Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

1(12)

S e l g i t u s e d:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(12)

Kostja 25. augusti 2010. a. avalduse ja 27. aprilli 2006. a. notariaalse lepingu alusel algatas kohtutäitur Rannar Liitmaa 8. oktoobril 2010. a. täitemenetluse hageja suhtes (täiteasi nr. 175/2010/3022). Hageja sai täitmisteate kätte 8. oktoobril 2010. a. Täitmisteate kohaselt oli võlgnetava summa suuruseks koos täitekuludega võlgnevuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtajal 1.939.003, 95 krooni, peale vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist 2.027.799, 55 krooni, kohtutäituri tasu suuruseks kokku 177.891, 20 krooni. Täitetoimikust nähtuvalt on kostja esitanud täitmisele nõuded, mis tulenevad kostja ja G Ki vahel

3(12)

osa laenamise reeglite rikkumisel arvestades ei ole kostja täiendav nõue õigustatud ja tuleks jätta rahuldamata. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Ühishüpoteegi tagamiskokkulepe ei ole tühine ning hageja suhtes täiteasjas nr. 175/2010/3022 algatatud menetlus on seaduslik. Tagamiskokkuleppes on määratud ära konkreetsed isikud, kelle kostjaga sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid seatud ühishüpoteek summas 2.500.000 krooni tagab. Seega pidid kinnistute omanikud (hageja ja OÜ Total Halduse) ühishüpoteegi seadmisel ja tagamiskokkuleppe sõlmimisel mõistma, et 2.500.000 krooni ulatuses tagab nende kinnistutele seatud ühishüpoteek kostja nõudeid tagamiskokkuleppes nimetatud isikute, s. h. hageja enda vastu. Selline tagamiskokkulepe on piisavalt selge ning ei anna põhjust pidada kokkulepet heade kommetega vastuolus olevaks. Ühishüpoteegi tagamiskokkuleppes nimetatud isikud on kõik kaudselt omavahel seotud ning on alust eeldada, et neil on olnud ühine majanduslik huvi. 27. aprilli 2006. a. laenulepingus on märgitud laenu saajaks G K, laenu sihtotstarve oli kinnistu ostmine asukohaga Raudtee 15, Sindi linn. Kinnistusraamatu väljavõttest on näha, et kinnistu on ostetud OÜ-le Total Halduse (praegune OÜ Total Services), kelle juhatuse liige ühishüpoteegi seadmise ajal oli M L. OÜ Prado Halduse asutaja oli G K, osanik ühishüpoteegi seadmise ajal oli hageja ja juhatuse liikmeteks olid M L ja L M. OÜ Prado juhatuse liige alates 25. aprillist 2008. a. on M L. Hageja asutajateks, ühishüpoteegi seadmise ajal osanikeks ning juhatuse liikmeteks olid M L ja L M. Kinnisasja omanik ja hüpoteegipidaja on õigustatud kokku leppima, millised nõuded on konkreetse hüpoteegiga tagatud. Kokkuleppe notariaalse tõestamise eesmärgiks on tagada, et leping selle kohta, millised nõuded on hüpoteegiga tagatud, sõlmitaks läbimõeldult – kui on kuuldud notari selgitusi ja kaalutud oma huve. Vaidlusaluses notariaalselt tõestatud lepingus leppisid pooled kokku, millise kolmanda isikuga sõlmitud lepingutest tekkinud või tekkivad nõuded on hüpoteegiga tagatud. Hageja, OÜ Total Halduse ja kostja on teinud notari poolt tõestatud tahteavalduse, mille sisuks on tahe taluda juhul, kui hageja ja/või OÜ Total Halduse (OÜ Total Services) ja/või OÜ Prado ja/või OÜ Prado Halduse ja/või G K ja/või D P ja/või L M ja/või M L jätab kostjaga sõlmitud võlaõiguslikest lepingutest tulenevad kohustused täitmata, kohustuse täitmist hageja kinnisasja arvel hüpoteegisumma ulatuses. Kokkuleppe eesmärk ei ole heade kommetega vastuolus, sest majandus- ja äritegevuse praktikas ei ole ebaharilik, et ühiste (majanduslike) huvidega seotud isikud annavad kohustuste täitmise tagamiseks isiklikke või esemelisi tagatisi. Seega ei ole eksitud ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Kinnisasja omanikud on erinevaid riske kaaludes andnud nõusoleku seada oma kinnisasjadele ühishüpoteek, mis on tagatiseks nii nende endi kui ka (nendega seotud) kolmandate isikute võlaõiguslikele lepingutele. Seda nõusolekut on nad väljendanud notari juures hüpoteekide seadmisel ja tagatavate nõuete osas kokkuleppimisel.

4(12)

alusel OÜ Total Halduse, kelle esindajana tegutses M L, ostis Sindis Raudtee 15 asuva kinnistu ja seadis hüpoteegi kostja kasuks. 2. novembri notariaalse lepinguga vabastati ühishüpoteegi alt Männituka tee 6 asuv kinnistu. Selle lepingu punkti 3. 2 kohaselt kohustus OÜ Lend Invest, kelle esindajatena tegutsesid M L ja L M, seoses lepingu eseme vabastamisega ühishüpoteegi alt rahuldama osaliselt hüpoteegipidaja nõuded ning tagastama osaliselt G Ki laenulepingu nr. 2006009600 järgset laenu. Eeltoodud alusel on ilmne, et hageja ning nende esindajad M L ning L M on olnud juba alates vastavate lepingute sõlmimisest teadlikud ning just soovinud 27. aprillil 2006. a. sõlmitud lepingu alusel seatud ühishüpoteegiga tagada eelkõige G Ki laenulepingust nr. 2006009600 tulenevate kohustuste täitmist. Ekslik on hageja seisukoht, et laenulepingu nr. 2006009600 alusel on kostja maksnud laenu välja üksnes 1.500.000 krooni. Laenusaaja 18. mai 2006. a. konto väljavõttest nähtub ka laenu täiendav väljamakse summas 500.000 krooni. Lisaks esitas kostja tõendid nõude arvestuse kohta – laenulepingu ülesütlemise teatise, laenumaksete aruande ja viivise arvestuse, millest nähtub laenulepingust nr. 2006009600 tulenev võlgnevus 10. augusti 2012. a. seisuga kokku 114.018, 08 eurot. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud laenulepingu lisa kokkuleppest nr. 1 nähtub, et laenusaajaga lepiti 2. novembril 20007. a. kokku laenu tagastamine summas 228.000 krooni ning laenusaaja võlgnevus lisakokkuleppe sõlmimise hetkel oli 1.928.772, 89 krooni. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 27. augusti 2012. a. otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr. 175/2010/3022. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Võlgnik võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg. 1 alusel esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Nimetatud loetelu ei ole lõplik ega tähenda, et hagi ei saaks esitada ka olukorras, kus hüpoteeki realiseeritakse nõude katteks, mille täitmist hüpoteek ei taga (s. t. puudub tagatiskokkulepe, nagu antud juhul väidab hageja). Hüpoteegi ehk kinnisasjatagatise seadmise eelduseks on vastav asjaõigusleping ning selle kohta tehtud kanne kinnistusraamatus. Puudub vaidlus, et need eeldused on täidetud. Hüpoteegi seadmisel tuleb 27. aprilli 2006. a. notariaalse lepingu puhul (tl. 7 – 21) eristada järgmisi kokkuleppeid. Ühishüpoteegi seadmise kokkulepe kui asjaõigusleping – sisaldub punktis 8. 2, ilma vastava kokkuleppeta hüpoteeki ei eksisteeriks. Kohese sundtäitmise kokkulepe – märgitud lepingu punktis 10. 1, mille järgi lepivad lepingupooled kokku, et võlgnike (nimetatud tagamiskokkuleppes) poolt seadusest ja/või lepingutest tulenevate kohustuste mittetäitmisel on hüpoteegipidajal (kostjal) õigus nõuete rahuldamiseks TMS-i alusel ning hageja (lepingus tähistatud omanik I) allub sellele vastavalt TMS § 2 lg. 1 punktile 19. Tagatiskokkulepe – lepingu punkti 9. 1 esimesed sõnad kinnitavad, et seatud ühishüpoteek tagab just teatud nõudeid, mis on. Tagatavad kokkulepped ehk nõuded – need on määratletud lepingu punktis 9. 1, mille kohaselt AS-i SEB Pank nõuded OÜ Lend Invest ja/või Total Halduse OÜ ja/või OÜ Prado ja/või OÜ Prado Halduse ja/või G K ja/või D P ja/või L M ja/või M L vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, mis tulenevad AS SEB Pank ning OÜ Lend Invest ja/või Total Halduse OÜ ja/või OÜ Prado ja/või OÜ Prado Halduse ja/või G K ja/või D P ja/või L M ja/või M L vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning eelnimetatud lepingute tulevikus kõigist tulevikus sõlmitavatest lisadest, samuti nende nõuete sissenõudmisest või Total Halduse OÜ ja/või Lend Invest OÜ tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kaasa arvatud sundtäitmise kulutused, kulud notarile ja kinnistusosakonnale. Lepingu tekstis on kostja asemel nimetatud hüpoteegipidaja, hageja asemel omanik I ja OÜ Prado asemel omanik II.

5(12)

Seega on tagatiskokkuleppes määratud ära konkreetsed kolmandad isikud, küll aga ei ole märgitud (olemasolevate) nõuete suurust ega viidatud konkreetsetele lepingutele. Nimetatud lepingu sõlmimise päeval kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 kohaselt loeti tühiseks heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing. Samal ajal kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg. 1 sätestas, et kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Nõude olemasolu hüpoteegi seadmise hetkel seadus (AÕS § 325 lg. 4) ei eeldanud. Seega sai hüpoteegiga tagada ka tulevikus tekkivat nõuet, mida kinnitab ka AÕS § 279 lg. 3. Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud (tagatiskokkulepe ülaltoodu mõistes), peab AÕS § 346 lg. 2 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. Hageja on õigesti viidanud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas 3-2-1-104-08, mille p. 19 kohaselt võib heade kommetega olla vastuolus tagatiskokkulepe osas, mis ei määratle tagatavaid tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt või millega tagatakse kõikvõimalikke hüpoteegipidaja nõudeid kinnisasja omaniku või kolmanda isiku vastu ja piiratakse sellega ebamõistlikult kinnisasja omaniku majandusvabadust või edasist toimetulekut. Hüpoteegiga tagatava nõude piisava määratletuse nõuet on rõhutatud ka lahendis 3-2-1-41-04, p. 21. Vaidlus puudub selles, et kõnealuse lepinguga samal päeval sõlmiti kostja ja G Ki vahel laenuleping nr. 2006009600 (tl. 27 - 34), samuti ei ole vaidlust selles, et kõik

6(12)

laenulepingust tulenevate täitmata kohustuste sissenõudmiseks. TsÜS § 138 lg. 1 järgi tuleb õiguste teostamisel toimida heas usus. Nõustuda saab küll kostjaga, et selliste mahukate tagatiskokkulepete sõlmimine, s. h. tulevikku suunatud nõuete tagamiseks, ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega ega seotud isikute puhul ebatavaline, kuid selline järeldus on üldine ega kehti konkreetsel juhul tuvastatu kohta. Et tuvastatud on kostjal sundtäitmiseks nõudeõiguse puudumine, puudub vajadus käsitleda hageja tõstatatud küsimust kostja realiseeritava nõude suuruse üle (G. Ki võlgnevus) ning selle kohta esitatud väiteid ja tõendeid. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Lahendatavas tsiviilasjas ei saa rääkida tulevikus tekkivate nõuete tagamisest, kuna laenuleping, millest tuleneva võlgnevuse rahuldamist hüpoteegipidaja soovib, sõlmiti samal kuupäeval tagatislepinguga. Kostja poolt maakohtus esile toodud asjaolud annavad alust eeldada, et tagatise andja oli teadlik kostja ja G Ki vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2006009600 ning poolte tahe oli suunatud sellest lepingust tulenevate nõuete täitmise tagamisele. Piisavalt määratlemata tagatiskokkuleppe heade kommetega vastuolus olemise mõte seisneb eelkõige ilmselt kinnisasja omaniku kaitsmises nõuete eest, mida kinnisasja omanik ei osanud ette näha vms. Nimetatu aga ei saa iseseenesest kaasa tuua olukorda, kus pooltel oli selge ettekujutus vähemalt osadest tagatavatest nõuetest (laenuleping nr. 2006009600), kuid nimetatud lepingule konkreetselt viitamata jätmine toob vääramatult kaasa tagatiskokkuleppe mittelaienemise ka nendele nõuetele, mida pooled tegelikult on tagada soovinud. Ühishüpoteegi tagamiskokkuleppes nimetatud isikud on kõik kaudselt omavahel seotud ning on alust eeldada, et neil on olnud ühine majanduslik huvi. Tagatiskokkuleppe eesmärk ei ole heade kommetega vastuolus, sest majandus- ja äritegevuse praktikas ei ole ebaharilik, et ühiste (majanduslike) huvidega seotud isikud annavad kohustuste täitmise tagamiseks isiklikke või esemelisi tagatisi. Kostja tõi maakohtus esile, et OÜ Lend Invest ning nende esindajad M L ning L M on olnud juba alates vastavate lepingute sõlmimisest teadlikud ning just soovinud 27. aprillil 2006. a. sõlmitud lepingu alusel seatud ühishüpoteegiga tagada eelkõige G Ki laenulepingust nr. 2006009600 tulenevate kohustuste täitmist. Kuna ühe ja sama lepingu alusel seati ühishüpoteek mitmele erinevale kinnisasjale, mille hulgas oli ka hagejale kuuluv Jõekalda kinnistu, ning arvestades, et sama lepingu alusel sama ühishüpoteegiga koormatud Männituka tee 6 kinnistu ühishüpoteegi alt vabastamisel aktsepteerisid samad isikud kohustust tagastada osaliselt G Ki laenulepingu nr. 2006009600 järgset laenu, on ilmselge, et poolte tahe oli 27. aprillil 2006. a. sõlmitud tagatislepinguga tagada apellandi ja G Ki vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2006009600 tulenevate kohustuste täitmist. Kuna täitemenetluses soovib kostja just sellest laenulepingust tuleneva võlgnevuse rahuldamist, ei saa pidada tagatiskokkulepet kinnisasja omaniku majandusvabadust ebamõistlikult piiravaks ning heade kommetega vastuolus olevaks ning tühiseks. Kostja ei ole nõudnud kinnisasja arvel mingite muude kohustuste suhtes sundtäitmise läbiviimist. Lahendis 3-2-1-119-04 (p. 22) luges kohus käenduslepingu tagatuks hüpoteegiga isegi juhul, kui käenduse andmise hetkel ei olnud käendaja enam kinnistu omanik. Kohus märkis, et kinnisasja omandajal oli võimalik välja selgitada, millises ulatuses kinnisasi tagatavate nõuete eest vastutab ja kas tagatud on ainult olemasolevad või ka tulevikus tekkivad nõuded. Ka lahendatavas asjas oli hagejal kinnisasja omandamisel kinnisasjaga tagatavad nõuded võimalik välja selgitada ning saada selge ülevaade ja teadmine, milliseid nõuded kinnisasi tagab (arvestades eriti asjaolu, et tagatav nõue oli omandamise hetkeks juba tekkinud),

7(12)

mistõttu on põhjendamatu hageja väide, et tagatiskokkulepe hagejat kahjustab ning tema majandusvabadust või edasist toimetulekut ebamõistlikult piiratakse. Kostja tõendas laenu väljamaksmist laenulepingus kokkulepitud summas ning esitas lisaks tõendid nõude arvestuse kohta. Hageja ei ole esitanud tõendeid laenu tagastamise kohta suuremas ulatuses ega omapoolset arvestust, milline on tema arvates laenulepingust tuleneva võlgnevuse suurus. Põhjendamatu on hageja tuginemine VÕS §-le 139, kuna kostja ei ole esitanud mingit kahju hüvitamise nõuet, vaid nõuab lepingutest tulenevate kohustuste täitmist. Laenusaaja majanduslik olukord või krediidivõimelisus laenu väljastamisel ning maksevõime muutumine laenulepingu kehtivuse kestel ei mõjuta laenulepingu kehtivust. Lepingu sõlmimisega võtab laenusaaja kohustuse täita võlausaldaja ees laenulepingust tulenev kohustus ning just sellise kohustuse täitmist kostja laenusaajalt nõuab. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 3 alusel tühistada, tsiviilasi aga saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

8(12)

erakorraliselt üles alates 3. novembrist 2009. a. ning et G K võlgneb talle 10. augusti 2012. a. seisuga laenulepingu alusel 114.018, 08 eurot (tl. 124). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagedes on hageja tuginenud väitele, et

9(12)

kehtib, võib sellele üllatuslik või ebaaus tuginemine tulevaste määratlemata kohustuste osas olla vastuolus hea usu põhimõttega ja keelatud tulenevalt VÕS §-st 6 ja TsÜS §-st 138 (3-2-164-12 p. 31). Kolleegium järeldab Riigikohtu eespooltoodud käsitlusest, et kui isegi tüüptingimusena on tulevaste nõuete tagamine lubatav – eeldusel, et need nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete tagamiseks tagatis algselt anti – siis seda enam on taoliste nõuete tagamine osundatud eeldustel lubatav, kui taoline kokkulepe ei kujuta endast tüüptingimust, vaid on sõlmitud ettevõtjate poolt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kui aga isegi tarbijatega sõlmitud tagatiskokkulepete puhul on erandjuhtudel lubatav hõlmata nendega tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevaid kohustusi, millega laiendatakse kinnisasja omaniku vastutust kolmanda isiku kohustuste täitmise eest ulatuses, mida kinnisasja omanik ei kontrolli – nagu Riigikohtu lahenditest järeldub – siis ei ole taoliste kokkulepete sõlmimine muude isikute puhul ammugi välistatud ning neid kokkuleppeid ei saa juba iseenesest pidada heade kommete vastasteks. Isegi kui kerkib küsimus taolise tulevaste nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkuleppe vastavusest headele kommetele, saab seda eelduslikult pidada tühiseks üksnes tulevasi määratlemata nõudeid puudutavas osas, mitte tervikuna. Maakohus ei ole vaidlusaluse 27. aprilli 2006. a. tagamiskokkuleppe kehtivust sisuliselt kontrollinud ning on jätnud eespoolosundatud asjaolud, millest tagatiskokkuleppe kehtivus sõltub, hindamata. Maakohus põhjendas hagi rahuldamist üksnes üldsõnalise järeldusega, et tagamiskokkuleppe kehtivuseks kostjal G Ki vastu olevate nõuete suhtes oleks tulnud tagamiskokkuleppes temaga sõlmitud laenulepingule sõnaselgelt viidata, otsusest ei nähtu aga, milliste asjaolude ja õigusnormide alusel maakohus taolise järelduseni jõudis. Tsiviilasjas ei vaielnud pooled eespoolosundatud tagamiskokkuleppe punktide 9. 1,

10(12)

väidetele ei ole hageja vastuväiteid esitanud ning maakohus on need oma otsuses ka tuvastanud. Lisaks sellele on G Kiga sõlmitud laenulepingusse märgitud, et seda laenu tagatakse muuhulgas vaidlusaluse ühishüpoteegiga (tl. 28, p. 9. 1. 1. 1) ning maakohus tuvastas, et M L, kes oli nii hageja kui OÜ Total Halduse juhatuse liige ja allkirjastas nii vaidlusaluse tagamiskokkulepet sisaldava lepingu kui 28. aprilli 2006. a. Sindis Raudtee 15 asuva kinnistu müügiga seotud lepingud, andis G Kiga sõlmitud laenulepingule isikliku käenduse. Seega osales M L, kes oli vaidlusalusel ajal kõigi tagamiskokkulepet sisaldavas lepingus osalevate äriühingute juhatuste liige, kõigis kolmes seotud tehingus – vaidlusalust tagamiskokkulepet sisaldavas 27. aprilli 2006. a. lepingus kui pantija esindaja, G Kiga sõlmitud laenulepingus kui käendaja ja Sindis Raudtee 15 asuva kinnisasja müügilepingus kui ostja esindaja. TsÜS § 133 lg. 1 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule või kui majandus- või kutsetegevuses kasutatavalt isikult ei saa sellise teabe vahendamist, arvestades tema ülesandeid majandus- või kutsetegevuses, mõistlikult oodata. Äriühingu juhatuse liige on osundatud normis märgitud isik, kelle teadmise saab osutada äriühingule. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks ei järeldu eespoolkirjeldatud seostest ja tehingutes tehinguosaliste poolt avaldatust, et tagamiskokkuleppe sõlmimisel oli pantijale OÜ-le Total Halduse, kelle eriõigusjärglaseks on hageja, ettenähtav, millises ulatuses tema kinnisasi G Kiga sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste eest vastutab. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks ei ole tagamiskokkulepe G Kiga sõlmitud 27. aprilli 2006. a. laenulepingust tuleneva kohustuse osas piisavalt määratletud, miks ei olnud see kohustus pantijale ettenähtav ning miks ei pea maakohus neid kohustusi mõistlikult seotuks. Otsusest ei nähtu ka põhjendust, mille põhjal võiks tagamis-kokkuleppele tuginemist tulevaste määratlemata kohustuste osas pidada üllatuslikuks või ebaausaks ja sellest tulenevalt vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. Nii OÜ Total Halduse, kes vaidlusaluse tagamiskokkuleppe pantijana sõlmis, kui OÜ Lend Invest, kes samas tehingus teise kinnisasja suhtes pantijana osales ja OÜ-lt Total Halduse vaidlusaluse hüpoteegiga koormatud Jõekalda kinnisasja omandas, on ettevõtjad, kes sõlmisid lepingu oma majandustegevuses ning Riigikohus on pidanud eelkõige ettevõtjate puhul lubatavateks ka globaalseid tagatiskokkuleppeid krediidiliinide tagamiseks. Ka maakohus on otsuses möönnud, et mahukate tagatiskokkulepete sõlmimine, sealhulgas tulevikku suunatud nõuete tagamiseks, ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega ega ole seotud isikute puhul ka ebatavaline, kuid on leidnud, et see ei kehti vaidlusaluse asja kohta. Otsusest ei nähtu siiski, millised on need asjaolud, mis võimaldavad lahendatava vaidluse puhul pidada kokkulepet G Ki kohustust puudutavas osas tühiseks. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, muuhulgas tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid (vt. 3-2-1-140-07, p. 30), maakohus ei ole seda teinud. Maakohus ei ole tuvastanud sedagi, milline oli 27. aprilli 2006. a. tagamiskokkuleppe sõlmimisel taotletav eesmärk ning kuidas oli tagatise andmine seotud pantija majandustegevusega. Et maakohus pidas tagamiskokkulepet, mille alusel täitemenetlust on alustatud, täidetavas osas tühiseks, siis ei pidanud ta vajalikuks käsitelda otsuses ja tegelda menetluses sundtäidetava nõude ja selle suurusega, kuigi selleski puudus pooltel üksmeel. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et vaidlusalune tagamiskokkulepe ei ole vaidlusaluses ulatuses tühine, siis tuleb tuvastada ka see, kas vaidlusalusest laenulepingust tulenevalt on kostjal nõudeid ning kui on, siis milline on täitemenetluses täitmisele kuuluva kohustuse ulatus. Et hüpoteek asjaõigusena ei anna hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist ning hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole nõudest sõltumatu, siis

11(12)

on täitemenetluse eeldusena vajalik kohtutäiturile esitada ka hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle suurust tõendavad dokumendid (vt. 3-2-1-8-10, p. 12). Maakohtul tuleb sel juhul tuvastada, kas kostjal on G Kiga sõlmitud laenulepingust tulenev nõue ning kui suure nõude täitmist saab ta täitemenetluses nõuda. Seni esitatud menetlusdokumentides on pooled olnud nõude olemasolu ja suuruse kohta vastandlikel seisukohtadel, kuid kumbki ei ole esitanud oma seisukohti nõude tekkimise ja selle kujunemise kohta loogiliselt ajalises järgnevuses, nii et oleks mõistetav, millal ja millises summas laenuraha välja maksti, millal ja millised summad tagastati, milline on võlgnevus, kuidas see on kujunenud ja millest koosneb. Edasises menetluses tuleb TsMS § 392 lg. 1 punktide 3 ja 4 ning lg. 3 alusel anda pooltele võimalus need asjaolud ja põhjendused esile tuua ning esitada ka esiletoodud asjaolusid tõendavad tõendid, mis seni on veel esitamata. Et asja lõplikuks lahendamiseks on vajalikud täiendavad eelmenetluse toimingud, ei pea kolleegium võimalikuks teha asja kohta apellatsiooniastmes lõpplahendit, sest ei pea võimalikuks lahendada asja õigesti tsiviilasjas olevate ebapiisavate faktiliste andmete alusel, Menetluskulud tuleb maakohtul poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.