Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes on ebaõiglane, kuna täitemenetluse käigus müüdaks avaldaja vanematekodu, st realiseeritaks ühisvarast avaldajale jäänud osa. Täitemenetlus on ebaõiglane ka avaldaja invaliidsuse tõttu. Puudutatud isik lükkas tagasi avaldaja ettepaneku tasuda võlg maksegraafiku alusel igakuiste 500 krooniste maksetena. Sellekohase avalduse esitas avaldaja kohtutäiturile 10.03.2010 /I kd lk 14/. Poeg sai juba XXX täisealiseks. Pärast kohtult puuduste kõrvaldamiseks tehtud määruse saamist avalduses esitas avaldaja 29.10.2010 alternatiivse nõude – täitemenetluse ajatamise nõude. Avaldaja ainsaks sissetulekuks on pension ja invaliidsustoetus ning ainsaks kinnisvaraks Kuusalu vallas asuv 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast. Puudutatud isikule kuulub tema elukohaks olev kinnisasi Tartus. Avaldajale kuuluva kinnisasja müümisel jääks ta ilma oma elukohast. Avaldaja on võimeline maksma igas kuus 500 krooni kuni majandusliku ja tervise olukorra paranemiseni. Avaldaja arvates tuleks täitemenetlus peatada või ajatada kuni Tartu Ringkonnakohtu menetluses oleva tsiviilasja 2-09-1336 ja Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja 2-1043611 lahendite jõustumiseni. 01.11.2010 määrusega rahuldas kohus avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milleks keelas kohtutäituril müüa avaldajale kuuluva kinnisvara (I kd lk 60). Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse peatamiseks alus puudub, kuid täitemenetluse võiks ajatada. 25.11.2010 arvamuses leiab puudutatud isik, et täitemenetluse peatamine ei oleks õiglane, see paneks tema pere raskesse ja lootusetusse materiaalsesse olukorda. Avaldaja ei maksa ka arvamuse kirjutamise ajal elatist ja uus kogunenud võlgnevus on ca 2000 krooni, ka ei tunne avaldaja lapse vastu mingit huvi. Puudutatud isik ei ole nõus ka maksegraafikuga, sest avaldaja ei ole võlga tasunud pikemat aega ega hakka seda tegema ka tulevikus. Oma seiskohta kordas puudutatud isik 09.11.2012 menetlusdokumendis (II kd lk 2-4) ja 20.11.2012 menetlusdokumendis (II kd lk 42-44). 27.11.2012 esitas avaldaja kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kostja vastu. 12.12.2012 määrusega eraldas kohus nimetatud avalduse eraldi menetlusse. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise asjas on kohtus teinud 20.12.2012 puuduste kõrvaldamise määruse. Kohus ei ole hagi veel menetlusse võtnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduse, sissenõudja ja kohtutäituri kirjalikult esitatud seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus täidab avaldaja suhtes (täiteasi nr 022/2009/5749) HO avalduse alusel Tartu Maakohtu otsust asjas 2-08-52280 (elatise võlg 42 340,92 krooni), Tartu Ringkonnakohtu otsust asjas 2-2-185/05 (ühisvara jagamisest tulenev võlg 43 605 krooni), Tartu Maakohtu otsust asjas 2-08-52280 (elatise võlg 6 525 krooni perioodi 01.08.2009-01.10.2009 eest), Tartu Maakohtu otsust asjas 2-08-52280 (võlg 1 900 krooni) /I kd lk 8-10/. Avaldajale kuuluva kinnisasja mõttelise osa kordusenampakkumise teade avaldati 27.08.2010 Ametlikes Teadaannetes, enampakkumise toimumise aeg oli määratud 21.09.2010 /I kd lk 11/. Avaldaja esitas kohtule avalduse täitemenetluse ajatamiseks 31,96 euro (500 krooni) suuruses igakuiselt või täitemenetluse peatamiseks peatamiseks kuni Tartu Ringkonnakohtu menetluses oleva tsiviilasja 2-09-1336 ja Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja 2-10-43611 lahendite jõustumiseni.

Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1.lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 sätestab kohtu pädevus täitemenetluses ja erandliku kohtualluvuse. Selle paragrahvi 1.lõike p 7 järgi on maakohtu pädevuses muuhulgas ka muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. Võlgniku poolt esitatud täitemenetluse ajatamise avalduse lahendamine on maakohtu pädevuses TMS § 45 alusel. TMS § 11 lg 2 kohaselt allub asi maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Kuna täitmine toimub Harju Maakohtu tööpiirkonnas, on avalduse lahendamiseks pädev kohus Harju Maakohus. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kooskõlas TMS § 45 võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohtule esitatud avaldustest tuleneb, et avaldaja peab täitemenetlust enda suhtes ebaõiglaseks ning taotleb selle tõttu täitemenetluse ajatamist või peatamist. Samas on avaldaja esitanud kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille tagajärjel loodab avaldaja täitemenetluse lõppemist üleüldse (II kd lk 62-64) sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kaudu. Hinnates menetlusosaliste poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et avaldus täitemenetluse ajatamiseks või peatamiseks TMS § 45 alusel tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja ei ole käesoleva asja menetlemise aja jooksul makseid teinud oma võlgnevuse vähendamiseks. Riigikohtu määruse järgi tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tuleb TMS § 45 erandliku normina tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei saa üldjuhul olla elukoha kaotus, mis reeglina täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine ja peatamine võimalik kuude, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kuna avalduse esitamisest on möödunud üle 2 aasta, tuleb juba ainuüksi seda arvestades jätta avaldus rahuldamata. Ka on tsiviilasjades nr 2-09-1336 (lapsele väljamõistetud elatise vähendamine) ja nr 2-1043611(puudutatud isikult elatises nõudmine avaldajale), milledega avaldaja sidus oma käesolevas asjas esitatud avalduse lahendamise, lahendid jõustunud. Asjas nr 2-09-1336 rahuldati avaldaja hagi osaliselt ja elatise suurust vähendati, asjas nr 2-10-43611 jäeti hagi läbi vaatamata. Seega ka avaldaja poolt sel alusel esitatud avalduse rahuldamise võimalus on äralangenud. Juhindudes TsMS § 386 lg 4 tuleb seoses avalduse rahuldamata jätmisega tühistada avalduse tagamine – esialgse õiguskaitse kohaldamine.

06.10.2010 määrusega (I kd lk 22-23) rahuldas kohus avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas ta 1000 kroonise riigilõivu tasumise kohustusest. Määrusega ei ole avaldajale menetlusabi

andmist seotud asja lahendamise tulemusest. Seega arvestades avaldaja õiguspärast ootust ja viidatud kohtumäärust puudub alus avaldajalt riigilõivu väljamõistmiseks käesoleva määrusega. 06.10.2010 määrusega (I kd lk 24-25) rahuldas kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Määruses märgitu kohaselt andis kohus avaldajale riigi õigusabi ilma tagasimaksmise kohustuseta. 22.03.2011 määrusega (I kd lk 119-120) andis kohus riigiõigusabi puudutatud isikule kohustuseta seda hüvitada. Juhindudes TsMS § 172 lõikest 1ning ülalmärgitud määrustest jätab kohus menetluskulud (riigilõiv ja õigusabi kulud) riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.