Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-8851
Tsiviilasi
M S hagi AB Kredidex vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.09.2012 otsus
Tsiviilasja hind maakohtus ja 13 932,70 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
M S apellatsioonkaebus
nende Hageja M S (isikukood xxxxxxxxxxxxx); esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Kostja AB Kredidex AS (endine ärinimi Kiirpandilaen OÜ, registrikood 11626798); esindaja advokaat Oksana Sobko Kirjalik menetlus
Apellatsioonkaebus rahuldada ja tühistada Pärnu Maakohtu 24.09.2012 otsus, millega jäeti M S hagi AB Kredidex vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-12-8851 Asjaolud ja hageja nõue Pärnu Maakohtule 02.03.2012 saabunud hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmis hageja kostjaga 06.07.2010 laenulepingu summas 95 000 krooni. Laenulepingu tagamiseks seati hageja kinnistule hüpoteek, hüpoteegisummas leppisid pooled kokku 300 000 krooni. Kostja avaldas, et suurem hüpoteek annab hiljem võimaluse laenu juurde taotleda. 06.04.2012 vastuses hagejale kostja teatab, et arvestades hageja olukorda, ei pidanud kostja mõistlikuks ja võimalikuks laenusumma suurendamist, kuna see asetaks hagejat veel halvemasse olukorda. Enne laenulepingu sõlmimist selgitas hageja kostjale oma majanduslikku olukorda (olemasolevad võlad, laste isad ei maksa elatist, elatisvõla suurus). Kostja mingeid täiendavaid andmeid hageja sissetulekute või majandusliku olukorra kohta ei küsinud. Laenulepingu tingimustest sai hageja teada mõni minut enne notari juurde minekut. Hageja ei suutnud oma kohustusi kostja ees täita ning laenuleping öeldi 08.02.2011 üles. Kostja alustas täitemenetlust ning selle käigus pandi hagejale kuuluv kinnistu enampakkumisele. Hageja leiab, et laenuleping on vastuolus heade kommetega ning seetõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kuigi laenu krediidikulukuse määr ei ületa pankade keskmist enam kui kolm korda, on krediidikulukuse määr 3,5 % kuus ehk 42 % aastas siiski ebamõistlikult kõrge. Lisaks sõlmis hageja laenulepingu äärmiselt raskes olukorras. Nimelt ei saa hageja oma nelja lapse isalt elatist, kuigi see on välja nõutud kohtu kaudu. Laenu võeti selleks, et toime tulla: teha hädavajalik remont ning tasuda tekkinud võlgasid. Laenu küsimisel laenuandjalt tutvustas hageja oma olukorda e-kirjas. Hageja leiab, et kostja kasutas hageja olukorda ära. Samuti on vastastikuste kohustuste väärtus ebaproportsionaalne. Juhul, kui laenuleping ei ole tühine, palub hageja vähendada viiviseid seadusest tulenevale viivise määrale ehk sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 676,61 vähendada summani 227,06 eurot; tuvastada tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkuleppe tühisus ning vähendada sissenõudmiskulusid ning kirja koostamise ja saatmise kulusid 2/3 võrra, ehk 1 118,34 eurolt summani 372,78 eurot. Samuti palub hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Täidetud ei ole TsÜS § 86 kohaldamise eeldused, mis annaksid alust pidada laenulepingut heade kommete vastaseks või tühiseks. Kostja on niigi vähendanud viivise summat täitemenetluses - viivisemäär on 1/3 võrra lepinguga ettenähtust väiksem. Leppetrahvi summas on pooled kokku leppinud ning tegemist ei ole ebamõistlikult suure trahviga. Nii viivise kui leppetrahvi nõuete sissenõutavus sõltub hageja poolt oma kohustuste täitmisest. Sissenõudmiskulud on kostja hinnangul samuti põhjendatud ja vajalikud. Kostja kontrollis hoolikalt hageja majanduslikku olukorda ja nõudis vastavaid andmeid. Kõik laenulepingu tingimused räägiti poolte vahel läbi. Hagi ei anna hagejale oodatud tulemust ning on oma olemuselt perspektiivitu. Suurepõllu kinnistu on müüdud kolmandale isikule ning enampakkumine on tagasipöördumatu. Hageja on oma õiguse Suurepõllu kinnistule kaotanud. Maakohtu otsus Oma 24.09.2012 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi ei anna hagejale oodatud tulemust ning on oma olemuselt perspektiivitu. Hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb see jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
Tsiviilasi nr 2-12-8851
Tsiviilasjas 2-12-11205 esitas M S hagi kohtutäitur Rocki Alberti, AB Kreditex AS ja Kasch & CO OÜ vastu kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamise, omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes. Nimetatud tsiviilasja jättis maakohus 31.05.2012 määrusega hagi läbi vaatamata, millega nõustus ka ringkonnakohus. Hagi on laenulepingu tühisuse tuvastamises ainetu seetõttu, et tsiviilasja nr 2-12-11205 tehtud määruse jõustumisest tulenevalt ei saa vastavasisulist hagi esitada, sest laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõude alusel on tehtud rida tagasipöördumatuid toiminguid. Laenuleping ei ole tühine. Hageja ise märgib oma hagis, et laenu kulukuse määr ei ületa pankade keskmist. Seega ei saa leping olla vastuolus heade kommetega. Hageja poolt vaidlustatud leping on sõlmitud notariaalselt ja võib eeldada, et lepingu sõlmimisel selgitas notar kõiki asjaolusid. Kostja ei teadnud, et hagejale on kohustatud isik võlgu lapse elatisraha, samuti oli notari kohustus lepingu sõlmimisel antud olukord tuvastada ja lepingu pooltele selgitada. Hageja viide VÕS § 35 ja § 42 lg 1, 3 on küll õiguspärane, kuid hageja pole märkinud, milliseid konkreetseid lepingutingimusi ta silmas peab, seega ei saa nimetatud sätteid rakendada. Viivised ei kuulu vähendamisele, kuna need ei ole ülemäära suured võrreldes põhinõudega. Puudub alus trahvikokkuleppe tühiseks tunnistamiseks ja sissnõudmiskulude vähendamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub kohtuotsuse tühistada. Kohus ei ole kohtuotsuses käsitlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, kuigi see nõue on esitatud. Maakohus on TsMS § 442 lg 8 rikkudes jätnud põhjendamata, miks ta ei arvesta toimikus olevate tõenditega, millised hageja on esitanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit lükkamaks ümber hageja väiteid. Kohus on otsuse tegemisel arvestanud ainult kostja väiteid. Kohtu põhjendus, et hagi on laenulepingu tühisuse tuvastamises ainetu seetõttu, et laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõude alusel on rida mitte tagasipööratavaid toiminguid tehtud, on põhjendamatu, kuna TsÜS § 84 alusel ei ole tühisel lepingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Maakohtu poolt TsÜS § 86 lg 1-4 mittekohaldamine on alusetu. Seatud hüpoteek on ebamõistlikult suur kuna 95 000 kroonine laen on tagatud 300 000 kroonise hüpoteegiga, keskmine praktika on tsiviilkäibes aga kujunenud selliseks, et tagatise maht on ca 30% suurem kohustuse suurusest. Käesoleva lepingu tagatise maht on laenusummast 315 % suurem ehk ebamõistlikult suur. Lisaks on viivitusintress ebamõistlikult suur - 0,5 % päevas võlasummalt ehk aastamääraga 182,5 %. Kuna viivitusintress peaks korvama laenuandja kahju, mis intresside näol oli lepingus 3,5% kuus, siis intressidega võrreldes on viivitusintress ebamõistlikult suur. Samuti on ebamõistlikult suur trahv lepingu ülesütlemise eest summas 1821,48 eurot, mis on 30 % laenusummalt. Kui viivitusintress juba korvab kahju VÕS § 421 alusel, ei saa krediidiandja nõuda lisaks viivisele ka leppetrahvi. Kuivõrd hageja ei saanud infot lepingu tingimuste kohta ning võimalust laenulepingu tingimustes kaasa rääkida, on kogu laenuleping äärmiselt ebasoodne ja heade kommetega vastuolus. Hagejale ei antud laenu kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet teenusega seotud riskide kohta, kuigi ta seda oma e-kirjas küsis. Hageja ei saanud pakutava teenuse kohta vajalikku teavet majandushuvide kaitse seisukohalt; hageja ei
Tsiviilasi nr 2-12-8851 saanud enne teenuse kasutamist üksikasjalikku teavet lepingu täitmise ja sellest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse kohta ning hagejale antud teave ei olnud tõene ja arusaadav. Notar selgitas hüpoteegi seadmise lepingut ja ka allkirjastas selle, kuid laenulepingut, mis on eraldi leping, ei ole notar näinud. Kostja teadis hageja halvast majanduslikust olukorrast. Selleks, et laenu oleks saanud juurde taotleda, pidi hüpoteek olema kõrgem, kui esialgu kokku lepiti. Seega on kostja hagejat tahtlikult eksimusse viinud või eksimuses hoidnud temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule alates eelmenetluse staadiumist (TsMS § 657 lg 1 p 3). TsMS § 656 lg 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on rikkunud menetlusnorme ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. I Poolte vahel ei olnud vaidlust järgmistes asjaoludes: - Hageja selgitas kostjale oma majanduslikku olukorda ja taotles laenu. - Kostja andis laenutaotlusele positiivse vastuse, telefoni teel lepiti kokku laenusummas 95 000 krooni, hüpoteegisummas 300 000 krooni. - Laenuleping summas 95 000 krooni (6 071.61 eurot) tähtajaga 10.07.2011 ja kohustusega tasuda 42 % aastas intressi sõlmiti poolte vahel 06.07.2010. - Laenusumma suurendamist ei pidanud kostja hiljem võimalikuks, kuna see oleks asetanud hageja veel halvemasse olukorda. - Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu ütles kostja lepingu 08.02.2011 üles. - Ülesütlemisavalduses nõudis kostja 1 080 eurot võla sissenõudmise kulusid, 828.79 eurot intressi, 211.64 eurot viivist. - Kostja algatas laenulepingust tuleneva võlgnevuse saamiseks täitemenetluse. - Käesoleva menetluse jooksul müüdi laenulepingu tagatiseks olnud vara enampakkumisel. Hageja tugines järgmistele asjaoludele: - Kostja kallutas hagejat oma lubadustega laenu suurendamise kohta hüpoteegi summat ebamõistlikult suurendama. - Hageja informeeris kostjat oma raskest majanduslikust olukorrast. - Laenulepingu tingimusi nägi hageja mõni minut enne notari juurde minekut. - Laenulepingus kokkulepitud intress 3.5 % kuus ja viivis 0.5 % võlasummalt on ebamõistlikult kõrge. - Trahv laenusummalt 30 %, sissenõudmiskulud ja tasu kirja koostamise ning edastamise eest on ebamõistlikult suur. Kostja tugines menetluses peamiselt järgmistele väidetele: - Kõik laenulepingu tingimused räägiti hagejaga läbi. Hagejal oli õigus laenulepingust ilma sanktsioonideta taganeda.
Tsiviilasi nr 2-12-8851 -
-
Kostja kontrollis hageja majanduslikku seisundit, hinnates laenutingimuste sobivust ja arusaadavust hagejale. Positiivse vastuse andis kostja hagejale 03.06.2010, eelnevalt küsiti hagejalt kõikvõimalikke andmeid. Viiviste vähendamiseks puudub alus, kuna kostja on juba täitemenetluses viiviseid vabatahtlikult vähendanud. Leppetrahvi vähendamiseks 30 % laenusummalt alus puudub, kuna hageja rikkus lepingut. Sissenõudmiskulud koosnevad õigusabikuludest.
II Maakohus on otsuse sissejuhatuses märgitu kohaselt lahendanud pooltevahelist vaidlust laenulepingu tühisuse osas, kuid jätnud tähelepanuta, et hageja esitas lisaks laenulepingu tühisuse nõudele ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Hagiavalduse on hageja pealkirjastanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudena, terviktekst on esitatud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja alternatiivsetes viivise, leppetrahvi ning sissenõudmiskulude vähendamise nõuetes (I kd, tl 128) ning nõude täpsustuses on hageja esitanud mõlemad nõuded – tehingu tühisuse ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude (I kd, tl 221). Maakohus ei ole vaidluse eset välja selgitanud (TsMS § 392 lg 1 p 1). Otsuse resolutsioonis ei ole maakohus selgelt ja ühemõtteliselt lahendanud poolte nõudeid (TsMS § 442 lg 5), mistõttu ei ole arusaadav, mis nõuetes jättis kohus hagi rahuldamata. Nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine. III TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktiliselt kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjassepuutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Maakohus ei ole arutanud pooltega nende faktilisi ja õiguslikke väiteid. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole vastanud kõigile hageja asjakohastele vastuväidetele. Kohus kvalifitseerib õigussuhte ise vastavalt poolte esiletoodud asjaoludele. Hageja on tuginenud arusaadavalt asjaolule, et laenuleping on tühine, kuna soorituste vahe on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas; hageja ei vastuta teatud ulatuses laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Mitmed hageja vastuväited vajanuks ka täiendavat selgitamist ja põhistamist, et otsustada nende põhjendatuse üle ja vajaduse üle neid hinnata. Hagi väidetest võib aru saada, et hageja heidab kostjale kui krediidiasutusele ette vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist. Nimetatud väited omasid tähendust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude läbivaatamisel. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-136-12 leidnud, et professionaalsel krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu 15.01.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Laenusaaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest
Tsiviilasi nr 2-12-8851 keelduda. Vaidluse uuel läbivaatamisel tuleb anda hagejale võimalus oma seisukohti täpsustada. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et toimikus puudub kostja 06.04.2012 vastuses (I kd, tl 154) märgitud lisa nr 1, so 03.03.2010 e-kiri, milles kostja vastuse kohaselt on küsitud hagejalt krediidi andmiseks vajalikke andmeid. IV Maakohtu otsus on vastuoluline ka nõude perspektiivikuse hindamisel. Millised hageja nõuded on seoses tsiviilasjas 2-12-11205 esitatud menetluse lõppemisega perspektiivitud, see otsusest ei selgu. Hageja nõue laenulepingu tühisuse tuvastamiseks ei oma ringkonnakohtu hinnangul seost läbivaatamata nõudega tsiviilasjas nr 2-12-11205 ja ei muuda hageja nõuet iseenesest perspektiivituks. Kohus pidi välja selgitama eelmenetluses, milliseid laenulepingu sätteid pidas hageja tühiseks. Kui kohus pidas nõude perspektiivikuse hindamisel silmas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet seoses sundtäitmise lõppemisega, tulnuks pooltega nimetatut õiguslikust seisukohast arutada. Kas sundtäitmine kostja nõudes hageja vastu on lõppenud, seda asjas tuvastatud ei ole. Kui see nii on, tulnuks hagejale anda võimalus hagi muutmiseks ja esialgselt nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmiseks. Milliseid nõudeid sundtäitmise lubamatuse või lubamatu sundtäitmise lõppemise korral esitada saab, on Riigikohus analüüsinud oma otsuse 3-2-1-31-10 p-des 18-19. Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja arvel alusetult rikastumise korral võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Seega omab hageja õiguslikku huvi sundtäitmise lubamatuse tuvastamiseks ka siis, kui sundtäitmine menetluse kestel lõpeb. V Maakohtu otsus ei sisalda mingeid faktilisi asjaolusid, mille kohus oleks tuvastanud, ega mingit hinnangut tõenditele ja nende analüüsi. Otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudusi kõrvaldada. Seaduse kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt eelmenetluse ülesannete täitmise käigus tuvastada, millised on need nõuded, mis tuleb hagimenetluses läbi vaadata, selgitada seda, millised on poolte faktilised ja õiguslikud väited, aga samuti, millised on tõendid, mida pooled soovivad esitada oma väidete tõendamiseks. Poolte vahel menetluskulude jaotamise üle tuleb maakohtul otsustada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.