Ruth Jürgensi hagi Rein Paju vastu kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
394,22 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Paju apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Rein Paju (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
esindajad
Tartu Maakohtu 22. juuni 2011 otsus
Vastustaja (hageja):
RESOLUTSIOON
Ruth Jürgens (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Otto Preem Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. juuni 2011 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Rein Paju kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ruth Jürgens esitas hagi Rein Paju vastu kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja XXX ja XXX kinnistute kaasomanikud. Hagejale kuulub 49/72 XXX kinnistust ja 6823/7788 XXX kinnistust. Kaasomanike vahel on välja kujunenud olukord, kus hagejal puudub aastaid juurdepääs XXX kinnistul asuvale hoonele, sest hoone võtmed on kostja valduses. Arvestades poolte osade suurust ja kinnistute kasutusotstarvet, ei ole kinnistute reaalosadeks jagamine võimalik. Hageja on teinud 14.01.2010 kostjale kirjaliku ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks, millele kostja ei ole vastanud. Hageja palus jätta mõlemad kinnistud tema ainuomandisse ja oli valmis hüvitama kostjale tema vara kaotuse rahas. XXX kinnistu väärtus on 100 000 krooni ja XXX kinnistu väärtus on 240 000 krooni. Kostja osa maksumuseks, mille hageja peaks hüvitama, oleks XXX kinnistu eest 31 944,44 krooni ja XXX kinnistu eest 29 738,05 krooni, kokku 61 682,49 krooni.
2.Kostja R. Paju vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt soovis kostja lahendada asja kompromissiga. Kostja ei nõustunud hageja väidetega kaasomanike võimaliku koostegutsemise võimatuse osas. Kostja on huvitatud kinnistute korrashoiust ja seal asuva hoone säilitamisest. Kostja püüdis parandada lagunenud hoone välimust ja algselt lepiti hagejaga kokku, et see lammutataks oma jõududega, kuid sellest kokkuleppest ei peetud kinni. Kostja palus jagada kinnistud viisil, nagu on fikseeritud 2011 koostatud kompromisslepingu projektis: XXX kinnistu jäetakse kostjale, XXX kinnistu hagejale ja kostja tasub hagejale enamsaadu ja pool riigilõivust kokku summas 1 925 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 22. juuni 2011 otsusega rahuldas hagi. Maakohus lõpetas R. Jürgensi ja R. Paju kaasomandi kinnistule XXX , registriosa number 3357331, ja kinnistule XXX , registriosa number 3361431, mõlema asukoht XXX. Maakohus jättis R. Jürgensi ainuomandisse kinnistu XXX ja kinnistu XXX . Maakohus mõistis R. Jürgensilt R. Paju kasuks välja hüvitise 3 942,23 eurot. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole pooled valmis kaasomandi ühisel kasutamisel ja käsutamisel koostööd tegema. Kostja küll sõnaliselt oli valmis kaasomandit valitsema ja korras hoidma koos hagejaga, kuid tema seisukohtadest ilmnes, et tal ehitise parendamiseks ja muudeks töödeks vahendeid ei ole. Kaasomanikud ei olnud suutelised arutama kohtuväliselt
isegi maade välja rentimisega seonduvat problemaatikat, kostja soovis vaid osa väidetavalt hageja saadud rendituludest, süvenemata, kas neid üldse on saadud. Kostja väitel oli ta pidanud lagunenud hoone lammutamise osas läbirääkimisi vallavanemaga, kuid ometi sai hageja 23.03.2010 Laekvere vallalt hoiatuskirja, mille järel laskis hoone lammutada. Maakohus märgis, et kostjal võib tõepoolest olla soov veeta vanaduspõlve suved oma isakodus XXX kinnistul, kuid kostja ei soovinud vaatamata enda esindaja ja kohtu selgitustele teha koostööd probleemi lahendamisel viisil, mis talle seda võimaldaks. Seejuures ei olnud õige kostja väide, et tal ei ole võimalik saada rahalisi vahendeid, et tasuda hagejale tema suurem osa kinnistutest. Kostjale kuulub kolm korteriomandit Jõgeva linnas, mistõttu oleks soovi korral olnud võimalik rahalisi vahendeid hankida. Kaasomandi lõpetamisel tuleb kaaluda, kumma kaasomaniku tahe ja huvid on n.ö kaalukamad. Maakohus märkis, et tuleb arvestada ka sellega, et hageja osad mõlemas kinnistus on tunduvalt suuremad kui kostjal (XXX kinnistu puhul enam kui 2 korda ja XXX kinnistu puhul umbes 7 korda). Seega on hageja tahe ka veidi suurema kaaluga. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja ja kostja kaasomand kinnistutele tuleb lõpetada, sest kaasomandi jätkamine mõlema omaniku huvides ei ole võimalik. Kuna pooled ei ole saavutanud kaasomandi jagamise osas kokkulepet kohtuväliselt ega ka mitte kohtus, otsustas maakohus kaasomandisse kuuluva asja jagamise viisi üle lähtudes AÕS § 77 lg-st 2 ja hageja nõudest. Maakohus leidis, et kaasomandis olevad XXX kinnistu ja XXX kinnistu tuleb jätta hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale tema osa rahas. Maakohus asus sellisele seisukohale, kuna kaasomandi lõpetamisel tuleb kaasomandis olevad kinnistud jagada ning muud jagamise viisi ei ole välja pakutud. Riigikohus on otsuses 3-2-1-102-05 märkinud, et kohus võib AÕS § 77 lg 2 järgi valida üksnes selliste kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega ei saa kohus valida kaasomandi lõpetamise viisi, mida kostja taotles kohtuistungil. Samuti ei saa kaasomandis olevat asja jagada viisil nagu pakuti välja poolte vahelistel läbirääkimistel 2001 aprillis ja millisel viisil palus istungil asja jagada kostja. Hageja esitas kohtule kinnistute XXX ja XXX hindamisaktid, milliste kohaselt kinnistu XXX turuväärtuseks seisuga 16.12.2009 oli 240 000 krooni, s.o 15 338,80 eurot, ja kinnistu XXX turuväärtuseks seisuga 15.12.2009 oli 100 000 krooni, s.o 6 391,16 eurot. Kostja esindaja on küll viidanud, et kinnistute väärtus võib olla muutunud ja seetõttu tuleks kinnistud uuesti hinnata, kuid vaatamata maakohtu poolt selleks antud võimalusele kostja kinnistuid siiski uuesti hinnata ei lasknud, sest ei soovinud kanda hindamisega seotud kulusid. Maakohus leidis, et lähtuda tuleb hageja esitatud kinnistute hindamise aktidest. XXX kinnistust kuulub hagejale 49/72 mõttelist osa, kostjale 23/72 mõttelist osa. XXX kinnistust kuulub hagejale 6823/7788 mõttelist osa, kostjale 965/7788 mõttelist osa. Rahaliselt jagunevad poolte osad samal viisil: XXX kinnistu väärtusest 6 391,16 eurost kuulub hagejale 49/72, s.o 4349,54 eurot ja kostjale 23/72, s.o 2 041.62 eurot; XXX kinnistu väärtusest, 15 338,80 eurost kuulub hagejale 6823/7788, s.o 13 438,19 eurot ja kostjale 965/7788, s.o 1 900,61 eurot. Kuna kinnistud jäävad hagejale, siis on hageja kohustatud tasuma kostjale rahas kokku 3 942,23 eurot. Maakohus märkis seoses kostja ettepanekuga jagada kinnistud poolte vahel ilma, et keegi midagi tasuma peaks, et sellise jagamise viisi korral rikastuks kostja hageja arvel, mis ei ole aga õiglane ja oleks nii põhiseadusega kui ka asjaõigusseadusega vastuolus. Kohus ei andnud hinnangut poolte seisukohtadele ehitise lammutamise kulude jaotamise ja maa renditasu saamise ja jaotamise osas, kuna nimetatud asjaolud ei ole vaidluse esemeks ega ole ka muul moel vaidlusega seotud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R. Paju esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 22. juuni 2011 otsuse tühistamist ja asja uueks arutamiseks maakohtusse saatmist. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus kõiki asjaolusid usaldusväärselt ja piisava selgusega tuvastanud. Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust ning kohustust anda hinnang kõigile menetlusosaliste poolt esitatud argumentidele ja seisukohtadele. Maakohus jättis asja lahendamisel arvesse võtmata kostja 06.06.2011 toimunud kohtuistungil antud selgituse, et XXX kinnistul asuvas elamus on kaks korterit. R. Paju selgitas, et ühetoalist korterit saab kasutada tema ning teise, kolmetoalise korteri kasutamise võimalus on R. Jürgensil. Sisuliselt juhtis R. Paju tähelepanu võimalusele jagada elamu korteriomanditeks, mis on üks asja reaalosadeks jagamise viise. Kaasomandi jagamine reaalosadeks on AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud esmane kaasomandi jagamise viis, mida tuleks võimaluse korral eelistada alternatiivsetele ning kaasomanikke rohkem koormavatele kaasomandi jagamise võimalustele. Kostja on seisukohal, et asja kaasomandi lõpetamine jagades selle korteriomanditeks on mõistlikum kui hageja poolt soovitud kogu XXX kinnistu eest hüvitise maksmine ja XXX kinnistu R. Jürgensi ainuomandisse andmine. Sealjuures on kostja korduvalt avaldanud, et ta soovib XXX kinnistu arendamisel teha igati koostööd R. Jürgensiga. Seega oleksid saanud nii R. Jürgens kui ka R. Paju XXX kinnistul asuvat elamut ja selle ümber olevat maad üksteist segamata kasutada ja sealjuures teha koostööd väiketalu arendamiseks; 2) on maakohus otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta kohustuse teha õiglane lahend. Selle asemel on maakohus ilma sisulise analüüsita rahuldanud kaasomandi lõpetamise nõude hageja poolt soovitud viisil, jättes tähelepanuta, et kinnisasjade andmine R. Jürgensi ainuomandisse on kaasomandi jagamise kõige ebasoodsam võimalus. Kaasomandi õiglane jagamine ja poolte huvide arvestamine on kaasomandi jagamise viisi otsustamisel olulised eeldused, mida aga maakohus ei ole järginud. PS § 32 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Samuti tuleneb PS §-st 32 igaühe õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. R. Pajult kaasomandi osa äravõtmisega on rikutud tema õigust vara omada. XXX kinnistu kaasomandi osa kaotamisel jääks kostja ilma oma emale ja vanaisale kuulunud majast, mille ehitamisele ja parendamisele on ta panustanud aastaid enda aega ja rahalisi vahendeid. Nimetatu on aga ebaõiglane. R. Paju on samuti kohtule avaldanud, et tal on tulenevalt tervislikust seisundist vajalik rahulikus keskkonnas, looduses viibimine. R. Pajul on raske puue ja võimatus viibida rahulikus keskkonnas, milleks sobib tema sünnikodu XXX X, süvendab tema puuet ja alandab tema elukvaliteeti. Tervisliku seisundi paranemine on võimalik ainult looduses viibimise kaudu pikaajaliselt. Kuivõrd R. Paju ainsaks sissetulekuks on tema XXXX, siis tal ei ole rahaliselt võimalik sõita puhkama loodusesse eraldi tasu eest. Ainsaks võimaluseks olla pikemaajaliselt looduses ongi viibimine XXX kinnistul. Kaasomandi osa äravõtmine R. Pajult tähendab seda, et temalt võetakse võimalus oma tervise parandamiseks. Kaasomandi jagamine selliselt, et R. Paju kaotab XXX kinnistu kaasomandi osa ja seeläbi võimaluse oma tervislikku seisundit parandada, on ebaõiglane kaasomandi jagamise viis; 3) on maakohus jätnud arvesse võtmata selle, et R. Jürgens on hagiavalduse esitamisel käitunud pahatahtlikult, kuivõrd kaasomandis olevad asjad oleks saanud jagada poolte kokkuleppel. R. Paju oli nõus kaasomandis olevate kinnisasjade jagamisega selliselt, et R. Paju ainuomandisse jääb XXX kinnistu ja R. Jürgensi ainuomandisse jääb XXX kinnistu. Hageja poolt tehtud
kompromissettepanekut ei olnud R. Pajul võimalik vastu võtta, sest tal puuduvad rahalised vahendid R. Jürgensi nõutud summa maksmiseks. R. Pajule kuulub üks korter aadressil XXX , mis on tema elukohaks ja mille müümist ei saa temalt nõuda. Aadressil XXX asuvast korterist kuulub R. Pajule 1⁄4 kaasomandist ning aadressil XXX linn asuvast elamumaast kuulub R. Pajule 201/4206 kaasomandist. Nimetatud kaasomandi osasid on R. Pajul tänasel hetkel võimatu võõrandada, kuivõrd selleks puuduvad ostjad. Kuivõrd R. Paju ainsaks sissetulekuks on tema pension, millest ei ole võimalik teha muid kulutusi peale hädavajalike kulutuste toiduks, ravimiteks ja elamiskuludeks, siis ei ole kostjal võimalik R. Jürgensi poolt nõutud summasid tasuda. Eeltoodut on maakohus jätnud arvesse võtmata.
5.R. Jürgens vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-06 asunud seisukohale, et kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Antud menetluses oli ainsaks kohtule teadaolevaks kaasomandi lõpetamise viisiks hageja poolt esitatu. Vastavasisulise nõude puudumisel on asjakohatu ka kohtule suunatud etteheide, et ei kaalutud elamu jagamist korteriomanditeks; 2) on kohtul kohustus kaaluda kaasomandi lõpetamisel kõigi kaasomanike huve ning tagada ka asja andmisel ühele pooltest vajadusel õiglane hüvis. Käsitletavas asjas on maakohus taganud R. Pajule õiglase hüvise, milline tuleneb kohtule esitatud eksperthinnangutest ning kostja osa suurusest. Maakohus on kaalunud kaasomanike huve piisaval määral. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-10 märkinud, et selline kaalutlus on diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda ainult juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul diskretsioonipiiride ületamist ei esine, seega on asjakohatud kostja viited PS-le ja R. Paju väidetavatele huvidele; 3) on arusaamatud kostja viited hageja pahausksusele. Pigem on käsitletava vaidluse põhjustanud R. Paju soovimatus lahendada omandivaidlus mõistlikult ja ökonoomselt. Kohtumenetluse käigus oli koostatud ja esitatud R. Paju esindajale võimalik kompromissettepanek. Ettepaneku kohaselt jäänuks XXX kinnistu hagejale, XXX kinnistu aga kostjale ning viimane kohustunuks tasuma hagejale enamsaadu arvelt 1 925 eurot. R. Paju lükkas selle ettepaneku tagasi. Kinnistute sellise jaotusviisi puhul omanuks hageja hindamisaktides toodud kinnistute väärtustest ning poolte osade suurusest lähtudes tegelikult õigust hüvisele summas 2 448,94 eurot. Kompromissi sõlmimisel hageja pakutud tingimustel jäänuks hageja kanda ka õigusabikulu ca 1 000 eurot ja pool riigilõivust 958,67 eurot. Seega tegi hageja vastaspoolele ülimalt helde pakkumise, millist aga ei hinnatud. R. Paju avaldas tõepoolest maakohtu istungil, et tema on nõus kompromissiga, mil tema saab XXX kinnistu, kuid midagi hagejale maksma ei pea. Sisuliselt soovis R. Paju hageja arvelt rikastuda, millise ettepanekuga hageja ei nõustunud. Hageja poolt esitatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub lisaks vaidlusalustele kinnistutele X korteriomandit XXX linnas, aga samuti kinnisasi XXX. Seega oli kostjal vastava soovi korral võimalus leida rahalised vahendid omandivaidluse mõistlikuks lahendamiseks. Rein Pajul on apellatsioonikaebusest nähtuvalt raske materiaalne olukord, siis on maakohtu poolt kaasomandi lõpetamisel isikule määratud hüvitis talle kahtlemata vajalik ja aitab kaasa igapäevase elukorralduse parandamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 22. juuni 2011 otsus muutmata.
Kuna Tartu Maakohtu 22. juuni 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.
7.Vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega seadusest tulenevalt saab kohus otsustada kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel, kusjuures kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Antud juhul on asjas esitatud hagi ning selles on hageja taotlenud kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomandis olevad kinnistud antakse ühele kaasomanikule, s.o hagejale, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osad rahas. Asjas ei ole esitatud hagi või vastuhagi, milles oleks esitatud nõue kaasomandis oleva XXX kinnistu reaalosadeks jagamiseks sel viisil, et kinnistul asuvas elamus moodustatakse korteriomandid. Seetõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses sellega, et maakohus oleks pidanud esitama vaidlustatud otsuses põhjendused selle kohta, miks ei jagata XXX kinnisasi korteriomanditeks.
8.Ebaõige on apellandi väide, et maakohus ei ole teinud õiglast lahendit, sest R. Pajult kaasomandi osa äravõtmisega on rikutud tema õigust vara omada. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Käesolevas asjas on maakohus põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et kaasomandi lõpetamine hageja pakutud viisil on õiglane. Maakohus on arvestanud sellega, et pooled ei ole suutnud teha koostööd kaasomandis olevate kinnistute korrashoiul ja nende kasutamisel. Samuti arvestas maakohus asjaoluga, et hageja osad mõlemas kinnistus on tunduvalt suuremad kui kostjal (XXX kinnistu puhul enam kui 2 korda ja XXX kinnistu puhul umbes 7 korda). Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire kaasomandi lõpetamise viisi valikul ja seetõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustusse sekkuda. Asjaolu, et apellandi väitel XXX kinnistu kaasomandi osa kaotamisel jääb ta ilma oma emale ja vanaisale kuulunud majast ning, et oma tervisliku seisundi tõttu vajab ta rahulikku keskkonda ja pikaajalist looduses viibimist, ei anna alust maakohtu poolt valitud kaasomandi lõpetamise viisi muutmiseks. Kostja ei ole kogu menetluse kestel väitnud, et ta sooviks XXX kinnistu jätmist temale ja ta on nõus hüvitama hagejale tema osa rahas. Nähtuvalt asja materjalidest on kohtumenetluse käigus koostatud ja esitatud kostjale võimalik kompromissettepanek (tl 109110), mille kohaselt jäänuks XXX kinnistu hagejale, XXX kinnistu aga kostjale ning viimane kohustunuks tasuma hagejale enamsaadu arvelt 1 925 eurot. Kostja sellise ettepanekuga ei nõustunud. Seega ei ole kostja ise menetluse kestel nõustunud sellega, et XXX kinnistu jääb talle ning ta hüvitab hagejale enamsaadu rahas.
9.Alusetu on apellandi väide, et hageja on käitunud hagiavalduse esitamisel pahatahtlikult, kuivõrd kaasomandis olevad asjad oleks saanud jagada poolte kokkuleppel.
Asjaolu, et kaasomandis olevate kinnistute jagamine ei olnud võimalik poolte kokkuleppel, kinnitab see, et enne hagi esitamist on hageja teinud kostjale kirjaliku ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks (tl 16-17), kuid kostja ei vastanud sellele. Samuti on kohtumenetluse käigus hageja poolt koostatud ja kostjale esitatud võimalik kompromissettepanek, millega kostja ei nõustunud. Ettepaneku kohaselt jäänuks XXX kinnistu hagejale, XXX kinnistu aga kostjale ning viimane kohustunuks tasuma hagejale enamsaadu arvelt 1 925 eurot. Kostja väite kohaselt ei olnud tal võimalik ettepanekut vastu võtta, sest tal puuduvad rahalised vahendid nõutud summa maksmiseks. Lähtudes eeltoodust on kostja ise välistanud võimaluse jagada kaasomandis olevad kinnisasjad kokkuleppel.
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.