Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja Aleksander Unnukainen sai/võttis tema arvates lisateenusena (teenusena, mida patoloogiateenistuse poolt osutatavate teenuste nime- ja hinnakiri ei sisalda) surnule hambaproteeside paigaldamise eest 125 krooni. Vaidlus on selles, kas proteeside paigaldamine surnule sisaldub hinnakirjas loetletud ning hageja töökohustuste hulka kuulunud surnu hooldamise teenuses ning kas hageja käitumine põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu. Hageja väitel puudub keskhaigla hinnakirjas surnule hambaproteeside paigaldamise teenus. Hageja tõendab eeltoodud väidet hinnakirja (tl 9) ja patoloogiaosakonna sekretäri G. P. seletuskirjaga (tl 40). Kostja vaidles eeltoodule vastu ja kinnitas, et vastavalt 2010. a novembris kehtinud SA Ida-Viru Keskhaigla tasuliste teenuste hinnakirjale (tl 44-60, patoloogiateenused tl 59) sisaldab patoloogiateenuste teenus koodiga H080002 surnu hooldamistasu kõiki surnu hooldusega seotud toiminguid, mida ei ole tähistatud teise koodiga. Kliendile koostati arve kahe teenuse eest: surnu hoidmine külmkambris ja surnu hooldamistasu (tl 42). Keskhaigla esitatud hinnakirja kohaselt osutatakse järgmiseid patoloogia teenuseid: H080001 surnu hoidmine külmkambris; H080002 surnu hooldamistasu; H080003 surnu pesemine; H080004 surnu kosmeetika; H080005 surnu riietamine, H080006 kirstu panek. Kohtu hinnangul on toodud loetelu järgi loogiline kostja selgitus, et teenus koodiga H080002 (surnu hooldamine) sisaldab kõiki surnuga seotud toiminguid, mis ei ole märgistatud teise koodiga (H080001, H080003-H080006). Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et hinnakiri, mille hageja esitas töövaidluskomisjonile, erineb hageja poolt kohtule esitatud hinnakirjast (vt tl 9, TVK toimik lk17). Hageja poolt kohtule esitatud hinnakirja järgi koosneb teenus H080002 teenustest H080003, H080004, H080005, H080006, samas viimati loetletud teenuste hind kokku ei ole võrdne H080002 hinnaga. Kohus leidis, et hageja ametijuhendis märgitud surnu vastuvõtt ja omastele väljastamine eeldab, et kõik surnuga seotud toimingud kuni kirstupanekuni saavad teostatud patoloogiateenistuse poolt ning keskhaigla hinnakiri sisaldab kõiki vajalikke toiminguid. Patsiendiarve PA1294356 järgi (tl 42) esitati tasumiseks arve teenuste H080001 (surnu hoid) ja H080002 (hooldamine) eest kokku 1068 krooni. Esitatud hinnakirjade ja arve põhjal tegi kohus järelduse, et H080002 sisaldab kõiki surnuga seotud toiminguid, välja arvatud surnu hoid külmkambris, kuid kaasaarvatud pesemine, kosmeetika, riietamine, kirstu panek ja muud loetlemata teenused. Samas on kliendil võimalik eraldivõetuna tellida nt ainult pesemist, kosmeetikat või riietamist, s.o teenuseid H080003-H080006 makstes sellega vähem kui kogu H080002 teenuse eest. Sellest ka H080003-H080006 teenuste kogumi hinna erinevus H080002 (hooldamistasu) hinnast. Töölepingu lisaks oleva patoloogiateenistuse assistendi ametijuhendi järgi oli assistendi põhikohustus kindlustada surnu vastuvõtt ja väljaandmine sugulastele. Sellest tulenevalt kuulusid eelpoolloetletud tasulised patoloogiateenused hageja töökohustuste hulka. Tasu arveldamine ei kuulunud patoloogiateenistuse assistendi tööülesannete hulka, mida tõendavad nii ametijuhend kui hageja esitatud hinnakiri (tasuda teisel korrusel kab S2001). Kohus pidas vajalikuks selgitada kostjale, et hinnakiri tuleb koostada nii, et see oleks ühelt poolt kliendile üheselt arusaadav, teiselt poolt välistaks võimaluse töötajatel ebatäpsust ja mitmetimõistetavust enda huvides ära kasutada ning klientidelt täiendavalt tasu nõuda. Kui teenus H080003 sisaldab kõiki surnu hooldamisega seotud toiminguid, siis peab see olema ka hinnakirjas kliendile vastavalt teatavaks tehtud. Kohus rõhutas, et olenemata võimalikest ebatäpsustest hinnakirjades, ei olnud hagejal õigust võtta kliendilt täiendavat tasu teenuse eest, mida tema väitel hinnakiri ei sisalda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tööandjalt hinnakirja osas selgitusi küsinud.

TLS § 15 lg 1 sätestab töötaja lojaalsuskohustuse tööandja ees. Sama paragrahvi 2. lõike p 9 järgi on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kliendilt tasu nõudmine väidetavalt teenuse eest, mida hinnakiri ei sisalda, põhjustas kahtlemata kliendi usaldamatust hageja tööandja suhtes. Seega rikkus töötaja seadusest ja ka hageja ametijuhendist tulenevat lojaalsuskohustust tööandja ees. Kohus nõustus töövaidluskomisjoni seisukohaga, et tasu võtmise õigus töötajal puudus. Töötajaga oli sõlmitud tööleping, lepingus on kokku lepitud töötasu. Töötaja tegutses töö ajal, tööandja ruumides, tööandja huvides ning talle töökohustuste täitmiseks eraldatud töövahenditega. Sularahaga arveldamiseks tööandja hagejale volitusi andnud ei ole. A. Unnukainen palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda, et ülesütlemisega ei ole tööleping lõppenud (TLS § 107 lg 1). Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. 22.11.2010. a esitas tööandja Aleksander Unnukainenile teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, millega töötaja tutvus 23.11.2010. a. Teates informeeriti töötajat, et tööleping lõpetatakse 26.11.2010. a TLS § 88 lg 1 p 6 alusel põhjusel, et töötaja põhjustas kolmandate isikute usaldamatuse SA Ida-Viru Keskhaigla vastu ja lisati, et eirates oma töökohustusi osutas töötaja keskhaigla hinnakirjas sätestatud teenust kliendile osaliselt ning küsis omakasu eesmärgil täiendavat tasu haigla hinnakirjas sätestatud teenuste osutamise eest. (tl 19) Tulenevalt TLS § 95 lg-st 2 on tööandjal kohustus töölepingu erakorralist ülesütlemist ülesütlemisavalduses põhjendada ja oma väidete tõendamiseks esitada asjakohased tõendid. Seega tuleb tööandjal märkida milliseid kohustusi või nõudeid töötaja on rikkunud. Tööandja ütles töölepingu üles põhjusel, et töötaja põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Selle asjaolu kohta on esitatud K. V. e-kiri keskhaiglale, milles klient küsib selgitust, miks hambaproteeside paigaldamise eest tuli tasuda sularahas ning muude osutatud teenuste eest arve alusel. Kohus leidis, et kliendi usaldamatuse ja kahtluse keskhaigla teenuste osutamise õiguspärasuse üle tekitas täiendava tasu nõudmine surnule hambaproteeside paigaldamise eest. Klient K. V. osutab e-kirjas konkreetselt surnukuuri sanitarile, mitte matusebüroo töötajale ega kellelegi muule, samuti mitte segadusele hinnakirjades. Riigikohus on asunud seisukohale, et tõendamaks klientide ja äripartnerite usaldamatuse põhjustamist, ei ole tööandjal vaja saada konkreetse kliendi või äripartneri vastavat hinnangut, vaid piisab, kui töötaja tegu on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse (nr 3-2-1-46-03). Kohus leidis, et usaldamatuse tekkimise võimaluses hageja teguviisi tagajärjel kahtlust olla ei saa. SA Ida-Viru Keskhaigla lõpetas töölepingu alates 26.11.2010. a TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 6 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tulenevalt mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel annab tööandjale võimaluse öelda tööleping üles TLS § 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ülesütlemine on õigusvastane kui puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt rikutud menetlusreegleid. Tööandja selgitas ülesütlemisteates lepingu

ülesütlemise põhjust. Ülesütlemisavaldus on töötajale esitatud ning viimane on sellega tutvunud. Ülesütlemise piiranguid (TLS § 92 ja 93) käesoleval juhul ei esine. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine ei vasta TLS-s sätestatule. Hageja viitas TLS § 88 lg-le 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda töötaja kohustuse rikkumise tõttu kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hoiatus ülesütlemise eeldusena ei ole vajalik üksnes juhul kui töötaja kohustuste rikkumine on erilise raskusega. Töötajapoolset kohustuste rikkumise erilist raskust, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist eelneva hoiatuseta, tööandja millegagi põhjendanud ei ole. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga. Viidatud sätte 2. lausest tulenevalt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus nõustus, et töölepingu ülesütlemine on nn viimane vahend ning teatud rikkumise esinemisel on tööandjal mõistlik sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Tööandja leidis, et A. Unnukainen rikkus töölepingutingimusi ning põhjustas süülise tegevusega kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu. Kohus nõustus kostja seisukohaga. Hageja oli kostja kauaaegne töötaja, seega teadis täpselt oma töökohustusi. Järelikult teadis ta täpselt ka seda, mida sisaldas hinnakiri ning seda, et klientidelt nn „lisatasu“ võtmine teenuste eest, mida tegelikult sisaldas juba tasuliste teenuste hinnakiri, on õigusvastane. Hageja sai kostjalt töötasu töölepingus ja ametijuhendis märgitud tööülesannete täitmise eest. Kliendilt tasu küsimine omaenda töökohustuste täitmise eest, mille eest sai tasu tööandjalt, ei ole millegagi õigustatud ning hea usu põhimõtte vastane. Seetõttu leidis kohus, et töölepingu ülesütlemine eelneva hoiatuseta oli põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja Aleksander Unnukaineni kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kliendid. Kohus on jätnud tähelepanuta ka sekretäri seletuskirja, mis kinnitab teenuse puudumist hinnakirjas. Kohus jättis otsuses põhjendamata, miks ta eelistas hageja tõenditele kostja analoogseid tõendeid (otsuse p.11 lg 2). Kostja esitatud hinnakirjadel puuduvad patoloogiaosakonna töötajate allkirjad tutvumise kohta; 5) on meelevaldne ja paljasõnaline väide, et töötaja pani toime erilise raskusega töökohustuse rikkumise. Apellant leiab, et isikule teenuse osutamine, mis puudub ametiruumi seinal rippuvas hinna- ja teenusenimekirjas, ei saa olla töökohustuste rikkumine. Hageja (apellandi) töölepingus (t.l. 10-12) puudub keeld osutada kolmandatele isikutele teenuseid, mis puuduvad tööandja teenuste müügi nimekirjas; 6) on maakohus hinnakirja tõlgendamisega laiendanud töötaja tööülesandeid. Maakohtule on jäänud selgusetuks, et surnu hooldamise teenus ning töö surnu suukoopa avamisel ja proteeside paigaldamine on täiesti erinevad toimingud. Viimane nõuab patoanatoomi töö oskuslikku kogemust ning seda ei saa võrdsustada surnu hooldamise teenustega (pesemine, juuste lõikamine, kosmeetika, riidesse panek, kirstu asetamine); 7) rikkus kohus TsMS § 230 lg 1. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et Aleksander Unnukainen oleks rikkunud konkreetset töökohustust, mis tingis tööandja usalduse kaotuse kolmanda isiku ees. Maakohus on oluliselt rikkunud poolte võrdse kohtlemise ja protsessi võistlevuse põhimõtet; 8) ei ole maakohus hinnanud olulisi tõendeid. K. V. kinnitab avalduses, et ta veendus teenuste nimistus soovitava teenuse puudumises. Maakohus on jätnud hindamata patoloogiaosakonna sekretäri G. P. seletuskirja (vt. t.l. 40), mis kinnitab, et patoloogiaosakonna töötajad olid teadlikud K. V. tellitud teenuse puudumisest SA Ida-Viru Keskhaigla teenuste hinna- ja nimekirjas, mistõttu apellant osutas teenuse eraisikuna. Maakohus ei ole andnud hinnangut tööandja puudulikule ja TLS nõuetega vastuolus teatele (vt. Hagiavalduse Lisa 6) töötajaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, millest ei nähtu, millal toimepandud süüteo eest tööandja lõpetab töölepingu; milliseid töökohustusi eiras Aleksander Unnukainen; kes on need kolmandad isikud, kelle usaldamatuse põhjustas töötaja; millist SA hinnakirjas sätestatud teenust osutas töötaja osaliselt ja seejuures küsis kliendilt täiendavat tasu; milles seisneb täiendav tasu ning keda teates nimetatakse kliendiks.

4) on apellant varasema kohtumenetluse käigus ja apellatsioonkaebuses sisuliselt tunnistanud, et ta on tegelenud tööandja ruumides ja tööandja teadmata ebaseadusliku ettevõtlusega (nn proteseerimise teenuse tasulise osutamisega).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.