2-09-7930/50 - Muud - Mereõigus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

LAÕS § 74 lg 1 p 4 näeb ette, et merivõlaga on tagatud järgmised nõuded: sadamatasudest, kanalitasudest ja teistest laevateede tasudest ning lootsitasudest tulenevad nõuded. Järelikult on ka LAÕS mõttes merivõlaga tagatud nõude määratlemisel oluline üksnes see, millest see nõue tuleneb (mis on selle sisuks), mitte see, kes on nõude esitaja. Sadamaseaduse § 41 näeb ette, et sadamateenustena käsitatakse järgmisi tulu saamise eesmärgil sadamas osutatavaid teenuseid: 1) kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine; 2) laevade varustamine ja teenindamine; 3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine; 4) kalalaevadelt kala vastuvõtmine; 5) laevade ning harrastuslike meresõitjate ja kalurite paatide, kaatrite ja jahtide sildumise võimaldamine; 6) muu käesoleva paragrahvi punktides 1–5 nimetatuga seonduv tegevus. Hageja nõue Kostja kui Laeva omaniku vastu on merivõlaga tagatud merinõue, kuna see tuleneb sadamatasudest LAÕS § 74 lg 1 p 4 mõttes (Laeva suhtes sadamateenuste osutamisest Sadamaseaduse § 41 tähenduses), mille eest on tasunud Hageja kui Kostja agent. VÕS § 25 lg 2 sätestab, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Rahvusvahelise mereõiguse tava kohaselt nimetab laevaomanik või laeva operaator enne laevaga sadamasse sisenemist laevaagendi, kes sõlmib käsundiandja nimel ja arvel seoses laeva viibimisega sadamas lepinguid kolmandate isikutega (sadamaga, lootsidega jt isikutega). Laeva agent kannab laevaga seonduvad kulud ning esitab seejärel laeva omanikule või laeva operaatorile arved nii agenditasu eest kui ka nende kulude eest, mis on laevaagendi poolt võetud laeva omaniku või laeva operaatori huvides kolmandate isikute ees, sealhulgas merivõlaga tagatud nõuete eest. LAÕS § 76 lg 1 täpsustab, et merivõlaga tagatud nõude üleandmine toob kaasa merivõla ülemineku nõude omandajale. 06. mail 1993. aastal Genfis vastu võetud Rahvusvaheline merivõlgade ja pantide konventsiooni (RT II, 2002, 37, 176) artikkel 10 (1) sätestab samuti, et merivõlaga tagatud nõude loovutamisel läheb ka merivõlg omandajale üle. VÕS § 173 lg 1 kohaselt, kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule (nõude omandaja) üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. VÕS § 173 lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduse alusel nõude üleminekule nõude loovutamise kohta sätestatut ning VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel üle ka antud nõudega seotud tagatised. Seega, kuna Hageja kui Kostja agent on tasunud Kostja eest merivõlaga tagatud nõuded, siis on Hagejale läinud LAÕS § 76 lg 1 kohaselt seaduse alusel üle Kostja vastu suunatud merivõlaga tagatud nõuded.

Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on kostja agendiks, kas hagejal on nõue kostja vastu tulenevalt mingist õigussuhtest ning kas hageja nõue on merivõlaga tagatud nõue või on tegemist merinõudega. Esmalt kohus analüüsib seda, kas hageja oli kostja agendiks ajal, kui kostja laev oli Tallinna sadamates. VÕS § 670 lg 1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 672 alusel võib kumbki lepingupool nõuda agendilepingu ja selle muudatuste ning täiendavate kokkulepete sisu väljendamist teise lepingupoole poolt allkirjastatud dokumendis. Seda õigust välistav või piirav kokkulepe on tühine. VÕS § 673 lg 1 järgi peab agent oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agent peab käsundiandjale viivitamata teatama igast omapoolsest lepingu vahendamisest ja sõlmimisest, samuti muudest käsundiandja huvide järgimiseks olulistest asjaoludest. Tulenevalt kostja poolt hagejale saadetud 26.08.2006.a. elektronkirjast (I kd, tl 8) on kostja avaldanud soovi hageja nimetada agendiks. Arvestades seda, et samale kirjale saadetud vastuses (I kd tl 7) on asunud hageja teostama agendi kohustusi, st teatas laeva saabumisel tasumisele kuuluvad kulud ning hagile lisatud arvete kohaselt tasus kostja eest laevaga seotud sadama- ja muud maksud, siis kohus leiab, et poolte vahel oli VÕS § 670 lg 1 kirjeldustele vastav suhe, st agendileping. Hageja sõlmis kostja eest laeva sadamasse sissesõidu ning sadamas viibimisega seotud lepingud ning tasus nende alusel vajalikud maksud ja tasud. Kohtu hinnangul on tegemist tasude ja maksude maksmisega, mis oleks kostjal vajalikud arveldada, kui ta laev viibis sadamas. Seega hageja tegutses esindades kostjat ja täitis tema eest kostja kohustusi. Vaidlust ei ole selles, et kostja laev oli sadamates, kus hageja tasus vastavaid tasusid ja makse ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tema või keegi teine oleks tema eest samu tasusid või makse tasunud. Seega ei ole alust kahelda kohtu arvates selles, et selline hageja tegevus oli kostja käsundi alusel teostatud ning kostja huvides. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et hageja tegutses kostjalt saadud käsundi alusel kostja agendina kostjale tol ajal kuulunud MV G suhtes.

Tulenevalt VÕS § 670 lg 1 oli hageja kohustatud sõlmima kostja nimel ja kulul kostja huvides lepinguid. Nagu on hageja hagis väitnud, tasus ta kostja laeva eest erinevaid tasusid ja makse. Kostja ei ole vaidlustanud antud maksete tasumist ning nende maksete koosseisu kuuluvaid komponente, mistõttu kohus ei uuri nende maksete koosseisu. Kuna hageja tegutses kostja agendina tasudes erinevaid makse kostja eest, siis on tal õigus nende, kostja eest tasutud maksude hüvitamisele kooskõlas VÕS § 670 lg 1. Sellest tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele 17.985,88 €. Kostja vastuväited selles osas, et tulenevalt VÕS 628 lg 2 tuleb agendile (käsundisaajale hüvitada mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmisel, ei ole asjakohased, arvestades hageja poolt esitatud nõuet. Hageja on taotlenud vaid kostja eest laevale tehtud kulutuste hüvitamise nõude tunnustamist ning ei ole käesolevas hagis esitanud nõuet seoses agenditasu või käsundi täitmiseks vajalike tehtud kulutustega, mis oleks käsitletav mõistlike kulutuste hüvitamisena VÕS § 628 lg 2 tähenduses. Hageja nõuded, kui merivõlaga tagatud nõuded LAÕS § 72 kohaselt on merivõlg seaduse alusel tekkiv pant laevale seadusega sätestatud nõuete tagamiseks. LAÕS § 74 lg 1 p 4 järgi on merivõlaga tagatud sadamatasudest, kanalitasudest ja teistest laevateede tasudest ning lootsitasudest tulenevad nõuded. LAÕS § 75 lg 1 alusel lõpeb merivõlg käesoleva seaduse paragrahvis 74 loetletud nõuete tagamiseks ühe aasta möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevast. LAÕS § 75 lg 2 p 2 põhjal arvestatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tähtaega alates merivõlaga tagatava nõude tekkimisest käesoleva seaduse paragrahv 74 lõike 1 punktides 2 kuni 5 sätestatud juhtudel. Tulenevalt LAÕS § 72 on merivõlg laeval lasuv pant, mis tagab teatud nõudeid, mis on isikutel laeva omaniku, reederi või kapteni vastu. Selliseks nõudeks on vastavalt LAÕS § 74 lg 1 p 4 ka nõuded, mis on tekkinud laevateede tasudest ning lootsitasudest. Kostja viited sellele, et selliseid nõudeid peetakse ka merinõueteks LAÕS § 781 p 13 tähenduses, on iseenesest õiged, kuid sellised nõuded on tulenevalt LAÕS § 75 on ühe aasta jooksul tagatud merivõlaga st need on eelisnõuded, mille täitmine on tagatud merivõlaga. Kui selliseid nõudeid ei pöörata sissenõudmisele aasta jooksul, siis neid tagav merivõlg kustub/lõppeb ning nad on sissenõutavad merinõudena üldises järjekorras. Selleks, et teha kindlaks, kas neid, hageja poolt esitatud nõudeid tagab merivõlg, tuleb tuvastada, kas tegemist on LAÕS § 74 loetletud nõuetega ning kas need on esitatud LAÕS § 75 määratud tähtaja jooksul. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud seda, kas on tegemist nõuetega, mis on loetletud LAÕS § 74, kuna ta on viidanud küll oma seisukohtades LAÕS § 781 p 13, kuid antud nõuete loetelu on sisuliselt identne. Seega kohus leiab, et tegemist on LAÕS § 74 lg 1 p 4 loetletud nõuetega. Tulenevalt LAÕS § 75 lg 2 p 2 tagab merivõlg antud nõudeid ühe aasta jooksul alates nõude tekkimisest. Hageja poolt esitatud nõue tugineb arvetel, mis on esitatud alates 01.09.2008.a. tehtud kulutuste eest (arve nr 24290 on väljastatud küll 16.10.2008.a., kuid seoses laeva sisenemisega 01.09.2008.a. Mõntu sadamasse). Hagi esitas hageja kohtule 19.03.2009.a. Seega on kõik nõuded muutunud sissenõutavaks vähem kui aasta enne hagi esitamist ning seega on kogu hageja nõue tagatud merivõlaga.