K R’i hagi HesePeople OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes Hagihind 7 274.06. eurot.
Menetlusosalised
Hageja: K R (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja: Monica Meristo (e-post: [email protected]); Kostja: HesePeople OÜ (registrikood 11333035, asukoht: Uusaru 3, 76505 Saue linn, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sven Veltmann, e-post: [email protected]).
Asja arutamise kuupäev
31. jaanuar 2013
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Monica Meristo; Kostja lepinguline esindaja Sven Veltmann.
Resolutsioon
1.Jätta K R’i hagi HesePeople OÜ vastu 6 962.09 eurot saamata jäänud töötasu ja 419.94 eurot puhkusetasu nõudes rahuldamata.
2-12-30437 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.06. augustil 2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ HesePeople vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures ja viibib praegu lapsehoolduspuhkusel. Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile, mille komisjon 06.07.2012 osaliselt rahuldas.
2.07.08.2012 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o esindusõiguse tõendamiseks, avalduse põhistamiseks, puuduvate dokumentide esitamiseks ja kohtumaja valiku põhjendamiseks. Hageja esindaja sai kohtumääruse kätte 09.08.2012 TsMS § 314 lg 1 ettenähtud korras.
3.15. augustil 2012 esitatud parandatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel on 16.01.2008 sõlmitud tööleping nr. 32426, mille järgi töötab töötaja täieliku tööajaga 40 tundi nädalas, tööaja arvestust peetakse summeeritult kolme kalendrikuu lõikes. Tööandja aga pole võimaldanud töötajal töötada täistööajaga ja nii on töötaja ka pöördunud tööandja poole kompenseerida saamata jäänud töötasu 21.maiks 2012. Tööandja pole sellele reageerinud. 2009. aasta II kvartalis olid normtunnid 485, tegelikult võimaldati tööd 264.1 tundi. 2009. aasta III kvartalis olid normtunnid 520, tegelik töötatud tundide arv aga 417.9. 2009. aasta IV kvartalis olid normtunnid 506, tegelik töötundide arv on aga 157.03. 2010. aasta I kvartali normtunnid olid 493, tegelikul töötas hageja 142.30 tundi. 2010. aasta II kvartali normtunnid olid 493, tegelikult töötas hageja 198.81 tundi, III kvartali normtunnid 520, tegelik töötamine 431.54, IV kvartali normtunnid olid 514, tegelik töötas hageja 491.15 tundi. Ainult IV kvartalis olid tegelikud töötunnid suuremad kui normtunnid, hageja töötas 540.56 tundi, normitunnid olid 509. Hageja leidis, et seisuga 03.04.2012. võlgneb tööandja töötajale saamata jäänud töötasu summas 6 962.09, millele lisandub puhkusetasu 419.94, kokku 7 382.03, mille maksmise kohustus on tekkinud kostjal tulenevalt TLS § 35. Rahaühikut, milles kostja väidetavalt hagejale töötasu võlgneb, hageja ei toonud välja.
4.Viru Maakohtu 31.08.2012 kohtumäärusega jäeti hagi teistkordselt käiguta Kuna parandatud hagiavalduse tekstis märgib hageja, et tal on töölepingu alusel tööandjalt saamata jäänud töötasu summas 6 962.09 ning puhkusetasu 419.94, kokku 7 382.03, kuid parandatud hagiavalduse resolutsioonis aga soovib hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 7 382.03, siis palus kohus hagejal täpsustada oma nõuet. Samuti teatas kohus, et hagejal tuleb märkida ka nõude vääring. ITVS § 24 lg 3 alusel paluti teatada, miks ta nõude rahuldatud osas töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustu. Kuna kostjal peab olema võimalik esitada vastuväiteid ka nõude kujundamisele ja nõude kujundamine hagiavaldusest ei nähtu, tegi kohus hagejale ettepaneku nõude arvutuskäigu esitamiseks samuti hagihinna märkimiseks. Kohus teavitas hagejat tsiviilasja materjalide juurde töövaidluskomisjoni toimiku nõudmisest ja tegi hagejale ettepaneku nõude tõendamiseks tõendite esitamiseks või nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni toimikus olevatele tõenditele tuginemiseks, viidates konkreetselt, millist 2 (8)
5.18. septembril 2012 esitatud parandatud hagiavalduses märkis hageja lisaks varem esitatule, et hagi hinnaks on 7 382.03, s.h saamata töötasu 6 962.09 ja puhkusetasu 419.94. Töövaidluskomisjoni 06.07.2012 otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega avalduse rahuldamata jätmise osas. Tal oli kooli kõrvalt võimalik oma tunnid täis töötada. Hagejal pole olnud mingeid kokkuleppeid vähendatud tööaja osas.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.18. septembril 2012 esitatud vastuse kohaselt 02.01.2008 asus hageja kostja juurde tööle klienditeenindaja ametkohal ning tööülesannete täitmise kohtaks on Lääne-Viru maakond. 02.01.2008 kuni 01.09.2008 töötas kostja täistööajaga xxxx . 09.2008 kuni 06.2011 õppis kostja xxxx päevaõppes sotsiaaltöö erialal ning tal ei olnud võimalik enam täistööajaga töötada, mille võimaldamisel tegi kostja hagejale olulisi mööndusi ja soodustingimusi.
7.03.04.2012 edastas kostja hagejale allkirjastamata elektrooniliselt taasesitataval kujul avalduse, milles palus tasuda perioodi 03.04.2009 – 03.04.2012 normtundide eest saamata jäänud töötasu. Kostja jättis avalduse töötasu saamiseks tähelepanuta, kuivõrd hagejaga oli kokkulepe, mis võimaldas tal kooli kõrvalt töötada vähendatud tundide alusel ning hageja ise oli keeldunud täistööaja ehk normtundide alusel töötamast. 04.04.2012 oli hageja viimane tööpäev enne töösuhte peatumist ning sünnituspuhkusele minekut.
8.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagiavalduses puudub mistahes sisuline argumentatsioon nõude põhistuse, faktiliste asjaolude ning selgituste kohta. Hagiavalduse juurde ei ole esitatud arvutuskäiku. Töövaidluskomisjonile esitatud dokumentatsioonis oli esitatud arvutuskäik, kuid ka selles osas jääb vajaka põhjendustest, millest täpselt on hageja nõude esitamisel lähtunud. Puudub terviklik asjaolude kirjeldus ja nõude õiguslik alus. Arusaamatu on ka periood, mille osas hageja väidab, et ta ei ole normtundidele kohast töötasu saanud. Lisaks ei ole hageja suutnud oma nõuet põhistada. Hageja ei viidanud raha ühikule, mida ta kostjalt nõuab.
9.Pooltel ei ole vaidlust nende vahel töölepingu sõlmimise, töölepinguga täistööajaga ehk 40 tundi nädalas tööajagraafiku alusel töötamise ning summeeritud tööajaarvestuse pidamise üle. Poolte vahel on vaidlus selles, et tööandja on käesoleval ajahetkel kohustatud hüvitama töötajale palga, mis jääb reaalselt töötaja poolt tegelikult töötatud töötundide ja normtundide vahemikku. Formaalselt juriidilisest küljest selline kohustus eksisteerib ja selline kohustus tuleneb eelkõige TLS § 28 lg 2 p 1, 2 ja § 35, kuid materiaalsest küljest faktilisi ja õiguslikke asjaolusid analüüsides on hageja esitatud nõue alusetu.
10.Töö andmata jätmise on põhjustanud just töötaja süü. TLS seletuskirja põhjendused § 35 juurde selgitavad üheselt, et töötasu ei pea maksma isikule, kes on töökohalt lahkunud või on kodus haige. Nimetatu on aga selgelt analoogia korras ülekantav olukorrale, kus töötaja pole üldse tööajagraafiku normtundide tegemiseks töökohta ilmunud ning on taotlenud pika perioodi vältel isiklikest põhjustest tulenevalt vähendatud tööaega. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli veebilehe õppekavade alamlehe kohaselt, kestab õpe 3 kuni 3,5 aastat ning nimetatud periood kattub ajaga, mil hageja avalduse kohaselt pole tööandja kindlustanud teda normtundidega. Seega on see olnud nii 09.2008 - 06.2009, 09.2009 - 06.2010 ning 3 (8)
2-12-30437 09.2010 - 06.2011 õppeaastal. Normtundide alusel on hageja sel perioodil töötanud ainult mõnel üksikul suvekuul, mis jääb õppeperioodi vahepeale. See tõendab seda, et tegelikult on tööandjal võimalik olnud kogu töösuhte perioodi kindlustada normtundidele kohane töö, kuid hageja on sellest keeldunud.
11.Töövaidluskomisjonile edastatud klienditeenindaja A E teavitusest ning xxxx juhataja T M 'i selgitusest selgub üheselt, et hagejal puudus võimalus normtundide tegemiseks õppimise tõttu, lisaks on hageja sisuliselt keeldunud töö tegemisest normtundide alusel. Isikute selgitustest nähtub, et hagejal oli kostjaga suusõnaline kokkulepe, mis võimaldas tal oma sõlmitud töölepingu raames osalise tööajaga töötada. Tööandja on soovinud nimetatud suusõnalise kokkuleppe kirjalikult fikseerida, kuid sellest hageja keeldus. Riigikohus on oma 07.12.2011 lahendis nr 3-2-1-117-11 märkinud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. TLS § 35 regulatsioon on sarnane varem kehtinud PalS § 18 lg 2 regulatsiooniga ning seega on kohalduv ka Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-136-07 sedastatu.
12.Töövaidluskomisjoni otsus on põhjendatud ja seaduslik osas, millega töötaja taotlus on rahuldatud üksnes osaliselt. Kostja on hagejale tasunud töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud saamata jäänud töötasu 107.97 euro ulatuses.
HAGEJA SEISUKOHT
13.27. novembril 2012 esitatud seisukoha hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, leides, et need on põhjendamatud ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja jäi hagis toodud asjaolude juurde.
MENETLUSOSALISTE SELETUSED
14.Hageja kohtuistungile ei ilmunud.
15.Kohtuistungil hageja esindaja nõustus asja ilma hageja osavõtuta siuliselt lahendamisega. Esindaja jäi hagiavalduses toodu juurde ja palus hagi rahuldada, leides, et hageja õppimine päevaõppes ei välistanud hageja poolt täistunde tegemist. Kui kostjal ei olnud võimalik 40 tundi nädalas tööd pakkuda, oleks pidanud kostja kas töölepingu muutma või selle üles ütlema.
16.Kostja esindaja samuti nõustus asja ilma hageja kolaolekuta sisuliselt lahendamisega. Esindaja jäi kostja vastuses toodu juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
18.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 06.07.2012 otsusega töövaidlusasjas 4.2-2/13322012 rahuldati töötaja K R’i avaldus tööandja HesePeople OÜ vastu osaliselt ja tööandjalt mõisteti töötaja kasuks saamata jäänud töötasu 2011. juuli-septembri kuude eest summas 107.97 eurot. Ülejäänud, s.o. alates 01.04.2009 kuni 30.06.2011 eest saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu saamise nõudes jäeti avaldus rahuldamata (t. lk. 16-21). Kostja vastusele lisatud maksekorralduse kohaselt kostja on 13.08.2012 hagejale üle kandnud 102.79 eurot (t. lk. 4 (8)
2-12-30437 71). Kostja esindaja selgituste kohaselt ilmselt väiksemas summas ülekandmise põhjuseks on maksude mahaarvamine.
19.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 3 alusel, kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. 18.08.2012 ja 18.09.2012 esitatud täpsustatud hagiavaldustes on hageja teatanud, et hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega avalduse rahuldamata jätmise osas (t. lk. 14, 41). Samas hagi hinna määramisel ei ole hageja nõude rahuldatud osa arvestanud. Seega tegelikult on käesolevas vaidluses hageja nõudeks ja hagi hinnaks 7 274.06 eurot (7 382.03 – 107.97).
20.Poolte vahel 16.01.2008 määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 32426 alusel hageja asus kostja juurde tööle klienditeenindaja ametikohal. Lepingu punkti 3.1 leppisid pooled, et töötaja töötab täieliku tööajaga 40 (ilma ühikuta) nädalas ja punkti 3.2. kohaselt tööaja algus, lõpp ja vahetuse ülemineku aeg määratakse kindlaks tööandja poolt igakuiselt koostavates tööajagraafikus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik. Tööaja kohta peetakse summeeritud tööaja arvestust kolme kalendrikuu lõikes (TVK tl. 3-5). Pooltel ei ole vaidlust nende vahel töölepingu sõlmimise ja eeltoodud lepingutingimuste üle. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 tulenevalt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 131 lg 1 tulenevalt kohaldatakse ka poolte vaidlusele alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsib kohus: 1) kas pärast 01.09.2008 on muutunud lepingu asjaolud ja tööandja töökorraldus? 2) kas pärast hageja õppima asumist oli kostjal võimalik hagejale tööajagraafiku alusel kokkulepitud töötunde pakkuda? 3) kas poolte esitatud dokumentaalsete tõendite alusel on võimalik järeldada, et pooled olid saavutanud kokkulepet töötundide vähendamises? 4) kas selline kokkuleppe on kehtiv ilma töölepingu muudatuste kirjalikult vormistamata? 5) kas mõlema lepingupoole huve ning asjaolusid arvestades on põhjendatud hageja kasuks saamata jäänud töötasu väljamõistmine?
22.Kuigi hageja väidab, et alates 2009. aastast tööandja ei võimaldanud hagejal 40 töötundi nädalas töötada, siiski hagiavaldustes on hageja väitnud, et hagejal oli võimalik ka kooli kõrvalt täistööajaga töötada. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja vastuväidete kohaselt kostjal oli võimalik hagejale kindlustada täistööajaga töötamine. Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. Hagiavalduses ega töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ei ole hageja väitnud, et tööandajal ei olnud töötajale kokkulepitud mahus tööd pakkuda. Sellega on kohus tuvastanud, et tööandja töökorraldus ega tööde maht aastatel 2009-2011 töölepingu sõlmimise ajaga võrreldes ei ole muutunud ega vähenenud. Seega vastus käesoleva otsuse punktis 21 toodud esimesele küsimusele on eitav. 5 (8)
2-12-30437
23.TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks peab hageja seadusega lubatud tõenditega tõendama temal nõudeõiguse tekkimise ja tekkinud nõude suurust. Milliseid tõendeid selleks esitada on hageja otsustada. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli 02.07.2012 tõendi nr 2.1-7/301 kohaselt õppis hageja samas õppeasutuses sotsiaaltöö erialal 01.09.2008 kuni 21.06.2011 täiskoormusega päevaõppes (TVK t. lk. 125). Hagiavalduse ja hageja esindaja seletuste kohaselt kostja ei taganud hagejale täistunde alates septembrist 2008, kuid hageja nõuab saamata jäänud tasu alates aprillist 2009, sest palganõue varasema perioodi kohta on aegunud. Sellega on tõendatud, et hageja hakkas vähem töötama alates ajast, mil ta õppima asus. Kohtuistungil on hageja esindaja väitnud, et hageja õppis vaid kolm päeva nädalas, kuid antud väide on tõendamata. Õppeasutuse tõendist ei tulene, et õpingud päevaõppes toimusid kolm päeva nädalas. On üldiselt teada, et päevases õppevormis õppimine toimub tööpäeviti, s.o vähemalt viis päeva nädalas. Seega tõendamata on hageja väide temal kooli kõrvalt täieliku töökoormusega töötamise võimaluse olemasolu kohta.
24.Kohus on vastavalt ITVS § 24 lg 6 teisele lausele nõudnud töövaidlusasja toimiku ja sama paragrahvi kolmanda lause alusel esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Hageja töötas tööajagraafikute alusel. Ajavahemikus 01.01.2009-31.12.2009 hageja töötatud kohta on kostja esitanud elektroonilised väljavõtted töötatud töötundide kohta (TVK tl. 76-88). Kostja poolt esitatud 2009 detsembri- 2012 aprilli kuude tööajagraafitutega on hagejat tutvustatud allkirja vastu (TVK tl. 89-123). Samuti on tööandja igakuiselt esitanud töötajale palgalehed (TVK tl 28-74). Tööandja poolt töötaja kohta koostatud ja töötajale esitatud tõenditest saab ühiselt järeldada, et hageja oli igakuiselt teadlik tema töövahetustest, nende kestusest, temale igakuiselt arvestatud töötasu suurusest, samuti sellest, kas töötundide arv ja töötasu suurus vastas poolte vahel kokkulepitule. Juhul, kui need ei vastanud kokkulepitule, oleks pidanud hageja igakuiselt või hiljemalt iga kolmanda kuu kohta tööajagraafiku saamisel, teatama töötundide mittevastavusest tööandjale ja mitte nõustuma vähendatud töökoormusega töötama. Oma allkirja andmisega tööajagraafikutele hageja on andnud nõusoleku töölepingu punktides
3.1.ja 3.2 sätestatust erinevalt töötamiseks.
25.TsMS § 229 lg 1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Ann Erm poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas ta koos hagejaga kostja juures klienditeenindajana alates septembrist 2010. Kuna hageja õppis, ei olnud hagejal võimalik töötada täistööajaga ja hagejal oli suuline kokkuleppe, et saab tööl käia vastavalt oma võimalustele õhtuti ja nädalavahetustel. Samuti pakuti hagejale töötada tööandja teises restoranis, millest hageja ei olnud huvitatud (TVK t. lk. 25). T M ’i kirjaliku seletuse kohaselt ainus aeg, millal hageja sai täistööajaga töötada, oli suvel. Tööajagraafikute koostades arvestati hageja soovide ja võimalustega, tema täisvahetused olid kas õhtusel ajal peale kooli või nädalvahetustel. Hageja on korduvalt kinnitanud suusõnaliselt, et selline variant sobib ja rohkem päevi ta ei soovi (TVK t. lk. 26, 27). Ka K T 28.06.2012 seletuse kohaselt töötas ta kostja juures alates 2007 kuni 2009 ning hageja töötas tema alluvuses. Hagejaga oli kokkulepe osalise tööajale ja tööandja ei soovinud hageja 6 (8)
2-12-30437 õpinguid takistada (TVK t. lk. 163). Nende ja eelmises punktis nimetatud tõenditega on tuvastatud, et tegelikult võimaldati hagejal töötada tööpäeviti pärast lõunat ja nädalavahetustel hommikust alates. Hageja kolmeaastane töötamine tööajagraafikute alusel ja üle kolme aasta hagejal nendele vastuväidete puudumine ning hageja õppimine ja õppimise tõttu temal täistööajaga töötamise võimaluse puudumine viitavad sellele, et pooltel olid suulised kokkulepped õppimise ajaks töölepingu punktide 3.1. ja 3.2 muutmiseks. Seega vastus käesoleva otsuse 21 punktis toodud kolmandale küsimusele on jäätav.
26.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et alates septembrist 2008 ei täitnud hageja tööülesandeid vastavalt töölepingule. Poolte vaidlus ei põhine kostja poolt tehtud töö eest tasu maksmata jätmisel. Hageja nõudeks on ajavahemikus 01.04.2009 kuni 30.06.2011 tegemata töö eest tasu saamine ehk tasu saamine väidetavalt tööandja poolt lepinguga võetud kohustuste rikkumise, s.o töö mitteandmise eest. TLS 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kohus on tuvastanud otsuse punktis 22, et kostjal oli tööd anda pidevalt ning kostja töömaht ega töökorraldus ei olnud muutunud. Samas ka töötaja suhtes ei esine süüd võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 - lg 5 sätestatud süüvormides, sest vaidluse asjaolud viitavad poolte kokkuleppel töö mittetegemisele.
27.TLS § 4 reguleerib töölepingu sõlmimise erisusi, mille 2. lõike esimese lause kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. TLS § 4 lg 4 järgi sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Kuna nendest sätetest ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis, siis on lubatud töölepingu muutmine ka suulises vormis. Ka Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendi 32-1-711-11 punkti 19 järgi töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille kohaselt tööandja annab töötajale tööd juhul, kui viimane seda küsib, olla ka suuline. Nimetatud lahendis Riigikohus on leidnud ka seda, et TLS § 35 sarnaneb varem kehtinud PalS § 18 lg-ga 2. Seega ka 1. juulist 2009 kehtiva TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et tööandjal oli tööd anda, siis vastus otsuse punktis 21 toodud viiendale küsimusele on eitav, s.t puudub igasugune alus hagi rahuldamiseks ja mistahes ulatuses tegemata töö eest kostjalt täiendava töötasu väljamõistmiseks. Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TjasMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt. 7 (8)
2-12-30437 Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
/allkirjastatud digitaalselt
Irina Golubev
Kohtuotsus jõustus 26. märtsil 2013.a Nooremreferent
Irina Golubev
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.