XXXja XXXhagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994
Tsiviilasja hind
3 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja II XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ, Turu Plats 5/7-12, Tallinn 11611; e-post: [email protected]) Kostja AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn; e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXja XXXhagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994 rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 26.09.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täiteasjade nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994 menetluse.
Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt riigi tuludesse riigilõiv hagiavalduselt summas 229,33 (kakssada kakskümmend üheksa eurot ja 33 senti eurosenti) eurot.
4.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kõikidel viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb 1(9)
2-11-45438 märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt XXXja XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 3. aprillist 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.23.09.2011. a esitasid XXXja XXXkohtule hagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid 27.06.2007. a mõlemad hagejad kostjaga laenulepingu nr XXX, laenusumma 59 476 euro saamiseks. Laenu eesmärk oli korteriomandi asukohaga XXXTallinnas ostmine. Laenu tagatiseks seati notari Heli Mõttus poolt 20.07.2007. a tõestatud lepinguga (not reg nr XXX) laenuga soetatud korteriomandile asukohaga XXXTallinnas (registriosa XXX) ja 30.10.2007. a notari Sirje Rõõm poolt tõestatud lepinguga (not reg nr XXX) hüpoteek XXXkuulunud korteriomandile asukohaga XXXTallinnas (registriosa XXX). Kokkuleppel kostjaga müüsid hagejad jaanuaris 2011 korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa XXX) ning ostsid korteri saadud rahast kaasomandisse odavama korteri asukohaga XXXTallinnas (registriosa XXX), müügitehing tõestati notari Alla Ševtšuk poolt 2.02.2011. a (not reg nr XXX). Kostja soovil koormati soetatud korteriomand hüpoteegiga tema kasuks. 28.01.2011. a, s.o enne XXXTallinnas korteriomandiga seotud tehinguid, sõlmis kostja hagejatega sõlmitud laenulepingule nr XXX lisalepingu, millega muudeti maksegraafikut ning lepiti kokku hüpoteegi seadmises lisaks olemasolevale ka 2.02.2011. a ostetavale XXXTallinnas korteriomandile. Mõlemates kostja kasuks sõlmitud lepingutes, millega seati hagejate kinnistutele hüpoteegid nende poolt võetud laenukohustuste tagamiseks, sisaldus igakordse omaniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, mis tulenesid 27.06.2007. a sõlmitud laenulepingust XXX ja selle võimalikest lisadest. Septembris 2011 informeeris KÜ XXX esimees hagejaid sellest, et neid otsivat taga kohtutäituri kuller, kes olla tema käest uurinud, kas sellised isikud üldse elavad selles majas. Hagejad võtsid kulleriga ise telefoni teel ühendust ja uurisid nende otsimise põhjust. Nad said teada, et neile soovib kohtutäitur üle anda täitmisteateid. Kulleriga õnnestus hagejatel kohtuda alles kolmandal korral (kuller ei tulnud kahel korral kokkulepitud ajaks kohale). Hagejad said materjalid täiteasjades 022/2011/5988 ja 022/2011/5994 kätte 13.09.2011. a kuupäeval. Alles täiteasjade hulgas olnud materjalidest said hagejad teada, et kostja on nendega sõlmitud laenulepingud ilmselt üles öelnud (mis kuupäeval, see on selgusetu) ning on 17.08.2011. a esitatud täitmisavaldusega allutanud kogu laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäiturile. Hagejad ei ole kostjalt enne täitemenetluse materjalide kättesaamist saanud ühtegi kirja, milles oleks hoiatatud laenulepingu ütlemisega või oleks seda tehtud. Täitematerjalide hulgast leitud kostja poolt väidetavalt 10.05.2011. a, 7.06.2011. a ja 28.06.2011. a kirju (nr-d B06.10-200-05, teated ja lepingu ülesütlemine) ei ole hagejad kätte saanud ega varem näinud. Kuigi kostjale on teada ka hagejate telefoninumbrid, ei ole kostja nendega ka telefonitsi ühendust võtnud. Kolm päeva enne täitematerjalide kättesaamist, s.o 10.09.2011. a käisid hagejad kostja pangakontoris, soovides sularahas maksta korraga ära kõik võlas olevad laenumaksed, kuid sealt öeldi, et nende
2(9)
2-11-45438 arveldusarved on juba kogu võla ulatuses miinuses ning laenumakseid enam vastu ei võeta ja soovitati ühendust võtta kohtutäituriga. Hagejatel tekkis laenumaksete tasumisega raskusi 2010 aasta lõpus. Olukorra lahendamiseks otsustati müüa XXX Tallinnas korteriomand ning soetati odavam korteriomand asukohaga XXX Tallinnas asemele, eesmärgiga üürida see välja tulu teenimiseks. Tehingu tegemisega soovisid hagejad saavutada seda, et kallima korteri müügist ja odavama korteri ostust ülejäänud raha (hagejate sõnul oli seda ca 150 000 krooni) läheks pangale laenumaksete katteks ning nad saaksid lisaaega oma eluprobleemidega tegelemiseks. Paraku kostja ilmselt ei soovinud mõista hagejaid, kuigi nad selgitasid, et neil on rasked ajad ning nad ei tule omadega hästi toime. Selle asemel, et arvestada hagejate tehingu tulemusel saadud summad ettemaksuna laenumaksete katteks ja/või anda kasvõi maksepuhkust, arvestas kostja kogu saadud raha lihtsalt laenuvõlgnevusest maha ja hagejatele tehti uus maksegraafik ( 28.01.2011. a laenulepingu lisa). Sisuliselt ei saanud hagejad Angerja korteri müügiga leevendust laenu teenindamise seisukohalt, sest nad suutsid küll tasuda ära oma varasemad võlgnevused, kuid sellel müügitehingul puudus edasiulatuv mõju, sest neil tuli juba alates järgmisest kuust laenumakseid jälle maksta. Sellises olukorras pidi kostja mõistlikult hindama hagejate olukorda ja nägema ette, et hagejad võivad sattuda raskustesse maksete tasumisel. Rahaprobleemide lahendamiseks sõlmis hageja XXX 2011. a mai algul ehitusettevõttega OÜ XXX töölepingu ja suundus ehitajana Soome tööle. Hageja XXX pidi Soomes teenitud raha andma hageja X kätte, kes pidi sellest tasuma laenumakseid ja majandama kortereid. Soomes töötas hageja X järjepidevalt kuni 22.07.2011. a kuupäevani, kui ta raskelt haigestus ja ta hospitaliseeriti haigestumise 6-ndal päeval Tallinnas, SA XXX erakorralise patsiendina. Haiglast sai hageja X välja alles 10.09.2011. a kuupäeval ning samal päeval läks ta koos hageja X kohe panka, et tekkinud laenumaksete võlad ära tasuda. Hageja X on töövõimetu kuni tänaseni, 25.08.2011. a väljastatud haiguslehte pikendatakse arstide hinnangul veel vähemalt 2 kuu võrra, sest 29.09.2011. a peab ta minema uuesti arstlikule konsultatsioonile, sest tulemas on uus operatsioon. Hageja X sissetulek ei ole kuigi suur. Ta teenib majahoidjana 127,77 eurot kuus. Ajal, kui X töötas Soomes, elas X oma vanemate juures aadressil XXX , Tallinn ja ta vahel käis vahel ka XXX kortereid vaatamas ja posti võtmas. Perioodil juuni-juuli 2011 teostati XXX elamus trepikodades ulatuslik remont, mille käigus vahetati välja ka kõigi korterite postkastid. Remondi ajal hageja X vältis XXX minekut, kuna seal käis ulatuslik ehitustöö ja kõikjal oli ehituspraht ja tolm. Kui hageja X juuli alguses seal käis ja uut postkasti kontrollis, siis ei leidnud ta sealt küll mingeid pangalt saadetud kirju, mis ta sai hiljem täitmisteatele lisatuna. Kumbki hageja ei ole pangast saanud telefonikõnesid, kuigi nende laenulepingusse kantud telefonide numbrid olid kogu aeg sisselülitatud. Asjaolu, et kostja ei ole laenulepingu ülesütlemise avaldust ning sellele väidetavalt eelnenud kirjalikke teateid hagejatele kätte toimetanud, viitab võimalusele, et kostja seda ei olegi teinud ning täitemenetluse alustamine on seega alusetu. Hagejad väidavad, et kostja ei ole teinud midagi mõistlikku selleks, et veenduda enne oma õiguste kasutamist- täitemenetluse alustamist selles, kas tema varasemaid teateid on üldse kätte saadud ja mis põhjusel laenumaksed viibivad. Kostjal oli võimalus hagejatele mõistliku huvi korral ka helistada, kuid ta ei ole kasutanud seda võimalust. Kostja ei ole enne vaidlustatud täitemenetluste alustamist hagejatega sõlmitud laenulepingut kehtivalt üles öelnud, st tema tahteavaldus ei muutunud kehtivaks TsÜS § 69 lg 1 sätestatud üleandmise nõude mittejärgmise tõttu, mis ei võimaldanud hagejatel mõistlikult tahteavaldusega tutvuda. Ilma laenulepingu kehtiva ülesütlemiseta tagatise võõrandamisele suunatud täitemenetluse alustamist kostja poolt saab tõlgendada üksnes kui hagejat kahjustaval viisil oma õiguste kuritarvitamisena, mis on vastuolus heas usus käitumise põhimõtetega. Laenulepingu ülesütlemise tahteavaldus, millega said hagejad alles kohtutäituri vahendusel tutvuda, ei toonud kaasa laenulepingu lõppemist ülesütlemise tõttu, sest laenuleping lõppeb ülesütlemisega alles siis, kui võlgnik ei tasu oma võlgnevust ka vaatamata mõistliku pikkusega lisatähtaja andmisele. Teadaolevalt ei kanna võlgnik täitemenetlusega seotud makseriske (täituritasu jms osas) enne, kui täitemenetlust ei ole alustatud. Täitemenetlus loetakse alustatuks aga alles alates täitmisteate kättetoimetamisest võlgnikule. Seega on kummaline, kuidas said hagejate pangakontod olla juba 3(9)
2-11-45438 10.09.2011. a kogu laenu ulatuses miinuses, kui täitmisteated saadi kätte alles 13.09.2011. a kuupäeval ning vabatahtliku täitmise aeg (10 päeva) polnud veel möödunud. Viidatust tuleneb, et kostja alustas hagejatelt võla sisulist sissenõudmist paralleelselt täitemenetlusega ning sisuliselt arestis hagejate pangakontod omal algatusel enne kohtutäiturit ja kogu nõudesumma ulatudes. Enne laenulepingu kehtivat ülesütlemist ja ka täitmisteate kättesaamist saab hagejate püüet likvideerida 10.09.2011. a pangakontorisse tehtud visiidi ajal korraga kõik laenumaksete võlgnevused, käsitleda üksnes kui kostja vastuvõtuviivitust VÕS § 119 mõistes. Asjaolu, et hagejad on suutelised laenulepingut täitma, kinnitab fakt, et nad olid valmis tasuma korraga kõik võlas olevad laenugraafiku maksed kohe samal päeval pärast hageja X haiglast vabanemist. Hagejatel on oma laenu teenindamiseks vajalik summa sularahas olemas ja see on võimalik maksta ära kohe, kui kostja on nõus selle lepingu täitmiseks vastu võtma. Tulenevalt eelmärgitust paluvad hagejad tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994 lubamatuks. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotluse hagi tagamiseks, paludes hagi tagamiseks peatada kohtumenetluse ajaks täitemenetlus täiteasjades nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994.
2.26.09.2011. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse peatades täiteasjade nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994 menetluse.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.16.11.2011. a esitas kostja vastuväited hagile, milles hagi ei tunnista. Vastuses märgib kostja, et nähtuvalt hagiavalduse lisaks nr 3 olevatelt teatistelt on kostja saatnud hagejatele teatised aadressil XXX , Tallinn, mis on hagejate ühiseks elukohaks ka hagiavalduse kohaselt. Nimetatud aadressi on hagejad kostjale ise teatanud hagiavalduse lisaks nr 1 oleva 28.01.2011. a lepingu lisaga. Vastavalt viimasena sõlmitud 28.02.2011. a lepingu lisa punktile 4.1 kehtivad lepingule ka kostja tüüptingimused seisuga 6.09.2010. a, millega vastavalt 28.01.2011. a lepingu lisa punktile 4.19 on kostjad tutvunud, neist aru saanud ning nõustunud neid täitma. Vastavalt tüüptingimuste punktile 9.4.1 kohustusid hagejad kostjat teavitama, kui muutuvad nende isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed. Kostjad on hagiavalduses ise välja toonud, et hageja I viibis Soomes 10.05. – 22.07.2011. a ning sellel ajavahemikul viibis hageja II aadressil XXX , Tallinn. Eeltoodust lähtuvalt olid nimetatud ajaperioodil muutunud mõlema hageja kontaktandmed, kuid kostjat sellest ei teavitatud, hoolimata vastavasisulisest lepingulisest kohustusest. Vastavalt tüüptingimuste punktile 11.4 edastatakse laenulepingu ja tüüptingimustega seotud teated teise poole laenulepingus või hilisemas kirjalikus teatises märgitud aadressil. Vastavalt lepingule ja selle 28.01.2011. a lisa punktile 4.1 kohaldatakse lepingule ka kostja üldtingimusi (lisa 2). Vastavalt üldtingimuste punktile 5.1.4 loetakse personaalsed teated, mis kostja on hagejatele saatnud, hagejate poolt kättesaaduks, kui teate väljastamisest kostjale teadaoleval hageja kontaktaadressil on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel. Eeltoodud regulatsioonide eesmärgiks on vältida olukorda, kus võlgnevusse jäänud klient saaks vältida õiguslikke tagajärgi (näiteks lepingu ülesütlemine) ning nendega kaasnevaid kohustusi (kogu võlgnevuse sissenõutavaks muutumine) teadete vastuvõtmisest hoidumise teel. Kui hagejad ise ei viibinud aadressil, mille nad on kinnitanud enda kehtivaks kontaktaadressiks olevat ega edastanud kostjale ka uut kontaktaadressi, on nad võtnud riski, et olulised teated jäävad kätte saamata. Samas ei saa pidada õigustatuks, et kui hagejad ei võtagi kirju vastu, on neil lõpmatult võimalik lepingu võlgnevuse tõttu ülesütlemist vältida. Selline käsitlus kahjustaks oluliselt kostja huve ja võimalusi oma õiguste kaitsmisel. Lisaks märgib kostja, et hagejatele lepingu ja selle võlgnevuse kohta kirju saatnud 15.11.2010. a, 11.05.2011. a, lõplikud lepingu ülesütlemise teatised 7.06.2011. a ning teade lepingust tuleneva koguvõlgnevuse kohta 29.06.2011. a. Nimetatud kirjad on saadetud mõlemale hagejale nii tähitud kirjadena, kui ka lihtkirjadena. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hagejad mitte ühtegi kirja 16-st saadetud kirjast kätte ei saanud. Pigem on alust arvata, et hagejad otsustasid teadete vastuvõtmisega seotud kohustusi vältida. Kostja selgitab ka, et tähitud kirjade puhul jäetakse adressaadi postkasti 4(9)
2-11-45438 teade, et saabunud on kiri, millele palutakse postiasutusse järele minna. Kui adressaat ei lähe kirjale järele kahe nädala jooksul, tagastatakse see saatjale hoiutähtaja möödumise tõttu. Kui hagejad väidavad, et hageja II käis postkaste kontrollimas regulaarselt kontrollimas, on kaheldav hagejate väide, et mitte ühtegi kirja ei ole kätte saadud. 7.06.2011. a saadetud kirjas on kostja öelnud, et juhul, kui võlgnevust ei likvideerita hiljemalt 22.06.2011. a, loeb kostja lepingu ülesöelduks. Selline formuleering on lepingu ülesütlemise seisukohalt lubatav vastavalt VÕS § 116 lõikele 5 ning Riigikohtu lahendi 3-2-1-5-10 punktile 11, mille kohaselt on taganemine ja ülesütlemine sarnased õiguskaitsevahendid, mille korral saab kohaldada sarnaseid reegleid. Eeltoodust lähtuvalt leiab kostja, et leping on kehtivalt üles öeldud ning õiguspäraselt alustatud täitemenetlust. Tõele ei vasta ka väide, et kostja ei ole hagejatega ühendust võtnud. Kostja on saatnud võlgnevuse kohta teatiseid ka e-posti vahendusel, kuid ka need kirjad on tulnud kostjale tagasi. Samuti on hagejatega proovitud ühendust saada telefoniteel (näiteks 11.03.2011. a, mil esialgsele kõnele ei vastatud, kuid hiljem helistati teiselt numbrilt tagasi ja 07.04.2011. a, mil telefonile ei vastatudki). Hagejatele jääb arusaamatuks, kuidas ja mille alusel hagejate pangakontod miinustes juba 10.09.2011. a. Kostja selgitab, et vastavalt lepingu punktile 4.5 on kostjal õigus tasumisele kuuluvate maksete ulatuses hagejate kontot debiteerida. Kuivõrd seisuga 10.09.2011. a oli leping ülesöeldud ning sissnõutavaks muutunud kogu laenujääk ja tekkinud võlgnevus, oli kostjal selles summas õigus hagejate kontot debiteerida ehk kanda sinna laekuvad summad võlgnevuse katteks. Nimetatud hageja õigus ei ole seotud täitemenetluse läbiviimisega kohtutäituri poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSE KÄIK
4.26.03.2012. a seisukohas jäävad hagejad eelöeldu juurde ning märgivad, et seisuga 10.09.2011. a oli leping üles öeldud, kuid nagu täitedokumentidest nähtub, esitas kostja täitmisavalduse täiturile juba 17.08.2011. a kuupäeval. Seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vältimiseks peab kostja tõendama, et ta on lepingu kehtivalt üles öelnud enne viimast kuupäeva. Asjaolu, et kostja poolt rutiinselt saadetud kirjad tulid üleandmatuina tagasi, pidi kostjale ütlema, et hagejad ei saa mingil põhjusel tema kirju kätte. Seega pidi kostja mõistlikult kasutama teisi talle teadaolevaid kontakti võtmise võimalusi, et hagejatega ühendust saada ja informeerida neid kirjadest. Kostja seda teinud ei ole ega ole tõendanud ka vastupidist. Hagejad on kätte saanud kostja kirja daatumiga 15.11.2010. a, mille peale võeti pangaga koheselt ühendust ja võla tasumiseks müüdi korter maha, millest saadud raha läks kostjale. Seega nimetatud kiri ei ole ilmselt asjakohane tõend antud tsiviilasjas, sest pole vaidlust, et toona ei öeldud lepingut üles. See kiri tõendab pigem seda, et kõik kostja tahteavaldused on ühesuguse tekstiga lepingu rikkumisest teavitused ja nendes ei väljendata tahet lepingu ülesütlemiseks. Hagejad soovivad kostjaga kompromissi sõlmimist.
5.11.04.2012. a kohtuistungil soovisid pooled aega kompromissi sõlmimiseks ja olid nõus asja edasise menetlusega kirjalikus menetluses.
6.11.06.2012. a teatas hagejate esindaja, et kuna kostja ei vasta hagejate kirjadele, on kompromissi sõlmimine võimatu.
7.23.11.2012. a seisukohas märgib kostja, et näeb käesoleva vaidluse võimalikku lahendusena täitemenetluse läbiviimist ja peale lõpliku võlgnevuse selgumist kompromissiks.
8.15.03.2013. a seisukohas jääb hageja eelmärgitu juurde paludes hagi jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHAD
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Kohus on käesolevas asjas tuvastanud järgmised asjaolud: 5(9)
2-11-45438 •
•
•
•
•
• • • • • •
•
• •
Pooled sõlmisid 27.06.2007. a laenulepingu nr XXX, millise tagatiseks olid hüpoteegid korteriomandile asukohaga XXX Tallinnas ja XXX , laenusumma 59 476 euro laenamiseks. Laenulepingus on XXX andmeteks märgitud XXX , Tallinn ja e-posti aadress XXX ja XXX andmeteks XXX , Tallinn (tl 16). 28.01.2011. a sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX LISA, millise tagatiseks olid hüpoteegid korteriomandile asukohaga XXX Tallinnas, XXX ja XXX , laenusumma 68 173,65 euro laenamiseks. Laenulepingus on XXXandmeteks märgitud XXX , Tallinn ja e-posti aadress XXX ja XXXandmeteks XXX , Tallinn (tl 17-18). 30.10.2007. a sõlmiti XXXja AS-i Swedbank vahel notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping nr XXX, mille punkti 2.2 kohaselt seati hüpoteek summas 40 000 krooni korteriomanditele asukohaga XXX ja XXX , Tallinnas. Lepingus on XXXandmeteks märgitud XXX / , Tallinn (tl 19-20). 2.07.2007. a sõlmiti XXXja AS-i Swedbank vahel notariaalselt tõestatud korteriomandi müügileping, korteriomandite hüpoteegiga koormamise leping, ja asjaõiguslepingud, millise punkti 4 kohaselt seati hüpoteek summas 1 444 000 krooni korteriomanditele asukohaga XXX ja XXX . Lepingus on XXXandmeteks märgitud XXX / Tallinn. (tl 21-23). 2.02.2011. a sõlmiti XXXja XXXning AS-i Swedbank vahel notariaalselt tõestatud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud, millise punkti 6 kohaselt seati hüpoteek summas 44 200 krooni korteriomandile asukohaga XXX . Lepingus on nii XXXkui XXXandmeteks märgitud XXX / , Tallinn (tl 24-28). 15.11.2010. a saatis kostja hagejatele teatise lepingu ülesütlemiseks aadressile XXX (tl 102, 103). 10.05.2011. a saatis kostja hagejatele teatise lepingu ülesütlemiseks aadressile XXX (tl 106, 107). 7.06.2011. a saatis kostja hagejatele teatise lepingu ülesütlemiseks aadressile XXX (tl 110, 111). 7.06.2011. a ja 28.06.2011. a on kostja saatnud XXXe-posti aadressile XXX teated lepingu ülesütlemisest (tl 203, 204); 28.06.2011. a saatis kostja hagejatele teatise lõpliku võlgnevuse summaga ning tähtajaga 27.07.2011. a võlgnevuse tasumiseks aadressile XXX (tl 114, 115). 23.08.2011. a algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/5988 kostja täitmisavalduse ja 30.10.2007. a notari Sirje Rõõm, 2.07.2007. a notari Heli Mõttus ja 2.02.2011. a notari Alla Ševtšuk tõestatud notariaalsete dokumentide alusel XXX 69 446,14 euro sissenõudmiseks XXX(tl 41-42) 23.08.2011. a algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/5994 kostja täitmisavalduse ja 30.10.2007. a notari Sirje Rõõm, 2.07.2007. a notari Heli Mõttus ja 2.02.2011. a notari Alla Ševtšuk tõestatud notariaalsete dokumentide alusel 39982,65 euro sissenõudmiseks solidaarselt XXX ja XXX (tl 44-45) Hagejad said täitmisteated kätte 13.09.2011. a. Asjaolu üle puudub vaidlus. Laenulepingu tüüptingimuste p-i 9.4.1 kohaselt on laenusaaja kohustatud teatama panka viie pangapäeva jooksul, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed (tl 92-95).
11.Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-tele 1 ja 11 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 pdes 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Käesolevalt on hagejad seisukohal, et poolte vahel 27.06.2007. a sõlmitud laenuleping nr XXX ja 6(9)
2-11-45438 28.01.2011. a sõlmitud laenuleping nr XXX LISA on kehtivad, kuna need ei ole nõuetekohaselt üles öeldud – hagejatele ei ole kätte toimetatud kostja avaldust lepingute ülesütlemiseks. Seega saab hagejate poolt kohtu ette toodud asjaolust järeldada, et nende hinnangul ei ole vaidlusaluseid laenulepinguid kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole kostja sundtäitmisele esitatud nõue sissenõutavaks muutunud.
12.Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktis 10 tuvastanud, et kostja on 15.11.2010. a saatnud hagejatele teatise lepingu ülesütlemiseks aadressile XXX , 10.05.2011. a teistkordse aadressile XXX , 7.06.2011. a kolmandat korda aadressile XXX ja 28.06.2011. a teatise lõpliku võlgnevuse summaga ning tähtajaga 27.07.2011. a võlgnevuse tasumiseks aadressile XXX . Kohtule on esitatud tõendid, et ülesütlemisavaldused on edastatud hagejatele nii lihtkirjaga kui ka tähtkirjana, kust viimased on postitöötaja poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel, sest hagejad ei läinud postiasutusse kirjadele järgi (tl 109, 113). Lisaks on hageja edastanud lepingu ülesütlemise teated ka (tl 203, 204). Laenulepingu kahel korral lepingutes märgitud e-posti aadressile XXX tüüptingimuste p-i 9.4.1 alusel on laenusaaja kohustatud panka teavitama viie pangapäeva jooksul asjaolust, kui muutuvad laenusaaja isikuandmed, elukoht ja/või teised kontaktandmed (tl 94). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et konkreetne tingimus oleks hagejaid ebamõistlikult kahjustav ja tooks kaasa tüüptingimuse tühisuse. Kõikides lepingutes (nii mõlemas laenulepingus kui kolmes täitedokumendis) on hageja XXX märkinud oma kontaktaadressiks XXX , hageja XXX on kahes lepingus (teine laenuleping ja notariaalses lepingus) märkinud enda kontaktaadressiks samuti XXX , vaid esimeses laenulepingus on hageja XXX aadress XXX Tallinn. Viimatinimetatud asjaolu aga ei oma kohtu hinnangul tähtsust, kuivõrd hagejad kinnitavad hagiavalduses, et hageja XXX ei viibinud osundatud aadressil, mistõttu ei saa kostjale ette heita, et kostja sellele aadressile avaldusi lepingu ülesütlemisest ei edastanud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-le 3 loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Käesolevas asjas on leidnud tuvastamist, et ülesütlemisavaldused on edastatud hagejatele nii lihtkirjaga kui ka tähtkirjana nende poolt kostjale teatavaks tehtud elukoha aadressile, samuti XXX e-posti aadressile. Postisaadetise ja postiteenuse liike sätestava postiseaduse (PostiS) § 4 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi on postisaadetiseks muu hulgas kirisaadetis, s.o postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. Sama paragrahvi lg 5 järgi on postiteenusteks muu hulgas lihtsaadetise, tähtsaadetise ja väärtsaadetise edastamine. Seaduse kohaselt on lihtsaadetise ja tähtsaadetise (samuti väärtsaadetise) väljastamise kord erinev. PostiS § 4 lg 6 p 1 järgi edastatakse lihtsaadetisena kirisaadetis ja postipakk, mis väljastatakse saajale või tema esindajale ilma allkirjata. Sama sätte lg 7 p 1 järgi edastatakse tähtsaadetisena kirisaadetis ja postipakk, mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel. Samas korras edastatakse kirisaadetis ja postipakk väärtsaadetisena (PostiS § 4 lg 8 p 1). Lihtstandardkiri väljastatakse saajale postkasti kaudu, tähtstandardkiri ja väärtstandardkiri väljastatakse saajale tema elu- või asukohta allkirja vastu. Tähitud kirjade saatmise puhul tagatakse adressaadile mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda seeläbi, et postiteenuse osutaja käib vähemalt kahel korral kohal ning üritab kirja üle anda. Adressaadi mitte kohal viibimisel jäetakse mõlemal korral kohale teade, et lähimas postiasutuses on kiri, millele on võimalik järele minna. Sellega ei tagata küll seda, et adressaat saab tahteavalduse sisust reaalselt teada, kuid sellises olukorras peavad samas olukorras olevad, kostjaga sarnased, heas usus tegutsevad isikud tavaliselt mõistlikuks seda, et kirja adressaat, kes saab teada tähitud kirja olemasolust, läheb sellele postiasutusse järele. Kuivõrd tavaliselt edastatakse olulisi tahteavaldusi 7(9)
2-11-45438 tähitud kirjaga ning hagejad ei ole esitanud vastuväidet (tl 129 pöördel), et nad ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud (avalduses sisaldus ka teade laenulepingu rikkumise kohta), leiab kohus, et kostja poolt kirja saatmine, millest sõltub hagejate vastutus, vastab sellistel tingimustel TsÜS §-s 70 sätestatule, sest kostja valis tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi.
13.Seega on tuvastamist leidnud, et hagejate ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud olid nõuetekohaselt üles öeldud (hagejatele oli tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusest teadasaamiseks), mistõttu oli laenulepingutest tulenev nõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal oli õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmise alustamiseks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
14.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Harju Maakohtu 26.09.2011. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse peatades täiteasjade nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994 menetluse. Kuna käesolevaga lõpetab kohus menetluse, tuleb Harju Maakohtu 26.09.2011. a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, täitemenetluse peatamine täiteasjades nr 022/2011/5988 ja 022/2011/5994, tühistada. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel kohtutäituri poole.
15.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohtu 3.10.2011. a määrusega on antud hagejatele menetlusabi vabastades hagejad osaliselt riigilõivu summas 179,33 euro tasumisest hagi esitamisel. Riigilõiv summas 300 eurot tuli hagejatel tasuda kuue kuu jooksul igakuiste osamaksetena summas 50 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et 6.10.2011. a on OÜ Amantese Õigusbüroo tasunud esimese osamakse hagejate eest summas 50 eurot (tl 82), 3.01.2012. a ja 1.12.2011. a on hageja XXX tasunud teise ja kolmanda osamaksena kaks korda 50 eurot (tl 118), 3.02.2012. a on OÜ Amantese Õigusbüroo tasunud neljanda osamakse hagejate eest summas 50 eurot (tl 120) ja 28.02.2012. a on hageja XXX tasunud viienda osamaksena 50 eurot (tl 122). Rohkem riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente hagejad kohtule esitanud ei ole. Seega on hagejad tasunud riigilõivu 250 eurot. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 179,33 eurot, millisest kohus hagejad 3.10.2011. a määrusega vabastas ning lisaks 50 eurot, mis on hagejatel Harju Maakohtu 3.10.2011. a määruse resolutsiooni punkti 4 alusel tasumata. Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg 4, 5, 6). Riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava 8(9)
2-11-45438 summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).