Janek Ruubeli kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei
9.mai 2012.a otsusele täiteasjas nr 084/2012/2077
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2012.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja advokaat Rando Antsmäe Vastustaja (kaebuse esitaja) Janek Ruubel (IK: 37410046511), esindaja advokaat Heiki Kuningas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2012.a määrus. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata Janek Ruubeli’i kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 9. mai 2012.a otsusele täiteasjas nr 084/2012/2077.
2.Rahuldada Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus.
Menetluskulude jaotus
1.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Janek Ruubel’i kanda.
2.Kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt õigusabikulud jäävad tema enda kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Janek Ruubel pöördus Tartu Maakohtu poole avaldusega, milles palus tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 9. mai 2012.a otsuse avaldajalt kohtutäituri tasu väljamõistmise osas. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 9. mai 2012 otsusega täiteasjas nr 084/2012/2077 mõisteti Janek Ruubelilt välja täitemenetluse tasu 19,16 euro ja kohtutäituri põhitasu 3210,93 eurot. Otsuse aluseks on AS-i Swedbank avaldus, mis tuleneb notar Paavo Uibopuu 9. mail 2008 tõestatud lepingust nr 1299. Sama täitedokument oli aluseks ka 3. veebruaril 2010 algatatud täiteasjas 084/2010/422. 3. veebruaril 2010 on täiteasjas 084/2010/422 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, mille aluseks on 9. mai 2008 leping nr 1299. 3. veebruari 2010 otsuse kohaselt oli täituri tasu koos käibemaksuga 59 723,10 kr (3 817,00 eurot) ning koos sellega mõisteti välja ka täitemenetluse alustamise tasu. Kui tegemist on samast täitedokumendist tuleneva nõudega, saab menetluse sama sissenõudja nõudes sama võlgniku vastu algatada ühe korra. Antud juhul on täitur algatanud menetluse ühes ja samas nõudes kahel korral.
2.Kohtutäitur O. Kutšmei 9. juuni 2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli nii täiteasjas nr 084/2010/422 kui ka täiteasjas nr 084/2012/2077 täitedokumendiks notar P. Uibopuu poolt 9. mail 2008 tõestatud hüpoteegi võõrandamise leping ja tagatiskokkulepe ning hüpoteegi seadmise leping nr 1299. Tagatiskokkulepe kohaselt on hüpoteegiga tagatud nii laenulepingust nr 08-067513-EV ja selle lisadest tulenevad nõuded kui ka sissenõudja ning J. Ruubeli ja Marina Ruubeli vahel hiljem sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. Seega on hüpoteekidega tagatud muuhulgas ka laenulepingust nr 10-077191-EV tulenev nõue. Kuna sissenõudja on esitanud kaks erinevat sama hüpoteegiga tagatud laenulepingut, on kohtutäituri tasu väljamõistmine õigustatud.
3.Kaebuse esitaja J. Ruubel ei ole nõus, et sissenõudja on esitanud kaks erinevat laenulepingut, mis on tagatud sama hüpoteegiga. Kohtutäituri otsuse motiivide kohaselt on täiteasjas 084/2010/422 laenulepingust nr 08-067513-EV tulenev nõue rahuldatud. TMS § 48 p 2 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus kirjaliku dokumendi esitamisel, kui nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kuna sellist dokumenti esitatud ei ole, toimub menetlus kahes paralleelses asjas. Seadusest ei tulene, et sissenõudja täitemenetlusega ühinemisel peaks võlgnik kohtutäituri tasu maksma. Olukord ei tohiks erineda, kui täitemenetluse käigus esitab kinnisasjale sissenõude pööramise avalduse sama sissenõudja. See, kas täitemenetluse käigus esitab sissenõude sama või teine sissenõudja, ei tohi erinevalt mõjutada võlgniku huve. Pole millegagi põhjendatud, et sama sissenõudja poolt nõude esitamisel peab võlgnik tasuma täitemenetluse kulud, kuid teise sissenõudja liitumisel ei pea. Selline võlgniku ebavõrdne kohtlemine pole kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, otseselt võrdse kohtlemise põhimõttega. Võlgniku jaoks ei ole vahet, kas täiendava nõude esitab sama või teine sissenõudja.
Sissenõudja AS Swedbank on käimasoleva täitemenetluse käigus esitanud täiendava nõude võlgniku vastu. Kohtutäitur on avaldused eraldanud eraldi menetlusse. Täitmisteadetest tulenevalt on täitemenetluse aluseks notar P. Uibopuu poolt 9. mail 2008 tõestatud leping ja notar Karin Jõksi poolt 1. augustil 2007 tõestatud leping. See näitab, et tegemist on ühtse menetlusega. Nimetatud hüpoteegi seadmise lepingu raames on sissenõudja esitanud kaks laenulepingut, mille tagatiseks on üks ja sama kinnisasi. Sissenõudja on esitanud sama võlgniku vastu analoogilise, laenulepingust tuleneva nõude. Faktiliselt on tegemist hüpoteegi seadmise lepingust tuleneva nõude täitmisega. Kui hüpoteegipidaja esitab mitu nõuet järjestikku eraldi, mitte ühe avaldusena, ei ole õige iga nõude osas eraldi menetluse algatamine ja täitemenetluse kulude väljamõistmine. Täiendavas seisukohas leidis avaldaja, et antud juhul on täitemenetluse osalised ühed ja samad isikud. Tegemist on laenust tuleneva õigussuhtega. Faktiliselt on tegemist ühe ja sama õigussuhtega, kuigi laenusumma kujuneb mitme laenulepingu summana.
4.Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidles kaebusele vastu. Vastuse põhjenduste kohaselt ei välista kehtiv õigus võimalust, et ühe täitedokumendi alusel tuleb kohtutäituril algatada mitu täitemenetlust. Sissenõudja ühest laenulepingust tuleneva ja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine ei välista, et hiljem muutub sissenõutavaks teisest laenulepingust tulenev ja sama hüpoteegiga tagatud sissenõudja nõue ning selle sundtäitmiseks tuleb sissenõudjal uuesti pöörduda kohtutäituri poole. Võimalust ühe täidedokumendi alusel mitme täitemenetluse algatamiseks on kinnitanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-157-04 p-s 12. Täitemenetluse algatamisel lähtub kohtutäitur täitmisavaldusest ning formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei ole kohtutäitur pädev hindama, kas sissenõudja poolt mitme nõude eraldi täitmisele esitamine on võlgniku suhtes mõistlik või mitte. Kehtivas täitemenetluseõiguses puudub kohtutäituril võimalus omaalgatuslikult koondada võlgniku suhtes toimuvaid sundtäitmisi ühte menetlusse ja mõista välja kohtutäituritasu summaarsest nõudest lähtuvalt. Täitemenetluse käiku, sh ka algatatavate täiteasjade arvu, kujundab olulisel määral sissenõudja. Täiteasja nr 084/2010/422 täitetoimikust nähtuvalt sai sissenõudja laenulepingust nr 08-067513-EV tulenev nõue täies ulatuses rahuldatud. Menetlus täiteasjas nr 084/2010/422 jätkub sissenõutavaks muutunud täitekulude sissenõudmiseks. Kuna täiteasjas nr 084/2010/422 toimus nõude rahuldamine osaliselt otse sissenõudjale otsustas kohtutäitur nõuda kohtutäituri tasu otse sissenõudjale makstud summalt üksnes pooles ulatuses.
16.märtsil 2011 esitas hageja kohtutäiturile avalduse sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu maksmise ajatamiseks, mille kohtutäitur ka rahuldas. Kahjuks ei ole hageja ka kohtutäituri tasu ajatamise kokkulepet täitnud ning täiteasjas nr 084/2010/422 sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu jääk moodustab 30. juuli 2012 seisuga 863,08 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 8. oktoobri 2012 määrusega J. Ruubeli kaebuse ning tühistas Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 9. mai 2012 otsuse täiteasjas nr 084/2012/2077. Menetluskulud jäid kohtutäituri kanda. Määruse põhjendustes märkis kohus, et täitemenetluse käesolevas asjas on täitedokumendiks on Tartu notar P. Uibopuu poolt 9. mail 2008 tõestatud hüpoteegi võõrandamise leping ja tagatiskokkulepe ning hüpoteegi seadmise leping nr 1299. Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegiga oli tagatud nii laenulepingust nr 08-067513-EV kui ka sissenõudja ning J. Ruubeli ja M. Ruubeli vahel hiljem sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded.
Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-04 määruse p-s 12 selgitanud, et olenevalt sissenõudja sooviavaldus(t)est ei saa välistada, et ühe täitedokumendi alusel tuleb kohtutäituril algatada mitu täitemenetlust. Samuti on võimalik, et sissenõudja ei esita ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendeid täitmiseks üheaegselt ning seetõttu tuleb kohtutäituril algatada esitatud sissenõudja sooviavalduste ja täitedokumentide alusel mitu erinevat täitemenetlust. Nimetatud kohtulahendi asjaoludest tulenevalt algatati kõik täitemenetlused ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuste ning sissenõudja avalduste alusel. Kohtutäitur algatas kummagi võlgniku suhtes kolm erinevat täitemenetlust ning väljastas samal kuupäeval kummalegi võlgnikule kolm täitekutset. Riigikohus leidis, et asja materjalid viitavad sellele, et kohtutäituril oli võimalus ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded (võlasumma + kohtukulu) summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse, vältides sellega oluliselt suuremaid täitekulusid. TMS § 42 mõtte kohaselt tuleb lugeda tarbetuteks neid täitekulusid, mille sissenõudmine koormab võlgnikku rohkem kui sissenõudja huvides vajalik. Antud juhul tulenesid sissenõudja nõuded küll erinevatest J. ja M. Ruubeliga seotud laenulepingutest, kuid nimetatud nõudeid tagas üks hüpoteek, mis oli seatud hüpoteegi seadmise lepinguga nr 1299. See tähendab, et hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist saadava tuluga oleks pidanud katma kõik sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevad võlgnevused. Sellest tulenevalt leidis kohus, et kuna kohtutäitur pidi tegema toiminguid samade võlgnike suhtes, tulenevalt nende ja ühe võlausaldaja vahel tekkinud võlgnevustest, mida tagas sama kinnistule seotud hüpoteek, oleks kohtutäituril olnud mõistlik rahalised nõuded summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse. Riigikohtu lahendist tulenevalt oleks kohtutäitur nõuete summeerimisega saanud vältida oluliselt suuremaid täitekulusid.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Tartu kohtutäitur O. Kutšmei esitas Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta J. Ruubeli kaebus rahuldamata. O. Kutšmei palus jätta kõik menetluskulud, sh kohtutäituri TsMS § 175 lg-s 31 nimetamata menetluskulud, J. Ruubeli kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõige ja põhjendamatu seisukoht, nagu pidanuks kohtutäitur kahe erineva täitemenetluse alustamise asemel mõlemas alustatud täitemenetluses sundtäitmiseks esitatud Swedbank AS-i nõuded suuremate täitekulude vältimise eesmärgil summeerima ning nõudma sisse ühes täitemenetluses. Maakohus on valesti tuvastanud, et ajaliselt varasemas täitemenetluses (st täiteasjas nr 084/2010/422) on hüpoteegiga koormatud kinnistu müüdud või müüakse notar P. Uibopuu 9. mail 2008.a tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu nr 1299 täitmiseks. Seega on kohus ebaõigesti jõudnud ka seisukohale, et sellisest kinnisasja müügist saadava tuluga oleks pidanud katma kõik sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tulenevad võlgnevused. Kohtutäituri 30. juuli 2012 vastuses on sõnaselgelt väljendatud, et täiteasjas nr 084/2010/422 täideti sissenõudmiseks esitatud nõudeid otse sissenõudjale ning neid nõudeid ei rahuldatud hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadava tulemi arvel. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2010/422 jätkus pärast nõude otse sissenõudjale täitmist üksnes sissenõutavaks muutunud kohtutäituri tasu sissenõudmiseks; 2) on kohus jätnud tuvastamata, et täiteasjas nr 084/2012/2077 sundtäitmiseks esitatud nõuete aluseks olev laenuleping on sõlmitud alles pärast täiteasjas nr 084/2010/422 täitemenetluse
alustamist 2010.a veebruaris. Seega ei olnud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2010/422 alustamise hetkeks teises täitemenetluses sundtäitmiseks esitatud nõudeid veel tekkinudki; 3) on maakohus Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-157-04 vääralt kohaldanud. Suuremate täitekulude vältimise huvides on võimalik mitme täitemenetluse alustamise ja läbiviimise asemel ainult üht täitemenetlust alustada üksnes juhul, kui kõik sellised summeeritavad nõuded on selle ühe täitemenetluse alustamise hetkel juba tekkinud. Seda ei mõjuta ka asjaolu, kas sellised erinevad nõuded on tagatud ühe ja sama hüpoteegiga; 4) ei ole maakohus võtnud seisukohta kõigi 30. juuli 2012 vastuses esitatud kohtutäituri vastuväidete kohta, ei ole neile hinnangut andnud ning ei ole ka põhjendanud, miks ei ole maakohus kohtutäituri vastuväidetega arvestanud. Kohtumäärusest ei nähtu, mille põhjal ja miks on kohus asunud seisukohale, et täiteasjas nr 084/2012/2077 sundtäitmiseks esitatud nõudeid oleks pidanud rahuldama hüpoteegiga koormatud kinnistu täitemenetluses täiteasjas nr 084/2010/422 müümisel müügist saadava tuluga. Täiteasjas nr 084/2010/422 toimus täiteasjas nr 084/2012/2077 täitemenetluse alustamise hetkel veel üksnes kohtutäituri tasu sissenõudmine. Kohtutäituri tasu sissenõudmisel ei olnud ega ole täitedokumendiks Tartu notar P. Uibopuu tõestatud hüpoteegi seadmise leping nr 1299, vaid kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus; 5) ei ole Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-157-04 p-st 12 tulenevalt välistatud, et kohtutäituril tuleb ühe ja sama täitedokumendi alusel algatada mitu erinevat täitemenetlust. Sissenõudjal on õigus otsustada, milliseid nõudeid millal ja millisel viisil ja millise kohtutäituri juures sissenõudja sisse nõuab. Seda ka juhul, kui sissenõudja erinevad nõuded on tagatud ühe ja sama hüpoteegiga. Kohtutäituril puudub õigus keelduda täitemenetluse alustamisest isegi juhul, kui kunagi varem on sama täitedokumendi alusel ükskõik millise kohtutäituri (sh sama kohtutäituri) poolt täitemenetlust alustatud, kuid sellise täitedokumendi alusel alustatud täitemenetluses ei ole hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõuete sundtäitmiseks müüdud. Tulenevalt kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest puudub kohtutäituril õigus jätta ka hiljem alustatud täitemenetluses kohtutäituri tasu välja mõistmata. See oleks vastuolus KTS § 28 lg-st 1 tuleneva kohtutäituri ametitoimingute tasulisuse põhimõttega ning oleks ilmses vastuolus ka KTS § 28 lg-ga 2 ja § 31 lg-ga 1. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule 17.01.2013.a täiendavad seisukohad, milles rõhutab, et täitedokumendiks ei ole alust lugeda ainuüksi hüpoteegi seadmise ja kohesele sundtäitmisele allutatuse kokkulepet. TMS § 2 lg 1 p 19 hõlmab ka tagatiskokkulepet ning täitemenetluse eeldusena tuleb kohtutäiturile esitada ka hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavad dokumendid, kuivõrd hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu (Riigikohtu seisukohad tsiviilasjades nr 3-2-1-8-10 p-d 10 ja 12, 3-2-1-153-10 p 13). Käesoleval juhul on kummaski täitemenetluses sissenõudja (Swedbank AS-i) poolt esitatud täitmiseks erinevatest laenulepingutest tulenevad nõuded, mille puhul ei saa asuda seisukohale, et mõlemas täitemenetluses oleks täitmiseks esitatud üks ja sama täitedokument. Samuti ei olnud käesoleval juhul hiljem alanud täitemenetluses sundtäitmiseks esitatud nõuded varasema täitemenetluse alustamise ajaks veel tekkinud ega sissenõutavaks muutunud, mistõttu ei saanud nende nõuete osas veel täitemenetlust alustada (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 17). Tegu ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-157-04 käsitletuga võrreldava olukorraga, kuna nimetatud asjas oli erinevates täitemenetlustes täitmisel üks ja sama kohtulahend, kusjuures kõik sellest lahendist tulenevad erinevad nõuded olid täitmisele esitamise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Ebaõige on ka vastustaja seisukoht, et sissenõudja Swedbank AS oleks pidanud esitama oma uuest laenulepingust nr 10-077191-EV tulenevad nõuded sundtäitmiseks varem alanud
täitemenetluses. Sissenõudjal ei ole kohustust ühineda varem alanud sundtäitmisega ning see ei oleks käesoleval juhul ka võimalik, kuna sundtäitmisega ühinemist reguleerib ammendavalt TMS § 149 lg 1, mis ei ole antud asjas kohaldatav.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.J. Ruubel vaidles määruskaebusele vastu järgmiste vastuväidetega: 1) Tartu Maakohtu määrus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. Käesoleva kaasuse puhul oli täituril võimalik täitetoimingud ühendada ja võtta ühekordne tasu; 2) kohtutäitur peab täitemenetluses arvestama nii võlausaldaja kui ka võlgniku huvidega. Täitemenetluse eesmärk ei ole mitte kohtutäituri tasu igal võimalusel tagamine, vaid võlausaldaja nõuete täitmine. Kohtutäituri toimingud on küll tasulised, kuid siiski tuleb võlgniku huve arvestada ning teda vähimal võimalikul viisil koormata. Kohtutäituri tasu reguleerivad sätted ei ole imperatiivsed, vaid dispositiivsed. Seetõttu tuleks täituri tasu reguleerivaid sätteid kohaldada asjaoludest sõltuvalt; 3) määruskaebuses on ette heidetud, et maakohus on ebaõigesti ja puudulikult tõendeid hinnanud ja tuvastanud seeläbi ebaõigeid asjaolusid nagu oleks varasemas täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüdud või see müüakse. Vastustaja maakohtu määrusest sellist järeldust välja ei loe. Määrusest selgub, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist peaks olema kaetud mõlemad laenud; 4) tähtsust ei oma määruskaebuse väide, et varasemas täiteasjas nr 084/2010/422 on nõue täidetud otse võlausaldajale. Oluline on, et täitemenetlus kestab ning oluline ei ole, kelle nõuded selles menetluses täitmata on. Menetlus täiteasjas 084/2010/422 ei olnud lõpetatud. Kuna menetlus kestis, siis ei oma ka tähendust asjaolu, kas panga nõue oli täidetud või täitmata. Ajal kui kestis menetlus täiteasjas 084/2010/422 esitas AS Swedbank uue nõude sama võlgniku vastu. Seega tuleks kogu täitemenetlus käsitleda ühtse menetlusena, mis algatati täiteasjaga 084/2010/422. Selle menetluse toimumise ajal esitas sama võlausaldaja uue nõude, mis tulenes samast hüpoteegi seadmise lepingust. Antud juhul ei oma tähendust, kas peale AS-i Swedbank nõude oli menetluses ka mõni muu nõue, sest esiteks oli menetlus AS Swedbank nõude osas lõpetamata ja teiseks oli täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata Janek Ruubeli kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 9. mai 2012.a otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/2077. Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus kuulub rahuldamisele. Käesolevas asja on vaidlus selle üle, kas täiteasjades nr 084/2010/422 ja 084/2012/2077, mille mõlema puhul oli sissenõudjaks AS Swedbank ja võlgnikuks Janek Ruubel, oli tegemist ühest ja samast täitedokumendist tulenevate nõuetega, mis tulnuks täita ühe ja sama täitemenetluse raames.
8.TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud
nõude rahuldamiseks. Maakohus asus seisukohale, et mõlemas täiteasjas oli täitedokumendiks Tartu notar P. Uibopuu poolt 9. mail 2008.a tõestatud hüpoteegi võõrandamise leping ja tagatiskokkulepe ning hüpoteegi seadmise leping nr 1299. Sissenõudja nõuded tulenesid erinevatest J. ja M. Ruubeliga seotud laenulepingutest. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja Riigikohtu praktikal põhinevate seisukohtadega, mille kohaselt TMS § 2 lg 1 p 19 hõlmab ka tagatiskokkulepet ning et hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus on sõltuvuses konkreetsest nõudest. Seega ei tule täitedokumendiks lugeda mitte ainuüksi kokkulepet, mille kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, vaid täitedokumendi osaks on ka tagatiskokkulepe, millega on kindlaks määratud, missuguse nõude täitmist hüpoteek tagab (AÕS § 346 lg 2).
9.Eeltoodust lähtudes saab järeldada, et ka juhul, kui üks hüpoteek tagab mitut samade võlasuhte poolte vahelist nõuet, mille puhul võlgnik on ühe ja sama lepingu alusel kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele, ei ole erinevate nõuete osas automaatselt tegemist ühe ja sama täitedokumendiga. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et eri nõuded võivad sissenõutavaks muutuda erinevatel tähtaegadel ja tingimustel, mistõttu nende nõuete täitmine ei pea ega saagi toimuda vältimatult üksnes ühe ja sama täitemenetluse raames. Ringkonnakohus märgib, et ühe ja sama tagatislepinguga võidakse kokku leppida, et hüpoteek tagab mitut eri nõuet, kuid ka sellisel juhul ei ole automaatselt tegemist vältimatult ühe täitemenetluse raames täitmisele kuulvate nõuetega, kui nõuded muutuvad sissenõutavaks eri tähtaegadel ja asjaoludel.
10.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus ei ole oma määruse põhjendustes juhindunud Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04. Nimetatud asjas leidis Riigikohus, et olenevalt sissenõudja sooviavaldus(t)est ei saa välistada, et isegi üksnes ühe täitedokumendi olemasolul tuleb kohtutäituril algatada mitu täitemenetlust. Samuti tuleb kohtutäituril algatada sissenõudja avalduste ja täitedokumentide alusel mitu erinevat täitemenetlust juhul, kui sissenõudja ei esita ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendeid täitmiseks üheaegselt. Kõnealuses tsiviilasjas algatati võlgnike suhtes kolm erinevat täitemenetlust ja väljastati kolm täitekutset ühel ja samal kuupäeval. Riigikohtu arvates viitasid selle asja materjalid, et kohtutäituril oli võimalus ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse. Käesoleval juhul aga ei ole maakohus võtnud seisukohta, kas ka antud juhul oli kohtutäituril võimalus sissenõudja poolt erinevatel kuupäevadel esitatud täitmisavaldustes märgitud nõuded summeerida ja koondada need ühte täitemenetlusse. Seega on maakohtu määrus olulises osas põhjendamata.
11.Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituril on võimalus ühest ja samast täitedokumendist tulenevad nõuded summeerida ja koondada ühte täitemenetlusse eeskätt juhul, kui need nõuded on sissenõudja poolt täitmiseks esitatud üheaegselt ning need on ka ühtviisi sissenõutavaks muutunud. Oluline on seejuures, kas kohtutäituril on võimalik nõudeid menetleda summeeritult (nt täita mitu eri nõuet ühe täitetoimingu kaudu) või tuleb teha täiendavaid täitetoiminguid. Käesoleval juhul esitas sissenõudja AS Swedbank täitmisavaldused enam kui 2-aastase vahega: 28.01.2010.a (täiteasjas nr 084/2010/422) ja 04.05.2012.a (täiteasjas nr 084/2012/2077). Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti hilisemas täiteasjas nr 084/2012/2077 sundtäitmiseks esitatud nõuete aluseks olev laenuleping alles pärast seda, kui varasemas täiteasjas nr 084/2010/422 oli 2010.a veebruaris oli alustatud täitemenetlust. Seega ei ole vaieldamatult tegemist üheaegselt täitmiseks esitatud nõuetega ning nõuded ei olnud ka
üheaegselt sissenõutavad. Asjakohane on määruskaebuse esitaja seisukoht, et täiteasjas nr 084/2010/422 toimus täiteasjas nr 084/2012/2077 alustamise hetkel veel üksnes kohtutäituri tasu sissenõudmine, mille puhul täitedokumendiks on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei viita asja materjalid erinevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-157-04 käsitletust sellele, et kohtutäituril oli võimalus sissenõudja rahalised nõuded summeerida ja koondada need ühte täitemenetlusse, eesmärgiga vältida suuremaid täitekulusid.
12.Täitemenetluse seadustikust ei tulene, et juhul, kui sama võlausaldaja (sissenõudja) esitab uue nõude sama võlgniku vastu ajal, mil samade poolte vahel on käimas teine täitemenetlus, siis tuleks sissenõudjal esitada oma (uus) nõue juba varem algatatud, s.o käimasoleva, täitemenetluse raames. Ringkonnakohtu arvates ei näe kehtiv täitemenetlusõigus ette võimalust menetleda samade sissenõudja ja võlgniku vahelisi täiteasju nn jooksva konto põhimõttel, kus sissenõudja poolt uute nõuete täitmiseks esitamisel jätkuks varasem täitemenetlus. Ka eri tähtaegadel sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste (nt elatisenõuete) täitmisel saab täitemenetlust võlgnevuste tekkimisel läbi viia perioodipõhiselt eri täitemenetluste raames, olgugi tegemist ühe ja sama õigussuhtega ja ka sama täitedokumendiga.
13.Eeltoodust lähtudes ei nõustu kolleegium avaldaja (vastustaja) seisukohaga, nagu tuleks käesoleval kohaldada analoogiat TMS §-ga 149. Nimetatud säte reguleerib sundtäitmisega ühinemist olukorras, kus kinnisasi on arestitud ühe sissenõudja avalduse alusel tema kasuks ning seejärel esitab kinnisasjale sissenõude pööramise avalduse ka teine sissenõudja. Avaldaja leidis, et kui ühe täitemenetluse raames on võimalik täita erinevate võlausaldajate nõudeid ja sellega välditakse täiendavate täitekulude tekkimist, siis peaks see võimalus kohalduma ka ühe sissenõudja eri nõuete puhul. Analoogia kohaldamise põhimõtte sätestab TsÜS § 4 ja selle kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Ringkonnakohtu arvates puudub alus asuda seisukohale, et TMS regulatsiooni puhul oleks tegemist lüngaga selles osas, milles ei nähta ette samade täitemenetluse osaliste vaheliste täiteasjade koondamist obligatoorselt ühte menetlusse. TMS annab selleks võimaluse olukorras, kus see on asjaolude kohaselt võimalik ja põhjendatud. Samuti ei tulene TMS §-st 149 üldist põhimõtet, et kui sama võlgniku vastu esitavad täitmisavaldused mitu eri sissenõudjat, siis need täitemenetlused üldreeglina liidetakse. TMS § 149 puhul on tegemist erinormiga juhuks, kui esitatakse mitu avaldust kinnisasjale sissenõude pööramiseks. Kui hilisema avalduse esitamise ajaks on kinnisasi juba arestitud ja kinnistusraamatusse keelumärge kantud, siis puudub igasugune vajadus seda veel kord teha.
14.Asjakohane ei ole ka maakohtu määruse põhjendus, mille kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist saadav tulu pidanuks katma kõik sissenõudja ja võlgniku vahelisest lepingust tulenevad võlgnevused. Asja materjalidest ei nähtu, et täiteasjas nr 084/2010/422 raames oleks toimunud kinnisasja sundenampakkumine. Vastupidi, kohtutäitur on selgitanud, et selles täiteasjas rahuldas võlgnik nõude osaliselt otse võlausaldajale, millega seoses ka kohtutäitur otsustas nõuda sellelt osalt kohtutäituri tasu üksnes pooles ulatuses. Samuti ei saanuks varasema täitemenetluse käigus täita veel tekkimata nõudeid.
15.TsMS § 172 lg-te 8 ja 10 alusel tuleb nii kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kui muud menetluskulud jätta Janek Ruubeli kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri õigusabikulusid.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.