Hestmar & Partnerid OÜ ja Arketite OÜ hagi L.R vastu põhivõla 7988,95 euro ja viivise 2520,99 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.11.2011.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7988,95 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.R apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja) Hestmar & Partnerid OÜ (registrikood 10935855, asukoht Tallinn); Hageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja) Arketite OÜ (registrikood 11196733, asukoht Tallinn) hagejate ühine tehinguline esindaja adv. Janno Kuusk; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant) L.R (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX) tehinguline esindaja adv Äili Rodi
Kohtuistungi toimumise aeg
15.02.2013.a
Istungil osalenud isikud
Hagejate tehinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk, kostja L.R, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi
Teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulu solidaarselt hagejate kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.06.2011 esitasid hagejad Harju Maakohtusse hagi, paludes kostjalt välja mõista poolte kasuks võrdsetes osades kokku 10 509, 94 eurot (põhivõlg 7988,95 eurot ja viivis 2520,99 eurot). Hagejate väitel sõlmisid OÜ Wallenium Invest (hilisema nimega ja edaspidi Resuul Investeeringute OÜ) ja kostja 23.04.2008 lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, millega sätestati kostjale kuulunud kinnistu (asukohaga XXXXXXX, XXXXXX XX) arendamise ning laiendamisega seotud kohustuste loetelu ja tähtajad. Protokolli p-i 6 kohaselt leppisid pooled kokku, et pooled teevad jõupingutusi, et lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ning sõlmida kinnistu müügileping hiljemalt 30.05.2008. Punkti 8.3 kohaselt kohustus kostja tegema kõik muu temast sõltuva, et hankida kinnistut koormava hüpoteegi hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ning tegema kõik muu temast sõltuva, et kinnistu müügilepingut oleks võimalik sõlmida hiljemalt protokolli p-s 6 toodud tähtajaks. Protokolli p-i 10.1.2 kohaselt tasus Resuul Investeeringute OÜ kostjale ostuhinnast 250 000 krooni protokolli allkirjastamise hetkel. Hagiavalduse esitamise hetkeni ei olnud müügilepingut sõlmitud, samuti koormasid kinnistut kolmandate isikute kasuks seatud hüpoteegid. Eeltoodust tulenevalt taganes Resuul Investeeringute OÜ protokolli p-i 18 alusel protokollist alates 23.07.2009. Kostja raha ei tagastanud. Hagejad sõlmisid 15.07.2010 Resuul Investeeringute OÜ-ga nõude loovutamise lepingu, millega Resuul Investeeringute OÜ loovutas oma 250 000 krooni suuruse nõude kostja vastu võrdsetes osades hagejatele. Kostja ei ole hagejatele vaidlusalust summat tasunud. Resuul Investeeringute OÜ andis kostjale täiendavaid tähtaegu võimaliku lahenduse leidmiseks. 2009.a juuliks oli ilmne, et kostja ei suuda saavutada OÜ-ga Rosier Team kokkulepet hüpoteegi kustutamiseks. Kostja viide raske olukorra ärakasutamisele on vale, kuna kostja on suurte kogemustega ettevõtja. Kostja tasaarvestus on põhjendamatu. Juhul kui kohus leiab, et Resuul Investeeringute OÜ oli minetanud õiguse kokkuleppest taganeda, siis nõuavad hagejad kostjalt 7988,95 euro suuruse kahju hüvitamist, kuna kostja kokkuleppe rikkumise tõttu tekkis 15 977,91 euro suurune kahju. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vaidlusalust protokolli ei rikkunud ja seetõttu ei olnud hageja eriõiguseellasel õigust lepingust taganeda.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 Kuna lepingust taganemine on tühine, muutus hagejate nõue sissenõutavaks alates 31.05.2008. Sellest tulenevalt aegus nõue 31.05.2011. Samuti on kahju hüvitamise nõue aegunud. Kostja on kandnud lepingueelsete läbirääkimiste protokolliga seotud õigusabikulusid 141 600 krooni. Õigusteenus oli tellitud üksnes lepingueelsete läbirääkimiste protokolli elluviimise tõttu ja tegemist on kahjuga, mille tekitas kostjale teine pool lepingueelsete läbirääkimiste protokolli rikkumisega. Kostja tasaarvestab oma kahjunõude hagejate nõudega. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 14.11.2011 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja I kasuks välja põhivõla ja viivise, kokku 5254,97 eurot, ning hageja II kasuks põhivõla ja viivise, kokku 5254,97 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt sõlmisid kostja ja Resuul Investeeringute OÜ 23.04.2008 lepingueelsete läbirääkimiste protokolli. Protokolli p-s 6 leppisid kostja ja Resuul Investeeringute OÜ kokku, et nad teevad jõupingutusi selleks, et lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja sõlmida kinnistu müügileping hiljemalt 30.05.2008. Protokolli preambulist selgub, et kinnistu sooviti võõrandada asutamisel olevale OÜ-le Sakala 11. Samuti nähtub protokolli preambulist, et kinnistule oli seatud OÜ Rosier Team kasuks 4 000 000 krooni suurune hüpoteek intressimääraga 20% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 200 000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et Resuul Investeeringute OÜ on tasunud kostjale kinnistu müügihinnast 250 000 krooni. 22.07.2009 esitas Resuul Investeeringute OÜ kostjale avalduse lepingueelsete läbirääkimiste protokollist taganemiseks p 18 alusel. Avalduse põhjenduste kohaselt ei ole kostja sõlminud praeguse ajani kinnistu müügilepingut, samuti koormavad kinnistut kolmandate isikute kasuks seatud hüpoteegid. Lisaks ei ole OÜ-ga Rosier Team saavutatud kinnistu omandiküsimuses kostjale sobivat tulemust. Sellest tulenevalt on Resuul Investeeringute OÜ-l alust kahelda kinnistu arendamise võimalikkuses. Resuul Investeeringute OÜ on taganemisavalduses tuginenud asjaolule, et kinnistut koormavad hüpoteegid. Asjaolu, et Resuul Investeeringute OÜ ei ole teinud viidet p-le 17, ei tähenda, et taganemise aluseks ei ole ka protokolli p 17. Võlaõigusseadus ei piira lepingust taganemise võimalust üksnes juhuga, kui lepingut on rikutud. VÕS § 188 lg-s 2 sätestatud eeldustel saab lepingust taganeda ka juhul, kui lepingut ei ole rikutud. Protokolli p-i 17 sõnastuse järgi on lepingust taganemise eeldused täidetud, kui müügilepingu sõlmimise hetkel koormab kinnistut hüpoteek. Punktist 17 ei tulene, et protokollist saaks taganeda üksnes juhul, kui hüpoteek on jäänud kustutamata kostja lepingurikkumise tõttu. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 11.04.2011 seisuga oli Sakala 11 kinnistu koormatud hüpoteegiga OÜ Rosier Team kasuks. Seega oli Resuul Investeeringute OÜ õigustatud lepingust taganema. Ka protokolli p-s 18 sätestatud taganemise teine võimalus (ilmnevad muud olulised asjaolud, mis võivad takistada kinnistu arendamist mõistliku aja jooksul) ei eelda kostja lepingurikkumist. Kuna rohkem kui üks aasta pärast lepingueelsete läbirääkimiste protokolli sõlmimist koormas kinnistut endiselt kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek, oli Resuul Investeeringute OÜ õigustatud ka p-i 18 alusel protokollist taganema. Pooled ei vaidle selle üle, et kolmanda isiku kasuks seatud hüpoteek takistas kinnistu arendamist. VÕS § 188 ei sea lepingust taganemisele ajalisi piiranguid. Resuul Investeeringute OÜ ei ole kaotanud taganemisõigust. Samuti ei saa väita, et lepingust on taganetud taganemise eelduseks olnud asjaolude ilmnemisest arvates nii pika aja jooksul, et Resuul Investeeringute OÜ on hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud taganemisõiguse. Protokolli p 18 ei ole tühine
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 ega vastuolus hea usu põhimõttega, samuti pole lepingust taganemine vastuolus heade kommetega. Ka viivisenõue on põhjendatud. 13.06.2011 seisuga on kostja viivisevõlgnevus 2520,99 eurot. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagejate nõue on aegunud. Taganemisavaldus esitati 22.07.2009. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi esitati kohtusse 13.06.2011. Seega ei ole nõue aegunud. Kostja tasaarvestus on põhjendamatu. Protokolli p-i 7.2 kohaselt oli küll Resuul Investeeringute OÜ ülesandeks kinnistu võõrandamiseks vajaliku müügi- ja asjaõiguslepingu ning hüpoteegi loovutamise/kustutamise tehingu ettevalmistamine, vajalike dokumentide hankimine ja tehingu korraldamine, samuti tehingu finantseerimiseks vajalike finantsvahendite korraldamine ja tagamine ning vajalike läbirääkimiste pidamine. Samas pidi ka kostja, tulenevalt protokolli p-st 8.3, tegema kõik temast sõltuva, et hankida hüpoteegipidaja nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kinnistu müügilepingu sõlmimine jäi ära just Resuul Investeeringute OÜ-st tingitud asjaolul või et ta oleks lepingueelsete läbirääkimiste protokolli tõttu kandnud 141 600 krooni õigusabikulusid. Advokaadibüroo arvetest ei nähtu, et arved oleksid seotud vaidlusaluse protokolli ettevalmistamisega. Samuti on arved esitatud mitu kuud pärast lepingueelsete läbirääkimiste protokolli sõlmimist. Seega on tõendamata, et kostjal oli nõue Resuul Investeeringute OÜ vastu. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, palus kostja tühistada otsuse osas, milles jäeti rahuldamata kostja menetluslik tasaarvestusavaldus ning tasaarvestada kostja kahjunõue 9050,23 eurot Resuul Investeeringute OÜ vastu hagejate poolt hagis esitatud nõuetega kostja vastu kohtuotsusega rahuldamisele kuuluvas ulatuses ning jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohus tõlgendas lepingut ebaõigesti, kui leidis, et vastaspoolel oli protokollist taganemise õigus. Hageja eriõiguseellasel protokollist taganemise õigust ei olnud. Kuna lepingust taganemine on tühine, muutus hagejate nõue sissenõutavaks alates 31.05.2008. Sellest tulenevalt aegus nõue 31.05.2011. Samuti on kahju hüvitamise nõue aegunud. Kohus jättis ebaõigesti kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata. Vastustajate seisukoht
5.Hagejad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tegi käesolevas tsiviilasjas 03.04.2012.a otsuse, millega maakohtu otsus tühistati ja hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu otsusega ei nõustunud hagejad, kes esitasid otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas oma 04.12.2012.a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata. Riigikohus leidis käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuses, et hagejate eriõiguseellase ja kostja vahel 23.04.2008.a sõlmitud protokoll on vormisunni täitmata jätmise tõttu tühine ning hagejatel võiks olla kostja vastu protokolli alusel tasutud raha tagasisaamiseks alusetust rikastumisest tulenev nõue. Samas leidis Riigikohus, et asja uue läbivaatamise käigus tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas vastava nõude aegumine oli peatunud nõude rahuldamise üle läbirääkimiste pidamise tõttu.
8.Käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle pooled selle üle, et kostja sai hagejate eriõiguseellaselt viidatud protokolli sõlmimise päeval 250 000 krooni. Ringkonnakohus leiab, et lähtuda tuleb sellest, et protokoll oli vormisunni (AÕS § 119 lg 1) järgimata jätmise tõttu algusest peale tühine ning seetõttu ei oma taganemise õiguse olemasolu või lõppemine tähendust. Tühise tehingu alusel saadu kuulub tagastamisele alusetu rikastumise sätete (VÕS § 1028 lg 1) kohaselt (TsÜS § 84 lg 1 lause 2).
9.Kostja esitas maakohtu menetluses aegumise vastuväite. Kuivõrd maakohus lähtus asja lahendamisel ekslikult sellest, et protokoll sõlmiti kehtivalt ja ei selgitanud menetlusosalistele, et protokoll oli tühine ning et protokolli alusel tasutud raha võiks kuuluda tagastamisele alusetu rikastumise sätete kohaselt, siis ei saa kostjale ette heita, et kostja ei toonud kohtu ette täpsemaid aegumise vastuväite aluseks olevaid asjaolusid. Kohus peab selgitamiskohustusest tulenevalt hoolitsema selle eest, et menetlusosalised teaksid enne asja sisulise arutamise lõpetamist maakohtus, millise nõudenormi alusel hagi rahuldamist kohus kaalub. Seejärel saab kostja kohtu ette tuua täpsed aegumise vastuväite aluseks olevad asjaolud. Maakohus hagi alusetust rikastumisest tuleneval alusel rahuldamise võimalusele ei viidanud ning sellest tulenevalt ei selgitanud kohus kostjale ka vastava nõude osas aegumise vastuväite arvestamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastava rikkumise saab kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kuivõrd kostja esitas aegumise vastuväite, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas nõue sellel alusel, millisel see ringkonnakohtu hinnangul võiks rahuldamisele kuuluda, on aegunud.
10.Kostja pidi aegumise vastuväitele tuginemiseks esile tooma selle, millal algas alusetu rikastumise nõude (VÕS § 1028 lg 1) aegumine. Kohus leiab, et TsÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt algas tühise protokolli alusel saadud raha tagastamise nõude osas alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemine raha maksmisele järgnevast päevast, sest viidatud normist tulenevalt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hageja eriõiguseellane maksis kostjale 250 000 krooni 23.04.2008.a, so päeval, mil sõlmiti lihtkirjalik kinnisasja üleandmise kohustust sisaldav protokoll, mis oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Kuivõrd hageja eriõiguseellane sõlmis lihtkirjaliku protokolli, mis pidi seaduse kohaselt olema notariaalselt tõestatud vormis ja kuivõrd hageja eriõiguseellane maksis samal päeval ise kostjale 250 000 krooni, pidi hageja õiguseellane selle sõlmimise hetkel teadma, et tehing on tühine ning et tühise tehingu alusel sooritatut võib tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete kohaselt.
11.Kuivõrd aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 24.04.2008.a ja kuivõrd aegumistähtaeg on kolm aastat, aegunuks tühise tehingu alusel tasutud raha tagasisaamise nõue 23.04.2011.a kell 24.00. Sellest rahasummast osa tagastamisele suunatud hagi esitati maakohtusse 13.06.2011.a. Seega oleks vaidlusalune nõue aegunud juhul, kui ei esine
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 aegumise peatumise asjaolusid, millest saaks järeldada, et aegumine oli peatunud vähemalt 51 päeva (24.04.2011.a kuni 13.06.2011.a).
12.Kuigi hagejad ei ole enne Riigikohtu otsuse tegemist kohtumenetluses otsesõnu väitnud, et nad soovisid läbirääkimistele ja raha tagastamiseks täiendava tähtaja andmisele viitamisega tugineda aegumise peatumise asjaoludele, kontrollib ringkonnakohus vastavaid asjaolusid Riigikohtu juhistest tulenevalt. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul tuleb asja uue arutamise käigus kontrollida, kas alusetust rikastumisest tulenev, tühise tehingu alusel makstud raha tagastamisele suunatud nõude aegumine võis olla peatunud nõude üle läbirääkimiste pidamise tõttu (TsÜS § 167 lg 1 alusel) või seetõttu, et õigustatud isik andis kostjale raha tagastamiseks täiendava tähtaja (TsÜS § 167 lg 2 alusel).
13.Hageja leidis, et alusetust rikastumisest tuleneva, tühise tehingu alusel makstud raha tagastamise nõude aegumine oli peatunud põhjusel, et hageja eriõiguseellane ja kostja pidasid läbirääkimisi nõude üle kuni protokollist taganemise avalduse esitamiseni. Ringkonnakohus selle väitega nõustuda ei saa. Hagimenetluses saab kohus lähtuda üksnes selles tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest. Seda, et käesolevas menetluses tuleb aegumise peatumist kontrollida nende asjaolude alusel, mida pooled esitasid maakohtu menetluses ja et hiljem esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtumiseks alust ei ole, kinnitas ringkonnakohtule ka hagejate tehinguline esindaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2013.a kohtuistungi protokolli lk 3). Seega saaks lugeda, et aegumine on peatunud üksnes juhul, kui hagejad oleksid toonud käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette sellised asjaolud, millest saaks järeldada, et hagejad või hagejate eriõiguseellane ja kostja pidasid läbirääkimisi just protokolli alusel makstud raha tagastamise nõude täitmise üle või et hagejad või hagejate eriõiguseellane andis kostjale sedavõrd pikalt konkreetse täiendava tähtaja või konkreetseid täiendavaid tähtaegu tühise tehingu alusel makstud raha tagastamiseks, et aegumise peatumine oli sedavõrd pikk, et see välistab aegumise. Ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole.
14.Hagejate esindaja väitis 15.02.2013.a toimunud ringkonnakohtu istungil, et hagejate eriõiguseellane ja kostja pidasid läbirääkimisi nii protokolli täitmise kui ka protokolli alusel makstud raha tagastamise üle kuni protokollist taganemise avalduse tegemiseni 2009nda aasta suvel. Kostja vaidles sellele hagejate väitele vastu. Kostja väitis, et kuni protokollist taganemiseni pidasid hagejate eriõiguseellane ja kostja läbirääkimisi üksnes protokolli täitmise üle. Seega tulnuks hagejatel oma väidet tõendada. Hagejad käesoleva kohtumenetluse raames selliseid tõendeid, millest saaks järeldada, et kuni protokollist taganemise avalduse esitamiseni nõudis hagejate eriõiguseellane protokolli täitmisele alternatiivselt ka protokolli alusel makstud raha tagastamist, esitanud ei ole. Järelikult tuleb lugeda, et hagejate vastavasisuline väide on tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul viitab käesoleva tsiviilasja raames esitatud protokollist taganemise avaldus (t I kd lk 19 jj) sellele, et hagejate eriõiguseellane nõudis kuni protokollist taganemiseni vaid protokolli täitmist ja mitte raha tagastamist. Taganemisavalduses heidab hageja eriõiguseellane kostjale ette üksnes protokollist tulenevate kohustuste täitmata jätmist ja mitte protokolli alusel raha tagastamata jätmist. Taganemisavaldusest nähtus, et hagejate eriõiguseellane ootas kuni taganemisavalduse tegemiseni seda, et kostja protokollist tulenevaid kohustusi täidaks. Olukorras, kus hagejate eriõiguseellane nõudis kostjalt protokollile tuginedes lepingu täitmist, ei ole eluliselt usutav, et ta nõudis samaaegselt raha tagastamist. Taganemisavaldusest ei nähtu, et hagejate eriõiguseellane oleks raha tagastamist nõudnud varem. Taganemisavaldus on sõnastatud selliselt, et sellest võib järeldada, et raha tagastamist nõuti esmakordselt alles protokollist taganemisel – taganemise tõttu. Seega tuleb järeldada, et hagejad ei ole
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 tõendanud, et kostjaga oleks peetud läbirääkimisi protokolli alusel hagejate eriõiguseellase poolt tasutud raha tagastamise üle. Konkreetse nõude üle peetavad läbirääkimised tähendavad seda, et pooled räägivad läbi just selle nõude osas. Olukorras, kus pooled pidasid läbirääkimisi protokolli täitmise üle (kinnisasja võõrandamiseks ettevalmistuste tegemine, kinnisasja võõrandamine, hüpoteegi kustutamine jne) ei saa järeldada, et läbirääkimised toimusid protokolli alusel tasutud raha tagastamise üle.
15.Hagejad väitsid ka, et hagejate eriõiguseellane andis kostjale korduvalt protokolli alusel makstud raha tagastamiseks täiendavaid tähtaegu. Ringkonnakohus rõhutab, et aegumise peatumise hulka saab arvestada üksnes neid tähtaegu, mille andmine on käesoleva menetluse raames piisavalt selgelt esile toodud ja tõendatud. Seejuures on tähtis, millal sai kostja täiendava tähtaja andmise tahteavalduse kätte, mitte see, millise kuupäevaga hagejate eriõiguseellane vastava tahteavalduse dateeris. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aegumise peatumise hulka arvata kõik need tähtajad, mida hagejate eriõiguseellane või hagejad andsid enne nõude aegumist kostjale, kus nõuti protokolli alusel tasutud raha tagastamist, sõltumata sellest, millisele õiguslikule alusele nõude esitajad raha tagastamiseks täiendava tähtaja määramisel tuginesid. TsÜS § 167 lg 2 kontekstis ei ole määrav see, et õigustatud isik viitaks täiendava tähtaja andmisel ka õigele õiguslikule alusele.
16.Hagejate eriõiguseellane esitas kostjale protokollist taganemise avalduse (t I kd lk 19 jj). Kostja võttis omaks, et ta sai selle avalduse kätte 24.07.2009.a. Selles avalduses andis hagejate eriõiguseellane kostjale protokolli alusel makstud raha tagastamiseks tähtaja kuni 04.08.2009.a. Seega tuleb lugeda, et aegumine oli peatunud 25.07-04.08.2009.a, so 11 päeva. Ringkonnakohus leiab, et kuigi hagejad esitasid koos hagiavaldusega 11.04.2011.a ja 26.04.2011.a kirjad (t I kd lk 31-40), milles anti kostjale täiendav 10-päevane tähtaeg protokolli alusel saadud raha tagastamiseks, ei saa nende tõendite alusel lugeda, et aegumine oleks olnud täiendava tähtaja andmise tõttu peatunud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus väljendada ja see muutub kehtivaks adressaadi poolt kättesaamisega. Kostja väitis kohtule, et tema ei ole neid kirju saanud enne kui koos hagiavaldusega. Sellele asjaolule, et kostja neid kirju saanud ei ole, viitavad ka hagejate endi poolt esitatud Eesti Posti märkmed (t I kd lk 39 ja 40), millest võib järeldada, et kirjad tagastati hoiutähtaja möödumisel. Varasema järjekindla Riigikohtu praktika kohaselt ei saa nö tavatsiviilkäibes tahteavalduste edastamisel tähitud kirja saamise kohta käiva teate postkasti panemist võrdsustada kirja adressaadi mõjusfääri jõudmisega, sest postkasti ei panda kirja ennast vaid üksnes teade kirja saatmise kohta (vt näit tsiviilasjas nr 2-11-118 tehtud Riigikohtu otsus). Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui saaks lugeda, et kostja sai need kirjad kätte ja isegi kui lugeda, et kostjale määrati kummagi kirjaga 10-päevane täiendav täitmise tähtaeg, ei oleks see aegumise välistamiseks piisav, sest eespool leidis ringkonnakohus, et aegumise vältimiseks oleks aegumine pidanud olema peatunud 51 päeva ja mitte 31 päeva. Praegusel juhul saab aga tõendatuks lugeda üksnes seda, et aegumine oli peatunud vaid 11 päeva.
17.Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et aegumise peatumise asjaolude osas tuleks lähtuda omaksvõtu eeldusest. Kostja hagi õigeks ei võtnud, vaidles hagile vastu, esitas hagis aegumise vastuväite ja ühtegi hageja faktiväidet selgesõnaliselt omaks ei võtnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejad kohtu ette toonud sedavõrd konkreetseid väiteid, mille alusel saaks aegumistähtaja peatumise tõttu aegumise välistamist järeldada. See, kui hagejad väitsid, et hagejate eriõiguseellane pidas kotjaga võlgnevuse üle läbirääkimisi, ei ole sedavõrd konkreetne väide, millest saaks isegi omaksvõtu korral järeldada, et aegumine oli mingi konkreetse päevade arvu võrra peatunud. Sellele lisaks ei saa omaksvõtu eeldusest
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-11-27262 lähtuda ka põhjusel, et kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et nõue on aegunud. Selles olukorras nähtub kostjapoolne vaidlustamise tahe TsMS § 231 lg 4 alt 2 kontekstis piisavalt selgesti.
18.Eespool toodust tulenevalt tuleb lugeda, et võimalik nõue, mis hagejatel kostja vastu võiks olla, on aegunud. Kuivõrd protokoll on tühine, ei saa rahuldamisele kuuluda ka protokollist tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneda võiva kahju hüvitamise nõue. Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis viitaksid deliktilisele vastutusele.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hagejate kanda. Kuivõrd hagejad osalesid menetluses läbi ühise esindaja ja kuivõrd hagejate esindaja esitas kõik menetlusdokumendid mõlema hageja nimel ja kõik menetlustoimingud tehti mõlema hageja nimel ja kuivõrd kostja tegi ka kõik menetlustoimingud mõlema hageja suhtes, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb jätta mõlema hageja kanda solidaarselt, sest kostjale oleksid tekkinud samasuured menetluskulud ka siis, kui hagi oleks esitanud ükskõik kumb hagejatest eraldi. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reet Allikvere
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.