Aleksander Unnukaineni hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu töövaidluses
Kohtuistungi toimumise aeg
28. märts 2012
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline esindaja: Kostja:
A. U. (IK xxx, elukoht: xxx) Willem Ignatjev (e-post: [email protected]) SA Ida-Viru Keskhaigla (RK 90003433, asukoht: Ravi 10d, 20322 Kohtla-Järve)
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. U.i hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu töövaidluses rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja A. U. töötas SA Ida-Viru Keskhaigla patoloogiaosakonnas assistendina. Vastavalt SA Ida-Viru Keskhaigla patoloogiateenistuse assistendi ametijuhendile kuulus hageja töökohustuste hulka surnu hooldamine ja väljaandmise kindlustamine sugulastele ning surnu täielik sanitaarne töötlus. K. V. soovis lahkunule paigaldada (hamba)proteesid. Kliendile selgitati, et sellist teenust patoloogiaosakonna hinnakirjas ei ole ning soovi korral saab seda teostada kokkuleppel sanitariga eritasu eest. Klient tasus hagejale proteeside paigaldamise eest 125 krooni. K. V. pöördus SA Ida-Viru Keskhaigla poole selgituse saamiseks. Haigla registreeris kliendi pöördumise kaebusena. SA Ida-Viru Keskhaigla lõpetas A. U.iga töölepingu usalduse kaotuse tõttu. A. U. esitas töövaidluskomisjonile avalduse tööandja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis 24.01.2011.a otsusega (töövaidlusasi nr 9.12/3773-2010) A. U.i avalduse rahuldamata. A. U. esitas 23.02.2011 kohtule hagi SA Ida-Viru Keskhaigla vastu töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamise nõudes.
II HAGIAVALDUS
2.Hagiavalduses palub A. U. maakohut tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Hageja leiab, et tööandjal puudus seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning tööandja käitumine hageja suhtes on vastuolus hea usu põhimõttega.
3.Tööandja esitas 23.11.2010 hagejale teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta põhjusel, et töötaja põhjustas kolmandate isikute usaldamatuse kostja suhtes ning töötaja eiras oma töökohustusi osutades hinnakirjas nimetatud teenust kliendile osaliselt ning küsides kliendilt täiendavat tasu teenuse eest, mida sisaldas hinnakirjas nimetatu. Hageja on seisukohal, et ei ole eiranud oma töökohustusi ega ole põhjustanud kolmandate isikute usaldamatust tööandja suhtes. Vastupidiselt kostja väidetele, on hageja klientidega suhtlemisel alati püüdnud võita kolmandate isikute usaldust tööandja vastu, samuti olnud valmis vastutulelikkusest ja kaastundest osutama klientidele teenust, mida osakonna hinnakiri ei sisalda. Hageja ei pea end süüdi selles, et surnukuuris osutatavate teenuste nimistu ja hinnakiri on puudulik ning ei sisalda kõiki teenuseid.
4.Klient soovis hambaproteeside paigaldamist surnule. Osakonnas pakutavate teenuste hinnakirjas nimetatud teenus puudus. Surnukuuris paikneva Jõhvi Matusebüroo töötaja selgitas kliendile, et proteeside paigaldamine ei kuulu patoloogiaosakonna poolt osutatavate teenuste hulka ning selle töö võib kokkuleppel kliendiga teha sanitar eritasu eest (tavaliselt 125 krooni). Tulles vastu kliendi soovile, paigaldas A. U. vastavalt kokkuleppele surnule hambaproteesid 125 krooni eest.
5.Hageja leiab, et K. V. e-kiri keskhaiglale ei olnud mitte kaebus töötaja tegevuse peale, vaid pretensioon keskhaigla tegevusetusele klientide teenindamisel. Seetõttu ei saa kirja käsitleda kui süütõendit töötaja suhtes. Ka töövaidluskomisjon märgib oma otsuses tööandjale, et klientide huve arvestades tuleks hinnakirjad koostada selliselt, et need oleksid klientidele ka üheselt arusaadavad. Lisaks eeltoodule on hageja seisukohal, et töölepingu lõpetamine ei vasta TLS-s sätestatule. Hageja viitab TLS § 88 lg 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda töötaja kohustuse rikkumise tõttu kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hoiatus ülesütlemise eeldusena ei ole vajalik üksnes juhul kui töötaja kohustuste rikkumine on erilise
raskusega. Töötajapoolset kohustuste rikkumise erilist raskust, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist eelneva hoiatuseta, tööandja millegagi põhjendanud ei ole. Hageja ei nõustu kostja vastuses toodud taotlusega lõpetada tööleping ülesütlemise tühisuse korral TLS § 107 lg 2 alusel, kuna nimetatud taotlus on vastuolus materiaal- ja menetlusõiguse sätetega.
III KOSTJA VASTUS
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et patsientide ning nende lähedastega arveldamine ning teenustasude vastuvõtmine ei kuulunud hageja töökohustuste hulka, mistõttu hagejal puudusid teenustasu vastuvõtmiseks volitused. Võttes vastu surnu sugulastelt väidetava teenuse eest sularaha, ületas hageja töölepingu tingimustes etteantud volitusi. Vastavalt 2010. aasta novembris kehtinud SA Ida-Viru Keskhaigla tasuliste teenuste hinnakirjale sisaldab patoloogiaosakonna teenus koodiga H080002-„Surnu hooldamistasu“ endas kõiki surnu hooldusega seotud toiminguid, mida ei ole tähistatud teise koodiga. Seega sisaldab surnu hooldamistasu muuhulgas ka surnule hambaproteeside paigaldamist, mistõttu on lisatasu nõudmine selle eest alusetu. SA Ida-Viru Keskhaigla hüvitas kliendile temalt alusetult nõutud 125 krooni ning vabandas kliendi ees.
7.Kostja märgib, et surnu hooldus teostati ja hambaproteesid paigaldati 03.11.2010. Kliendilt laekus kaebus 10.11.2010. Hageja andis hambaproteeside paigaldamise ja tasu võtmise kohta seletuskirja 11.11.2010. Alles pärast tööandjapoolsete selgituste nõudmist 12.11.2010 andis hageja hambaproteeside paigaldamise eest saadud 125 krooni tööandja kassasse. Ülaltoodu põhjal järeldab kostja, et tasu võttis hageja omakasu eesmärgil. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus töölepingutingimusi ning põhjustas süülise tegevusega kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu. Tööandja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine käesoleval juhul oli õiguspärane. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral palub kostja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 toodud alustel.
IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära kostja esindaja seisukoha, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
7.Hageja A. U. töötas SA Ida-Viru Keskhaigla patoloogiateenistuse assistendina alates 04.03.1996 kuni 26.11.2010. Töölepingu sõlmimisel oli ametinimetuseks - sanitar surnukuuris (tl 10-12). 26.11.2010 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 6 alusel- töötaja põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (tl 13). 22.12.2010 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile, milles taotles töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist. 24.01.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 9.1-2/3773-2010 jättis töövaidluskomisjon A. U.i avalduse rahuldamata (tl 20-25).
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja A. U. sai /võttis tema arvates lisateenusena (teenusena, mida patoloogiateenistuse poolt osutatavate teenuste nime- ja hinnakiri ei sisalda) surnule hambaproteeside paigaldamise eest 125 krooni. Vaidlus on selles, kas proteeside paigaldamine surnule sisaldub hinnakirjas loetletud ning hageja töökohustuste hulka kuulunud surnu hooldamise teenuses ning kas hageja käitumine põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu.
10.Hageja väitel puudub keskhaigla hinnakirjas surnule hambaproteeside paigaldamise teenus. Hageja tõendab eeltoodud väidet hinnakirja (tl 9) ja patoloogiaosakonna sekretäri G. P. seletuskirjaga (tl 40). Kostja vaidleb eeltoodule vastu ja kinnitab, et vastavalt 2010. a novembris kehtinud SA IdaViru Keskhaigla tasuliste teenuste hinnakirjale (tl 44-60, patoloogiateenused tl 59) sisaldab patoloogiateenuste teenus koodiga H080002 surnu hooldamistasu kõiki surnu hooldusega seotud toiminguid, mida ei ole tähistatud teise koodiga. Kliendile koostati arve kahe teenuse eest: surnu hoidmine külmkambris ja surnu hooldamistasu (tl 42).
11.Keskhaigla esitatud hinnakirja kohaselt osutatakse järgmiseid patoloogia teenuseid: - H080001 surnu hoidmine külmkambris; - H080002 surnu hooldamistasu; - H080003 surnu pesemine; - H080004 surnu kosmeetika; - H080005 surnu riietamine, - H080006 kirstu panek. Kohtu hinnangul on toodud loetelu järgi loogiline kostja selgitus, et teenus koodiga H080002 (surnu hooldamine) sisaldab kõiki surnuga seotud toiminguid, mis ei ole märgistatud teise koodiga (H080001, H080003-H080006). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hinnakiri, mille hageja esitas töövaidluskomisjonile erineb hageja poolt kohtule esitatud hinnakirjast (vt tl 9, TVK toimik lk17). Hageja poolt kohtule esitatud hinnakirja järgi koosneb teenus H080002 teenustest H080003, H080004, H080005, H080006, samas viimati loetletud teenuste hind kokku ei ole võrdne H080002 hinnaga 528 krooni ehk 33, 75 eurot. Kohus leiab, et hageja ametijuhendis märgitud surnu vastuvõtt ja omastele väljastamine eeldab, et kõik surnuga seotud toimingud kuni kirstupanekuni saavad teostatud patoloogiateenistuse poolt ning keskhaigla hinnakiri sisaldab kõiki vajalikke toiminguid. Patsiendiarve PA1294356 järgi (tl 42) esitati tasumiseks arve teenuste H080001 (surnu hoid) ja H080002 (hooldamine) eest kokku 1068 krooni. Esitatud hinnakirjade ja arve põhjal teeb kohus järelduse, et H080002 sisaldab kõiki surnuga seotud toiminguid, välja arvatud surnu hoid külmkambris, kuid kaasaarvatud pesemine, kosmeetika, riietamine, kirstu panek ja muud loetlemata teenused. Samas on kliendil võimalik eraldivõetuna tellida nt ainult pesemist, kosmeetikat või riietamist, so teenusteid H080003-H080006 makstes sellega vähem kui kogu H080002 teenuse eest. Sellest ka H080003-H080006 teenuste kogumi hinna erinevus H080002 (hooldamistasu) hinnast. Töölepingu lisaks oleva patoloogiateenistuse assistendi ametijuhendi järgi oli assistendi põhikohustus kindlustada surnu vastuvõtt ja nende väljaandmine sugulastele. Sellest tulenevalt kuulusid eelpoolloetletud tasulised patoloogiateenused hageja töökohustuste hulka. Tasu arveldamine ei kuulunud patoloogiateenistuse assistendi tööülesannete hulka, mida tõendavad nii ametijuhend kui hageja esitatud hinnakiri (tasuda teisel korrusel kab S2001).
12.Kohus peab vajalikuks selgitada kostjale, et hinnakiri tuleb koostada nii, et see oleks üheltpoolt kliendile üheselt arusaadav, teiselt poolt välistaks võimaluse töötajatel ebatäpsust ja mitmetimõistetavust enda huvides ära kasutada ning klientidelt täiendavalt tasu nõuda. Kui teenus H080003 sisaldab kõiki surnu hooldamisega seotud toiminguid, siis peab see olema ka hinnakirjas kliendile vastavalt teatavaks tehtud.
13.Kohus rõhutab, et olenemata võimalikest ebatäpsustest hinnakirjades, ei olnud hagejal õigust võtta kliendilt täiendavat tasu teenuse eest, mida tema väitel hinnakiri ei sisalda. Hageja ei ole tõendanud, et oleks tööandjalt hinnakirja osas selgitust küsinud.
14.TLS § 15 lg 1 sätestab töötaja lojaalsuskohustuse tööandja ees. Sama paragrahvi 2. lõike p 9 järgi on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kliendilt tasu nõudmine väidetavalt teenuse eest, mida hinnakiri ei sisalda, põhjustas kahtlemata kliendi usaldamatus hageja tööandja suhtes. Seega rikkus töötaja seadusest ja ka hageja ametijuhendist tulenevat lojaalsuskohustust tööandja ees. Kohus nõustub töövaidluskomisjoni seisukohaga, et tasu võtmise õigus töötajal puudus. Töötajaga oli sõlmitud tööleping, lepingus on kokku lepitud töötasu. Töötaja tegutses töö ajal, tööandja ruumides, tööandja huvides ning talle töökohustuste täitmiseks eraldatud töövahenditega. Sularahaga arveldamiseks tööandja hagejale volitusi andnud ei ole.
15.A. U. palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ning lugeda, et ülesütlemisega ei ole tööleping lõppenud (TLS § 107 lg 1). Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. 22.11.2010 esitas tööandja A. U.ile teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, millega töötaja tutvus 23.11.2010. Teates informeeriti töötajat, et tööleping lõpetatakse 26.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 6 alusel põhjusel, et töötaja põhjustas kolmandate isikute usaldamatuse SA Ida-Viru keskhaigla vastu ja lisatakse, et eirates oma töökohustusi osutas töötaja keskhaigla hinnakirjas sätestatud teenust kliendile osaliselt ning küsis omakasu eesmärgil täiendavat tasu haigla hinnakirjas sätestatud teenuste osutamise eest. (tl 19) Tulenevalt TLS § 95 lg 2 on tööandjal kohustus töölepingu erakorralist ülesütlemist ülesütlemisavalduses põhjendada ja oma väidete tõendamiseks esitada asjakohased tõendid. Seega tuleb tööandjal märkida milliseid kohustusi või nõudeid töötaja on rikkunud - nt. seadusest, töölepingus või muust tööandja juures kehtivast sisedokumendist tulenevaid kohustusi. Tööandja ütles töölepingu üles põhjusel, et töötaja põhjustas kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Selle asjaolu kohta on esitatud K. V. e-kiri keskhaiglale, milles klient küsib selgitust, miks hambaproteeside paigaldamise eest tuli tasuda sularahas ning muude osutatud teenuste eest arve alusel.
16.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et usalduse kaotuse keskhaigla suhtes võis tekitada kostja määratud teenuste ja hinnakirja puudulikkus, mitte hageja käitumine. Kohus leiab, et kliendi usaldamatuse ja kahtluse keskhaigla teenuste osutamise õiguspärasuse üle tekitas täiendava tasu nõudmine surnule hambaproteeside paigaldamise eest. Klient Katrin V. osutab e-kirjas konkreetselt surnukuuri sanitarile, mitte matusebüroo töötajale ega kellelegi muule, samuti mitte segadusele hinnakirjades Riigikohus on asunud seisukohale, et tõendamaks klientide ja äripartnerite usaldamatuse põhjustamist, ei ole tööandjal vaja saada konkreetse kliendi või äripartneri vastavat hinnangut, vaid piisab, kui töötaja tegu on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse (nr 3-2-1-46-03). Kohus leiab, et usaldamatuse tekkimise võimaluses hageja teguviisi tagajärjel kahtlust olla ei saa.
17.SA Ida-Viru Keskhaigla lõpetas töölepingu alates 26.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 6 alusel Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 6 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tulenevalt mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel annab tööandjale võimaluse öelda tööleping üles TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega järgimata kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset
huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
18.Töötaja tugineb töölepingu ülesütlemise tühisusele. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks kehtiv, peab see - tuginema ülesütlemisavaldusele ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93). Vastavalt TsÜS § 87 on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui tehingu mõtteks on selle rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus; - vastama seaduse formaalsetele nõuetele. 18.1 22.11.2010 esitas tööandja A. U.ile teate töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, millega töötaja tutvus 23.11.2010. Teates informeeriti töötajat, et tööleping lõpetatakse 26.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 6 alusel põhjusel, et töötaja põhjustas kolmandate isikute usaldamatuse SA Ida-Viru keskhaigla vastu ja lisatakse, et eirates oma töökohustusi osutas töötaja keskhaigla hinnakirjas sätestatud teenust kliendile osaliselt ning küsis omakasu eesmärgil täiendavat tasu haigla hinnakirjas sätestatud teenuste osutamise eest (tl 19). Ülesütlemine on õigusvastane kui puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt rikutud menetlusreegleid. Tööandja selgitas ülesütlemisteates lepingu ülesütlemise põhjust ning ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Ülesütlemisavaldus on töötajale esitatud ning viimane sellega tutvunud. Ülesütlemise piiranguid (TLS § 92 ja 93) käesoleval juhul ei esine. 18.2 Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine ei vasta TLS- s sätestatule. Hageja viitab TLS § 88 lg 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda töötaja kohustuse rikkumise tõttu kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hoiatus ülesütlemise eeldusena ei ole vajalik üksnes juhul kui töötaja kohustuste rikkumine on erilise raskusega. Töötajapoolset kohustuste rikkumise erilist raskust, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist eelneva hoiatuseta, tööandja millegagi põhjendanud ei ole. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Viidatud sätte 2. lausest tulenevalt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus nõustub, et töölepingu ülesütlemine on nn viimane vahend ning teatud rikkumise esinemisel on tööandjal mõistlik sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Tööandja leiab, et A. U. rikkus töölepingutingimusi ning põhjustas süülise tegevusega kolmandate isikute usaldamatuse tööandja vastu. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Hageja oli kostja kauaaegne töötaja, seega teadis täpselt oma töökohustusi. Järelikult teadis täpselt ka seda, mida sisaldas hinnakiri ning seda, et klientidelt nn „lisatasu“ võtmine teenuste eest, mida tegelikult sisaldas juba tasuliste teenuste hinnakiri, on õigusvastane. Hageja sai kostjalt töötasu töölepingus ja ametijuhendis märgitud tööülesannete täitmise eest. Kliendilt tasu küsimine omaenda töökohustuste täitmise eest, mille eest sai tasu tööandjalt, ei ole millegagi õigustatud ning hea usu põhimõtte vastane. Seetõttu leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine eelneva hoiatuseta oli põhjendatud.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel on seaduslik ning hageja nõue töölepingu lõpetamise tühisuse tuvastamiseks põhjendamatu.
Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja A. U.i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.