K.R-i hagi MAXIMA Eesti OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitiste määramise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
K.R-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: K.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde Kostja: MAXIMA Eesti OÜ (registrikood 10765896), esindaja YYY
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.12.2025 määrus muutmata.
2.Jätta K.R-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-22-16034 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 07.05.2025 kohtuotsusega jäeti käesoleva tsiviilasja menetluskuludest 80% Maxima Eesti OÜ kanda ja 20% K.R-i kanda. Kohtuotsus jõustus 07.06.2025.
2.Hageja 19.03.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 4811,40 eurot. Kostja 05.11.2024, 18.03.2025 ja 19.03.2025 nimekirjade kohaselt on tema kulud 14 248,24 eurot.
3.Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid kostja menetluskulude koosseisule ega suurusele. Kostja vaidles 20.03.2025 hageja menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus mõistis 19.12.2025 Maxima Eesti OÜ-lt K.R-i kasuks välja menetluskulud 1760,99 eurot ning viivise.
5.Maakohus hindas menetlusosaliste lepinguliste esindajate toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega ning määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4811,40 eurot (48,6 tundi × 99 eurot). Hageja esindaja tunnitasu (99 eurot, milles sisaldub käibemaks) on mõistlik ega ületa õigusteenuse osutamise ajal keskmist sarnase teenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguliste esindajate toimingud on põhjendatud ja vajalikud 67,4 tunni ulatuses. Maakohus vähendas kostjale hüvitamisele kuuluvat tunnitasu 150 euroni. Lisaks on põhjendatud kostja kantud tõlkekulu 330,64 eurot. Kostja menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus on 67,4 × 150 + 330,64 eurot = 10 440,64 eurot.
6.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale 80% maakohtus kantud kuludest, s.o 0,8 × 4811,40 = 3849,12 eurot. Hagejal tuleb hüvitada kostjale 20% maakohtus kantud menetluskuludest, s.o 0,2 × 10 440,64 = 2088,13 eurot. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ning jõudis järeldusele, et kostjal tuleb hüvitada hagejale 3849,12 – 2088,13 = 1760,99 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas 07.01.2026 määruskaebuse Harju Maakohtu 19.12.2025 kohtumääruse peale. Kuna määruskaebus oli ebaselge, andis ringkonnakohus hagejale võimaluse kaebust täpsustada ja välja tuua, mis ulatuses ta maakohtu lahendit vaidlustab ning missugust lahendit ta taotleb. Ringkonnakohus selgitas hagejale, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahend on jõustunud ning menetluskulude jaotust enam vaidlustada ei saa. Hageja 02.04.2026 menetlusdokumendi kohaselt vaidlustab ta endiselt menetluskulude jaotust ning taotleb kostja menetluskulude jätmist kostja kanda. Lisaks on hageja seisukohal, et mitme esindaja 2
2-22-16034 kaasamine oli põhjendamatu ning kostja menetluskulude suurus ei pidanud olema sedavõrd suur.
8.Kostja vaidles määruskaebusele vastu.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
11.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses ei saa vaidlustada ega muuta menetluskulude jaotust. Hageja väited, mis puudutavad menetluskulude jaotust ja taotlus, mis puudutab kostja kulude kostja kanda jätmist, on sel põhjusel asjakohatud. Kulude jaotus määrati kindlaks 07.05.2025 kohtuotsusega, mis on jõustunud. Maakohus ei saanud vaidlustatud määruse tegemisel ning ringkonnakohus ei saa määruskaebuse lahendamise käigus muuta jõustunud lahendiga otsustatud menetluskulude jaotust. Praeguses menetlusetapis saab otsustada üksnes selle üle, millised poolte menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1).
12.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitamise üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
13.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire menetlusosaliste õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Maakohtu määrus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kohta on vaidluse sisu ja mahtu arvestades õiglane. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust on vähendatud asjakohaselt (vaidlustatud kohtumääruse punktid 14 ja 16). Kohus on piisavalt analüüsinud menetlusosaliste esindajate toiminguid ja hinnanud neile kulunud aja vajalikkust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
14.Määruskaebuses on seatud kahtluse alla mitme esindaja kaasamise vajalikkus. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusteenust osutanud peamiselt vandeadvokaat Reesa Laur. Täiendavalt on vandeadvokaat Veiko Viisileht osutanud kostjale õigusteenust 4,7 tundi (10.04.2024 ja 22.04.2024 menetlustoimingud ning ettevalmistus ja osalemine 23.04.2024 kohtuistungil, dtl 372). Maakohus on sel ajaperioodil tehtud toimingute hüvitamisele kuuluvat mahtu asjakohaselt vähendanud vaidlustatud lahendi p 16 viimases lõigus 1,7 tunni võrra. Hageja ei ole oma vastuväidet konkretiseerinud ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust hüvitamisele kuuluvaid kulusid täiendavalt vähendada.
3
2-22-16034
15.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja menetlusnormidega kooskõlas. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.