Svetlana Kustova hagi OÜ Nordic Hypo vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. juuni 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Kustova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2012
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Svetlana Kustova (IK: 46409103723); lepinguline esindaja Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): OÜ Nordic Hypo (RK: 11881110); esindaja advokaat Martin Tälli
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 20. juuni 2012 otsus muutmata ja Svetlana Kustova apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista Svetlana Kustova ́lt riigituludesse riigilõivuna apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsus saata otsuse p 2 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Svetlana Kustova (hageja) esitas 1. novembril 2011 Viru Maakohtusse avalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 22. novembri 2011 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise avalduse ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2011/2398 kuni tsiviilasjas nr 2-11-52954 otsuse jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus 066/2011/2398. Kättetoimetatud täitmisteate kohaselt on OÜ Nordic Hypo esitanud 5. oktoobril 2011 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitmisdokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Hageja sõnul on tema suhtes alustatud täitemenetlust ainult ühe dokumendi alusel, s.o 30. aprillil 2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Täitmiseks esitatud dokument ei sisalda laenu tasumise korda ja tähtaega, mistõttu nimetatud dokument ei määra kindlaks nõude sissenõutavaks muutmist. Järelikult puudub menetluses dokument, mis tõendab nõude täitmise tähtaja saabumist, mistõttu puuduvad alused täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäiturile täitmiseks esitatud dokument on abstraktne ning see ei vormista iseendast võlasuhteid ja võlasuhetest tulenevaid kohustusi. Kostja peab tõendama täitemenetluses kohustuste olemasolu ja nõuete sissenõutavaks muutumist. Täitemenetluse alustamiseks pidi kostja esitama kohtutäiturile ka hageja ja kostja võlasuhteid vormistava dokumendi, milleks on 30. aprillil 2008 sõlmitud laenuleping nr 6008015305. Sõlmitud laenulepingu nr 6008015305 lisakokkuleppe punkti 3.3. kohaselt on laenusumma tagastamise lõpptähtaeg 25. mai 2018. Kui kostja arvates hageja on viivitanud laenu tagastamisega, siis pidi kostja esitama hagejale seadusega ettenähtud lepingu ülesütlemise avalduse VÕS § 416 lg 1 sätestatud korras. Kostja seda teinud ei ole. VÕS § 416 lg 1 nõuete järgimata jätmise tõttu on lepingu ülesütlemine tühine ning laenuleping kehtiv. Alles pärast kohustuste täitmise tähtaja saabumist 25. mail 2018 võib TMS § 19 lg 1 kohaselt nõue muutuda sissenõutavaks ja täitmisele pööratavaks. Sellest tulenevalt ei ole nõue muutunud sissenõutavaks ning puuduvad alused täitemenetluse alustamiseks.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on täitemenetlus algatatud nõuetekohaselt. Täitemenetlust alustati TMS § 2 p 19 kohase notariaalse dokumendi alusel, milleks antud juhul on hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Täitmisteates on korrektselt viidatud täitedokumendile. TMS § 24 lg 4 kohaselt tuleb täitmisteatele lisada üksnes täitedokument. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Võlgnikul
on õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega vaidlustada nõude olemasolu ja/või sissenõutavaks muutumine. Kostja on lepingu kehtivalt üles öelnud, mistõttu on tal õigus hagejalt nõuda ka koguvõlgnevuse tasumist. Hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat. Vaidlusaluseks küsimuseks on pooltevahelisest laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise aeg. Hageja on jätnud laenulepingust nr 6008015305 tulenevad kohustused täitmata. Hageja ei ole ka uutest kokkulepetest kinni pidanud ning on lepingu rikkumist jätkanud, mistõttu on kostja laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 14. detsembril 2010 saatis kostja hagejale täiendava kahenädalase tähtaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ühes hoiatusega, et ta ütleb kohustuse tähtaja jooksul täitmata jätmise juhul lepingu üles, ning hoiatas võlasumma väljanõudmisega, leppetrahvinõudega, viivisenõudega, võla sissenõudmisega ning kohtutäituri kulutuste nõudega. 14. detsembri 2010 seisuga on hageja viivituses 25. juuni 2010, 25. juuli 2010, 25. augusti 2010, 25. septembri 2010, 25. oktoobri 2010 ja 25. novembri 2010 põhiosa maksega, so kuue üksteisele järgneva osamaksega. 2. juuniks 2011 ei olnud hageja teinud kostjale endiselt ühtegi täiendavat laenutagastusmakset. Kostja ütles 2. juunil 2011 laenulepingu lepingu p-st 13.1 tulenevalt üles ja nõudis koguvõlgnevuse 13 143,45 euro tasumist. Hageja korterile ise ostjat leida ei soovinud ja kostja oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 20. juuni 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et vaidlus on pooltevahelisest laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise ajas ning seetõttu ka aluses täitemenetluse algatamiseks. Kohus tuvastas, et täitemenetlus on algatatud nõuetekohaselt. Täitemenetlus alustati täitedokumendi alusel – s.o TMS § 2 p 19 kohase notariaalse dokumendi alusel, milleks antud juhul on hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Täitmisteates on korrektselt viidatud täitedokumendile. TMS § 24 lg 4 kohaselt tuleb täitmisteatele lisada üksnes täitedokument. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Laenuleping nr 6008015305 on korrektselt üles öeldud. Kohtule esitatud teatise kohaselt on laenuleping erakorraliselt üles öeldud 2. juunil 2011. 14. detsembril 2010 on kostja hagejale edastanud hoiatuse laenulepingu ülesütlemiseks juhul, kui hageja ei likvideeri maksevõlgnevust 14 päeva jooksul. Ligi pool aastat hiljem on kostja esitanud laenulepingu ülesütlemiseavalduse. Kohus tuvastas, et kostja on täitnud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud nõudeid ja tähtaegu laenulepingu ülesütlemiseks. Kuna kostja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud, on tal õigus nõuda (sh laenulepingu p 1.3 alusel) hagejalt ka koguvõlgnevuse tasumist. Hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat. Alates laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest 2. juunil 2011 on laenulepingust nr 6008015305 tulenevad nõuded muutunud sissenõutavaks ning alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. Kustova esitas Viru Maakohtu 20. juuni 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja panna kohtukulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei saatnud kohus istungi kutset mitte hageja esindajale ega hagejale endale, vaid hageja emale. Hageja ema on eakas inimene, kellel tekivad mäluprobleemid, kes elab hagejast eraldi ning kes ei ole hagejat teavitanud saabunud kohtukutsest. Seetõttu ei saanud ei hageja ega tema esindaja kohtuistungile ilmuda. Tegemist on TsMS § 321 lg 1 rikkumisega. Kohtu rikkumise tõttu ei saanud hageja ilmuda toimunud kohtuistungile oma nõuete põhjendamiseks ja tõendamiseks, mis rikub TsMS-i sätteid ja hageja põhiõigusi. Toimikust nähtuvalt saatis kohus kõik kostjat puudutavad menetlusdokumendid, s.h kohtukutse, kostja esindajale, mitte kostjale; 2) taotles kostja tunnistajana T.L. ülekuulamist. Kuna kohtukutse ei olnud hageja esindajale ega hagejale endale kätte toimetatud, siis ei saanud hageja osaleda tunnistaja ülekuulamisel ning küsida tunnistajalt informatsiooni, mis võiks kinnitada hageja õigust. Seega rikuti hageja TsMS §-st 5 lg 2 ja §-st 262 lg 2 tulenevad õiguseid; 3) ei ole selge kostja nõue hageja vastu. 2. juuni 2011 kostja teatises märgitud võlgnevuse summa erineb kostja raamatupidamisprogrammi väljatrükis kajastatud summast. Lisaks ei tulene kostja poolt esitatud väljavõttest kui palju ja millal hageja tagastas kostjale laenu. Seega on kostja nõue tõendamata ja põhjendamata.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole nõude olemasolu ja summa olnud kunagi vaidluse all ning ainukeseks vaidlusaluseks küsimuseks oli see, kas kostja võis nõuda koguvõlgnevuse või üksnes viivitatud laenumaksete tasumist. Apellatsioonkaebuses ei ole apellant kohtu sisulisi järeldusi (st otsuse sisulist õigsust) vaidlustanud ega toonud põhjendusi, millest nähtuvalt oleks kohtu järeldus sundtäitmise lubatavusest ebaõige; 2) omaksid apellatsioonkaebuses toodud väidetavad menetluslikud minetused tähendust üksnes olukorras, kus asjas oleks olnud tehtud tagaseljaotsus. Käesoleval juhul on apellant oma hagis selgesõnaliselt märkinud, et nõustub asjas kirjaliku menetlusega ning kohus arutas asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta; 3) on hageja hagiavalduse allkirjastanud isiklikult ning kontaktaadressina märkinud XXX. Mitte üheski kohtule esitatud menetlusdokumendis ei ole hageja toonud välja, et sooviks menetlusdokumente saada mõnele muule aadressile; 4) loobus kostja oma tunnistaja ülekuulamise taotlusest ning tunnistajat asjas üle ei kuulatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu järelduste õigsust üksnes vaidlustatud ulatuses. Maakohus on tuvastanud täitemenetluse algatamise TMS § 2 p 19 sätestatud täitedokumendi alusel, samuti laenulepingu nõuetekohase ülesütlemise kostja poolt 2. juunil 2011. Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu nimetatud seisukohti vaidlustatud.
8.Apellant vaidlustab maakohtu otsuse üksnes seetõttu, et maakohus ei ole teda kustunud nõuetekohaselt kohtuistungile, mistõttu ei saanud hageja oma nõuet põhjendada ega tõendada. Maakohus on asjas kõik dokumendid, sh kohtukutse 4. juuni 2012 kohtuistungile, saatnud
hageja enda poolt hagiavalduses märgitud aadressil XXX. Kohtkutse kohtuistungile väljastas maakohus 21. mail 2011 ja see toimetati kätte samal aadressil hageja emale 22. mail 2011 (lk 111). Hageja esindaja Andrei Matvejev esitas maakohtule teate hageja esindamise kohta ja volikirja alles 29. mail 2011 (lk 107-109), st pärast kohtuistungi kutse kättetoimetamist hageja emale. Ka 29. mai 2011 menetlusdokumendis ei taotlenud hageja menetlusdokumentide kätte toimetamist või edastamist hageja esindajale. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Asjas puudub vaidlus, et hageja ema elas eluruumis, mille aadressi oli hageja ise kohtule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks andnud. TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Maakohus ei ole nimetatud sätet rikkunud. Kuna kohtukutse võis lugeda kättetoimetatuks hageja poolt antud aadressil elavale hageja emale kättetoimetamisega ja hageja esindaja astus menetlusse alles pärast nimetatud menetlustoimingut, siis puudus kohtul vajadus täiendavalt sama kutse kättetoimetamiseks hageja esindajale. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja on hagiavalduses olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ta on saanud oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esindaja seisukohti ümber lükata kohtuistungile eelnevas menetluses, mistõttu ei ole rikutud TsMS § 5 lg-s 2 sätestatut. Samas ei välistanud hageja selline nõusolek asjas kohtuistungi pidamist. TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hageja puudumise korral kohtuistungilt lahendada asja sisuliselt, mida maakohus on ka teinud. Apellandi esindaja möönis ringkonnakohtu istungil, et tegelikult hageja õigusi kohtuistungi pidamisega ilma tema osavõtuta rikutud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungil ei kuulatud üle tunnistajat, mistõttu ei ole rikutud ka hageja õigust võtta osa tunnistaja ülekuulamisest. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 262 lg-s 2 sätestatut, sest nimetatud õigusnorm reguleerib vähemalt 14-aastase tunnistaja hoiatamist.
9.Apellant väidab ka, et sundtäidetav nõue ei ole selge. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduses ja edasises maakohtu menetluses ei ole apellant sundtäidetava nõude selgusetusele kui hagi aluseks olevale asjaolule tuginenud ja ei ole ka põhjendanud, miks ta ei saanud seda asjaolu varem esitada, mistõttu ta ei saa sellele asjaolule tugineda ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 1 p 1). Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
11.Maakohus on juhindudes TsMS § 132 lg-st 1 (redaktsioon hagiavalduse esitamise ajal
1.novembril 2011) määranud hagi hinnaks 3000 eurot ja on vabastanud hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hagihinnalt 3000 eurot kuulus vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-le 1 ja lisale 1 tasumisele riigilõiv 479.33 eurot (mitte aga 319.55 eurot, nagu on ekslikult leidnud maakohus 1. novembri 2011 määruses). Kohtuotsusega vabastas maakohus apellandi hagi rahuldamata jätmisel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant ka taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel, kuid ringkonnakohus on jätnud selle taotluse enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist lahendamata. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Apellatsioonkaebus on esitatud 16. augustil 2012, millisel ajal tuli hagihinnalt 3000 eurot tasuda riigilõivu täismääras 275 eurot, kuna avaldus ei ole esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.
TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv apellatsioonkaebuselt 275 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ei esine selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaks aluse TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada apellant apellatsioonimenetluses menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.