R.J. hagi R.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 04. septembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.P. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): R.P. (isikukood: XXX) esindaja advokaat Häli Jürimäe Vastustaja (hageja): R.J. (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Otto Preem
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 04. septembri 2012 määrus osaliselt resolutsiooni punkti 2 osas, vähendada R.P. lt R.J. kasuks väljamõistmisele kuuluva õigusabi suurust ning välja mõista R.P. lt R.J. kasuks õigusabikulu 936 eurot ja riigilõiv 1 917,35 eurot, kokku menetluskulud summas 2 853,35 eurot.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 04. septembri 2012 määrus muutmata.
4.2.Välja mõista R.P. lt R.J. kasuks menetluskulud kogusummas 2 853,35 eurot (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kolm eurot 35 senti), mis koosneb õigusabikuludest summas 936 eurot ja riigilõivust summas 1 917,35 eurot.
4.3.R.P. l tuleb väljamõistetud menetluskuludelt maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.“ Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses oli R.J. hagi R.P. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks. Tartu Maakohus rahuldas 22. juuni 2011 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2012 otsusega Tartu Maakohtu 22. juuni 2011 otsuse muutmata ja R.P. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus tuleb jätta R.P. kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 3-7-1-2-154 jäeti R.P. poolt esitatud kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Riigikohtu määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud R.P. kanda.
2.R.J. (hageja) esitas 26. juunil 2012 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Hageja palus kohtul määrata kindlaks tema menetluskulud kogusummas 3 134,29 €, mis koosnesid tasutud riigilõivus ja õigusabikuludest. Samuti taotles hageja, et kohus kohustaks kostjat menetluskulude jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hagejale väljamõistetud menetluskulude summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Taotluse kohaselt maksis hageja hagi esitamisega seotud riigilõivu summas 30 000 kr, s.o 1 917,35 €. Hageja advokaaditasu I ja II kohtuastmes oli määratud kindlaks koondtasuna ning oli vastavalt 1 016,94 € ja 200 €. Advokaadi tunnitasu suurus ei olnud määratletud, mistõttu tuli hageja hinnangul lähtuda keskmisest advokaadibüroo tunnihinnast tsiviilasjade puhul, mis 2010. aastal oli 1 000 kr ning alates 01. jaanuarist 2011 60 €. Kuivõrd Riigikohus peab oluliseks kulutatud aja arvestuse esitamist, siis esitati taotluses ka kulutatud aja arvestus. Hageja tasus I astme menetluse eest 02. märtsil 2010 arve nr 02-03-2010 alusel OÜ-le Valga Advokaadibüroo 12 000 kr, s.o 766,94 € ja 30. märtsil 2011 arve nr 30-03-2011 alusel 250 € (kokku 1 016,94 €). I astme kohtumenetlusega seonduv õigusabiteenuse minimaalne ajakulu oli 23 t 10 min. Advokaat teostas seoses I astme menetlusega järgmised toimingud: 1) 02. märtsil 2010 esmakohtumine kliendiga, asjaolude ja vajaliku tõendiringi määratlemine – 1 t 30 min; 2) 11–12. märts 2010 tõendite analüüs, vajaliku seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumine, hagi koostamine – 3 t; 3) 31. mai 2010 kostja vastusega tutvumine, vastuses sisalduvate seisukohtade arutelu kliendiga – 1 t; 4) 03. august 2010 ettepaneku koostamine tsiviilasjas kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks – 30 min; 5) 15. november 2010 maakohtu eelistung – 20 min + kohtuistungile sõiduks kulutatud aeg (Valga-Jõgeva, edasi-tagasi
300 km) 3 t 20 min; 6) 05. jaanuar 2011 teate koostamine kohtule kompromissi võimalikkuse osas – 20 min; 7) 30. märts 2011 maakohtu eelistung – 20 min + sõiduks kulunud aeg 3 t 20 min; 8) 15. aprill 2011 kompromissettepaneku koostamine ja arutelu kliendiga – 1 t; 9) 1–3. juuni 2011 ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuvaidlusteks – 2 t; 10) 06. juuni 2011 maakohtu istung – 1 t + sõiduks kulunud aeg 3 t 20 min; 11) 24. juuni 2011 kohtulahendiga tutvumine ja selle kliendile selgitamine – 40 min; 12) kohtumised ja vestlused kliendiga erinevatel aegadel I astme kohtumenetluse vältel – 1 t 30 min. Hageja tasus II astme menetluse eest 16. septembril 2011 arve nr 16-09-2011 alusel OÜ-le Valga Advokaadibüroo 200 €. II astme kohtumenetlusega seonduv õigusabiteenuse minimaalne ajakulu oli 5 t. Advokaat teostas seoses II astme menetlusega järgmisi toiminguid: 1) 6–7. september 2011 kohtumine kliendiga, apellatsioonkaebuse analüüs, positsiooni kooskõlastamine – 2 t; 2) 16. september 2011 apellatsioonkaebuse vastuse koostamine – 2 t; 3) 31. jaanuar 2012 tutvumine apellatsioonikohtu lahendiga, arutelu kliendiga – 1 t. Käesolevas asjas toimus 3 kohtuistungit, menetlus vältas enam kui kaks aastat ning tsiviilasja hagihinda arvestades moodustas hageja esindajatasu 19 % Vabariigi Valitsuse
04.septembri 2008 määrusega nr 137 sätestatud maksimaalmäärast (6 391,16 €), mistõttu olid hageja poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud.
3.R.P. vaidles R.J. i poolt esitatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele vastu ja taotles avalduse rahuldamata jätmist ning välja mõista menetluskuludena ainult põhjendatud ja vajalikud kulud, mis ajaliselt ei ületa 14 t ja rahaliselt ei ole suuremad kui 252 €. Vastuväidete kohaselt vaadatakse Riigikohtu praktika kohaselt kaasomandi lõpetamise ja kaasomandis olevate asjade jagamise nõuded läbi hagita menetluses (riigikohtu lahendid nr 3-2-1-99-09 ja 3-2-1-65-10). Käesolev menetlus toimus küll hagimenetlusena, kuid see ei tähenda, et senine rikkumine peaks jätkuma. Riigikohus on leidnud, et hagita asja menetlemine hagimenetluses ja vastupidine kujutab endast küll menetlusõiguse rikkumist, kuid see ei too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kostja hinnangul ei peaks menetlusõiguse rikkumine põhimenetluses kanduma menetluskulude kindlaksmääramise menetlusse. Kostja ei peaks olema raskemas olukorras, kui asja lahendamise korral hagita menetluses. TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Viidatud sätetest lähtuvalt tuleb hageja õigusabikulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Vabariigi Valitsuse
22.detsembri 2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg-st 3, mille kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10 kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnitasu alammäär. Käesoleval hetkel on töötasu alammääraks tunnis 1, 8 €. Viidatud sätetest lähtuvalt saab hagita menetluses hüvitatava õigusabikulu tunnitasu ülempiir olla ainult 18 €. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus määruses nr 3-2-1-89-10. Nimetatust lähtuvalt saaks hagejale hüvitamisele kuuluv õigusabikulu olla 18 x 28, 17 = 507, 60 €. Kostja leidis, et menetluskulude maht 28 t 10 min oli käesoleva tsiviilasja mahtu arvestades ilmselgelt liiga suur. Arvestades hageja poolt koostatud dokumentide mahtu, leidis kostja, et põhjendatud ajakulu oleks nii maa- kui ringkonnakohtu menetluses kokku mitte rohkem kui 14 t. Hageja menetluskulude suurus ei ole põhjendatud asjaoluga, et see jääb allapoole lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid.
Kostja oli seisukohal, et hagejale hüvitamisele kuuluv õigusabikulu ei saanud olla rohkem kui 18 x 14 = 252 €.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohtu 04. septembri 2012 määrusega rahuldati R.J. i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõisteti R.P. lt R.J. i kasuks välja menetluskulude summas 3 134, 29 €. Maakohus määras, et R.P. l tuleb väljamõistetud menetluskuludelt maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohus leidis, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks oli põhjendatud ja kostja vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise kohta ei olnud asjakohased. Esmalt andis maakohus hinnangu kostja väitele, et vaidlust oli lahendatud vale menetlusviisi kasutades. Maakohus oli seisukohal, et kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis on nimetatud TsMS § 475 lg-s 1 ja TsMS § 475 lg 2 kohaselt ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude puhul ei olnud tegemist kaasomandi asjaga, mida seaduse alusel tuleb lahendada hagita menetluses. R.J. esitas R.P. vastu hagi kinnistute kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistute jagamiseks. TsMS §-s 613 on nimetatud kaasomandi vaidlused, mida kohus lahendab hagita menetluses. Tulenevalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus hagita menetluses korteriomandi kaasomandi eseme valitsemisega, valitsemise reguleerimisega, valitseja nimetamisega, korteriomanike otsuste kehtivusega seotud vaidlused. TsMS § 613 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes. Käesoleval juhul ei olnud vaidluse puhul tegemist TsMS §-s 613 nimetatud kaasomandit puudutava vaidlusega, mida oleks tulnud lahendada hagita menetluses. Menetlusviisi määramisel ei saanud lähtuda kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-99-09 ja 3-2-1-65-10) esitatust, sest nimetatud lahendites on tegemist korteriomandi kaasomandi jagamise vaidlustega seoses ehitise omandiosade muutmise vajadusega. AÕSRakS § 12 lg 5 näeb ette, et kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) § 76, § 77 ja kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Seega olid kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendites kaasomandi vaidluste aluseks hoopis teistsugused asjaolud (eelkõige on need seotuid omandireformi läbiviimisega), mille alusel on põhjendatud AÕSRakS erisätte alusel asja lahendamine hagita menetluses. Nimetatud sätte näol on tegemist erinormiga. Maakohus leidis, et käesoleva tsiviilasja puhul oli tegemist hagimenetlusega ja kahe astme kohtud lahendasid asja õiget menetlusviisi kasutades. Seetõttu ei saanud menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagita menetluses kulude kindlaksmääramise sätteid. Taotluse põhjal on menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja tasu, mille hüvitamist hageja kostjalt taotles. Maakohus leidis, et hageja tasus hagilt riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Tartu Maakohtu 26. märtsi 2010 määrusega anti hagejale menetlusabi ja võimaldati tasuda riigilõivu osade kaupa. Hageja tasus riigilõivu viie osamaksena kokku summas 30 000 kr, mis vastab 1 917,35 €. Kostjal tuli hageja poolt tasutud riigilõiv hüvitada ja see tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Maakohus leidis, et ka hageja lepingulise esindaja tasu ja kulud tuli kindlaks määrata hageja poolt taotletud ulatuses. Maakohtu hinnangul olid hageja lepingulise esindaja tasu ja kulud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepinguline esindaja esitas maakohtule õigusabikulude arvestuse. Selle põhjal osutas ta hagejale õigusabi kokku 28 t ja 10 min (23 t ja 10 min I kohtuastmes ja 5 t II kohtuastmes). Arvestades asja olemust ja välja toodud toiminguid, oli hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja selle ulatus mõistlik. Hageja esindaja kulutas kliendiga kohtumisele, asjaolude ja tõendite väljaselgitamisele, vajaliku seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumisele, kostja vastuväidetega tutvumisele ning kirjalike dokumentide koostamisele I kohtuastmes 11 t 30 min ja II kohtuastmes 5 t. Kohtuistungitel osalemiseks kolmel korral kulus kokku 1 t 40 min. Maakohtu hinnangul oli esindaja töö maht vastavuses tehtud töö hulga ja asja keerukusega. Maakohus märkis, et 10 t kogu õigusabi mahust, s.o ca kolmandik, moodustas lepingulise esindaja ajakulu sõiduks Valgast kohtuistungile Jõgeva kohtumajja (15. novembril 2010,
30.märtsil 2011 ja 06. juunil 2012). Asjas kohtuistungite korraldamine kokku kolmel korral oli tingitud kostja esindaja taotlustest. Kostja esindaja taotles kohtuistungite edasilükkamist kahel korral, et läbi viia kinnistute hindamine ja tellida ekspertiis, kuid lõpuks ekspertiisi ei esitatudki. Seega olid kostja vastuväited hageja lepingulise esindaja suurele ajakulule alusetud ja osaliselt tingitud tema enda menetluslikust käitumisest. Maakohus leidis, et arvestades asja keerukust oli põhjendatud hageja esindaja töötasu tunnihind, mis oli vahemikus 60 € kuni 63,91 € ühe tunni kohta. On üldteada asjaolu, et advokaadibüroode tunnitasu hind algab valdavalt 60 €/tund. Lepingulise esindaja tasu taotletavas määras jäi ka Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli 1 597,79 €. Määruse § 2 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 €. Seega oli põhjendatud määrata kindlaks kostja poolt hüvitatav hageja lepingulise esindaja tasu 28 t ja 10 min eest kokku summas 1 216,94 €. Eeltoodu alusel mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 3 134,29 €, millest moodustas hagilt tasutud riigilõiv summas 1 917,35 € ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 1 216,94 €. Maakohus määras TsMS § 177 lg 2 alusel hageja taotlusel, et kostjal tuli hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.R.P. esitas 20. septembril 2012 Tartu Maakohtu 04. septembri määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue menetluskulude kindlaksmääramise määruse tegemist, millega mõistetakse kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei analüüsinud ega põhjendanud maakohus piisaval määral hageja kasuks väljamõistetud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust; 2) vaadatakse kaasomandi lõpetamise ja kaasomandis olevate asjade jagamise nõuded läbi hagita menetluses. Lähtudes TsMS § 172 lg-st 8, TsMS § 144 p-st 1 ja Vabariigi Valitsuse
22.detsembri 2005 määrusest nr 322 § 7 lg-st 3 sai hagejale hüvitamisele kuuluv õigusabikulu olla 18 x 28, 17 = 507, 60 €;
3) ei nõustu määruskaebuse esitaja õigusabikulude mahuga. Põhjendatud ajakulu ei olnud I ja II kohtuastmes rohkem kui 14 t. Hageja lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg oli ülemäära suur, sest poolte vahel oli vaidlus sisuliselt ühes üksikküsimuses, mis ei olnud õiguslikult keerukas; 4) ei saa arvata õigusabi osutamiseks kuluva aja hulka vajaliku seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumist, kuivõrd vandeadvokaadist esindajalt eeldatakse selliste teadmiste olemasolu. Hagiavalduse koostamiseks nõupidamise läbiviimiseks ja hagiavalduse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 1, 5 t; 5) tehti maakohtu otsus hageja kasuks ning selle põhjendav osa oli 2,5 lk pikk. Positiivse kohtuotsusega tutvumine ja selle analüüs ei saanud võtta rohkem aega kui 10 min. Arvestades vaidluse ja kohtuotsuse sisu, siis ei saanud kohtuotsuse selgitamine kliendile ja selle pinnalt tekkinud väidetav nõupidamine aega võtta rohkem kui 5 min; 6) jäävad hageja ja tema esindaja erinevad kohtumised ja nõupidamised arusaamatuks. Kostja hinnangul ei seondunud need käesoleva tsiviilasjaga ning olid põhjendamatud, kuivõrd kõik vajalikud nõupidamised ja kohtumised on õigusteenuse sisse juba varasemalt arvutatud ning nende eest topelttasu nõudmine ei ole põhjendatud; 7) ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud aja mahuga. Apellatsioonkaebusega (5 lk, 3 lk õiguslikud põhjendused) tutvumine ja selle analüüs ei saanud professionaalsel esindajal võtta kauem kui 15 min, kuivõrd kostja sisulised seisukohad olid hagejale teada. Apellatsioonkaebuse sisu selgitamine kliendile ei saanud võtta kauem kui 5 min. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamine ei saanud võtta kauem kui 30 min, võttes arvesse, et apellatsioonkaebuse vastus oli 3 lk pikk, millest sisuline vastus moodustas 1 lk ning ühtis olulises osas maakohtu seisukohtadega. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumine ei saanud võtta kauem kui 10 min, kuivõrd kohtuotsuse põhjendav osa oli lühem kui 1,5 lk. Eeltoodust tulenevalt ei saanud õigusabi põhjendatud ajaline maht apellatsiooniastmes olla rohkem kui 1 t.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
6.R.J. vaidleb R.P. määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on: 1) on sisutu ja eksitav kostja väide, et Riigikohtu praktika kohaselt vaadatakse kaasomandi lõpetamise ja jagamise asjad läbi hagita menetluses. Riigikohtul selline kohtupraktika puudub. TsMS § 613 annab hagita menetluses lahendatavate korteriomandi ja kaasomandi asjade ammendava loetelu, millise laiendamine hageja ja kostja õigusvaidlusele on välistatud. Toimunud tsiviilasja menetluse vältel on kostja pidanud toimunud menetlust õiguspäraseks ning on kogu menetluse vältel ise käsitlenud asja hagiasjana. Seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu summas 1 917,35 € ning asjakohased ei ole kostja viited hagita asjade tunnitasu piirmääradele; 2) on menetluskulude kindlaksmääramise otsus kohtu kaalutlusotsus. Maakohus järgis kaalutlusotsuse koostamise reegleid ning maakohtu seisukohtade kujunemine oli jälgitav. TsMS § 169 lg 1 mõtte kohaselt kannab menetluse venimise tinginud pool sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Käesoleval juhul tingis menetluse venimise kostja tegevus/tegevusetus. Hageja esitas kostjale kompromissi, millega nõustumine oleks kaasa toonud väljamõistetavate menetluskulude märkimisväärse vähenemise. Mõistlikust ja talle rahalises mõttes soodsast kompromissist kostja keeldus, mis suurendas hageja menetluskulusid;
3) hageja esinduskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Ajakulu hind sisaldab muuhulgas ka 900 km läbimisele kulutatud bensiini maksumust ja esindaja kasutuses oleva advokaadibüroo sõiduki amortisatsiooni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Maakohtu
04.septembri 2012 määrus tuleb osaliselt tühistada resolutsiooni punkt 2 osas. Ringkonnakohus vähendab väljamõistmisele kuuluva õigusabi suurust ja mõistab välja R.P. lt R.J. i kasuks välja õigusabikulu summas 936 € ja riigilõivu summas 1 917,35 €, kokku menetluskulud summas 2 853,35 €. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 04. septembri 2012 määrus muutmata.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega, mistõttu ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel kohaldada hagita menetluse menetluskulude kindlaksmääramise sätteid. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, siis ringkonnakohus ei korda maakohtu vastavaid põhjendusi.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks põhjendatult välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 917,35 €. Samas ringkonnakohus nõustub osaliselt määruskaebuse esitaja väitega, et õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel ei hinnanud maakohus vajalikul määral nende vajalikkust ja põhjendatust.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus mõistis õigesti välja järgmised hageja õigusabikulud:
02.märtsil 2010 esmakohtumine kliendiga, asjaolude ja vajaliku tõendiringi määratlemine – 1 t 30 min; 11–12. märts 2010 tõendite analüüs, vajaliku seadusandluse ja kohtupraktikaga tutvumine, hagi koostamine – 3 t; 31. mai 2010 kostja vastusega tutvumine, vastuses sisalduvate seisukohtade arutelu kliendiga – 1 t; 03. august 2010 ettepaneku koostamine tsiviilasjas kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks – 30 min; 15. november 2010 maakohtu eelistung – 20 min + sõiduks kulunud aeg 3 t 20 min; 05. jaanuar 2011 teate koostamine kohtule kompromissi võimalikkuse osas – 20 min; 30. märts 2011 maakohtu eelistung – 20 min + sõiduks kulunud aeg 3 t 20 min; 15. aprill 2011 kompromissettepaneku koostamine ja arutelu kliendiga. 06. juuni 2011 maakohtu istung – 1 t + sõiduks kulunud aeg 3 t 20 min. Ringkonnakohtu hinnangul olid nimetatud toimingud põhjendatud mahus ja vajalikud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul oli taotluses märgitud 1–3. juunil 2011 kohtuistungi ja kohtuvaidluste ettevalmistamiseks kulutatud aeg 2 t põhjendamatu. Tsiviilasja menetlus oli selleks hetkeks kestnud enam kui aasta ning asjas oli toimunud kaks eelistungit, millest tulenevalt pidid tsiviilasja asjaolud hageja esindajale hästi teada olema. Ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud kulutada kohtuistungi ettevalmistamiseks mitte rohkem kui 1 t. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lahendiga tutvumine ja selle kliendile selgitamine
24.juunil 2011 ei saanud võtta rohkem aega kui 20 min, kuivõrd kohtulahend oli hageja jaoks soodne ning selle sisuline põhjendus oli ca 2 lk pikk. Avalduse kohaselt kohtus ja vestles hageja esindaja I kohtuastme menetluse vältel hagejaga lisaks avalduses toodud kordadele veel 1 t ja 30 min ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud ajakulu põhjendatud. Avalduse kohaselt kohtusid aruteluks hageja ja tema esindaja I kohtuastme menetluse jooksul vähemalt neljal korral (02. märtsil 2010, 31. mail 2010,
15.aprillil 2011 ning 24. juunil 2011) kokku 4 t ja 10 min. Ringkonnakohus möönab, et tsiviilasja menetluse alguses tegeleti võimaliku kompromissi leidmisega, mis eeldabki poole ja tema esindaja tihedamat suhtlust, kuid leiab, et eeltoodud kohtumistest piisas nii kompromissi arutamiseks kui otsese kohtumenetlusega tegelemiseks. Kuivõrd avaldusest ei selgu, mis
eesmärgil 1 t ja 30 min ulatuses lisakohtumisi korraldati ja milline oli nende sisu, siis on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendamatu ajakuluga. Ringkonnakohus on seisukohal, et 6–7. septembril 2011 kliendiga kohtumise, apellatsioonkaebuse analüüsi ja positsiooni kooskõlastamise ning 16. septembril apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud 4 t on ainult osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et positsiooni kooskõlastamiseks toimunud kohtumine kliendiga ei saanud võtta rohkem aega kui 30 min. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse analüüs ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamine tihedalt seotud, mistõttu tuleb sellele kulunud aega tuleb hinnata tervikuna. Kuivõrd apellatsioonkaebuse sisuline põhjendus oli ca 2, 5 lk pikk ning hageja esindaja poolt koostatud vastuse sisulise osa pikkus ca 1 lk, siis ei saanud nimetatud mahus dokumentide läbitöötamisele ja koostamisele kuluda rohkem kui 1 t. Avalduse kohaselt toimus 31. jaanuaril 2012 hageja esindaja ja hageja 1 t pikkune kohtumine ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks. Kuivõrd ringkonnakohus tegi hageja jaoks soodsa lahendi, siis on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendamatu ajakuluga. Sellise kohtumise maksimaalne mõistlik pikkus on 20 min.
12.Avalduse kohaselt ei leppinud hageja ja hageja esindaja kokku esindaja tunnitasus, mistõttu leidis hageja, et kohaldada tuleks keskmist advokaadi tunnihinda, mis avalduse kohaselt oli 2010. aastal 1000 kr, s.o 63, 92 € ning alates 01. jaanuarist 2011 60 €. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul advokaadi keskmisest tunnitasust lähtumine õigustatud. Hageja on esitanud kohtule andmeid nii hageja poolt õigusabi eest esindajale makstud summade kohta kui ka käesoleva tsiviilasja menetlemisele kulunud aja kohta. Nimetatud andmete põhjal on ringkonnakohtul võimalik välja arvutada hageja esindaja keskmine tunnihind. Hageja tasus õigusabikulude eest kokku 1 216,94 € ning hageja esindaja kulutas enda hinnangul tsiviilasja ajamisele minimaalselt 28 t 10 min. Sellest lähtuvalt oli hageja esindaja keskmine tunnihind 43,20 €.
13.Hageja esindaja kulutas käesoleva tsiviilasja ajamisele kokku 21 t ja 40 min (02. märts 2010 1 t 30 min; 11–12. märts 2010 3 t; 31. mai 2010 1 t; 03. august 2010 30 min; 15. november 2010 3 t 40 min; 05. jaanuar 2011 20 min; 30 märts 2011 3 t 40 min; 15. aprill 2011 1 t; 1–3. juuni 2011 1 t; 06. juuni 2011 4 t 20 min; 24. juuni 2011 20 min; 6–7. september 2011 30 min; 16. september 2011 1 t; 31. jaanuar 2011 20 min). Arvestades tunnihinda konkreetses asjas on hageja põhjendatud ja asjakohased õigusabikulud tsiviilasja menetlemisel kokku 936 €.
14.Eeltoodu alusel mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2 853,35 €, millest 1 917,35 € moodustab hagilt tasutud riigilõiv ja 936 € hageja lepingulisele esindaja tasutud õigusabikulud.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.