esitanud ei ole.
36.Hageja on esitanud aegumise vastuväite, mida kohus võtab arvesse tulenevalt TsÜS § 143. TLS § 39 alusel tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. TsÜS § 147 lg 1 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on hagejale makstud väidetavalt alusetult suuremat töötasu 04.07.2011, 04.08.2011 ja 05.09.2011 (I kd, tlk 18), seega algas aegumistähtaeg vastavat 05.07.2011, 05.08.2011 ja 06.09.2011. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega lõppes aegumistähtaeg vastavalt 06.07.2012, 05.08.2012 ja 06.09.2012. Vastuhagi on kohtule esitatud 28.08.2012. Seega on nõuded aegunud 04.07.2011 ja 04.08.2011 tehtud väljamaksete osas. 05.09.2011 tehtud väljamakse osas ei ole nõue aegunud. Kohus leiab, et antud asjas ei kuulu kohaldamisele ÄS § 187 lg 3, kuna kohus on leidnud, et pooltevaheline käsundussuhe lõppes 20.05.2011.
37.Hageja väitel sõlmisid pooled 2011 juunis kokkuleppe, millega muutsid töölepingu punktis 3.1 töötasu ning määrasid töötajale täiendavalt palgalisa 25% pargi aktiivsel tegutsemisperioodil (neli kuud). Kohtule esitatud kokkulepe on allkirjastatud üksnes hageja poolt (I kd, tlk 13e, 122). Kostja juhatuse liikme XXX vande all antud seletuse kohaselt pidasid pooled 13.06.2011 läbirääkimisi töötasu tõstmiseks, olles ise alkoholijoobes, kuid kindlat kokkulepet ei sõlmitud (II kd, tlk 43). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pooled sõlmisid eelnimetatud kokkulepe kirjalikult. Seega on hageja saanud alusetult rohkem töötasu 05.09.2011 summas 419,79 eurot, milline summa kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. Ülejäänud osas on nõue aegunud.
38.Hageja konto väljavõttest nähtub, et hagejale on perioodil mai 2011 – jaanuar 2012 tasutud auto kasutamise eest hüvitist kokku summas 2237,02 eurot.
39.Hageja on esitanud kostja vastuhagis aegumise vastuväite, mida kohus võtab arvesse tulenevalt TsÜS § 143. TLS § 39 alusel tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. TsÜS § 147 lg 1 alusel aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on talle makstud auto kasutamise eest hüvitist 31.05.2011, 27.06.2011, 15.07.2011, 23.08.2011, 28.09.2011, 31.10.2011, 01.12.2011, 25.01.2012 ja 09.02.2012 (I kd, tlk 19), seega algas aegumistähtaeg vastavat 01.06.2011, 28.06.2011, 16.07.2011, 24.08.2011, 29.09.2011, 01.11.2011, 02.12.2011, 26.01.2012 ja 10.02.2012. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Seega lõppes aegumistähtaeg
2-12-17800 vastavalt 01.06.2012, 28.06.2012, 16.07.2012, 24.08.2012, 29.09.2012, 01.11.2012, 02.12.2012, 26.01.2013 ja 10.02.2013. Kostja vastuhagi on kohtule esitatud 28.08.2012. Seega on nõuded aegunud 31.05.2011, 27.06.2011, 15.07.2011 ja 23.08.2011 tehtud väljamaksete osas. 28.09.2011, 31.10.2011, 01.12.2011, 25.01.2012 ja 09.02.2012 tehtud väljamakse osas ei ole nõue aegunud. Kohus leiab, et antud asjas ei kuulu kohaldamisele ÄS § 187 lg 3, kuna kohus on leidnud, et pooltevaheline käsundussuhe lõppes 20.05.2011.
40.Kohus on kohtuotsuse punktis 27 leidnud, et hagejale on tasutud isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni seaduslikult vastavalt kokkuleppele, mistõttu tuleb kostja nõue, mõista hagejalt välja alusetult saadud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, jätta rahuldamata. Samal põhjusel tuleb rahuldamata jätta ka kostja tasaarvestuse nõue, mille kohaselt kostja tasaarvestab alusetult saadud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise saamata jäänud töötasuga. Menetluskulude jaotus
41.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, kuna mõlema poole hagid rahuldati osaliselt. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Hagihind on tulenevalt kuni 01.07.2012 kehtinud TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 7806,11 eurot (1293,88 + 3966,09 + 512 + 2034,14). Vastuhagi hind on käesoleval ajal kehtiva TsMS § 124 lg 1 ja 133 lg 1 alusel 3709,66 eurot (1472,67 + 2236,99). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.