Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu Havila hagi AS-i N-Terminal Grupp vastu aktsionäride 10. mai 2010. a korralise üldkoosoleku otsuse neljanda punkti sisu tuvastamiseks või sama punkti kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-38846
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu Havila kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
31 955 eurot 82 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hagejad Kantauro OÜ (registrikood 10757783), Vatchem Eesti Osaühing (registrikood 10202325) (hagi esitamise ajal osaühing Deleter (registrikood 10774270)) ja Osaühing Havila (registrikood 10858899), hagejate esindaja vandeadvokaat Jaanus Mody Kostja AS N-Terminal Grupp (registrikood 10059916), esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer
Asja läbivaatamise kuupäev
12. november 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-38846 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Borenius OÜ-le (konto nr 221010843858, Swedbank AS) 30. mail 2012 Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühingu ja Osaühingu Havila kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 319 (kolmsada üheksateist) eurot 56 senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kantauro OÜ (hageja I), Vatchem Eesti Osaühing (hagi esitamise ajal osaühing Deleter) (hageja II)
ja Osaühing Havila (hageja III) (hagejad) esitasid 10. augustil 2010 Harju Maakohtule hagi AS-i NTerminal Grupp (kostja) vastu, paludes tuvastada, et 10. mail 2010 toimunud kostja aktsionäride korralise üldkoosoleku (aktsionäride üldkoosolek) päevakorrapunkti nr 4 all vastu võetud otsusega (üldkoosoleku otsuse p 4) otsustati mitte võtta seisukohta Deloitte Audit Eesti AS-i koostatud erikontrolli aruande kohta ja aruandes nimetatud isikute vastu kahjunõuete esitamise kohta, või alternatiivselt tunnistada kehtetuks kostja aktsionäride üldkoosolekul päevakorrapunkti 4 all vastu võetud otsus võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS-i koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist seltsile, kahjunõudeid mitte esitada. Hagejad on kostja väikeaktsionärid. Osaühingule Primos (Primos) kuulus 53,5% kostja aktsiatest.
20.novembril 2009 sõlmisid Primos (mille 100% osaluse omanik on E. Siff) ja TSE Assets OÜ (TSE) kostja aktsiate müügilepingu, millega Primos võõrandas talle kuulunud kostja aktsiad TSE-le.
10.mail 2010 toimus kostja aktsionäride korraline üldkoosolek ja selle päevakorras oli p 4 all erikontrolli tulemuste kohta koostatud aruande tutvustamine ja võimalike nõuete esitamise otsustamine. Selle punkti kohta olid esitanud otsuse eelnõud nii kostja juhatus kui ka hagejad. Kostja juhatuse esitatud otsuse eelnõu oli sõnastatud järgmiselt: „Võtta erikontrolli läbiviija Deloitte Audit Eesti AS-i poolt koostatud aruandes esitatud informatsioon teadmiseks ning kuna ei ole tuvastatud erikontrolli subjektiks olnud isikute poolt kahju tekitamist Seltsile, kahjunõudeid mitte esitada." Hagejate esitatud otsuse eelnõu oli järgmine: „Mitte võtta seisukohta Deloitte Audit Eesti AS-i koostatud erikontrolli aruande kohta ja aruandes viidatud isikute suhtes kahjunõuete esitamise kohta." Hääletati mõlemat eelnõud. Protokolli on p 4 kohta tehtud otsus märgitud seltsi juhatuse esitatud otsuse eelnõu sõnastuses. Tegelikult sai kõige rohkem hääli hagejate pakutud otsuse eelnõu sõnastus, sest TSE ei tohtinuks otsuse vastuvõtmisel hääletada, kuna tegutseb tegelikult endise aktsionäri Primos variisikuna ja nende huvid langevad kokku. TSE hääli ei oleks tohtinud tulenevalt hääleõiguse piirangust (äriseadustiku (ÄS) § 303 lg 1) arvestada, kuna tema kaudu tegutseb seltsis tänaseni Primos, st Endel Siff (endine kostja nõukogu liige), kelle vastu sooviti esitada kahju hüvitamise nõudeid.
20.novembril 2009 Primose ja TSE vahel sõlmitud kostja aktsiate võõrandamise tehingu tingimused kinnitavad fiktiivset tehingut: a) TSE omandas 20. novembril 2009 kostja aktsiad vahetult enne 16. detsembri 2009. a aktsionäride üldkoosolekut enamusaktsionärilt Primoselt; b) TSE on registrisse kantud 9 päeva enne tehingut, tegemist on riiulifirmaga, kelle eesotsas on tankist S. Eensaar. TSE pole äriregistrile esitanud ei 2009. a ega 2010. a majandusaasta aruannet; c) aktsiad võõrandati hinnaga 284 eurot aktsia kohta, kuigi juunis oli neid müügiks pakutud hinnaga 111 eurot 11 senti; d) müügihind pidi tasutama lepingu kohaselt alles 30. detsembril 2009, Primose majandusaasta aruandes oli aktsiate ostuhind juba 31. detsembri 2009. a seisuga märgitud pikaajalise laenuna tähtajaga 31. detsember 2010;
e) võõrandatud aktsiad panditi samal ajal OÜ-le Simba Invest (endise nimega OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo), Primos on viimase pikaajaline klient; f) TSE esindaja S. Eensaar ei avaldanud 16. detsembril 2009 kostja aktsionäridele, kelle huvides ta tegutseb. TSE häältega valiti S. Eensaar ja A. Drachev kostja nõukogu liikmeteks, A. Drachevil puudub enda sõnul varasem kokkupuude naftaäriga, ta esindab väidetavalt tundmatuid Vene investoreid. Asjaolud viitavad sellele, et tegelikult pole investoreid olemas ja tegemist oli näiliku tehinguga. E. Siff kontrollib kostjat ja tema juhtorganites olevaid isikuid, on temale kuuluvate osaluste ja kontrolli kaudu viinud kostjast välja tema põhilise vara AS-i Milstrand aktsiate näol, tekitanud sellega kostjale olulist kahju ja saanud ise kasu. E. Siff ja tema huvides tegutsevad isikud on leidnud n-ö ühendusteid, kuidas kostjast raha E. Siffi ainuomanduses olevasse OÜ-sse Primos Invest kanda. Nimetatud isikute huvides ei olnud lubada erikontrolli tegemist, mis oleks tehingute kahjulikkuse tuvastanud.
14.juulil 2011 tagastas TSE talle kuulunud aktsiad Primosele, seega kasutas E. Siff täpselt samasugust skeemi kui enne 16. detsembri 2009. a üldkoosolekut. Mitmel korral aktsiate liigutamine sellisel viisil ei saa olla juhus ja kinnitab hagejate seisukohta, et see on vajalik formaalselt hääleõiguse piirangu vältimiseks. TSE hääleõiguse piiramine on ainus võimalus kaitsta väikeaktsionäride huve. Märgitud aktsiate liigutamine vahetult enne aktsionäride üldkoosolekut vastab näiliku tehingu tunnustele ning on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 kohaselt tühine. Kui aktsiad võõrandatakse hääletamisõiguse piirangust möödapääsemise eesmärgiga ja aktsiate omandaja sellest piirangust teadis, läheb hääleõiguse piirang üle aktsiate omandajale.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Puudub õigusnorm, mis annab aktsionäridele õiguse nõuda, et kohus tuvastaks, et üldkoosolekul võeti vastu otsuses märgitust erinev otsus. Üldkoosolekul polnud alust piirata TSE hääleõigust, kuna TSE ei tegutse E. Siffi ja Primose huvides (variisikuna) ja tema ning Primose vaheline aktsiate müügileping sõlmiti tavapärastel tingimustel, mida kinnitavad järgmised asjaolud: a) TSE ainuosanik „Amarant" OOO on Venemaa äriühing, kellel oli kõige lihtsam asutada Primose aktsiate omandamiseks ja tegutsemiseks Eesti äriühing. Selleks asutati TSE; b) TSE asutamine vaid 9 päeva enne aktsiate müügilepingu sõlmimist on tavapärane; c) on tavapärane, et aktsiate omandiõigus antakse üle ilma selle eest kohe tasu saamata, tegemist on suure summaga ja põhjuseks võib olla teiste aktsionäride ostueesõigus. Müügihinna tasumise kohustuse vormistamine pikaajalise laenuna on äripraktikas tavaline. Kuidas TSE ja Primos müügilepingust tulenevaid kohustusi oma majandusaasta aruannetes kajastavad, ei oma tähtsust; d) S. Eensaare valimine TSE juhatajaks on seletatav tema juriidiliste eriteadmiste ja pikaajalise ärikogemusega. Tema seotus teiste äriühingutega ei oma tähendust ega ole seadusest tulenevalt keelatud;
e) Primos soovis aktsiaid võõrandada juba juunis 2009, s.o enne 7. oktoobrit 2009, mil hagejad nõudsid erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Kuna hagejad ei olnud aktsiate ostust huvitatud, alustas Primos läbirääkimisi teiste potentsiaalsete ostjatega. Tehinguni jõuti 4 kuud hiljem, mis on sellise tehingu puhul tavapärane. Võib järeldada, et Primose soovi aktsionäride ringist välja astuda ajendasid kostja juhtimisega seonduvad väljakujunenud erimeelsused; f) müügihind kujuneb läbirääkimiste käigus ja tõenäoliselt pakkus Primos hagejatele kiirmüügi hinda. Ei ole tõendatud, et ostja pakutud hind oli ülemäära kõrge; g) müüdavate aktsiate pantimine müüja kasuks on praktikas tavapärane. Samuti on loogiline, et pant lõpetati, kui TSE aktsiad OÜ-le Primos 14. juulil 2011 tagastas. Hagejad ei ole müügilepinguga seonduvalt ostueesõigust teostanud ega müügilepingut vaidlustanud. Seetõttu puudub hagejatel ka õigus vaidlustada müügilepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. ÄS § 303 lg 1 alusel peaksid hääleõiguse piiramise alused olema oluliselt objektiivsemad kui aktsionäri ja/või mis tahes kolmanda isiku subjektiivne arvamus, et isikutel on tõenäoliselt sarnased või samad huvid. Praeguseks on üldkoosolek toimunud ja sellel otsustati läbi viia erikontroll hagejate viidatud asjaolude kontrollimiseks.
3.Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2012. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Maakohus viitas ÄS § 303 lg-le 1, leides, et tõendatud ei ole hagejate väide, et TSE tegutseb endise aktsionäri Primose variisikuna, mistõttu ta ei oleks tohtinud hääletada. TSE asutamisel on järgitud kehtivas äriseadustikus sätestatut. Kostja aktsiate 20. novembri 2009. a müügileping, millega Primos müüs TSE-le kostja 57 778 aktsiat, ei ole TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Maakohus viitas TsÜS § 89 lg-le 1. Hagejad ei ole tõendanud, et kõnealuses müügilepingus märgitud tahteavaldustel ei oleks avaldatud tahtele vastavaid tagajärgi. Enne aktsiate müümist TSE-le pakkus Primos aktsiaid
12.juunil 2009 hagejale I. Ka see tõendab, et tegemist ei ole näiliku tehinguga. Primosel oli aktsiate müümise soov juba üle 5 kuu enne seda, kui ta sõlmis ülalmärgitud müügilepingu. Seadusega ei ole vastuolus, et 11. novembril 2009 äriregistrisse kantud TSE ostis 9 päeva hiljem (20. novembril 2009) kostja aktsiad. Ka asjaolu, et TSE juhatuse liige on veel mitmete äriühingute seaduslik esindaja, ei ole vastuolus kehtiva äriseadustiku sätetega. Maakohus luges tuvastatuks, et aktsionäride üldkoosoleku otsus võeti vastu sõnastuses, mis on märgitud koosoleku protokollis. Hagejate esimese nõude jättis maakohus seetõttu rahuldamata. Aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on ÄS § 302. Kuna TSE hääleõigus ei kuulunud üldkoosolekul piiramisele, ei ole kostja aktsionäride üldkoosoleku otsuse p 4 vastuolus põhikirja ega seadusega, mistõttu puudub alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt leidis maakohus, et hagejate väide, nagu tegutseks TSE endise aktsionäri Primose variisikuna ja poleks tohtinud hääletada, on tõendamata. Nimetatuga möönis maakohus, et vaidlustatud asjaolu on asja lahendamisel tähtis. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja maakohtu põhjendusi tuleb selles osas muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejad valinud oma õiguste kaitseks vale õiguskaitsevahendi. Äriseadustikus ei kasutata terminit „variisik". Hagejad tuginevad enne vaidlusalust aktsionäride üldkoosolekut toimunud Primose ja TSE aktsiate võõrandamise tehingu tühisusele näilikkuse tõttu (TsÜS § 89 lg 1). Üldjuhul saab võlaõigusliku lepingu tühisusele tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o vaid lepingupool (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07). Riigikohus on jaatanud sellist õigust tehingu pooleks mitteoleva võlausaldaja puhul nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses. Sellises olukorras on võlausaldajal, kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11). Pankrotimenetlus erineb äriühingu aktsionäride üldkoosolekutel vastuvõetavate otsuste hääletamisest. Hagejatel on olemas õiguskaitsevahendid oma huvide maksmapanekuks, nt ÄS § 330 lg-st 2 tulenev võimalus taotleda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kui erikontrolli tulemuste aruande alusel otsustatakse kahjunõuded esitamata jätta, saavad aktsionärid esitada kahju hüvitamise nõudeid kohtu kaudu nii teise aktsionäri kui ka juhtorgani liikmete vastu (ÄS § 289 lg 1, § 315 lg 2, § 327 lg 2). Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et hagejad ei saa vaidluses tugineda Primose ja TSE aktsiate võõrandamise tehingu näilikkusele ja tühisusele. Eeltoodu tõttu ei oma asja lahendamisel tähendust hagejate väited selle tehingu sisuliste asjaolude kohta ega hinnata tõendeid. Eeldatakse, et äriühing tegutseb enda, mitte teise äriühingu või aktsionäri huvides. Kui äriühingu tegevus on äriühingu huvidega vastuolus või rikutakse kohtu hagi tagamise määrusega seatud käsutuskeeldu, tekivad sellest nõuded äriühingu võlausaldajatel ja osanikel/aktsionäridel. Nimetatule ei saa aga tugineda ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piiramisel. Asjaolu, et TSE-l olid samad huvid endise enamusaktsionäriga, et E. Siffil on osaluste kaudu erinevates äriühingutes võimalik mõjutada kostja aktsiate võõrandamist temale kasulikul ja kostjale kahju tekitaval viisil, ei võimalda väita, et TSE poleks tohtinud hääletada ja kostja üldkoosoleku otsused tuleks vastu võtta tema hääli arvestamata. Eeltoodu tõttu ei olnud asja lahendamisel tähendust nendel asjaoludel, mis kajastavad E. Siffi osalusi või juhtorganites osalemist erinevates omavahel seotud äriühingutes, kostjale kahju tekkimist ja kolmandate isikute poolt kasu saamist, samuti mitte neid asjaolusid kinnitavatel tõenditel. Maakohus ei pidanud neid asjaolusid ja tõendeid hindama. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et hagejate tuvastusnõuete rahuldamiseks puudub alus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hagejad esitasid ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 303 lg-t 1 ning jättis käsitlemata hagejate esitatud tõendid ja väited. Samuti tagastas ringkonnakohus ebaõigesti apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, mis näitasid, et aktsiate formaalne ülekandmine kolmanda isiku nimele enne seltsi üldkoosolekut, kui on teada, et Primose hääleõigus oleks piiratud, on Primose tegutsemise tavapärane mudel, et vältida hääleõiguse piirangut ja endale ebasobivate otsuste vastuvõtmist. ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut saab kohaldada ka juhul, kui aktsionär võõrandab oma aktsiad nn uuele aktsionärile ehk tegelikult aktsionäri variisikule, et minna mööda hääleõiguse piirangust ning sellega vältida aktsionäri jaoks kahjulike otsuste vastuvõtmist. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et hagejatel on võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid (ÄS § 327 lg 2, § 315 lg 2, § 330 lg 2 ja § 289 lg 1). Nimetatud õiguskaitsevahendeid ei ole väikeaktsionäridel tegelikult võimalik kasutada või oleks nende kasutamine praktikas ebareaalne või ebaefektiivne. Põhimõtteliselt on väikeaktsionäridel võimalik juhul, kui üldkoosolek ei otsusta korraldada erikontrolli, nõuda ÄS § 330 lg 2 alusel kohtult erikontrolli määramist. Praktikas on enamusaktsionäril variisikut kasutades võimalik ka sellise nõude maksmapanek muuta äärmiselt keeruliseks, võttes vastu enda esitatud otsuse eelnõu omapoolse erikontrolli korraldamiseks. Ringkonnakohtu tõlgendus tähendaks, et väikeaktsionäride huvid ja õigused jääksid seltsis täiesti kaitseta.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta solidaarselt hagejate kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Kolleegiumi arvates on iseenesest õige kohtute järeldus, et praegusel juhul ei oleks Primose ja TSE müügilepingu näilikkusele tuginemine aluseks, et tunnistada kostja aktsionäride üldkoosoleku neljas punkt kehtetuks. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Ka aktsiate võõrandamisel tuleb eristada võlaõiguslikku müügilepingut ja käsutustehingut (vt TsÜS § 6 lg 3). Riigikohus on korduvalt toonitanud vajadust eristada lepingute tühisusega seotud
vaidlustes erinevaid lepinguid - kohustus- ja käsutustehinguid, kuna sellest võib sõltuda asja lahendus (vt nt Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p-d 19 ja 20; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 12). Kuigi võlaõiguslik müügileping saab iseenesest olla näilik, ei sõltu praegusel juhul müügilepingu näilikkusest asja lahendamise tulemus. Käsutustehing ei saa aga esitatud asjaoludel näilik olla, sest poolte sooviks oligi aktsiate omanikku muuta.
11.Kolleegium leiab, et hagejad kui aktsionärid saavad tugineda Primose ja TSE aktsiate omandi üleandmise käsutustehingu tühisusele ning et asja lahendamisel on olulised hagejate väited selle tehingu asjaolude kohta. Neid asjaolusid ja nende kohta esitatud tõendeid tuleb hinnata. Juhul kui vastab tõele hagejate väide, et aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu eesmärgiks oli vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut, võib see tuua kaasa selle, et aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu saab lugeda vastuolus olevaks heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 mõttes. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Käsutustehingu kehtivust tuleb abstraktsiooniprintsiibist (TsÜS § 6 lg 4) lähtudes hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust (vt nt Riigikohtu 1. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-04, p 16; 4. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05, p 9; 23. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p-d 25-26; 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-05, p 16). Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-140-07, p-d 13 ja 14; 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20). Kolleegium on varem leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus üldjuhul puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Siiski on Riigikohus erandina jaatanud käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu
13.veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30-31). Kuna sellest, kas aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehing on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, võib sõltuda, mida aktsionärid üldkoosolekul otsustavad ja kas aktsionäride üldkoosoleku otsused kehtivad, siis saab sellise käsutustehingu tühisusele tugineda ka tehingu pooleks mitteolev aktsionär, kelle õigusi aktsionäride üldkoosolekul otsustatu mõjutas. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-05, p 23). Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega
seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt Riigikohtu 24. mai 2001. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-01; 29. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-02, p 9). Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kuna praegusel juhul on hagejad viidanud sellele, et aktsiate võõrandamise eesmärgiks oli vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut, pidi ringkonnakohus nimetatud väidet ja selle kinnitamiseks esitatud tõendeid ka sisuliselt hindama, et teha kindlaks, kas tegemist võiks olla heade kommetega vastuolus oleva käsutustehinguga. Kuna ringkonnakohus kohaldas materiaalõigust valesti, hinnates müügilepingu kehtivust, ning ei ole hinnanud aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehingu kehtivust, on ringkonnakohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust ning ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada.
12.ÄS § 303 lg 1 esimese lause kohaselt ei või aktsionär hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, aktsionäri ja aktsiaseltsi vahel tehingu tegemist või aktsionäriga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses aktsiaseltsi esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on aktsionäri või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. ÄS § 303 lg 1 teise lause kohaselt esindatuse määramisel selle aktsionäri hääli ei arvestata. Kui ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel tuvastab, et aktsiate võõrandamise eesmärgiks oli vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut ja tegemist on heade kommete vastase käsutustehinguga, mis on tühine (vt käesoleva otsuse p 11), ei saanud TSE aktsiate võõrandamise tehingu tulemusel kostja aktsionäriks. Ehkki TSE oli aktsionärina üldkoosolekule kutsutud, ei saa tema antud häält kõnealusel aktsionäride üldkoosolekul ÄS § 303 lg-s 1 sisalduva piirangu tõttu arvestada. Juhul kui ringkonnakohus selle asjaolu tuvastab, peab ta hindama, kas ja kuidas TSE hääle arvestamata jätmine mõjutab aktsionäride üldkoosoleku otsuse neljanda punkti sisu ja kas selle asjaolu tõttu on alust tunnistada üldkoosoleku otsuse see punkt kehtetuks ÄS § 302 lg 1 järgi. Kolleegium märgib, et aktsionäride üldkoosoleku otsuse neljandat punkti ei ole alust kehtetuks tunnistada üksnes selle tõttu, et TSE hääli ei saanud arvestada ÄS § 303 lg 1 järgi. Küll võib üldkoosoleku otsuse neljanda punkti kehtivus oleneda sellest, kas TSE häälte arvestamata jätmise korral oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus.
13.Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
14.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb hagejatele TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.