Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 65,57 eurot aastas;

1.2.2

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 24,46 eurot aastas;

1.2.3

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 110,80 eurot aastas;

1.2.4

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 37,10 eurot aastas;

1.2.5

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 35,90 eurot aastas;

1.2.6

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 61,77 eurot aastas;

1.2.7

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 46,73 eurot aastas.

1.3 Tuvastada HK’i, ME’i, AE’i, ME’i, HT’i, AT, PR’i, VD’i, ID, PA’i, TTja GT kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX III jakku märkuse kandmiseks kohtuotsuse alusel seatava

kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul nähtavakstegemiseks; 1.4 lugeda Harju Maakohtu poolt tuvastatud HK’i, ME’i, AE’i, ME’i, HT’i, AT, PR’i, VD’i, ID, PA’i, TTja GT kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuks Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel.

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tallinna

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 30,89 eurot aastas; 2.3.7 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 23,37 eurot aastas. 2.4 Tuvastada HK’i, ME’i, AE’i, ME’i, HT’i, AT, PR’i, VD’i, ID, PA’i, TT ja GT kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX III jakku kohtuotsuse alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmiseks. 2.5 Lugeda Harju Maakohtu poolt tuvastatud HK’i, ME’i, AE’i, ME’i, HT’i, AT, PR’i, VD’i, ID, PA’i, TT ja GT kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuks Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel.

AE(edaspidi nimetatud omanik E ) on Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX kantud korteriomandi ainuomanik. PR(edaspidi nimetatud omanik R ) on Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX kantud korteriomandi ainuomanik. ME(edaspidi nimetatud omanik E ) on Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX kantud korteriomandi ainuomanik. HT(edaspidi nimetatud omanik T ) on Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX kantud korteriomandi ainuomanik. AT(edaspidi nimetatud omanik T ) on Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX kantud korteriomandi ainuomanik. VD, ID, PA, TT ja GT (edaspidi nimetatud omanik Tallinna linn) on Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX kantud korteriomandi ühisomanikud. Kaasomanikke nimetatakse edaspidi koos kinnisasja omanikud. Valitsevale kinnistule puudub iseseisev juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, mistõttu on avalduse esitajal õigus nõuda juurdepääsu tema omandis olevale kinnisasjale üle võõra kinnisasja. Antud juhul on ainuvõimalik juurdepääsu tagamine üle kinnisasja omanikele kuuluva teeniva kinnistu. Asjaolu, et ajalooliselt on valitsevalt kinnistule juurdepääs avalikult teelt olnud tagatud üle teeniva kinnistu nähtub ka Tallinna Linnavalitsuse korraldusest.

alates 2006. aastast ning 2007. a. on kinnisasja omanikud (v.a. Tallinna linn) juurdepääsutee seadmiseks vajaliku servituudi seadmiseks oma nõusoleku ka andnud. Vaatamata asjaolule, et kinnisasja omanikud on juba kooskõlastanud servituudiala asukoha, on XXX elanikud mitu aastat hiljem vastupidiselt esialgsele nõusolekule, keeldunud juurdepääsutee rajamiseks vajaliku servituudi seadmisest ja asjakohase notariaalse lepingu sõlmimisest, mistõttu on avalduse esitaja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse. Lisaks juurdepääsuga seotud erimeelsustele soovib avalduse esitaja käesoleva menetluse raames saavutada teeniva kinnistu koormamise reaalservituudiga valitseva kinnistu igakordsete omanike kasuks võimaldamaks rajada läbi teeniva kinnistu vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, sadevee ja sidetrassid ning elektri- ja kaugküttevõrguga liitumiseks vajalikud trassid. Asjakohaste tehnotrasside olemasolu on vajalik valitseva kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks. Avalduse esitaja on tehnovõrkude rajamiseks vajaliku servituudi seadmise küsimuses pöördunud 01. detsembril 2008. a. e-kirjaga ka Tallinna Maa-ameti poole, kuid arvestades tekkinud vaidlust juurdepääsutee rajamisega seonduvalt üle XXX kinnistu, on avalduse esitaja hinnangul otstarbekas lahendada nii tehnovõrkude kui ka juurdepääsu rajamiseks vajaliku servituudi seadmise küsimus ühe menetluse raames. Avalduse esitaja hinnangul on käesolevaks hetkeks kadunud võimalus juurdepääsu tagamise küsimuses kohtuvälise lahenduse leidmiseks, mistõttu on avalduse esitaja sunnitud pöörduma käesoleva nõudega kohtu poole. Eeltoodust hoolimata ei välista avalduse esitaja kinnisasja omanike vastavasisulise valmisoleku korral käesoleva avalduse esemeks olevate küsimuste lahendamist kohtuväliselt asjakohase lepingu sõlmimise teel. Nõue juurdepääsu tagamiseks Avalduse esitajale teadaolevalt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et valitsevale kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kõnealune asjaolu nähtub ümberlükkamatult ka detailplaneeringu koosseisu kuuluvast põhijoonisest (edaspidi põhijoonis), millest nähtuvalt on ligipääs avalduse esitajale kuuluvale kinnistule planeeritud üle kinnisasja omanikele kuuluva teeniva kinnistu; Taotletava juurdepääsutee rajamise maakorraldusliku võimalikkuse osas osundab avalduse esitaja samuti kehtestatud põhijoonisele ning alapunktis 1.11 ja 1.13 viidatud Tallinna Linnavalitsuse korraldustele, mis taotletava juurdepääsu rajamise üle teeniva kinnistu ette näevad. Seega on ilmne, et muude eelduste tuvastamise korral puuduvad maakorralduslikud või muud tehnilised takistused avalduse esitaja poolt taotletava juurdepääsutee väljaehitamiseks teenivale kinnistule; Poolte huvide kaalumise kontekstis märgib avalduse esitaja, et taotletav juurdepääsutee asukoht vastab poolte vahel saavutatud kokkuleppele ja ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsutee kasutamise korrale. Avalduse esitaja rõhutab veelkord, et kinnisasja omanikud kooskõlastasid juurdepääsutee rajamiseks vajaliku servituudi seadmise juba 2007. a. Kuigi kinnisasja omanikud on hilisemalt kooskõlastuse tagasivõtnud ning keeldunud detailplaneeringu kooskõlastamisest, märgib avalduse esitaja, et kinnisasja omanikel puudub avalduse esitaja hinnangul mistahes kaitsmist vääriv huvi, mis õigustaks avalduse esitaja ülekaaluka huvi tagada valitsevale kinnistule juurdepääs avalikult teelt tähelepanuta jätmist. Käesoleva juhul puudub avalduse esitajal mistahes mõistlik alternatiiv juurdepääsutee rajamisele üle teeniva kinnistu. Lisaks paikneb planeeritav juurdepääsutee alal, mida

kasutades on ajalooliselt toimunud ligipääs valitsevale kinnistule ning juurdepääsutee alune maa-ala piirneb teeniva kinnistu piiriga. Arvestades muuhulgas ehituskujasid, mis välistavad reeglina ehitustegevuse krundile piirist kuni 4 meetri kaugusel, puuduvad kinnisasja omanikel võimalused juurdepääsutee aluse teeniva kinnistu osa kasutamiseks mõistlikul ja tulutooval viisil. Seega on äärmiselt küsitav kas avalduse esitaja poolt taotletav juurdepääsuõigus üldse kinnisasja omanike huve riivab, kuna rajatav juurdepääsutee ei kitsenda olemasoleva olukorraga võrreldes mistahes viisil kinnisasja omanike õigusi ega välista teeniva kinnistu sihtotstarbelist kasutamist senisel viisil. Avalduse esitaja juurdepääsu tagamisel suunatud huvi osas märgib avalduse esitaja, et detailplaneeringuga on kavandatud määrata valitsevale kinnistule elamumaa maakasutuse sihtotstarve. Seega on iseenesest põhjendatud avalduse esitaja soov tagada valitseval kinnistule juurdepääs nii jalakäijatele kui autotranspordile. Kinnisasja omanikud ei vaidlustanud alapunktis 1.2 nimetatud Tallinna Linnavalitsuse korraldust, mistõttu on nad kõnealuse korralduse sisuga nõustudes väljendanud nõusolekut juurdepääsutee rajamiseks vajaliku servituudi seadmiseks avalduse esitaja poolt taotletud viisil. XXX elanikud esitasid esmakordselt vastuväite juurdepääsutee rajamise osas alles 2010.a. oktoobris ehk rohkem kui 5 aastat korralduse tegemist. Muuhulgas ei ole kinnisasja omanikud rohkem kui 5 aasta vältel esitanud vastuväiteid ka avalduse esitaja taotlusele juurdepääsu tagamiseks tähtajatult ja tasuta. Avalduse esitaja rõhutab, et on avaldanud valmisolekut kanda juurdepääsutee ehitamise, hooldamise ja kasutamisega seotud kulud, st juurdepääsu tagamisega kinnisasja omanikele mistahes kulutusi ei kaasne. Seoses teenivale kinnistule rajatava juurdepääsutee tasuga märgib avalduse esitaja, et olukorras, kus rajatav juurdepääsutee ei piira ega takista senisega võrreldes mistahes märkimisväärsel viisil teeniva kinnistu kasutamist, ei ole kinnisasja omanikel ühelgi juhul õiguslikku alust nõuda juurdepääsu tagamise eest iga-aastaselt suuremat tasu kui juurdepääsutee aluse teeniva kinnistu osa maamaksuga võrduv summa. Vastavalt teeniva kinnistu osas väljastatud maa maksustamishinna õiendile nr 346 on teeniva kinnistu maksustamishinnaks 173 940 eurot. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2007. a. määrusele nr 46 on Tallinnas maamaksumääraks 1,5% maa maksustamishinnast aastas. Eeltoodust tulenevalt on teeniva kinnistu osas maamaksu suuruseks 2 609,10 eurot (173 904 x 1,5%) aastas, mis teeb 1 73 eurot (2.609,10 / 1512 m2) ühe ruutmeetri kohta. Arvestades, et planeeritava juurdepääsutee aluse maa-ala pindala on ligikaudu 221 m2 (pikkus ca 36,8 m x laius 6 m), siis on avalduse esitaja hinnangul õiglane tasu juurdepääsu tagamise eest 382,33 (221 m2 x 1,73 eurot). Vastava summa ongi avalduse esitaja valmis kinnisasja omanikele juurdepääsu kasutamise eest igaaastaselt tasuma. Juurdepääsu eest määratava tasu eesmärgiks on eelkõige kompenseerida koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu tagamisega seotud ebamugavustest ning kinnistu kasutamise piirangutest tulenev kahju. Käesoleval juhul tagab proportsionaalse osa maamaksust kompenseerimisele suunatud summa vastava eesmärgi täielikult, mistõttu oleks avalduse esitaja suhtes ebaõiglane avalduses toodud summast suurema juurdepääsu tagamise tasu määramine. Arvestades, et juurdepääsu rajamine koormab kõiki kinnisasja omanikke võrdeliselt neile kuuluva teeniva kinnistu kaasomandiosaga, kuulub määratav tasu maksmisele kinnisasja omanikele proportsionaalselt nende kaasomandiosaga. Juurdepääsu tagamise tähtaja osas märgib avalduse esitaja, et olukorras, kus juurdepääs valitsevale kinnistule on selle eesmärgipäraseks kasutamiseks hädavajalik ning arvestades, et ettenähtavas tulevikus puuduvad mistahes alternatiivsed võimalused avalikult teelt

kõnealusele kinnistule pääsemiseks teenivat kinnistut kasutamata, siis on põhjendatud juurdepääsu tagamine avalduse esitajale tähtajatult. Tähtajatu juurdepääsu kasutamise õiguse kasuks räägib täiendavalt ka asjaolu, et faktilise juurdepääsu tagamiseks peab avalduse esitaja täiendavalt välja ehitama juurdepääsutee, st tegema märkimisväärseid kulutusi juurdepääsu saamiseks. Seetõttu oleks ebamõistlik siduda juurdepääsu kasutamisõigus mistahes tähtajaga. Avalduse esitajal on õigus nõuda kinnisasja omanikelt juurdepääsu tagamist avalduse esitajale kuuluvale valitsevale kinnistule üle kinnisasja omanikele kuuluva teeniva kinnistu. Avalduse esitaja on seisukohal, et ka käesolevas asjas on juurdepääsu asukoha tekstiline kirjeldamine raskendatud ning väheülevaatlik, mistõttu on vaidlusaluste kinnisasjade andmete esitamise kõrval mõistlik viidata avalduse esitaja poolt esitatud detailplaneeringu põhijoonisele, mis on piisavalt ülevaatlik võimaldamaks vaidluse korral ülesõidu asukoht täpselt määratleda. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et avalduse esitajale teadaolevalt puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, millises asukohas taotletav juurdepääs looduses paikneb, st millises asukohas on kinnisasja omanikud kohustatud avalduse esitajale juurdepääsu võimaldama. Eeltoodust on avalduse esitaja lähtunud ka enda nõude formuleerimisel. Nõue reaalservituudi seadmiseks Avalduse esitaja hinnangul võib lugeda üldteadaolevaks asjaolu, et elamumaa otstarbelise krundi eesmärgipäraseks kasutamiseks (st krundi hoonestamiseks elamiskõlbulikuga hoonega) on hädavajalik vee-, kanalisatsiooni-, sadevee ja sidetrassidega liitumiseks vajalike trasside (edaspidi koos nimetatud tehnotrassid) olemasolu. Seega eelduslikult puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, et tehnotrasside rajamine on valitseva kinnistu eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalik. Avalduse esitaja märgib, et lühim ja majanduslikult ja tehniliselt otstarbekaim viis tehnotrasside liitumiseks on üle teeniva kinnistu ning tehnotrasside rajamine mistahes teise asukohta põhjustaks ülemääraseid kulusid. Seega ei ole õiguslikult võimalik valitseva kinnistu teenindamiseks vajalike tehnotrasside rajamine ilma teenivat kinnistut kasutamata. Tehnotrasside asukoha ning võimaliku reaalservituudi tasu kontekstis on avalduse esitaja hinnangul oluline arvestada asjaoluga, et tehnotrasside rajamine ei koorma teeniva kinnistu omanikke täiendavalt ning tehnotrasside rajamisega seoses ei kaasne neile mistahes täiendavaid kulutusi või ebamugavusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole avalduse esitaja hinnangul põhjendatud seatava reaalservituudi eest tasu määramine. Ometigi on avalduse esitaja valmis tasuma ka reaalservituudi seadmise eest tasu, mis moodustab 50% juurdepääsu tagamise eest makstavast tasust, s.o lähtudes kehtivast maamaksustamishinnast ning avalduse esitaja poolt juurdepääsutee kasutamise eest pakutust kokku 191,17 eurot aastas. Ka reaalservituudi tasu peaks jagunema kinnisasja omanike vahel proportsionaalselt nende kaasomandiosadega. Avalduse esitaja on seisukohal, et reaalservituut tuleb seada tähtajatult, kuna tehnotrasside olemasolu on valitseva kinnistu eesmärgipärase kasutamise eelduseks ning tehnotrasside rajamise järgselt ei ole mõeldav nende asukoha muutmine ilma märkimisväärsete lisakulude ja ebamugavusteta nii valitseva kui teeniva kinnistu igakordsetele omanikele. Üheks reaalservituudi liigiks on isiklik kasutusõigus. Käesoleval juhul taotleb avalduse esitaja teeniva kinnistu koormamist reaalservituudiga eesmärgiga rajada üle teeniva kinnistu

tehnotrassid. Kuivõrd reeglina antakse kõnealused trassid nende ekspluatatsiooni võtmisel üle võrguettevõtjale, kes vastavat teenust pakub, siis on avalduse esitaja hinnangul mõistlik koormata teeniv kinnistu isikliku kasutusõigusega, mis võimaldab avalduse esitajal isikliku kasutusõiguse (ja seeläbi rajatud tehnotrasside) üleandmist võrguettevõtjale kinnisasja omanikele täiendavaid ebamugavusi (nt vajadus osaleda notaris asjakohaste lepingute sõlmimisel) põhjustamata. Avaldaja palus : 1. rahuldada OÜ F avaldus HK’i, ME’i, AE’i, PR’i, OA, HT’i, AT ja Tallinna linna vastu juurdepääsu tagamise täies ulatuses ning 1.1

1.2

kohustada HK’i, ME’i, AE’i, PR’i, OA, HT’i, AT ja Tallinna linna tagama Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sissekantud XXX kinnistu igakordsele omanikule tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs nii jalgsi kui autotranspordiga Tartu maanteelt Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sissekantud XXX kinnistule juurdepääsutee laiusega kuni 6 meetrit rajamise teel KPAS-i poolt koostatud XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringu eskiisi (töö nr XXX) põhijoonisel näidatud asukohta piki XXX krundi läänepoolset piiri; määrata Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX all sissekantud korteriomandite koosseisu kaasomandina kuuluva XXX kinnistule rajatava juurdepääsutee kasutamise tasuks 382,33 eurot aastas alates juurdepääsuteele kasutusloa väljastamisest pädeva haldusorgani poolt selliselt, et:

1.2.1

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 65,57 eurot aastas;

1.2.2

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 24,46 eurot aastas;

1.2.3

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 110,80 eurot aastas;

1.2.4

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 37,10 eurot aastas;

1.2.5

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 35,90 eurot aastas;

1.2.6

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 61,77 eurot aastas;

1.2.7

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 46,73 eurot aastas;

1.3

tuvastada HK’i, ME’i, AE’i, PR’i, OA, HT’i, AT ja Tallinna linna kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX III jakku märkuse kandmiseks kohtuotsuse alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul nähtavakstegemiseks;

1.4

lugeda Harju Maakohtu poolt tuvastatud HK’i, ME’i, AE’i, PR’i, OA, HT’i, ATja Tallinna linna kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuks Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel.

koormata Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX all sissekantud korteriomandid Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sissekantud kinnistu igakordse omaniku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõigusega vee-, kanalisatsiooni-, sadevee- ja sidetrasside liitumiseks vajalike tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil sihipäraseks ekspluateerimiseks vastavalt KPAS-i poolt koostatud XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringu eskiisi (töö nr XXX) põhijoonisele;

2.3

määrata isikliku kasutusõiguse teostamise tasuks 191,17 eurot aastas alates reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmisest selliselt, et:

2.3.1

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 32,78 eurot aastas;

2.3.2

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 12,23 eurot aastas;

2.3.3

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 55,40 eurot aastas;

2.3.4

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 18,55 eurot aastas;

2.3.5

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 17,95 eurot aastas;

2.3.6

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 30,89 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 23,37 eurot aastas;

2.3.7

2.4

tuvastada HK’i, ME’i, AE’i, PR’i, OA, HT’i, AT ja Tallinna linna kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX III jakku kohtuotsuse alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmiseks;

2.5

lugeda Harju Maakohtu poolt tuvastatud HK’i, ME’i, AE’i, PR’i, OA, HT’i, ATja Tallinna linna kohustus nõusoleku andmiseks puudutatud isiku nõusolekuks Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses, mis on õigusmuudatuse tegemise aluseks kinnistusregistris kohtuotsuse alusel.

Avaldaja palus jätta OÜ F menetluskulud, sealhulgas kulud advokaadile, täies ulatuses solidaarselt HK’i, ME’i, AE’i, PR’i, OA, HT’i, AT ja Tallinna linna kanda. Menetluse käik Harju Maakohus 29.02.2012 määrusega asendas tsiviilasja menetluses puudutatud isiku OA puudutatud isikuga ME. Harju Maakohus 23.05.2012 määrusega asendas tsiviilasja menetluses puudutatud isiku Tallinna linn puudutatud isikuga FC OÜ. Harju Maakohus 14.09.2012 määrusega asendas tsiviilasja menetluses puudutatud isiku FCOÜ puudutatud isikutega VD, ID, PA, TT ja GT. Puudutatud isikute HK, ME, AE, ME, HT, AT seisukohad Puudutatud isikud ei pea avaldaja nõuet põhjendatuks. Põhjendamata ja tõendamata on avaldaja väide, et ainuvõimalik on juurdepääsu tagamine üle XXX kinnistu. Tallinna Linn on varasemalt osundanud võimalusele rajada juurdepääs üle XXX kinnistu. Avaldaja ei ole esitanud selgitusi selle kohta, miks XXX kinnistu kaudu juurdepääsu tagamine on ebaotstarbekam võrreldes XXX kinnistu kaudu. Eksitavalt on avaldaja väitnud, et ajalooliselt on kinnistule XXX juurdepääs

tagatud üle XXX kinnistu. Ajalooliselt („Nõukogude Liidu“ ajal kuni hoone hävimiseni) kasutati juurdepääsu XXX kinnistul asuva hoone juurde just H tänava kaudu. Üle XXX kinnistu ei ole olemas ühtegi teed ega ka tee kohta, mis viitaks avaldaja väitele ajaloolise ligipääsu kohta. Käesoleval juhul soovib XXX kinnistuomanik juurdepääsu vähemalt 28 sõidukile (arvestades planeeritud parkimiskohtade arvu). Seega päevas liikleb mööda plaanitavat teed minimaalselt 60 sõidukit. Puudutatud isikute arvates on see oluliselt teistsugune liikluskoormus kui tänane või ajalooline. Seega ei ole ajalooline põhjendus õigustatud. Avaldaja taotleb XXX kinnistule juurdepääsu teed laiusega kuni 6 meetrit. Detailplaneeringu järgse juurdepääsutee asukohas on XXX olemasoleva elumaja ja kinnistu piiri vahe on vaid 5m ja olemasolevate kuuride ja kinnistu piiri vahe vaid 4m. Avaldaja taotletav 6m laiune tee eeldaks igal juhul kuuride ja osaliselt ka tänase XXX elumaja lammutamist. See on ka ilmselgelt liiga väike vahemaa, et oleks tagatud turvaline liikumine nii autodele kui ka jalakäijatele 50 m pikkusel teelõigul. Kohtule esitatud detailplaneeringust võetud kinnistute plaanidele ei ole eksitavalt märgitud täna eksisteerivaid kuure, mis on eluliselt vajalikud majaelanikele, kuna elumajas on ahjuküte ja puuküttega pliidid. Maja juurde kuuluvad kuurid on asunud kinnistul kogu maja eksisteerimise vältel. Esitatud plaanidel ei ole välja toodud reaalseid vahemaid kinnistul asuvate objektide vahel ning need on visuaalselt eksitavad. Planeeritav juurdepääsutee kahjustab oluliselt XXX elumaja elanike elukvaliteeti. Kui täna on majal sisehoov, siis peale uue juurdepääsutee rajamist peavad majaelanikud majast väljudes astuma otse sõiduteele. 5 meetrine vahe kinnistu piiri ja maja välisukse vahel ei võimalda isegi kõnnitee ehitamist. Tartu mnt on Tallinnas üks tihedama liiklusega tänavaid ja lisaks autoteedele tuleb kinnistule sõitmiseks ületada ka kõnnitee ning kaks trammiteed, mis omakorda teeb sissesõidu juurdepääsuteele ebamugavaks ja ebaturvaliseks (mahasõiduks Tartu maanteelt juurdepääsuteele peab läbi laskma trammid ja jalakäiad, mis sulgeb Tartu maanteel ühe sõidurea ja tekitab ummikuid). Lähtuvalt eelnevast on Tallinna Maa-ameti ametnikud soovitanud XXX kinnistule pääsemise lahendama H tänava kaudu. Sama on soovitanud ka Tallinna Linnavalitsuse ametnikud suulistes vestlustes. Puudutatud isikud ei pea põhjendatuks tehnovõrkude ja -rajatiste rajamist üle XXX kinnistu. Mõistetamatu on ka avaldaja pöördumine vastava nõudega kohtu poole, kuna antud teemat ei ole puudutatud isikuga arutatud. Täiesti arusaamatuks jääb avaldaja OÜ F palve, jätta OÜ F menetluskulud täies ulatuses puudutatud isikute kanda. Antud avaldaja taotluse puhul on tegemist puudutatud isikute omandiga ning keegi ei saa eeldada oma õigust teiste isikute varale. Eeltoodust tulenevalt, ei pea puudutatud isikud avalduse rahuldamist põhjendatuks ning võimalikuks. Puudutatud isiku PR seisukoht Puudutatud isik esitas oma seisukoha 22.03.2012 kohtuisutngil. Puudutatud isik on selles majas sündinud. Ei ela seal juba 5-6 aastat, seega ei ole kompetentne rääkima, aga on seal liikunud ja näeb, kui harv on liiklus H tänaval. See variant, et tee hakkab käima läbi H või T tänava, on hea. Kui tuleb välja, et läbi H või T tänava ei ole juurdepääs võimalik, siis on loogiline, et tuleb T kaudu. Juurdepääsu H või T tänavalt pole arutatud. Aastaid tagasi käisid H tn poolt autod läbi XXX krundi T. Praegu autod seisavad ja pargivad. Puudutatud isikute VD, ID, PA, TTja GT seisukohad Puudutatud isikud VD, ID, PA, TT ja GT olid seisukohal, et OÜ F avaldus juurdepääsu tee määramiseks läbi XXX asuva kinnistu on ebareaalne. Seda juba seetõttu, et pääs kinnistule on juba praegu väga liiklusohtlik, kuna teed tuleb anda jalakäijatele, kahepoolsele trammiliiklusele ja väga tiheda liiklustrassiga teistele liiklusvahenditele. Mõeldamatu on, et seda teeotsa hakkavad läbima suured ehitusega seotud transportsõidukid ja kuna OÜ F soovib välja arendada 4. korruselist hoonet koos parklaga 28 autole, siis ka mõeldamatu hulk

masinaid. Kuna tsiviilasjas puudutatud isik FCOÜ (reg.nr.XXX) jättis kõiki antud puudutatud isikuid, korteriomandi XXX -XXX omanikke teavitamata kohtulikust tsiviilasjast, siis vastavalt puudutatud isikule suuname kõik kohtu poolt esitatud rahalised nõuded tsiviilasjas tema vastu. Seega on puudutatud isikute seisukoht, et juurdepääs XXX kinnistule peaks toimuma ikkagi vähese liiklusega H tänava kaudu. 07.11.2012 esitatud seisukohas leidsid puudutatud isikud, et ei ole esitatud liikluskorralduse analüüsi ja ehitatava tee täpset joonist konkreetsete mõõtude ja kulgemisega krundil. Esitatud joonistel on näidatud ühtlast 6 meetri laiust teed krundi piiri ja maja vahel, mis eeldab osa maja lammutamist. Vastuses toodud näited H ja L tänavate osas on kohut eksitavad, sest mõlematel suurtel laiadel tänavatel toimub ainult ühesuunaline liiklus T, mis L tänaval on lisaks reguleeritud veel fooriga. Kui võtta antud näited aluseks ka puudutatud isikute juhtumi korral, siis tekib küsimus, kus hakkab toimuma krundile vastavalt kas sisse- või väljasõit. Ei ole eetiline nõuda menetlus- ja advokaadikulude kandmist XXX elanikele ja sellega survestada inimesi oma äri-eesmärkide saavutamisel, sest antud tsiviilasja venimine ei ole ainult XXX korteriomanike süü. Puudutatud isikud on nõus servituudi andmisega ehitatava juurdepääsutee osas, kui sellega kaasneb neile seaduslik kaitse. Kui tee ehitamisel ja selle kasutamisel XXXelamu ehitamiseks saab kannatada XXX elamu, siis kõrvaldatakse kahjustused täies ulatuses. Kui ennistamine on võimatu ja ebaotstarbekas ning maja lammutatakse ning selle asemele ehitatakse uus elamu, siis eraldatakse puudutatud isikutele XXX või T elamus uued korterid suurusega, mis vastavad olemasoleva elamispindade ruutmeetritele. Suurema korteri korral tasutakse hinnavahe momendi turuhinnas ruutmeetri alusel. Eeltoodud nõudmised ja nende täitmise kohustused lähevad edasi XXX edasimüügi korral igale uuele omanikule. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et Osaühing F avaldus juurdepääsu määramise ning kinnistute reaalservituudiga koormamise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et avaldajale Osaühing F kuulub kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX Tallinnas. Puudutatud isikutele HK ́ile ja ME ́ule kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, registriosa numbriga XXX. AE ́ule kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, registriosa numbriga XXX. ME ́ile kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, registriosa numbriga XXX, HT ́ile kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, registriosa numbriga XXX. AT ́le kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, registriosa numbriga XXX. PR ́ile kuulub korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, registriosa numbriga XXX, VD ́ile, ID ́le, PA ́ile, TT ́le ja GT ́le kuulub ühisomanikena korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, registriosa numbriga XXX. Nimetatud asjaolu kinnitavad väljavõtted kinnistute kohta kinnistusraamatust ning selle üle puudub ka vaidlus. Avalikult kasutatavale teele on võimalik avaldajale Osaühing F kuuluvalt kinnistult asukohaga XXX(registriosa numbriga XXX) pääseda läbi puudutatud isikutele kuuluva kinnistu asukohaga XXX, mis korteriomandite koosseisuna kuulub kaasomandisse (vastavad registriosade numbrid XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX). Nimetatud juurdepääsutee kuulub XXX kinnistu koosseisu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-85-05 jõudnud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need sama sätte järgi kohus. Seejuures peab kohus arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt seega juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-14-06 jõudnud seisukohale, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Käesolevas asjas tuleb tuvastada, kas esineb AÕS § 156 lg 1 kohaldamise vältimatu eeldus, s.t kas avaldajal puudub oma kinnistutelt juurdepääs avalikule teele. Lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditest, milleks on põhijoonis (kd I, lk 48-49), kaardimaterjali ärakiri (kd I, lk 121- 123), väljavõte Maa-ameti kaardiserverist (kd II, lk 8), paikvaatluse protokoll (kd II lk 57-59), on kohus seisukohal, et avaldajale kuuluvalt kinnistult puudub juurdepääs avalikule teele. Avaldaja soovib juurdepääsuõigust avalikult kasutatavale teele puudutatud isikutele kuuluvalt kinnistult asukohaga XXX. Asjas on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud avaldajale kuuluvalt kinnistult liikumine avalikult kasutatavale teele just avaldaja poolt taotletud juurdepääsuteed mööda. Seetõttu peab kohus vajalikuks käsitleda muid võimalikke juurdepääsuteid. Juurdepääsuõiguse konkreetsemal määratlemisel tuleb arvesse võtta ka ajalooliselt väljakujunenud kohalikke olusid, st tuleb arvestada, kuidas toimisid varasemalt selles piirkonnas teeolud. Naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada äralõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamiseks tuleb kaaluda nö teeniva ja nö valitseva kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisaja omanikul kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Puudutatud isikud HK, ME, AE, ME, Hilja ja ATleidsid, et põhjendamata ja tõendamata on avaldaja väide, et ainuvõimalik on juurdepääsu tagamine üle XXX kinnistu. Tallinna linn on varasemalt osundanud võimalusele rajada juurdepääs üle H kinnistu. Avaldaja ei ole esitanud selgitusi selle kohta, miks H kinnistu kaudu juurdepääsu tagamine on ebaotstarbekam võrreldes XXX kinnistu kaudu (kd I, lk 102-103). Avaldaja märkis, et H kinnistu näol on tegemist ärimaa otstarbelise kinnistuga, millel paikneb suletud territooriumil tegutsev majandusüksuses, kusjuures kinnistu hoonestamata osa on väljaehitatud aktiivses kasutuses olevaks parklaks. Kõnealuse kinnistu kaudu juurdepääsu korraldamine valitsevale kinnistule tooks kaasa

vajaduse suuremahuliste ümberehitustööde järele H kinnistul, kusjuures juurdepääsu rajamine tooks kaasa võimatuse parkimise korraldamiseks H kinnistu piirides (kd I, lk 116119). Puudutatud isikud VD, ID, PA, TT ja GTseisukohal, et juurdepääs XXXkinnistule peaks toimuma ikkagi vähese liiklusega H tänava kaudu. Puudutatud isikud leiavad, et OÜ F avaldus juurdepääsu tee määramiseks läbi XXX asuva kinnistu on ebareaalne. Seda juba seetõttu, et pääs kinnistule on juba praegu väga liiklusohtlik, kuna teed tuleb anda jalakäijatele, kahepoolsele trammiliiklusele ja väga tiheda liiklustrassiga teistele liiklusvahenditele (kd II, lk 130). Paikvaatluse käigus vaatles kohus juurdepääsu võimalust H XXX ja XXX kinnistute poolt. H XXX ja XXX vahel oli võrkaed. XXXning H ja XXX kinnistute vahel oli võrkaed. Tee laiuseks kujunes T poolt mõõdetuna 5,25 meetrit ja hoovi poolt mõõdetuna 5,7 meetrit. XXX krunt algab pärast kuure. ME sõnul on kuurid kinnistatud. Avaldaja seadusliku esindaja sõnul on kuurid ebaseaduslikud. HT sõnul olid kuurid samas kohas juba 70-ndatel aastatel, vahepeal lammutati, aga ehitati uuesti samasse kohta. XXX krundil on aed ja risu (kd II, lk 57-59). Kohus on teinud kindlaks, et ajalooliselt on valitsevalt kinnistule juurdepääs avalikult teelt olnud tagatud üle teeniva kinnistu. Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2005 korraldusest nr 1262-k punkti 6.1 kohaselt avalikult kasutatavalt teelt on seni toimunud läbi XXX maaüksuse juurdepääs XXX maaüksusele (kd I lk 17-19). Lisaks teavitas puudutatud isikute HK ́i, ME ́u, AE ́u, ME ́i ja HT ́i esindaja, et tegi 26.03.2012.a. järelepärimise K.A.H kinnistu omaniku Empower AS-ile seisukoha esitamiseks XXX kinnistule juurdepääsu võimaldamiseks üle nende kinnistu. Vastust paluti hiljemalt 10.04.2012.a., vastust saabunud ei ole (kd II, lk 21). Käesoleval asjas on leidnud tõendamist, et avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Detailplaneeringu koosseisu kuuluvast põhijoonisest (kd I, lk 48) nähtuvalt on ligipääs avalduse esitajale kuuluvale kinnistule planeeritud üle puudutatud isikutele kuuluva kinnistu. Taotletava juurdepääsutee rajamise maakorraldusliku võimalikkusele viitab ka Tallinna Linnavalitsuse 01.10.2008 korraldus nr 1611-k, Tallinna Linnavalitsuse 03.02.2010 korraldus nr146-k ja XXX ja XXX kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu 04.03.2010 protokoll, mis taotletava juurdepääsu rajamise üle puudutatud isikute kinnistu ette näevad (kd I lk 36-38, 41-44, 45-44). Seega on ilmne, et muude eelduste tuvastamise korral puuduvad maakorralduslikud või muud tehnilised takistused avaldaja Osaühingu F poolt taotletava juurdepääsutee väljaehitamiseks puudutatud isikute kinnistule. Antud asjas nähtub avaldaja ülekaalukas huvi puudutatud isikute kinnistu ees. Käesoleva hetkel puudub avaldajal Osaühingul F mistahes mõistlik alternatiiv juurdepääsutee rajamisele üle puudutatud isikute kinnistu. Lisaks paikneb planeeritav juurdepääsutee alal, mida kasutades on ajalooliselt toimunud ligipääs kinnistule asukohaga XXX ning juurdepääsutee alune maa-ala piirneb puudutatud isikute kinnistu piiriga. Arvestades muuhulgas ehituskujasid, mis välistavad reeglina ehitustegevuse krundile piirist kuni 4 meetri kaugusel, puuduvad puudutatud isikutel võimalused juurdepääsutee aluse XXX osa kasutamiseks mõistlikul ja tulutooval viisil. Seega ei kitsenda rajatav juurdepääsutee olemasoleva olukorraga võrreldes mistahes viisil puudutatud isikute õigusi ega välista XXX kinnistu sihtotstarbelist kasutamist senisel viisil. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-85-05 muuhulgas märkinud, et elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääsu

võimalus. Seega on iseenesest põhjendatud avaldaja soov tagada kinnistule asukohaga XXXjuurdepääs nii jalakäijatele kui autotranspordile. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on avaldajale kuuluvalt kinnistult liikumine avalikult kasutatavale teele avaldaja poolt taotletud juurdepääsuteed mööda st üle puudutatud isikute kinnistu asukohaga XXX. Kohus leiab, et juurdepääsutee kasutamise õiguse tingimuste määramisel tuleb arvestada mõlema kinnistu omanike huve. Üheltpoolt ei tohi seatavad tingimused puudutatud isikuid liigselt koormata, kuid samas peavad olema kindlaks määratud tingimused, mis võimaldaksid avaldajal juurdepääsuteed reaalselt kasutada ja kasutamiseks hooldada. Nimetatud juurdepääsuteede määramine on põhjendatud, kuna avaldajatel puuduks vastasel korral oma kinnistutelt juurdepääs avalikult kasutatavale teele, mistõttu on täidetud AÕS § 156 kohaldamise eeldus. Kõnealusel viisil juurdepääsu tee määramine ei ole oluliselt vastuolus juurdepääsu tee alla jäävate kinnistu omanike huvidega, kuna nende omandit ei kahjustata põhjendamatult, samuti jääb samaks XXX juures toimiv praegune liikluskorraldus. Võimalike hoonestuse valmimise järgselt ei ole XXX kinnistule märkimisväärseid liiklusvooge ette näha, kuna XXX kinnistule planeeritakse rajada korterelamu. Võimaliku ehitustegevuse korral on võimalik rakendada lühiajaliselt täiendavaid liikluskorralduslikke vahendeid. Kõnealune juurdepääsutee on kohtumäärusele lisatud plaanil märgitud. Kinnistusraamatusse tuleb kanda juurdepääsuõiguse tagamine märkusena AÕS § 63 lg 1 p 4 alusel. AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise tasu kohus. Tasu määratakse kinnisasja kasutamise eest. Käesoleva avalduse lahendamise tulemusena saab avaldaja endale võõra kinnisasja kasutamise õiguse ja peab maksma selle eest tasu. Asjaolu, et avaldaja peab tegema seoses juurdepääsu faktilise kasutamisega kulutusi (tee korrashoiu- ja hoolduskulud) ei vabasta teda tasu maksmisest võõra kinnisasja kasutamise eest. Eeldataksegi, et teed hooldab juurdepääsuõiguse omaja. Puudutatud isikud HK, ME, AE, ME, HT taotlesid tasu määramist ühekordse kompensatsioonina järgmistes summades: korter 1- 514,83 eurot, korter 1a- 191,78 eurot, korter 2- 868,53 eurot, korter 2a- 290,82 eurot, korter 2b- 281,39 eurot, korter 3- 484,96 eurot, korter 4- 367,06 eurot (kd II lk 55-56). Avaldaja on nõus maksma XXX kinnistule rajatava juurdepääsutee kasutamise tasuks 382,33 eurot aastas alates juurdepääsuteele kasutusloa väljastamisest pädeva haldusorgani poolt selliselt, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 65,57 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 24,46 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 110,80 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 37,10 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 35,90 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 61,77 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse

registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 46,73 eurot aastas. Vastavalt teeniva kinnistu osas väljastatud maa maksustamishinna õiendile nr 346 (kd I, lk 25) on XXX kinnistu maksustamishinnaks 173 940 eurot. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu

Seega ei ole õiguslikult võimalik XXX kinnistu teenindamiseks vajalike tehnotrasside rajamine ilma XXX kinnistut kasutamata ning täidetud on ka teine AÕS § 158 lg 1 sätestatud kriteerium. Tehnotrasside asukoha ning võimaliku reaalservituudi tasu kontekstis on oluline arvestada asjaoluga, et tehnotrasside rajamine ei koorma XXX kinnistu omanikke täiendavalt ning tehnotrasside rajamisega seoses ei kaasne neile mistahes täiendavaid kulutusi või ebamugavusi. Avaldaja on valmis tasuma ka reaalservituudi seadmise eest tasu, mis moodustab 50% juurdepääsu tagamise eest makstavast tasust, s.o lähtudes kehtivast maamaksustamishinnast ning avalduse esitaja poolt juurdepääsutee kasutamise eest pakutust kokku 191,17 eurot aastas. Ka reaalservituudi tasu peaks jagunema kinnisasja omanike vahel proportsionaalselt nende kaasomandiosadega. AÕS § 158 lg 2 alusel seatava reaalservituudi tähtaja osas on kohus seisukohal, et reaalservituut tuleb seada tähtajatult, kuna tehnotrasside olemasolu on XXX kinnistu eesmärgipärase kasutamise eelduseks ning tehnotrasside rajamise järgselt ei ole mõeldav nende asukoha muutmine ilma märkimisväärsete lisakulude ja ebamugavusteta nii XXX kui XXX kinnistu igakordsetele omanikele. Üheks reaalservituudi liigiks on isiklik kasutusõigus. Vastavalt AÕS § 225 lg 1 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Tulenevalt AÕS § 226 lg 2 kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Käesoleval juhul taotleb avaldaja XXX kinnistu koormamist reaalservituudiga eesmärgiga rajada üle XXX kinnistu tehnotrassid. Kuivõrd reeglina antakse kõnealused trassid nende ekspluatatsiooni võtmisel üle võrguettevõtjale, kes vastavat teenust pakub, siis on kohtu hinnangul mõistlik koormata teeniv kinnistu isikliku kasutusõigusega, mis võimaldab avaldajal AÕS § 226 lg 2 isikliku kasutusõiguse (ja seeläbi rajatud tehnotrasside) üleandmist võrguettevõtjale kinnisasja omanikele täiendavaid ebamugavusi (nt vajadus osaleda notaris asjakohaste lepingute sõlmimisel) põhjustamata. Kohus määrab isikliku kasutusõiguse teostamise tasuks 191,17 eurot aastas alates reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmisest selliselt, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 32,78 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 12,23 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 55,40 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 18,55 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 17,95 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 30,89 eurot aastas; Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all sisse kantud korteriomandi igakordsele omanikule kuulub tasumisele 23,37 eurot aastas.

Käesolev kohtumäärus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud menetlusosaliste õigusjärglaseks pärast käesoleva kohtumääruse avalikult teatavakstegemist (TsMS § 460 lg 1). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega lahendatakse hagita menetluse avaldus, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Käesoleval juhul tehakse asjas lahend avaldaja huvides, mistõttu ei ole õiglane jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud isikute kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et kohtumenetluse käigus on nii paikvaatlusel kui ka kohtuistungil tehtud avaldaja poolt ettepanekuid kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus arvestas asja lahendamisel ka avaldaja Osaühing F huve, seega on õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.