Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Reet Allikvere ja Kaupo Paal 22.11.2012 Tallinnas 2-11-56296 O O hagi A Ai ja J Aa vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 21.06.2012 otsus O O apellatsioonkaebus 3000 eurot
Menetluse liik
Hageja O O (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja I A A (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II J Aa (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 21.06.2012 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr. 2-11-56296 muutmata ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendustel, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud O O kanda. Tühistada Harju Maakohtu 18.11.2011 määrusega käesolevas tsiviilasjas hagi tagamiseks kohtutäitur Urmas Tärno menetletavas täiteasjas nr. 052/2010/2879 seatud täitemenetluse peatamine. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtul. Menetluslikke taotlusi ja vastuväiteid võib Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb maakohtule esitada avaldus 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates.
Asjaolud
O O esitas Harju Maakohtule 17.11.2011 hagiavalduse A Ai ja J Aa vastu, milles palus tunnistada hageja suhtes algatatud täiteasjas nr 052/2010/2879 sundtäitmine täies ulatuses lubamatuks ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Pooled sõlmisid 11.04.2007 hoonestamata kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel omandasid kostjad 630 000 krooni eest Jõelähtme vallas Saha külas asuvast Kangru III kinnistust 3000/101700 suuruse mõttelise osa (kinnistu). Kostjad taganesid lepingust lepingu p 5.4 alusel, esitades hagejale 27.05.2009 lepingust taganemise avalduse. Kostjad esitasid Harju Maakohtusse 09.12.2009 hagi lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas 01.07.2010 otsusega kostjate hagi ja hagejalt mõisteti välja 695 760,95 krooni. Kostjad sõlmisid 18.09.2009 AS SEB Pank kasuks asjaõiguslepingu kinnistu 300 000 krooni suuruse hüpoteegiga koormamiseks. Kostjad hagejale kinnistut ei tagastanud. Selle asemel esitasid kostjad kohtutäiturile avalduse Harju Maakohtu 01.07.2010 otsuse sundtäitmiseks. Täitemenetluses leppisid pooled kokku, et hageja tasub välja mõistetud rahasumma osamaksetena. Pärast seda, kui kostjad kustutavad hüpoteegi, tasub hageja kostjatele järele jäänud rahasumma. Kokkulepe sõlmiti, kuna enne hüpoteegi kustutamist ei olnud kostjatel võimalik hagejale omapoolset üleandmiskohustust täita. Kuna kostjad ei täitnud 2011. aasta septembriks oma tagastamiskohustust ja teatasid, et nad seda ei täidagi, esitas hageja kostjatele võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tasaarvestuse avalduse ja nõude kahju hüvitamiseks. Ühtlasi tegi hageja kostjatele ettepaneku tasaarvestuse tõttu esitada kohtutäiturile hiljemalt 14.09.2011 avaldus täitemenetluse lõpetamiseks võlgnevuse likvideerimise alusel ja tagastada hagejale tema poolt enammakstud summad. Kostjad keeldusid ettepaneku vastuvõtmisest. Sellest tulenevalt taotleb hageja TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna hageja tasaarvestas oma kohustused kostjatele kohustustega. Sundtäitmine on alusetu, kuna kostjatel ei ole võimalik taganemisel tekkinud tagasitäitmisele suunatud võlasuhtest tulenevat kohutust täita. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kostjatel ei olnud ega ole ka hetkel võimalik hagejale samaväärset kinnisasja tagastada, kuna kostjad koormasid kinnisasja hüpoteegiga AS SEB Panga kasuks ning hüpoteeki ei ole kustutatud. Sel põhjusel kuulub kohaldamisele VÕS § 189 lg 2 p 2. Vaidlusaluse kinnisasja tagastamise võimatuse tõttu tuleb üleantu väärtus hüvitada rahas. VÕS § 189 lg 3 kohaselt on üleantu väärtuseks lepingus määratud hind ehk 630 000 krooni. Sellest tulenevalt on hagejal kostjate vastu 630 000 krooni suurune nõue. Maakohtu otsusega hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud 695 760,95 kroonist on 630 000 11.04.2007 lepingu alusel üleantu. Tasaarvestamise õigus on hagejal VÕS § 197 lg 1 tulenevalt. Hageja täitis maakohtu otsuse alusel kostjatele oma kohustusi 5751 euro ulatuses. Seega on poolte vastastikuste kohustuste saldo 2011 septembri seisuga selline, et pärast käesoleva tasaarvestuse avalduse saamist võlgnevad kostjad hagejale 1545,96 eurot. Kostjate vastuväited Hagi ei kuulu rahuldamisele. Maatüki tagastamine hagejale on võimalik peale hageja kohustuse täitmist. Kostjad ei teinud midagi, mis annaks aluse kahelda, et nad ei tagasta hagejale kinnistut. Hageja ei ole veel oma kohustust täitnud. Hüpoteegiga tagati panga nõue
kostjate vastu, mis tekkis laenu tõttu, mille kostjad võtsid kinnistu ostuks. Maakohus rahuldas otsusega kostjate nõude lepingu alusel üleantud raha tagastamiseks ja otsus jõustus 13.08.2010. Kuna hageja kohtuotsust ei täitnud, algatasid kostjad täitemenetluse. Täitemenetluse käigus esitas hageja võla tasumise ajatamise taotluse võla tasumiseks 2 aasta jooksul igakuiste osamaksetena 639 eurot. Kostjad aktsepteerisid hageja ajatamise taotlust. Vaatamata hageja avalduse alusel võla tasumise ajatamisele ja kohustuse täies ulatuses mittetäitmisele, esitas hageja kostjatele nõude maatüki tagastamiseks ning nõuete tasaarveldamise avalduse hageja nõude väidetava täitmise võimatuse tõttu, samuti tegi ettepaneku täitemenetluse lõpetamiseks. Kostjad sellega ei nõustunud. Siinkohal tuleb arvestada VÕS § 189 lg-s 1 ja §-s 111 sätestatut. Üheaegne kohustuste täitmine oleks võimalik viimase osamakse tasumisega hageja poolt seoses täitmise ajatamisega. Arvestades hageja eelnevat käitumist, oli kostjatel piisav alus arvata, et hagejapoolne kohustuste täitmine võib olla problemaatiline ja seetõttu aktsepteerisid kostjad hageja avaldust võla ajatamiseks. Kostjad saavad hageja nõudele vastuväiteid esitada ja seega ei ole tasaarvestamine võimalik (VÕS § 200 lg 4). Kuigi lepingu hinnaks oli 630 000 krooni, kehtis see hind ainult eeldusel, et täidetakse lepingus toodud tingimused. Asja väärtuse hindamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 65. Maaameti väljavõte kohaselt oli 2007 elamumaa 1 ha hind 8 486 891,86 krooni ja maatulundusmaa 1 ha hind 532 864,93 krooni. Elamumaa hind võrreldes maatulundusmaaga oli 16 korda kõrgem. Seega kujuneb vaidlusaluse maatüki sihtotstarbega maatulundusmaa tegelikuks maksumuseks 39 375 krooni (2 516,52 eurot), mitte aga 630 000 krooni. Hageja oli 08.09.2011 seisuga kostjatele tasunud 4037,77 eurot, mitte 5751 eurot. Tasaarvestamisel lähtus hageja valedest summadest, millest tulenevalt ei saa tasaarvestamine esitatud kujul olla õige ja kehtiv ning puudub alus täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal ei ole võimalik tasaarvestust teha ka sel põhjusel, et see on hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6 lg 2). Hageja oli olemasolevast hüpoteegist teadlik juba eelneva kohtuasja ajast, kuid ei esitanud sellele vastuväiteid ega vaidlustanud kohtuotsust. Täitemenetluse käigus palus hageja võla tasumise ajatada ja täitis maksegraafikut, jättes sellega mulje, et aktsepteerib olemasolevat olukorda, et asi tagastatakse siis, kui ta täidab oma kohustuse täies ulatuses. Hageja ei teinud midagi selleks, et sõlmida vajalik asjaõigusleping või korraldada vajalik notari toiming, kuigi kostjad korraldasid selle tehingu tegemist mitmel korral. Hageja soovis võla ajatamisega nende toimingute vaidlustamiseks aega võita, mida teostati selle kohtuotsuse alusel, mida hageja ei vaidlustanud. Hageja kuritarvitas VÕS reegleid, millest tulenevalt ei saa antud võlasuhtele VÕS tasaarvestamise regulatsiooni kohaldada. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus arvestas asja lahendamisel TMS § 221 lg-s 1 sätestatut. Hageja esitas hagi nõude tasaarvestatuse motiivil. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid 11.04.2007 hoonestamata kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kanti kinnistusraamatusse ühisomanikena sisse kostjad; kostjad taganesid 11.04.2007 sõlmitud lepingust; maakohus rahuldas 01.07.2010 otsusega kostjate hagi hageja vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks; hageja suhtes toimub täitemenetlus; täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-66787 ja menetluskulude väljamõistmise määrus; hageja esitas täitemenetluses ajatamise avalduse täitedokumendi täitmiseks 2 aasta jooksul igakuiselt 639 euro maksmisega; kostjad ei ole hagejale lepingust
taganemise tagajärjel tagastamisele kuuluvat kinnistu osa tagastanud; 18.09.2009 koormasid kostjad tagastamisele kuuluva kinnistu osa 300 000 krooni suuruse hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks; hageja esitas kostjatele tasaarvestuse avalduse ja kahju hüvitamise nõude, mida kostjad peavad mitteõiguspäraseks. Hageja tugines seoses kinnisasja tagastamise võimatusega ka VÕS § 189 lg-le 2, kuna kinnisasja tagastamine on hageja arvates kinnisasja koormamise tõttu kolmanda isiku õigusega võimatu. Arvestades VÕS § 189 lg-s 5 sätestatut, ei saa käesoleval juhul eeldada, et kostjad oleksid pidanud ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, sest see toimus hageja kohtuistungil antud selgituse kohaselt kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel. Kostjatele ei saa panna mõistlikult võimet ette näha kohaliku omavalitsuse mittemõistlikku tegevust. Hagejal on kohustus kostjatele raha tagastada, mille ta sai lepingu alusel, millest kostjad taganesid ja mis mõisteti hagejalt kostjate kasuks kohtuotsusega välja. Kostjatel on kohustus tagastada hagejale kinnisasja osa, mille nad said lepingu alusel, millest taganeti. Hageja initsiatiivil täidab ta oma raha maksmise kohustuse 2 aasta jooksul. Seega peavad kostjad hagejale kinnisasja osa tagastama samal ajal hageja poolt viimase osamakse tegemisega (VÕS § 111 lg 1). Samasugune vastastikuste kohustuste üheaegse täitmise printsiip tuleneb ka VÕS § 82 lg-st 5. Ei oleks õige ega õiglane käesoleva vaidluse tagajärjel muuta kostjad uuesti kinnisasja osa, millest nad loobusid lepingust taganemise teel, omanikeks ning hageja poolt käesoleva hagi esitamise tulemusena tekitada tagajärg, mis muudaks seadusjõus kohtuotsuse mittetäidetavaks. Üleantu väärtus tuleks hüvitada vaid juhul, kui tagastamine ei ole võimalik (VÕS § 189). Kui kolmanda isiku õigus asja tagastamist ei takista või teeb seda ebaolulise aja jooksul, kuulub asi tagastamisele, mitte selle väärtus hüvitamisele. Kostjate seletuse kohaselt on AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteek kostjate laenu tagamiseks, mille nad võtsid kinnistu ostmiseks. Seda kinnitab panga 02.03.2012 tõend. Juhul kui hageja täidab kohtuotsuse ja tagastab kostjatele raha, mille ta kinnistu müümise eest sai, saavad kostjad tagastada laenu pangale ning hüpoteek kustutatakse. Kostjatel ei ole tagastamise kohustust kuni hageja poolt viimase osamakse tasumiseni. Täitemenetluses ajatamist paludes tingis hageja ise olukorra, kus ta ei saa nõuda kostjatelt kohest kinnisasja osa tagastamist. Seega puudub hagejal nõue kostjate vastu, mida võiks tasaarvestada kostjate nõudega hageja vastu ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hagejal oli õigus müügihinna tagastamise kohustuse täitmisest keelduda, kuni kostjad ei ole kustutanud tagastatavalt kinnisasjalt oma hüpoteeki. Taganemise järgselt muutus hagejal kinnisasja väljaandmise nõue rahaliseks ja tasaarvestatavaks nõudeks kostjate vastu ning hagejal oli õigus valida sobiv õiguskaitsevahend. Hageja suhtes läbiviidav sundtäitmine on lubamatu, kuivõrd sundtäitmise tulemusena omastavad kostjad nii kinnisasja kui selle müügihinna ning hagejal puuduvad võimalused end kaitsta selle vastu, et tagastamise asemel kinnisasi võõrandatakse kolmandale isikule või sellele pöörab oma nõude mõni kostjate võlausaldaja. Hageja vastunõude täitmine jääks täielikult tagamata. Kostjad tekitasid sellise olukorra seadusest tulenevaid kohustusi rikkudes. VÕS § 189 lg-st 5 tuleneva kohustuse rikkumine ei seisnenud mitte kostjate ülesandes arvestada kohaliku omavalituse haldusmenetluslike kohustuse rikkumisega, vaid selles, et
pärast lepingust taganemist koormasid kostjad taganemiseavalduse esemeks oleva kinnisasja AS SEB Pank kasuks hüpoteegiga. Maakohtu otsus põhineb selles osas asjaolule, millele pooled ei tuginenud. Asjaolu, et kostjad seadsid pärast taganemisavaldust taganemiseavalduse esemele hüpoteegi, jättis maakohus aga käsitlemata ning koos sellega jäi kostjate tegevusele VÕS § 189 lg 5 alusel hinnang andmata. Koosmõjus VÕS §-ga 103 puudub alus kostjatepoolset VÕS § 189 lg 5 sätete rikkumist lugeda vabandatavaks. Seega ei teinud kostjad kõike vajalikku selleks, et kinnisasja tagastamise kohustust täita ning hagejal oli seetõttu õigus keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel omapoolsest tagasitäitmisest. Hagejal puudus kohustus võtta vastu hüpoteegiga koormatud kinnistu ja kohustus tasuda kostjatele kinnisasja müügihind, sest hüpoteegiga kinnistu ei olnud lepinguesemeks ning hüpoteek vähendas kinnistu väärtust hüpoteegisumma võrra. Maakohus leidis ekslikult, et kostjad seadsid AS SEB Pank hüpoteegi laenu tagamiseks, millega osteti taganemise avalduse esemeks olev kinnisasi. Kinnistu müügitehing toimus 11.04.2007, kuid hüpoteek seati kinnistule 18.09.2009 pärast müügilepingust taganemist. Maakohus leidis ekslikult, et käesoleva vaidluse tagajärjel oleks ebaõiglane muuta kostjad uuesti kinnisasja osa, millest nad loobusid taganemise teel, omanikeks. Kuivõrd kinnisomand lõpeb kinnistusraamatust kustutamisega, on kostjad jätkuvalt kinnisasja omanikud. Hageja kohustus tagastada kostjatele kinnisasja müügihind lõppes pärast taganemiseavalduse tegemist kostjate poolt lepinguesemele hüpoteegi seadmist. Tavaliselt ei takista kolmanda isiku õigused põhimõtteliselt nn üleantud asja omandit tagasikandmast, küll aga võib hüpoteek kinnisasjal oluliselt selle väärtust vähendada. Sel juhul on teisel poolel võimalik valida, kas ta nõuab asja tagastamist ja § 189 lg 4 järgi väärtuse vähenemisest ja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist või § 189 lg 2 p 2 järgi tagastamise asemel kogu asja väärtuse hüvitamist. Kui tagastamiseks kohustatu suudab siiski mõistliku aja jooksul kolmanda isiku õiguse kõrvaldada või võõrandatud asja tagasi saada, peaks tal olema õigus väärtuse hüvitamisest keelduda ja asi tagastada. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu, st taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled VÕS § 189 lg 1 teise lause järgi täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Selliselt tagatakse, et pool, kellelt taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist nõutakse, ei satuks saadu väljaandmisega ebasoodsasse olukorda seeläbi, et tema enda vastunõude täitmine ei oleks tagatud. Kostjad peaksid kolmanda isiku kasuks seatud õigused kinnisasjalt ise eemaldama. Maakohtu otsus tekitab olukorra, kus kostjate käes on nii taganemiseavalduse esemeks olnud kinnisasi kui ka asja müügihind – kostjatel kinnisasi tasuta käes. Tegemist ei ole samaaegse täitmisega kui hageja peab kostjatele kogu raha ära maksma. Selline olukord ei ole üleantu samaaegse tagastamise põhimõtetega kooskõlas. Just sellise olukorra vältimiseks ongi kostjate poolt algatatud täiteasja sundtäitmine lubamatu. Samadel alustel on ka hageja poolt kostjatele esitatud tasaarvestus kehtiv ja tasaarvestav nõue oli hagejal olemas. Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Juhul kui kohus leiab, et nõuded olid tasaarvestatavad ning tasaarvestuse tegemine ei olnud keelatud, siis jätab kohus tasaarvestatud rahasumma sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Arvestades VÕS § 189 lg 2 p 2 sõnastust, ei ole võimalik leida, et hagejal oli tasaarvestuse tegemine keelatud (VÕS § 197 lg 1 ja 2). Pärast lepingust taganemise avalduse tegemist tekkisid pooltel vastastiku üleantu väljaandmise nõuded, kuid taganemise järel ja pärast kostjate poolt kinnistu
koormamist hüpoteegiga, muutusid pooltevahelised nõuded samaliigiliseks ja kuuluvad tasaarvestamisele. Kinnistu väljaandmise nõue muutus väärtuse hüvitamise nõudeks. Maakohus tugines otsuses kostjate esitatud 02.03.2012 AS SEB Pank teatisele ja sedastas, et nimetatud tõendist nähtub, et kinnisasja tagastamist takistav hüpoteek seati vaidlusaluse kinnisasja ostmiseks ning kui hageja tagastab kostjatele kinnistu müügihinna, siis saavad kostjad tagastada laenu ning hüpoteek kustutatakse. Viidatud tõend ei seo panga 01.03.2012 teatises viidatud 11.04.2007 laenulepingut 18.09.2009 sõlmitud asjaõiguslepinguga seatud kinnistule seatud 300 000 krooni suuruse hüpoteegiga. Hageja poolt kinnisasja müügihinna tagastamise järel kustutatakse küll vaidlusaluse kinnisasja ostmiseks võetud laen, kuid kinnisasjale seatud hüpoteek jääks ikkagi alles. Tegelikkuses omandas kostja I xxxxxxxxxx asuva korteriomandi (kinnisasja nr xxxxxxxxxx). Selline kinnisasi tekkis kinnistu nr xxxxxxxxxx jagamisel korteriomanditeks. Kinnisasjale hüpoteeke ei seatud. Tasaarvestuse avalduse vastuväite esitasid kostjad 14.09.2011 kirjaga (VÕS § 200 lg 4), kuid maakohus jättis selle käsitlemata. Maakohtu otsus rajaneb üksnes kostjate paljasõnalisel väitel, et kui nad on hagejalt kogu kinnisasja müügihinna tagasi saanud, siis hüpoteek kustutatakse ja kinnisasi tagastatakse. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta, kuid otsus lõppjäreldusena jätta muutmata. TsMS § 221 lg. 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg. 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Antud juhul on esitatud täitmiseks seadusjõustunud Harju Maakohtu 01.07.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-09-66787, millega O Olt mõisteti sissenõudjate kasuks välja 695 760,95 kr., ja samas asjas tehtud maakohtu 10.11.2010 määrus 16 000 kr. menetluskulude sissenõudmiseks. Ülalmärgitud kohtuotsuses ei ole otsuse täitmist TMS § 21 lg. 1 järgi seatud sõltuvusse sissenõudjate poolt kinnistu mõttelise osa omandiõiguse tagasikandmisest. Kuivõrd sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes tugineb hageja sellele, et tal on õigus VÕS § 189 lg. 2 järgi kinnistu mõttelise osa vääruse hüvitamisele, kuna kostjad koormasid nende poolt tagastamisele kuuluva kinnistu mõttelise osa 300 000 kroonise hüpoteegiga kolmanda isiku kasuks, ning mainitud hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 21.09.2009, s.o. enne täitmiseks esitatud kohtuotsuse jõustumist, siis tugineb hageja asjaolule, mis on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. TSM § 221 lg. 2 kohaselt on see aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata jätmiseks. Seega vaidlus selle üle, kas hüpoteek takistab kinnistu mõttelise osa omandi tagasikandmist ja kas hagejal on õigus kinnistu mõttelise osa väärtuse ulatuses teha tasaarvestus
sissenõudmiseks esitatud nõudega, on antud juhul asjakohatu. Hagi rahuldamata jätmise põhjendusena tuleb arvestada ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.