Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2013. a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-7971

Tsiviilasi

Maksim Lonski hagi KÜ Ühtehoidev vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. detsembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KÜ Ühtehoidev apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast KÜ Ühtehoidev apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 27. detsembri 2012. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus KÜ-le Ühtehoidev.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas maakohtule varalise nõudega hagi, mille hind on vähem kui 2000 eurot, tegemist on TsMS § 405 mõttes lihtmenetluse asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas ei esine aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ning apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust lihtmenetluse korras tehtud otsuse peale edasi kaevata. Apellant ei ole apellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks anda apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.