Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

2-11-56296 09.12.2009 esitasid kostjad hagi Harju Maakohtusse lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu 01.07.2010 otsusega rahuldati kostjate hagi ning mõisteti hagejalt välja 695 760,95 krooni. 18.09.2009 sõlmisid kostjad AS SEB Pank kasuks asjaõiguslepingu XXXkinnistu 3000/101700 suuruse mõttelise osa 300 000 krooni suuruse hüpoteegiga koormamiseks. Kostjad hagejale XXXkinnistu 3000/101700 suurust mõttelist osa tagastanud ei ole. Selle asemel esitasid kostjad kohtutäiturile avalduse Harju Maakohtu 01.07.2010 otsuse sundtäitmiseks. Täitemenetluses leppisid pooled kokku, et hageja täidab 01.07.2010 kohtuotsusega tekkinud tagasitäitmisele suunatud võlasuhet osaliselt, tasudes välja mõistetud rahasumma osamaksetena. Pärast seda, kui kostjad kustutavad hüpoteegi tasub hageja kostjatele järele jäänud rahasumma. Kokkulepe sõlmiti, kuna enne hüpoteegi kustutamist, ei olnud kostjatel võimalik hagejale omapoolset üleandmiskohustust täita. Kuna 2011 septembriks ei olnud kostja ikka oma tagastamiskohustust täitnud ning teatanud, et ta seda ei täidagi, ei jäänud hagejal muud üle, kui esitas hageja kostjatele VÕS § 189 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tasaarvestuse avalduse ja kahju hüvitamise nõude. Ühtlasi tegi hageja kostjatele ettepaneku tasaarvestuse tõttu esitada hiljemalt 14.09.2011 kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks võlgnevuse likvideerimise alusel ning tagastada hagejale tema poolt enammakstud summad. Kostjad keeldusid ettepaneku vastuvõtmisest. TMS § 221 lg 1 alusel taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kuna hageja tasaarvestas oma kohustused kostjatele kohustustega. Sundtäitmine on alusetu kuna kostjatel ei ole võimalik taganemisel tekkinud tagasitäitmisele suunatud võlasuhtest tulenevat kohutust täita. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kinnistusraamatu andmetest nähtub, et kostjatel ei olnud ega ole ka hetkel võimalik hagejale samaväärset kinnisasja tagastada, kuna kostjad on kinnisasja koormanud hüpoteegiga AS SEB Panga kasuks ning hüpoteeki ei ole kustutatud. Sel põhjusel kuulub kohaldamisele VÕS § 189 lg 2 p 2. Vaidlusaluse kinnisasja tagastamise võimatuse tõttu tuleb üleantu väärtus hüvitada rahas. VÕS § 189 lg 3 kohaselt on üleantu väärtuseks lepingus määratud hind – 630 000 krooni. Sellest tulenevalt on hagejal kostjate vastu 630 000 krooni suurune nõue. Harju Maakohtu 01.07.2010 otsusega hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud 695760,95 kroonist on 630 000 11.04.2007 lepingu alusel üleantu. Tasaarvestamise õigus on hagejal VÕS § 197 lg 1 tulenevalt. Hageja on Harju Maakohtu 01.07.2010 otsuse alusel kostjatele täitnud oma kohustusi 5751 euro ulatuses (so 89 980 krooni). Seega poolte vastastikuste kohustuste saldo 2011 septembri seisuga on selline, et pärast käesoleva tasaarvestuse avalduse saamist võlgnevad kostjad hagejale 24 189,05 krooni ehk 1 545,96 eurot (kohtuotsusest 695 760,95 – tasutud 89 980 – tasaarvestusest tulenev 630 000).

Juhindudes TMS 221 lg 1 palub hageja tunnistada hageja suhtes algatatud täiteasjas nr 052/2010/2879 sundtäitmine täies ulatuses lubamatuks ning jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Kostjate vastuväited

2-11-56296 Kostjate arvates ei kuulu hagi rahuldamisele. Maatüki tagastamine hagejale on võimalik peale hageja kohustuse täitmist. Kostjad ei ole teinud midagi, mis annaks aluse kahelda, et nad vastavat maatükki hagejale ei tagasta. Hageja ei ole veel oma kohustust täitnud. Hüpoteegiga on tagatud panga nõue kostjate vastu, mis on tekkinud laenu tõttu, mille kostjad võtsid vaidlusaluse maatükki ostuks. Tsiviilasjas nr 2-09-66787 tehtud otsusega rahuldas kohus kostjate nõude lepingu alusel üleantud raha tagastamiseks. Kohtuotsus jõustus 13.08.2010. Kuna hageja kohtuotsust ei täitnud, algatasid kostjad täitemenetluse. Täitemenetluse käigus esitas hageja võla tasumise ajatamise taotluse võla tasumiseks 2 aasta jooksul igakuiste osamaksetena 639 euro suuruses. Kostjad aktsepteerisid hageja ajatamise taotlust. Vaatamata hageja avalduse alusel võla tasumise ajatamisele ning kohustuse täies ulatuses mittetäitmisele, esitas hageja kostjatele nõude maatüki tagastamiseks ning nõuete tasaarveldamise avalduse hageja nõude väidetava täitmise võimatuse tõttu, samuti tegi ettepaneku täitemenetluse lõpetamiseks. Kostjad sellega ei nõustunud. VÕS § 189 lg 1 ja § 111 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu, taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Üheaegne kohustuste täitmine oleks võimalik viimase osamakse tasumisega hageja poolt seoses täitmise ajatamisega. Arvestades hageja eelnevat käitumist, oli kostjatel piisav alus arvata, et hagejapoolne kohustuste täitmine võib olla problemaatiline ning seetõttu kostjad aktsepteerisid hageja avaldust võla ajatamiseks. Antud juhul on ilmselge, et kostjad saavad esitada vastuväiteid hageja nõudele, seega tasaarvestamine ei ole võimalik (VÕS § 200 lg 4). Kuigi lepingu hinnaks oli 630 000 krooni, kehtis see hind ainult eeldusel, et täidetakse lepingus toodud tingimused. Asja väärtuse hindamisel tuleb lähtuda TsÜS §-st 65, mille järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus - kohalik keskmine müügihind (turuhind). Maaameti väljavõte kohaselt oli 2007 elamumaa 1 ha hind 8 486 891,86 krooni ja maatulundusmaa 1 ha hind 532 864,93 krooni. Elamumaa hind võrreldes maatulundusmaaga oli 16 korda kõrgem. Seega vaidlusaluse maatüki sihtotstarbega maatulundusmaa tegelikuks maksumuseks kujuneb 39 375 krooni (2 516,52 eurot), mitte aga 630 000 krooni. Hageja on 8.09.2011 seisuga maksnud kostjatele ainult 4 037,77 eurot, mitte 5 751 eurot. Tasaarvestamisel on lähtutud valedest numbritest, seega ei saa tasaarvestamine esitatud kujul olla õige ja kehtiv ning puudub alus täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal ei ole võimalik tasaarvestust teha ka sel põhjusel, et see on hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6 lg 2). Hageja oli teadlik olemasolevast hüpoteegist juba eelneva kohtuasja ajast, kuid ei esitanud sellele vastuväiteid. Samuti ei ole hageja kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-09-66787 vaidlustanud. Täitemenetluse käigus palus hageja võla tasumise ajatada ning täitis maksegraafikut jättes sellega mulje, et aktsepteerib olemasolevat olukorda, et asi tagastatakse siis, kui ta täidab oma kohustuse täies ulatuses. Hageja ei ole teinud midagi selleks, et sõlmida vajalik asjaõigusleping või korraldada vajalik notari toiming kuigi kostjad on selle tehingu tegemist mitmel korral korraldanud. Nüüd aga selgub, et võla ajatamisega soovis hageja võita aega, nende toimingute vaidlustamiseks, mida teostati selle kohtuotsuse alusel, mida hageja ei vaidlustanud. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõtetest peaks lahendama kõik pretensioonid ühe tsiviilasja raames, mitte aga lasta asi minna täitemenetluseni ja seejärel algatada uus tsiviilasi. Eeltoodust tulenevalt leiavad kostjad, et hageja on käitunud hea usu põhimõte vastaselt ning kuritarvitanud VÕSi reegleid, seega antud võlasuhtele ei saa kohaldada VÕSi tasaarvestamise regulatsiooni. Kostjad taotlevad hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda.

2-11-56296 Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega, esitatud tõendite ja seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi esitamise aluseks oleva TSM § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja esitas hagi nõude tasaarvestatuse motiivil. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: 1) pooled sõlmisid 11.04.2007 hoonestamata kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tlk 9-20), mille alusel on kinnistusraamatusse ühisomanikena sisse kantud kostjad (tlk 21); 2) kostjad taganesid 11.04.2007 sõlmitud lepingust; 3) 01.07.2010 otsusega Harju Maakohus rahuldas kostjate hagi hageja vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-09-66787, tlk 77-85); 4) hageja suhtes toimub täitemenetlus; täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-09-66787 ja menetluskulude väljamõistmise määrus (tlk 35-37, 38, 39, 7785; 5) hageja esitas täitemenetluses ajatamise avalduse täitedokumendi täitmiseks 2 aasta jooksul igakuiselt 639 euro maksmisega; 6) kostjad ei ole hagejale lepingust taganemise tagajärjel tagastamisele kuuluvat kinnistu osa tagastanud; 7) 18.09.2009 kostjad koormasid tagastamisele kuuluva kinnistu osa 300 000 krooni suuruse hüpoteegiga AS-i SEB Pank kasuks; 8) hageja esitas kostjatele tasaarvestuse avalduse ja kahju hüvitamise nõude (tlk 22-25), mida kostjad peavad mitteõiguspäraseks (tlk 96). Vaidluse lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas hagejal on kostjate vastu nõue, mida võib tasaarvestada. Õige on hageja väide, et VÕS § 189 lg 1 järgi võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel ülesantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures kohaldatakse VÕS § 111. Hageja tugineb ka VÕS § 189 2.lõikele seoses kinnisasja tagastamise võimatusega. Kinnisasja tagastamine on hageja arvates võimatu kinnisasja koormamise tõttu kolmanda isiku õigusega (p 2). Kooskõlas VÕS § 189 lg 5 peab lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Käesoleval juhul ei saa kohtu arvates eeldada, et kostjad oleksid pidanud ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, sest see toimus kohaliku omavalitsuse tegevuse tagajärjel hageja kohtuistungil antud selgituse kohaselt. Kostjatele ei saa panna mõistlikult võimet ette näha kohaliku omavalitsuse mittemõistlikku tegevust. VÕS 111 lg 1 sätestatu kohaselt võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool oma kohustuse on täitnud, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused. Käesoleval juhul on hagejal kohustus kostjatele tagastada raha, mille ta sai lepingu alusel, millest kostjad taganesid ja mis on hagejalt kostjate kasuks kohtuotsusega välja mõistetud. Kostjatel on kohustus tagastada hagejale kinnisasja osa, mille nad said lepingu alusel, millest on taganetud. Hageja initsiatiivil täidab ta oma raha maksmise kohustuse 2 aasta jooksul. Seega ülalmärgitud sätetest tulenevalt peavad kostjad hagejale kinnisasja osa tagastama samal ajal hageja poolt viimase osamakse tegemisega. Samasugune vastastikuste kohustuste üheaegse täitmise printsiip tuleneb ka VÕS § 82 lõikest 5.

2-11-56296 Ei oleks õige ega õiglane käesoleva vaidluse tagajärjel muuta kostjad uuesti kinnisasja osa, millest nad loobusid lepingust taganemise teel, omanikeks ning hageja poolt käesoleva hagi esitamise tulemusena tekitada tagajärg, mis muudaks seadusjõus kohtuotsuse mittetäidetavaks. Üleantu väärtus tuleks hüvitada vaid juhul, kui tagastamine ei ole võimalik (VÕS § 189). Kui kolmanda isiku õigus asja tagastamist ei takista või teeb seda ebaolulise aja jooksul, kuulub asi tagastamisele, mitte selle väärtus hüvitamisele (Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, lk 629). Kostjate seletuse kohaselt on AS-i SEB Pank kasuks seatud hüpoteek kostjate laenu tagamiseks, mille nad võtsid vaidlusaluse kinnistu ostmiseks. Seda kinnitab panga 02.03.2012 tõend (tlk 125). Juhul, kui hageja täidab kohtuotsuse ning tagastab kostjatele raha, mille ta kinnistu müümise eest sai, saavad kostjad tagastada laenu pangale ning hüpoteek kustutatakse. Nagu ülalmärgitud, ei ole kostjatel tagastamise kohustust kuni hageja poolt viimase osamakse tasumiseni. Täitemenetluses ajatamist paludes on hageja ise tinginud olukorra, kus ta ei saa nõuda kostjatelt kohest kinnisasja osa tagastamist. Seega puudub hagejal nõue kostjate vastu, mida võiks tasaarvestada kostjate nõudega hageja vastu ning hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Arvestades ülalmärgitud põhjendusi hagi rahuldamata jätmiseks ei käsitle kohus poolte muid argumente ega analüüsi kohtuotsuses viitamata tõendeid, sest vaidluse lahendamise tulemus neist ei sõltu.

TsMS § 132 lg 5 ja 30.11.2011 kohtumääruse alusel on hagihind 3 000 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjatel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.