Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Jätta menetluskulud Kustova kanda.

ringkonnakohtus

Svetlana

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

on õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega vaidlustada nõude olemasolu ja/või sissenõutavaks muutumine. Kostja on lepingu kehtivalt üles öelnud, mistõttu on tal õigus hagejalt nõuda ka koguvõlgnevuse tasumist. Hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat. Vaidlusaluseks küsimuseks on pooltevahelisest laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise aeg. Hageja on jätnud laenulepingust nr 6008015305 tulenevad kohustused täitmata. Hageja ei ole ka uutest kokkulepetest kinni pidanud ning on lepingu rikkumist jätkanud, mistõttu on kostja laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 14. detsembril 2010 saatis kostja hagejale täiendava kahenädalase tähtaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ühes hoiatusega, et ta ütleb kohustuse tähtaja jooksul täitmata jätmise juhul lepingu üles, ning hoiatas võlasumma väljanõudmisega, leppetrahvinõudega, viivisenõudega, võla sissenõudmisega ning kohtutäituri kulutuste nõudega. 14. detsembri 2010 seisuga on hageja viivituses 25. juuni 2010, 25. juuli 2010, 25. augusti 2010, 25. septembri 2010, 25. oktoobri 2010 ja 25. novembri 2010 põhiosa maksega, so kuue üksteisele järgneva osamaksega. 2. juuniks 2011 ei olnud hageja teinud kostjale endiselt ühtegi täiendavat laenutagastusmakset. Kostja ütles 2. juunil 2011 laenulepingu lepingu p-st 13.1 tulenevalt üles ja nõudis koguvõlgnevuse 13 143,45 euro tasumist. Hageja korterile ise ostjat leida ei soovinud ja kostja oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole.

MAAKOHTU LAHEND

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hageja enda poolt hagiavalduses märgitud aadressil XXX. Kohtkutse kohtuistungile väljastas maakohus 21. mail 2011 ja see toimetati kätte samal aadressil hageja emale 22. mail 2011 (lk 111). Hageja esindaja Andrei Matvejev esitas maakohtule teate hageja esindamise kohta ja volikirja alles 29. mail 2011 (lk 107-109), st pärast kohtuistungi kutse kättetoimetamist hageja emale. Ka 29. mai 2011 menetlusdokumendis ei taotlenud hageja menetlusdokumentide kätte toimetamist või edastamist hageja esindajale. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale isikule. Asjas puudub vaidlus, et hageja ema elas eluruumis, mille aadressi oli hageja ise kohtule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks andnud. TsMS § 321 lg 1 kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Maakohus ei ole nimetatud sätet rikkunud. Kuna kohtukutse võis lugeda kättetoimetatuks hageja poolt antud aadressil elavale hageja emale kättetoimetamisega ja hageja esindaja astus menetlusse alles pärast nimetatud menetlustoimingut, siis puudus kohtul vajadus täiendavalt sama kutse kättetoimetamiseks hageja esindajale. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja on hagiavalduses olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ta on saanud oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esindaja seisukohti ümber lükata kohtuistungile eelnevas menetluses, mistõttu ei ole rikutud TsMS § 5 lg-s 2 sätestatut. Samas ei välistanud hageja selline nõusolek asjas kohtuistungi pidamist. TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hageja puudumise korral kohtuistungilt lahendada asja sisuliselt, mida maakohus on ka teinud. Apellandi esindaja möönis ringkonnakohtu istungil, et tegelikult hageja õigusi kohtuistungi pidamisega ilma tema osavõtuta rikutud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungil ei kuulatud üle tunnistajat, mistõttu ei ole rikutud ka hageja õigust võtta osa tunnistaja ülekuulamisest. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 262 lg-s 2 sätestatut, sest nimetatud õigusnorm reguleerib vähemalt 14-aastase tunnistaja hoiatamist.

TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv apellatsioonkaebuselt 275 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ei esine selliseid mõjuvaid põhjusi, mis annaks aluse TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada apellant apellatsioonimenetluses menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.