Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 20.06.2012.a. kl 16.00 ja toimetatakse kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue S K esitas 01.11.2011.a Viru Maakohtusse avalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Koos avaldusega on hageja kohtule esitanud hagi tagamise ja menetlusabi taotluse. Hageja taotlus menetlusabi saamiseks rahuldati ja ta vabastati riigilõivu tasumisest. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 22.12.2011.a. 22.12.2011 määrusega rahuldati hageja hagi tagamise avaldus. Kohtumäärusega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/2398 kuni tsiviilasjas nr 2-11-52954 otsuse jõustumiseni. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja suhtes algatatud täitemenetlus 066/2011/2398. Kättetoimetatud täitmisteate kohaselt on OÜ Nordic Hypo esitanud 05.10.2011.a kohtutäituri täitmisavalduse ja täitmisdokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Hageja sõnul on tema suhtes alustatud täitemenetlust ainult ühe dokumendi alusel, s.o 30.04.2008.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Teisi dokumente kostja kohtutäiturile ei ole esitanud. Täitmiseks esitatud dokument ei sisalda endas laenu tasumise korda ja tähtaega, mistõttu nimetatud dokument ei määra kindlaks nõude sissenõutavaks muutmist. Järelikult, menetluses puudub dokument, mis tõendab nõude täitmise tähtaja saabumist, mistõttu puuduvad TMS sätestatud alused täitemenetluse alustamiseks. Hageja oma avalduses väidab, et kohtutäiturile täitmiseks esitatud dokument on abstraktne dokument ning see ei vormista iseendast võlasuhteid ja võlasuhetest tulenevaid kohustusi. Kostja peab tõendama täitemenetluse kohustuste olemasolu ja nõuete sissenõutavaks muutmist. Seda kostja teinud ei ole. Täitemenetluse alustamiseks koos 30.04.2008.a. sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga pidi kostja esitama kohtutäiturile ka hageja ja kostja võlasuhteid vormistava dokumendi, milleks on 30.04.2008.a. sõlmitud laenulepingu nr 6008015305. Sõlmitud laenulepingu nr 6008015305 lisakokkuleppe punkti 3.3. kohaselt laenusumma tagastamise lõpptähtaeg on 25.05.2018.a., ehk kohustuste täitmise tähtajaks on 25.05.2018.a. Juhul kui kostja arvates hageja on viivitanud laenu tagastamisega, siis pidi kostja esitama hagejale seadusega ettenähtud lepingu ülesütlemise avalduse VÕS § 416 lg 1 kehtestatud korras. Kostja seda teinud ei ole. Sellest tulenevalt VÕS § 416 lg 1 nõuete järgimata jätmisel on lepingu ülesütlemine tühine ning 30.04.2008.a sõlmitud laenuleping nr 6008015305 kehtiv. Hageja leiab, et ainult peale kohustuste täitmise tähtaja, so 25.05.2018.a saabumist võib nõue muutuda sissenõutavaks ja täitmisele pööratavaks. Sellest tulenevalt ei ole kostja poolt

täitmisele pööratud nõue muutunud sissenõutavaks ning puuduvad alused täitemenetluse alustamiseks. Hageja palub tunnistada 05.10.2011.a kohtutäituri Andrei Krek poolt alustatud täitemenetlus nr 066/2011/2398 lubamatuks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lg 1 kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. TMS § 19 lg 2 kohaselt tingimuse saabumist tuleb kohtutäiturile tõendada kirjalike dokumentidega. TMS § 24 lg 1 kohaselt kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TSM § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid- täitmisteade (tl 5-6), kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (tl 7-8), laenuleping ja kokkulepe laenulepingu juurde (tl 9-18), hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping ( tl 19-24), nõude loovutamise kiri ( tl 26). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja palub jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja väidetega. Kostja sõnul on täitemenetlus algatatud nõuetekohaselt. Täitemenetlus alustati täitedokumendi alusel- so TMS § 2 p 19 kohase notariaalse dokumendi alusel, milleks antud juhul on hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Täitmisteates on korrektselt viidatud täitedokumendile. TMS § 24 lg 4 kohaselt tuleb täitmisteatele lisada üksnes täitedokument. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Võlgnikul on õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega vaidlustada nõude olemasolu ja /või sissenõutavaks muutumine. Kostja vaidleb vastu hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatud väidetele. Kostja on lepingu kehtivalt üles öelnud, mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt ka koguvõlgnevuse tasumist. Hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat. Vaidlusaluseks küsimuseks on pooltevahelisest laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise aeg. Hageja on jätnud kohtule avaldamata, et ta on laenulepingust nr 6008015305 tulenevad kohustused jätnud kostja ees täitmata. Seoses ülaltooduga on pooled pidanud läbirääkimisi olukorra lahendamiseks poolte kokkuleppel, kuivõrd hageja ei ole lubadustest kinni pidanud ning on lepingu rikkumist jätkanud, on kostja ka laenulepingu erakorraliselt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 14.12.2010.a saatis kostja hagejale täiendava kahenädalase tähtaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks üles hoiatusega, et ta ütleb kohustuste tähtaja jooksul täitmata jätmise juhul lepingu üles ning hoiatas võlasumma väljanõudmisega, leppetrahvinõudega, viivisenõudega, võla sissenõudmise nõudega ning kohtutäituri kulutuste nõudega. Kostja selgitab, et seisuga 14.12.2010.a on hageja viivituses 25.06.2010.a, 25.07.2010.a, 25.08.2010.a, 25.09.2010.a, 25.10.2010.a, 25.11.2010.a tasumisele kuuluma pidanud põhiosa maksega, so 6 üksteisele järgneva osamaksega. Hageja lepinguliste kohustuste täitmist kajastab raamatupidamise väljavõte. 02.06.2011.a ei olnud hageja teinud kostjale endiselt ühtegi täiendavat laenutagastusmakset, ütles kostja 02.06.2011.a laenulepingu üles ja nõudis koguvõlgnevuse 13 143, 45 euro tasumist. Kokkuleppel hagejaga pidi hageja leidma ise korterile ostja. Hageja ostjat leida ei soovinud. Kostja oli sunnitud pöörduma kohtutäituri poole. Laenulepingu p 13.1. annab kostjale õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda ning nõuda kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmist. VÕS § 416 lg 1 sisaldab endas eriregulatsiooni seoses tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemisega. Antud olukorras on täidetud VÕS § 416 lg 1 kohaldamise eeldused ning kostja on järginud seadusest tulenevaid nõudeid lepingu ülesütlemisel. Seoses asjaoluga, et pooltevaheline laenuleping on alates 02.06.2011.a erakorraliselt üles öeldud, on kostjal õigus nõuda hagejalt koguvõlgnevuse tasumist. AS Kagu Invest on kostjale loovutanud täitedokumendis kajastatud hüpoteegi kostjale. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid- 14.12.2010.a hoiatus ülesütlemisest koos tähitud kirja saatmist tõendava dokumendiga (tl 57-58), väljavõte kostja raamatupidamisprogrammist (tl 59-60), 02.06.2011.a ülesütlemise avaldus koos tähitud kirja saatmist tõendava dokumendiga (tl 62-63), hüpoteekide loovutamise kokkulepe ( tl 64-73), laenulepingu lisakokkulepe ning maksegraafik (tl 74-81). Kohtumenetluse käik Kohtuistungile hageja ei ilmunud, kuna hageja oli nõustunud kirjaliku menetlusega, vaatas kohus asja läbi ilma hageja kohalolekuta. Kostja jäi kohtuistungil vastuses toodud seisukohtade juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 22.12.2011.a hagi tagamise määrus, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/2398 kuni tsiviilasjas nr 2-11-52954 otsuse jõustumiseni, tuleb tühistada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TSM § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Vaidlus on pooltevahelisest laenulepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise ajas ning seetõttu ka aluses täitemenetluse algatamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjendusel, et kuna poolte sõlmitud laenulepingu nr 6008015305 lisakokkuleppe punkti 3.3. kohaselt laenusumma tagastamise lõpptähtaeg on 25.05.2018.a., ehk kohustuste täitmise tähtajaks on 25.05.2018.a., puuduvad alused täitemenetluse alustamiseks. Hageja palub tunnistada 05.10.2011.a. kohtutäituri Andrei Krek poolt alustatud täitemenetlus nr 066/2011/2398 lubamatuks. Kohus tuvastas, et täitemenetlus on algatatud nõuetekohaselt. Täitemenetlus alustati täitedokumendi alusel- so TMS § 2 p 19 kohase notariaalse dokumendi alusel, milleks antud juhul on hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Täitmisteates on korrektselt viidatud täitedokumendile (tl 5) TMS § 24 lg 4 kohaselt tuleb täitmisteatele lisada üksnes täitedokument. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Võlgnikul on õigus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega vaidlustada nõude olemasolu ja /või sissenõutavaks muutumine, millist õigust hageja on kasutanud. Kohus tuvastas, et kostja on laenulepingu nr 6008015305 korrektselt üles öelnud. Kohtule esitatud teatise kohaselt on ( tl 59-60) on laenuleping erakorraliselt üles öeldud 02.06.2011.a. (tl 62-63). Esmalt, so 14.12.2010.a on kostja hagejale edastatud hoiatuse laenulepingu ülesütlemiseks, juhul kui hageja ei likvideeri maksevõlgnevust 14 päeva jooksul ( tl 57-58), ligi pool aastat hiljem esitanud laenulepingu ülesütlemiseavalduse. Kohus tuvastas, et kostja on täitnud VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid ja tähtaegu laenulepingu ülesütlemiseks. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohus tuvastas, et kuna kostja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud, on tal õigus nõuda ( sh laenulepingu p 1.3 alusel) hagejalt ka koguvõlgnevuse tasumist. Hageja ei ole vaidlustanud nõudesummat. Kohus tuvastas, et alates laenulepingu erakorralisest ülesütlemisest02.06.2011.a. on muutunud laenulepingust nr 6008015305 tulenevad nõuded sissenõutavaks ning alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks puudub. Nimetatud põhjusel tuleb jätta hagi rahuldamata, sh rahuldamata hageja taotlus tunnistada 05.10.2011.a kohtutäituri Andrei Krek poolt alustatud täitemenetlus nr 066/2011/2398 lubamatuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et eeltoodud põhjendustel tuleb tühistada Viru Maakohtu 22.12.2011.a hagi tagamise määrus, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 066/2011/2398 kuni tsiviilasjas nr 2-11-52954 otsuse jõustumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda ning hageja menetluskulud tuleb jätta hageja enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. TsMS § 190 lg 7 kohaselt TsMS § 190 lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna S K on Viru Maakohtu 23.11.2011.a määrusega vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest hagiavalduse ja hagitagamise avalduse esitamisel, tema majanduslik olukord ei ole muutunud, siis tuleb teda vabastada ka hagi rahuldamata jätmisel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtuotsuse kuulutamine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 20.06.2012.a kl 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452, 453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.