Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2 – 12 – 4937 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded OÜ Narsil on esitanud kohtusse hagiavalduse Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu 32 268.50 euro nõudes järgmistel asjaoludel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Narsil (hoonestaja) ja Narva linn 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu edaspidi Leping1 (not.reg.nr.8107), mille p.2.1. kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus – 51104:001:0008, majanduslik otstarve – ärimaa, asukoht – Narva linna Kangelaste pr.37B, pindala – 7493 ruutmeetrit. Hoonestusõiguse seadmise lepingu p.5.1. järgi seadis omanik lepingu p.2.1. nimetatud kinnistule hoonestaja kasuks võõrandatava hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat, alates hoonestusõiguse sissekandmisest kinnistusraamatusse. OÜ Narsil (hoonestaja) ja Narva linn sõlmisid 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingu, edaspidi Leping 2 (not.reg.nr.9660), mille p.2.1. kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus – 51104:001:0001, majanduslik otstarve – 100% ärimaa, asukoht – Narva linna Kangelaste pr.37A, pindala – 5723 ruutmeetrit. Narva Linnavalitsuse 08.12.2000 kirja kohaselt ei ole Narva Linnavalitsusel Kangelaste 37a, Kangelaste 39a ja Kangelaste 39b kruntide omanikuna konkreetseid plaane nimetatud kruntide hoonestuse osas ning seoses sellega andis Narva Linnavalitsus detailplaneeringu tellijale, s.o. OÜ-le Narsil õiguse kehtestada nende kruntide hoonestuse parameetrid oma äranägemise järgi. Linnavalitsuse kirja kohaselt kruntide piiride muutmise korral on Narva Linnavalitsus nõus omal kulud teostama vajalikud maakorraldustööd. OÜ Narsil algatas vastavalt sõlmitud lepingutele ning tol hetkel kehtivale üldplaneeringule rajooni detailplaneeringu koostamise. Detailplaneering kinnitati 13.12.2002 ning see nägi ette kõikide kruntide piiride muutmist ja uue krundi moodustamist (linnatänavad). Vastavalt kinnitatud detailplaneeringule projekteeris ja ehitas OÜ Narsil Kangelaste pr.37a ja 37b kaubanduskeskuse ning samuti tee-linnatänava. Narva Linnavolikogu 13.12.2002 otsusega nr.543/5 kehtestati Rahu 47, Kreenholmi 18a, Kangelaste 37, Kangelaste 37a, Kangelaste 37b, Kangelaste 39, Kangelaste 39a, Kangelaste 39b detailplaneeringud. Vastavalt kinnitatud detailplaneeringule projekteeris OÜ Narsil kruntidele Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b kaubanduskeskuse ning samuti 7m laiuse teega ja 3 m laiuse kõnniteega linnatänava. Selle tulemusena paiknes tee kruntidel Kangelaste 37a ja 37b (OÜ Narsili hoonestusõigus) ja Kangelaste 39a ja Kangelaste 39b (munitsipaalomand) ning hõivas kogu territooriumi, mida kinnitatud detailplaneering oli üldkasutatava teena eraldiseisva krundina ette näinud. OÜ Narsil pöördus 14.02.2003 Narva Linnavalitsuse poole kirjaga, milles palus osaleda tee-ehituse finantseerimisel ja ehitamisel. Narva Linnavalitsus sellele kirjale ei vastanud. OÜ Narsil lõpetas tee ehitamise 28.07.2004.a..

2 – 12 – 4937 Narva Linnavolikogu algatas omal initsiatiivil 27.01.2005 uue detailplaneeringu koostamise kruntidele kangelaste 37a, 37b, 39a ja 39b. Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti Arhitektuuri ja planeerimise osakonna 16.03.2007 kirja nr.1-11/279 kohaselt teostatakse planeeringuala piires muudatus ning sissesõiduteele eraldatakse teemaa-ala piirid kuni Kangelaste 39 ja Kangelaste 37 maa-ala kruntide piirideni. Vastavalt Narva Linnavalitsuse 22.11.2007 teatisele nr.1-12/1213 kehtestati Narva Linnavolikogu 15.11.2007 otsusega nr.407 detailplaneering Kangelaste 37a, 37b, 39a, 39b maa-alale. Detailplaneeringu eesmärgiks oli ehitusõiguse määramine, krundipiiride muutmine, heakorrastuse, haljastuse liikluskorralduse (juurdepääsude ja parkimise) ja jalakäijate teede lahendamine, tehnovõrkude asukoha määramine ning varustamisega lahendamine. Narva linna poolt algatatud detailplaneeringuga nähti ette kruntide Kangelaste 37a ja 37b ühendamine, kõikide kruntide piiride muutmine, kõikide kruntide mõõtmete muutmine ning uue krundi moodustamine just sellele territooriumile, millel asus OÜ Narsil juurdepääsutee. Nimetatud detailplaneeringu alusel muutis Narva Linnavolikogu oma 05.06.2008 otsusega nr.189 kinnistute piire ja määras moodustatud kruntidele järgmised maa sihtotstarbed: 1) Kangelaste pr.37a, pindala 12564 m2 – ärimaa; 2) Kangelaste pr.39a, pindala 3354 m2 – ärimaa; 3) Kangelaste 39b, pindala 2016 m2 – ärimaa ning 4) Kangelaste põik, pindala 1502 m2 – transpordimaa. Narva Linnavalitsuse 10.06.2009 korralduse nr.635-k kohaselt, ilma OÜ-le Narsil teatamata, võeti Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti bilanssi Kangelaste põik, 1502 m2, kinnistusregistri nr:3805609. OÜ Narsil saatis Narva Linnavalitsusele 11.10.2008 kirja nr.17/10-2008, mille kohaselt OÜ-le Narsil kuuluv tee muutus, Narva linna aktiivse ühepoolse tegevuse tagajärjel, üldkasutatavaks teeks ning palus linnavalitsusel kujundada arvamus OÜ-le Narsil kuuluva tee üleminekuks linna omandusse, kehtestada selleks kord ja tingimused. Narva Linnavalitsus kustutas maakatastrist 18.11.2008 ühepoolselt ja OÜ-le Narsil teatamata krundid katastritunnustega 51104:001:0001 (Kangelaste 37a) ja 51104:001:0008 (Kangelaste 37b) ja moodustas uue krundi katastritunnusega 51104:001:0087. Sellega kanti kruntidest Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b see osa, millel asus OÜ Narsil ehitatud tee, üle linnale kuuluvale vastmoodustatud krundile 51104:001:0090. Narva linn ja OÜ Narsil sõlmisid 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppe kinnistute ühendamise avalduse kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu reaalkoormatiste seadmise lepingu asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused, edaspidi Leping 3 (not.reg.nr.3847), mille p.4.1 järgi on omanik otsustanud ühendada kinnistud katastritunnusega 51104:001:0008 ja 51104:001:0001 ning kanda Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr.394009 esimesse jakku uus katastritunnus 51104:001:0087 ja uus pindala 12563 m2. Kangelaste pr.37b kinnistu registriosa nr.54809 suleti. Pooled lõpetasid Lepingu 3 p.3.1. järgi hoonestusõiguse seadmise lepingu (not.reg.nr.8107) ja hoonestusõiguse seadmise lepingu (not.reg.nr.9660) ning p.ga 3.2. lõpetati kõik eelpoolnimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (sh. lepingute alusel kinnistusraamatus tehtud kanded), kusjuures OÜ Narsil ei loobunud oma õigusest saada linnalt kompensatsiooni ehitatud tee eest. OÜ Narsil pöördus 27.04.2009 kirjaga nr.11/04-2009 Narva Linnavalitsuse poole, milles palus alustada poolte vahelisi läbirääkimisi OÜ-lt Narsil omandatud osa eest kompensatsiooni saamiseks. OÜ Narsil pöördus oma kirjaga nr.22/05-2009 linnavalitsuse poole, milles pakkus veelkord kompromissi sõlmimist. Narva Linnavalitsus teatas oma 28.08.2009 kirjaga nr.2-6/1518-2, et linnal puudub rahaline võimalus Kangelaste põik asuva tee ehitamise kulude hüvitamiseks. Linnavalitsuse kirja kohaselt on maa-alade piirid muudetud ja maakatastris on registreeritud uute piiridega katastriüksused, mille kohta on olemas OÜ Narsil Notariaalselt tõestatud nõusolek. Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet teatas oma 13.05.2010 kirjaga nr.2-6/1518-8, et Narva Linnavalitsuse linnavarade komisjoni 05.05.2010 otsusega otsustati AÕS §253 kohaselt kompenseerida hoonestajale tee Kangelaste Põik krundil hoonestusõiguse tähtaja möödumisel,

2 – 12 – 4937 s.o. 31.12.2050, vastavalt turuväärtusele eksperthinnangu alusel. Narva Linnavalitsuse kirjast ei selgu, kuidas on seotud hoonestusõiguse lõppemise tähtaeg Kangelaste 37A asuvale krundile hoonestusõiguse lõpetamise tähtajaga teise krundi – Kangelaste Põik suhtes, millel asub vaidlusalune tee. OÜ Narsil saatis Narva Linnavalitsusele kirja nr.5/23-2010, kus ta selgitas oma seisukohta, et OÜ Narsil õigus krundil „Kangelaste põik“ asuva tee kompensatsiooni saamiseks tuleneb 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingust krundile Kangelaste 37a ja 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingust krundile Kangelaste 37b, mis mõlemad lõppesid 05.05.2009, s.o. peale kinnistusraamatust kustutamist, seega hoonestusõigus krundile, millel asus Kangelaste põik, on lõppenud. OÜ Narsil tegi 19.10.2010 Narva Linnavalitsusele ettepaneku kompenseerida talle tee ehitamise kulud summas 677 005 krooni või esitada omapoolne turuväärtuse hinnang vaidlusalusele objektile. Narva Linnavalitsus teatas oma 26.11.2010 kirjaga nr.2-6/5991-3, et linnavalitsuse linnavarakomisjoni 10.11.2010 istungil otsustas linnavarakomisjon kompenseerida hoonestajale kangelaste põik krundil asuva tee ehituskulud hoonestusõiguse tähtaja möödumisel, s.o. 31.12.2050 vastavalt turuväärtusele eksperthinnangu alusel. Mingeid õiguslikke aluseid Narva Linnavalitsus kahe erineva krundi ja erinevate lepingute alusel seatud hoonestusõiguste seotuse kohta ei esitanud. OÜ Narsil esitas Narva linna vastu hagiavalduse tekitatud kahju katteks summas 11 000 EUR. Viru Maakohus rahuldas oma 19.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr.2-11-2636 hagi täielikult. Kohtuotsus on jõustunud. Käesoleval hetkel kasutavad linnatänavat Kangelaste põik Narva linna elanikud ning linnatänava kaudu on juurdepääs kruntidele Kangelaste 37, Kangelaste 37a, Kangelaste 39, Kangelaste 39a, Kangelaste 39b, Daumani 4 ja Daumani 14. Nimetatud krundid kuuluvad erinevatele omanikele. Selle linnatänava kõnniteed kasutavad mikrorajooni elanikud autobussipeatustesse jõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt kulutas hageja 2004 aastal tee ehitusele 677 005 krooni. Hageja kulud on dokumentaalselt tõendatud juuli 2004 aktiga nr.48 summale 588 798 krooni, juuli 2004 aktiga nr.36 summale 35 400 krooni, 12.08.2004, arvega nr.4061 summale 28 027,35 krooni ja 03.05.2004 arvega nr.12 summale 24 780 krooni. Vastavalt Lemminkäinen Eesti AS poolt koostatud hinnapakkumisele on käesoleval ajal Kangelaste Põik Narva linnas asuva tee maksumus 959 766 krooni. OÜ Coniery poolt teostatud hinnapakkumise kohaselt on Kangelaste põik Narva linnas asuva tee maksumus 880 048 krooni. Viru Maakohtu 19.10.2011 otsusega tsiviilasjas nr.2-11-2636 on hagejale hüvitatud 11 000 EUR. Eelpooltoodud põhjendustel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt ehitatud ja kostja poolt avalikuks kasutamiseks antud tee eest veel 32 268,50 EUR lähtudes järgmisest arvestusest (43 268,50 eurot hageja poolt ehitatud tee koguväärtus – 11 000.00 eurot kostjalt hageja kasuks kohtu poolt juba välja mõistetud tee eest). Palus hagi rahuldada. Hageja, OÜ Narsil, esitas tema poolt esitatud asjaolude ja nõuete tõendamiseks järgmised dokumendid. Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) ja OÜ Narsil vahel sõlmitud notariaalse hoonestusõiguse seadmise lepingu 31.07.2000.a. (notariaalregistri nr.8107). Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) ja OÜ Narsil vahel sõlmitud notariaalse hoonestusõiguse seadmise lepingu 05.09.2001.a. (notariaalregistri nr.9660). Hageja ja kostja vahel 14.04.2009.a. sõlmitud lepingute lõpetamise kokkuleppe; kinnistute ühendamise avalduse; kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu; reaalkoormatise seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused (notariaaltoimingute raamatu registri nr.3847). Arve nr.125 03.05.2004.a.. Akti nr.36 ja nr.48 01.07.2004.a.. Arve nr.4061 12.08.2004.a.. Hagiavalduse viidatud kirjavahetuse OÜ Narsil ja Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vahel. Artes Terrae OÜ poolt 2005.a. koostatud Kangelaste tn.37A,37B,39A,39B maa-ala detailplaneeringu (töö nr.10DP05). OÜ Coniery hinnapakkumise 24.08.2010.a. objektile Kangelaste põik, Narva linn, mille kohaselt on OÜ Narsil poolt ehitatud tee maksumuseks (koos käibemaksuga) 880 048.00 krooni. Lemmikäinen Eesti AS hinnapakkumise 02.09.2010.a. objektile Kangelaste põik, Narva linn, mille kohaselt on OÜ Narsil

2 – 12 – 4937 poolt ehitatud tee maksumuseks (koos käibemaksuga) 959 766.00 krooni. Narva Linnavolikogu otsuse nr.543/5 13.12.2002.a. detailplaneeringute kinnitamise kohta. Kostja vastuväited Kostja, Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu), kirjalikus vastuses kohtule hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu järgmistel asjaoludel. Kirjaliku vastuse kohaselt on hageja juba varem esitanud kohtule hagi Narva linna vastu tsiviilasja nr 2-11-2636 raames, mis on sisuliselt identne käesoleva tsiviilasjaga, ainsa erinevusega, et hageja nõuab kostjalt täiendavat hüvitist hoonestusõiguse lõpetamisel kinnisasjale jääva ehitise eest (Narvas Kangelaste põigul asuva sõidu- ja kõnnitee eest) summas 32 268,5 eurot. Võrreldes käesoleva tsiviilasja hagiavaldust mainitud tsiviilasja nr 2-11-2636 hagiavaldusega (sealhulgas asjaolud ja õiguslikud põhjendused), tegi kostja järelduse, et need hagiavaldused langevad praktiliselt kokku, selle erinevusega, et käesolev hagiavaldus on täiendatud kohtuotsusest nr 2-11-2636 võetud kohtu põhjendustega. Kostja palub kohut arvestada ka sellega, et kostja on juba täies ulatuses tasunud hagejale hüvitise hoonestusõiguse lõpetamisel kinnisasjale jääva ehitise eest (Narvas Kangelaste põigul asuva sõidu- ja kõnnitee eest) vastavalt Viru Maakohtu 19.10.2011 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-112636. Pärast kohtuotsuse nr 2-11-2636 jõustumist (jõustus 22.11.2011. a) pöördus hageja 27.11.2012 Narva Linnavalitsuse poole (OÜ Narsil kiri nr 6/11-2011) ettepanekuga kompenseerida OÜ-le Narsil ehk hagejale tee ehitamise ülejäänud kulud summas 32 268,5 eurot. Vastasel juhul OÜ Narsil on sunnitud jälle kohtusse pöörduma. Oma kirjas viitas Narsil OÜ sellele, et Eesti Vabariigi seadusandlus võimaldab esitada pretensiooni osade kaupa, viidates Riigikohtu lahendile nr.3-2-1-30-10. Kostja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et mainitud Riigikohtu lahend ei ole asjakohane ning antud juhul ei ole, kostja arvates, tegemist pretensiooniga, vaid hüvitise nõudmisega. Narva linn ei võtnud OÜ Narsil ettepanekut vastu (Narva Linnavalitsuse 28.12.2011 vastuskiri nr 1.10/9621-2, kuna on olemas jõustunud Viru Maakohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-11-2636, mille järgi Narva linn on juba hüvitanud OÜ-le Narsil 11 000.00 eurot. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu hagiavalduse punktis 1.24 toodutele, milles hageja märgib, et OÜ Narsil esitas Narva linna vastu hagiavalduse (peetakse silmas tsiviilasja nr 2-11-2636 hagiavaldus) tekitatud kahju katteks summas 11 000 eurot. Tol hetkel nõudis OÜ Narsil hüvitist hoonestusõiguse lõpetamisel kinnisasjale jääva ehitise eest (Narvas Kangelaste põigul asuva sõidu- ja kõnnitee eest). Kostjal tekib küsimus, miks pidas hageja vajalikuks kasutada väljendit „tekitatud kahju katteks“ tõepärase „hüvitise väljamõistmiseks“ asemel. Võib-olla tehti seda selleks, et viia kohut eksitusse kohtu poolt asja menetlusse võtmise suhtes. Kostja asus kirjalikus vastuses seisukohale, et AÕS § 253 lg 1 kohaselt peab hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. Kuna pooled ei ole hüvitise suuruses kokku leppinud, lähtus kohus kohtuotsuse nr 2-11-2636 vastuvõtmisel hüvitise suuruse määramise kohta hoonestusõiguse harilikust väärtusest. Tuleb arvestada ka sellega, et poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma hüvitise ehitatud tee eest praegu, ehk nõude esitamisel, või tekib kostjal see kohustus alles 30.12.2050. a. Seda on märgitud ka nimetatud kohtuotsuses. Kuna poolte vahel puudus vaidlus hüvitise suuruse ehk hoonestusõiguse hariliku väärtuse osas, siis kostja ei esitanud kohtule tõendeid Kangelaste põigu tee võimaliku hariliku väärtuse kohta ning OÜ Narsil poolt nõutud/pakutud ja hoonestusõiguse hariliku väärtuseks määratud summa 11 000.00 eurot oli kostjale vastuvõetav ja igati mõistlik. Kostja asus seisukohale, et kogu varasema kohtumenetluse jooksul ei avaldatud OÜ Narsil kordagi asjaolu, et nõutud hüvitise summa 11 000.00 eurot on vaid osaline. Kohus pidas samuti oma otsuses nr.2-11-2636 nimetatud summat hoonestusõiguse hariliku väärtuse määramisel mõistlikuks ning rahuldas hagi täies

2 – 12 – 4937 ulatuses. Kostja seisukoha kohaselt, määravad hageja poolt esitatud OÜ Coniery ja Lemminkäinen Eesti AS (vastavalt 24.08.2010 ja 02.09.2010) hinnapakkumused kindlaks Kangelaste põigul asuva olemasoleva kõnni- ja sõidutee täieliku rekonstrueerimise maksumuse, mitte ei ole juba olemaoleva tee maksumuse eksperthinnanguks. Veel enam, hagiavalduse kohaselt nõuab hageja, OÜ Narsil, tema poolt 2004. aastal Kangelaste põigu tee ehitamisega kantud kulude hüvitamist täies ulatuses ehk täiendavalt summas 32268,5 eurot (43268,5 eurot – 11000 eurot), ilma igasuguse õigusliku põhjenduse/aluse esitamiseta. Siinjuures tuleb arvestada ka seda, et ehitamise hetkest on möödunud tükk aega, mille jooksul nimetatud tee pidevalt amortiseerus (antud juhul seda arvestatud ei ole). Käesolevale vastusele on lisatud Kangelaste põigu kõnni- ja sõiduteest 30.03.2012 tehtud fotod. Nagu piltidel on näha, nõuab tee remonti. Viru Maakohtu 19.10.2011 otsust tsiviilasjas nr 2-11-2636 ei vaidlustatud ning see jõustus 22.11.2011.a. 07.12.2011. a hüvitas Narva linn OÜ-le Narsil 11000 eurot. Vastavalt kohtuotsusele nr.2-11-2636 võttis Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet Narvas Kangelaste põigul asuva tee oma bilanssi maksumusega 11000 eurot (06.12.2011 inventarikaart nr T155106-222). Arvestades ülaltoodut ning juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 2, palub kostja kohut lõpetada käesolev kohtumenetlus otsust tegemata. Vastuväidetes toodud asjaolude tõendamiseks esitas kostja kohtule must-valged fotod nimetatud teest 4-l lehel. Viru Maakohtu 19.oktoobri 2011.a. otsuse tsiviilasjas nr.2-11-2636, millega mõisteti Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) OÜ Narsil kasuks välja 11 000.- eurot. OÜ Narsil kirja nr.6/11-2011 27.11.2011.a. Narva linnale (Narva Linnavalitsuse kaudu) täiendava nõudega summale 32 268.50 eurot. Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastuse nr.1.10/9621-2 28.12.2011.a., milles Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) ei nõustunud hüvitama OÜ-le Narsil täiendavalt Kangelaste põik, Narva linn asuva tee eest 32 268.50 eurot. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, OÜ Narsil, lepinguline esindaja, Marko Tiirik, palus 11.10.2012.a. toimunud kohtuistungil hagi rahuldada, kuna peale läbirääkimisi on selgunud, et Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) ei soovi käesolevas tsiviilasjas kompromissi sõlmida. Samuti palus Marko Tiirik kohtul aluseks võtta otsuse tegemisel hageja poolt esitatud tõendid tee väärtuse kohta, kuna Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) ei ole täitnud oma lubadust, aga samuti ka kohtu protokollilist korraldust, esitada kohtule vaidlusaluse tee väärtuse kohta omapoolne eksperthinnang. Marko Tiirik palus Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) välja mõista OÜ Narsil kasuks 32 268.50 eurot, kuna Narva linna poolt algatatud detailplaneeringu alusel võttis Narva linn tasuta oma omandusse OÜ Narsil poolt ehitatud tee, mis paiknes kinnistutel, millele oli seatud OÜ Narsil hoonestusõigus. Narva linna tegevuse tulemusena OÜ Narsil hoonestusõigus lõppes. Tee koguväärtuseks on 43 268.50 eurot, millest OÜ-le Narsil on Narva linna poolt tasutud kohtuotsuse alusel 11 000.- eurot. Tee ülejäänud väärtuse, summas 32 268.50 palub OÜ Narsil välja mõista Narva linnalt, kuna teede ehitamine linnale kuuluval maa-alal on kohaliku omavalitsuse ülesandeks, mitte aga hagejast eraettevõtte ülesandeks. Kostja, Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja, Pyotr Nyakk, vaidles 11.10.2012.a. toimunud kohtuistungil hagile vastu osaliselt. Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) ei vaielnud kohtuistungil vastu asjaolule, et tee ehitamine linnale kuuluval maa-alal on Narva linna kohustuseks. Pyotr Nyakk palus kohtuistungil kohut arvestada asjaoluga, et OÜ Narsil poolt ehitati tee kaheksa aastat tagasi ning seda teed on juba kaheksa aasta jooksul ekspluateeritud, mille tõttu on tee väärtus vähenenud. Kui palju on tee oma väärtusest kaotanud, seda Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) lepinguline esindaja kohtuistungil kohtule ei selgitanud. Pyotr Nyakk selgitas kohtule, et Narva linn ei ole valmis kompromissi sõlmima ning

2 – 12 – 4937 palub kohtulahendi tegemist käesolevas tsiviilasjas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud hageja poolt esitatud asjaolusid ja nõudeid, aga samuti kostja poolt esitatud asjaolusid ja vastuväiteid ning kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, luges tõendatuks, et OÜ Narsil hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Narva linn, algatades ühepoolselt hagiavalduses nimetatud uue detailplaneeringu, muutes selle detailplaneeringu alusel hagiavalduses nimetatud kinnistute piire, luues sellisel viisil uusi maa-üksusi ning moodustades uue kinnistu, lõpetas ennetähtaegselt OÜ Narsil hoonestusõiguse hagiavalduses nimetatud kinnistutele ning omandas tasuta OÜ Narsil poolt ehitatud tee, mis paiknes kinnistutel, millele oli OÜ Narsil kasuks seatud hoonestusõigus. Poole vahel puudub vaidlus ka selle üle, et Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) on kohustatud hüvitama OÜ-e Narsil kinnistutel paiknenud tee hariliku väärtuse. Poolte vahel on õiguslik vaidlus tee väärtuse üle. OÜ Narsil asub seisukohal, et tee harilikuks väärtuseks on 43 268.50 eurot ning, et OÜ Narsil on õigus nõuda tee harilikku väärtust Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) osade kaupa. Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) asub seisukohal, et vaidlusaluse tee väärtuseks on 11 000.00 eurot, mille Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) on OÜ-le Narsil juba tasunud Viru Maakohtu 19.oktoobri 2011.a. otsuse alusel, mis tehti tsiviilasjas nr.2-11-2636. Nimetatud otsus on jõustunud ning Narva linn tunnistab kohtuotsust ja on kohtuotsuse ka täitnud. Kuna pooled on nõus Viru Maakohtu otsusega 19.oktoobrist 2011.a. tsiviilasjas nr.2-11-2636, siis luges kohus käesolevas tsiviilasjas tuvastatuks kõik need samad asjaolud, mida Viru Maakohus oli tuvastanud 19.oktoobri 2011.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-11-2636. Nimetatud kohtuotsusega tuvastati, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) hageja OÜ Narsil (hoonestaja) ja kostja Narva linn (omanik) sõlmisid 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille p 2.1 kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus - 51104:001:0008, majanduslik otstarve - ärimaa, asukoht - Narva linn Kangelaste pr 37B, pindala - 7493 ruutmeetrit; 2) 31.07.2000 hoonestusõiguse seadmise lepingu p 5.1 järgi seadis omanik lepingu p-s 2.1 nimetatud kinnistule hoonestaja kasuks võõrandatava hoonestusõiguse tähtajaga 50 aastat, alates hoonestusõiguse sissekandmisest kinnistusraamatusse; 3) Narva Linnavalitsuse 08.12.2000 kirja kohaselt ei ole Narva Linnavalitsusel Kangelaste 37A, Kangelaste 39A ja Kangelaste 39B kruntide omanikuna konkreetseid plaane nimetatud kruntide hoonestuse osas ning seoses sellega andis Narva Linnavalitsus detailplaneeringu tellijale, s.o OÜ-le Narsil õiguse kehtestada nende kruntide hoonestuse parameetrid oma äranägemise järgi, s.h transpordi ja kommunikatsiooni koridoride kulgemine. Linnavalitsuse kirja kohaselt kruntide piiride muutmise korral on Narva Linnavalitsus nõus omal kulul teostama vajalikud maakorraldustööd; 4) hageja OÜ Narsil (hoonestaja) ja kostja Narva linn (omanik) sõlmisid 05.09.2001 hoonestusõiguse seadmise lepingu, mille p 2.1 kohaselt oli kinnistu koosseis: katastritunnus - 51104:001:0001, majanduslik otstarve - 100% ärimaa, asukoht - Narva linn Kangelaste pr 37A, pindala - 5723 ruutmeetrit; 5) Narva Linnavolikogu 13.12.2002 otsusega nr 543/5 kehtestati Rahu 47, Kreenholmi 18a, Kangelaste 37, Kangelaste 37a, Kangelaste 37b, Kangelaste 39, Kangelaste 39a, Kangelaste 39b detailplaneeringud; 6) vastavalt kinnitatud detailplaneeringule projekteeris OÜ Narsil kruntidele Kangelaste 37A ja Kangelaste 37B kaubanduskeskuse ja ehitas kruntidele Kangelaste pr 37A ja 37B kaubanduskeskuse 7m laiuse teega ja 3m laiuse kõnniteega; 7) OÜ Narsil lõpetas tee ehitamise 28.07.2004; 8) Narva Linnavolikogu algatas 27.01.2005 uue detailplaneeringu koostamise kruntidele Kangelaste 37a, 37b, 39a ja 39b; 9) Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja

2 – 12 – 4937 Linnaplaneerimise Ameti Arhitektuuri- ja planeerimise osakonna 16.03.2007 kirja nr.1-11/279 kohaselt teostatakse planeeringuala piires muudatus ning sissesõiduteele eraldatakse teemaa-ala piirid kuni Kangelaste 39 ja Kangelaste 37 maa-ala kruntide piirideni; 10) vastavalt Narva Linnavalitsuse 22.11.2007 teatisele nr 1-12/1213 kehtestati Narva Linnavolikogu 15.11.2007 otsusega nr 407 (tl 91) detailplaneering Kangelaste 37a, 37b, 39a, 39b maa-alale. Detailplaneeringu eesmärgiks oli ehitusõiguse määramine, krundipiiride muutmine, heakorrastuse, haljastuse liikluskorralduse (juurdepääsude ja parkimise) ja jalakäijate teede lahendamine, tehnovõrkude asukoha määramine ning varustamisega lahendamine; 11) detailplaneeringu alusel muutis Narva Linnavolikogu oma 05.06.2008 otsusega nr 189 kinnistute piire ja määras moodustatud kruntidele järgmised maa sihtotstarbed: Kangelaste pr.37a, pindala 12564 m2 - ärimaa; Kangelaste pr.39a, pindala 3354 m2 - ärimaa; Kangelaste 39b, pindala 2016 m2 - ärimaa; Kangelaste põik, pindala 1502 m2 – transpordimaa; 12) Narva Linnavalitsuse 10.06.2009 korralduse nr.635-k kohaselt võeti Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti bilanssi Kangelaste põik, 1 502 m2, kinnistusregistri nr: 3805609; 13) OÜ Narsil saatis Narva Linnavalitsusele 11.10.2008 kirja nr. 17/10-2008, mille kohaselt OÜ-le Narsil kuuluv tee muutus üldkasutatavaks teeks, ta palus linnavalitsusel kujundada arvamus OÜ-le Narsil kuuluva tee üleminekuks linna omandusse, kehtestada selleks kord ja tingimused; 14) Narva Linnavalitsus kustutas maakatastrist 18.11.2008 krundid katastritunnustega 51104:001:0001 (Kangelaste 37a) ja 51104:001:0008 (Kangelaste 37b) ja moodustas uue krundi katastritunnusega 51104:001:0087. Sellega kanti kruntidest Kangelaste 37a ja Kangelaste 37b see osa, millel asus OÜ Narsil ehitatud tee, üle linnale kuuluvale vastmoodustatud krundile 51104:001:0090; 15) Narva linn ja OÜ Narsil sõlmisid 14.04.2009 lepingute lõpetamise kokkuleppe, kinnistute ühendamise avalduse, kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu, reaalkoormatiste seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavaldused (tl 24-37), mille p 4.1 järgi on omanik otsustanud ühendada kinnistud katastritunnusega 51104:001:0008 ja 51104:001:0001 ning kanda Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 394009 esimesse jakku uus katastritunnus 51104:001:0087 ja uus pindala 12 563 m2. Kangelaste pr.37b kinnistu registriosa nr 54809 suleti; 16) pooled lõpetasid Lepingu p 3.1 järgi hoonestusõiguse seadmise lepingu ja hoonestusõiguse seadmise lepingu ning p-ga 3.2. lõpetati kõik eelpoolnimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused (sh. lepingute alusel kinnistusraamatus tehtud kanded) ning 17) vastavalt 14.04.2009 Lepingu p 3.2 eelnimetatud lepingute lõpetamisega lõpetatakse kõik lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. AÕS §253 lg.1 sätestab, et hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse seadmisel võib kokku leppida hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise maksmise välistada. Kui hüvitise suurus ei ole kokku lepitud, loetakse selleks hoonestusõiguse harilik väärtus. Hageja on tõendanud tee harilikku väärtust OÜ Coniery 24.08.2010 hinnapakkumisega, mille kohaselt on Narvas, Kangelaste põik asuva tee maksumus 880 048 krooni (56 245,32 eurot) ning Lemminkäinen Eesti AS 02-09-2010 hinnapakkumisega, mille kohaselt Narvas, Kangelaste põik asuva tee maksumus on 959 766 krooni (61 340,23 eurot). Kostja tee hariliku väärtust tõendanud ei ole. Kostja esitas kohtule must-valged fotod nimetatud teest 4-l lehel ja Viru Maakohtu 19.oktoobri 2011.a. otsuse tsiviilasjas nr.2-11-2636, millega mõisteti Narva linnalt (Narva Linnavalitsuse kaudu) OÜ Narsil kasuks välja 11 000.- eurot, millega ei ole võimalik tõendada tee harilikku väärtust. Kohus loeb kostja poolt esitatud tõendid tee hariliku väärtuse seisukohast mitteasjakohasteks. Must-valged fotod nimetatud teest 4-l lehel loeb kohus asjakohaseks tõendiks, mis lubab kohtul tuvastada, et OÜ Narsil poolt hagiavalduses nimetatud tee on tõepoolest olemas ja nimetatud tee on ehitatud linnatänavana, vastavaid standardeid silmas pidades. Kostja vastuväite, et tee väärtus on langenud, kuna on olnud juba kaheksa aastat ekspluatatsioonis, loeb kohus mitteasjakohaseks, kuna hageja poolt esitatud hinnapakkumised on tehtud 2010.aastal.

2 – 12 – 4937 Ei hageja ega ka kostja ei ole kohtule tõendanud asjaolu, et hoonestusõiguse seadmisel leppisid pooled kokku hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti ei ole kohtul tõendeid hüvitise maksmise välistamise kokkuleppe kohta, mille tõttu luges kohus tuvastatuks asjaolu, et Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) poolt kuulub OÜ-le Narsil hüvitamisele vaidlusaluse tee harilik väärtus. TsÜS §65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et vaidlusaluse tee keskmine müügihind (turuhind) on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud müügipakkumistega, mis moodustabki tee hariliku väärtuse. Kohus loeb mitteasjakohaseks kostja vastuväited tee hinna vähenemise osas võrreldes tee ehitusmaksumusega, kuna tee ehitusmaksumus ei oma, tee hariliku väärtuse seisukohast, mitte mingisugust õiguslikku tähendust. Kohtuotsusega 19.oktoobrist 2011.a. tsiviilasjas nr.2-11-2636 luges kohus tuvastatuks asjaolu, et kuni käesoleva vaidluse lahendamiseni ei ole Narva linn hüvitanud OÜ Narsil mitte tee kogu hariliku väärtuse, vaid ainult osa sellest – 11 000.- eurot. Kohus tuvastas, et OÜ Narsil nõuab Narva linnalt ka tee hariliku väärtuse ülejäänud osa hüvitamist (32 268.50 eurot), mida Narva linn ei ole vabatahtlikult nõus hüvitama. Seega luges kohus tuvastatuks asjaolu, et OÜ Narsil poolt ei ole esitatud Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) vastu uuesti sedasama hagi, sama nõudega ja samadel alusel. Tegemist on täiesti uue nõudega tee kogu hariliku väärtuse hüvitamiseks, mille tõttu jätab kohus, kui mitteasjakohase, rahuldamata Narva linna taotluse lõpetada käesolev tsiviilmenetlus määrusega, otsust tegemata. Kohus asus seisukohale, et Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) oleks saanud vältida OÜ-le Narsil tee hariliku väärtuse hüvitamist AÕS §253 lg.2 alusel. AÕS §253 lg.2 sätestab, et kinnisasja omanik vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui ta pikendab hoonestusõiguse tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele. Narva linn (Narva Linnavalitsuse kaudu) ei ole tõendanud, et ta oleks pakkunud OÜ Narsil hoonestusõiguse pikendamist tee (linnatänava) eeldatava püsimise aja lõpuni ja et OÜ Narsil oleks keeldunud hoonestusõiguse pikendamisest, mille tõttu kuulubki OÜ Narsil hagi rahuldamisele. Eeltoodu alusel rakendab kohus TsÜS §65 ning AÕS §253 lg.1 ja lg.2 sätteid ning rahuldab hagi ülapoolnimetatud õiguslikul alusel täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud Narva linna (Narva Linnavalitsuse kaudu) kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.