KÜ Estonia pst 5 hagi Tatjana Matvijetsi vastu 80,41 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. augusti 2012. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Estonia pst 5 määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): KÜ Estonia pst 5 (registrikood: 80025528), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko Vastustaja (kostja): Tatjana Matvijets (isikukood 44711102227)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. augusti 2012.a määrus osaliselt menetluskulude kostja kanda jätmise ja hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmise ulatuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega lugeda KÜ Estonia pst 5 vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks tsiviilasjas nr 2-11-25977 140 eurot.
3.Mõista Tatjana Matvijets’ilt lisaks 14.09.2012.a tasutule täiendavalt välja 59,59 € (viiskümmend üheksa eurot ja viiskümmend üheksa senti) KÜ Estonia pst 5 kasuks
4.Rahuldada KÜ Estonia pst 5 määruskaebus osaliselt. Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse esitamisel tekkinud menetluskulud KÜ Estonia pst 5 enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohus menetles on KÜ Estonia pst 5 hagi Tatjana Matvijetsi vastu 80,41 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli kostja jätnud tasumata kommunaalteenuste eest hageja poolt esitatud arvete alusel. 17.08.2012.a esitas kostja kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on võlgnevuse summas 80,41 eurot tasunud 13.10.2011.a. 21.08.2012. a esitas hageja esindaja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on hagejale võlgnevuse tasunud. Seoses sellega palus hageja lõpetada tsiviilasja menetluse. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, s.o 1⁄2 riigilõivust summas 31,96 eurot ja õigusabikulud kogusummas 326,40 eurot. Hageja esindaja palus tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 31,96 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus lõpetas 27.08.2012. a määrusega tsiviilasja nr 2-11-25977 menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus leidis, et täidetud on TsMS-s sätestatud eeldused hagist loobumise vastuvõtmiseks, ning selgitas menetlusosalistele TsMS §-s 432 sätestatut. Hageja esindaja taotlusel tagastas kohus hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot. Kohus mõistis kostjalt Tatjana Matvijetsilt hageja KÜ Estonia pst 5 kasuks välja menetluskulud kogusummas 112,37 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust summas 31,96 eurot ja õigusabikulud summas 80,41 eurot. Ülejäänud menetluskulud summas 245,99 eurot jättis kohus KÜ Estonia pst 5 enda kanda ning hageja menetluskulude nõude ülejäänud osas rahuldamata.
Maakohus tuvastas, et 21.08.2012.a esitatud hagist loobumise avalduse kohaselt on hageja tasunud esindajale õigusabi eest kokku 326.40 eurot (sh hagiavalduse koostamine 204 eurot, hageja seisukoha koostamine 71,40 eurot ja hagist loobumise avalduse koostamine 51 eurot). Kohus leidis, et hageja esindaja taotlus õigusabikulude kostjalt väljamõistmiseks kuulub TsMS § 175 lg 1 alusel rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtus hageja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi Valitsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mille § 1 kohaselt moodustab tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot. Antud määrusest lähtuvalt ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Maakohus asus seisukohale, et lähtudes hagihinnast 80,41 eurot võiks käesolevas asjas maksimaalne sissenõudmisele kuuluv lepingulise esindaja tasu summa moodustada 40,25 eurot. Võttes arvesse hageja esindaja poolt esitatud vastust ja taotlust, suurendas kohus õigusabikulusid kuni hagihinnani, s.o kuni 80,41 euroni. Kohus põhjendas antud seisukohta ka asjaoluga, et kostja tasus võlgnevuse 13.10.2011.a, st 10 kuud tagasi, seega oli hagejal juba 2011.a võimalus esitada avaldus hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks, mis oleks oluliselt vähendanud hageja õigusabikulusid. Eeltoodust lähtuvalt leidis kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud moodustavad 112,37 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust summas 31,96 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 80,41 eurot. Ülejäänud osas luges kohus hageja õigusabikulud põhjendamatult suureks ning hagi hinnaga mitte reaalses vastavuses olevaks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.KÜ Estonia pst 5 esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ja selles osas uue määruse tegemist, millega mõista Tatjana Matvijetsilt KÜ Estonia pst 5 kasuks välja õigusabikulud summas 320 eurot. Määruskaebuse esitaja palub tagastada hagejale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 25 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei vaidlusta hageja määrust osas, millega kohus pani menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1⁄2 riigilõivu summas 31,96 eurot. Hageja vaidlustab määruse väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas. Hageja leiab, et väljamõistmisele kuuluvad õigusabikulud summas 320 eurot; 2) on kohus ebaõigesti tõlgendanud Vabariigi Valitsuse 01.01.2011. a määrust. Vabariigi Valitsuse 01.01.2011. a määrus sätestab sissenõudmisele kuuluvate lepingulise esindaja kulude piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 01.01.2011.a määrusest ei tulene, et sissenõudmisele kuuluv maksimaalne lepingulise esindaja kulu on 50% tsiviilasja hinnast. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus alati analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei saa lähtuda ainult asjaolust, et taotletavad menetluskulud jäävad kehtestatud piirmäärade raamesse.
Tulenevalt kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest on hagihinna puhul summas kuni 640 eurot piirmääraks maksimaalselt 320 eurot. Esitades kostja vastu hagi on hageja arvestanud, et tema kulud lepingulisele esindajale on piiratud Vabariigi Valitsuse 01.01.2011. a määrusega nr 137 ning arvestades hagi hinda ei või see kulu olla rohkem kui 320 eurot. Kuna nii hageja kui ka kostja said arvestada nende menetluskulude hüvitamise piirmääradega, mis olid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.01.2011. a määrusega nr 137, leiab hageja, et kohtuotsuse tegemisel ja menetluskulude jaotamisel peab seda arvestama ka kohus; 3) leiab hageja, et õigusabi toimingutele kulunud aeg 3 tundi 12 minutit on põhjendatud. Alates võlgnevuse tasumisest kuni hagist loobumise avalduse esitamiseni ei kandnud hageja õigusabikulusid. Juhul, kui hageja esitaks hagist loobumise avalduse kohe pärast kostjapoolse võlgnevuse tasumist, oleksid õigusabikulud samad.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Tatjana Matvijets vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on väljamõistetud menetluskulud väga suured võrreldes võlaga, mille ta maksis juba enne
13.oktoobrit 2011.a. Määruskaebuse esitaja ei ole süüdi, et 10 kuu jooksul ei teinud korteriühistu esimees midagi kohtumenetluse peatamiseks. Määruskaebuse esitaja maksis korteriühistule 112,37 eurot 14. septembril 2012.a (kviitung lisatud). Määruskaebuse esitaja on pensionär ja ei suuda väljamõistetud summat tasuda; 2) peaks korteriühistu kandma samuti vastutust ja kandma suure osa menetluskuludest. Remondi tõttu oli määruskaebuse esitajal konflikt korteriühistuga. Elanikud eraldasid remondiks raha, kuid remonditöid ei lõpetatud. 2. septembril 2012.a esitas määruskaebuse esitaja avalduse korteriühistu juhatusele, milles palus võtta kasutusele meetmed tagajärgede likvideerimiseks (määruskaebuse esitaja katus jookseb läbi). Kolme päeva pärast pöördus korteriühistu juhatus advokaadi poole ja määruskaebuse esitajal paluti tasuda 320 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada menetluskulude kostja kanda jätmise ja hageja õigusabikulude kostjalt väljamõistmise ulatuse osas (kohtumääruse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega lugeda KÜ Estonia pst 5 vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 140 eurot. Maakohtu määrus jääb muutmata osas, milles kostja kanda jäeti ja mõisteti temalt hageja kasuks välja pool asjas tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on T. Matvijets tasunud hagejale 14.09.2012.a maksekorralduse alusel 112,37 eurot, s.o summa, mille maakohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista. Nimetatud summast moodustas 31,96 eurot poole riigilõivust ning 80,41 eurot õigusabikulude katteks. Seega on T. Matvijets 140 eurost hagejale juba hüvitanud 80,41 eurot ning tuleb hagejale täiendavalt õigusabikulude katteks tasuda 59,59 eurot.
KÜ Estonia pst 5 määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt maakohus kohaldas ebaõigesti Vabariigi Valitsuse 01.01.2011.a määrust „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse mõtte ega eesmärgiga ei ole kooskõlas maakohtu tõlgendus, nagu tuleks kostjalt sissenõutava õigusabikulu määrana arvestada 50 % hagihinnast ka siis, kui tsiviilasja hind jääb alla 640 euro, milline on väikseim määruses käsitletud hinnamäär. Samuti on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb kohtul analüüsida õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, hinnates menetluskulude vastavust asja keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks hageja poolt kantud õigusabikulu vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Kohus on lähtunud üksnes hagihinna suurusest.
7.Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb kohtul esmalt anda hinnang õigusabikulude vajalikkusele ja põhjendatusele ning alles seejärel kontrollida, kas saadud summa vastab kehtestatud piirmäärale. Kohtu poolne hinnang asjas kantud õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele ei sõltu iseenesest sellest, kui suures piirmääras on Vabariigi Valitsuse asjaomase määruse kohaselt võimalik vastava hagihinnaga asjas kaotanud poolelt võitnud poole kasuks kulusid välja mõista. Asja keerukuse hindamisel tuleb arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Käesolevas asjas on hageja esitanud 21.08.2012.a seisuga menetluskulude nimekirja (t lk 87), mille kohaselt on hageja saanud advokaadilt õigusteenust järgmiselt: hagiavalduse koostamine 204 €, kostja vastusele hageja seisukoha esitamine 71,40 € ja hagist loobumise avalduse koostamine 51 €, kokku 326,40 €. Määruskaebuses esitatud selgituste kohaselt kulus hagiavalduse koostamisele 2 tundi, seisukoha koostamisele 42 minutit ja hagist loobumise avalduse koostamisele 30 minutit, s.o õigusabi toimingutele kokku 3 tundi ja 12 minutit.
8.Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu poolt oma liikme vastu kommunaalteenuste eest võlgnevuse nõude puhul on käesoleval juhul tegemist tavapärasest vähem keeruka tsiviilasjaga. Hagiavaldus põhineb korteriühistu enda arvestustel osutatud teenuste ja nende eest võlgnetavate summade kohta. Hagiavaldusele lisatud tõendid on oma olemuselt sellised, mille kogumine ei nõua suurt ajakulu ega põhjalikumat analüüsi (korteriühistu põhikiri jm avalike registrite väljatrükid, korteriühistu õiendid ja protokollid, lepingud kommunaalteenuste kohta jm). Toimikust ei nähtu, et asjas oleks tehtud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid, sh kohtuistungeid või määruskaebuste menetlemist või et käsitletud asjaolude ja tõendite maht oleks olnud tavalisest märkimisväärselt suurem. Kostja tasus võlgnevuse hagejale enne, kui asjas oleks toimunud esimene kohtuistung. Hagiavalduses esile toodud õiguslikud põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul keskmisest lihtsamad. Hagiavaldusest olulise osa moodustavad tsitaadid õigusaktidest ning sisulisi õiguslikke põhjendusi on esitatud – vastavalt asja olemusele – üksnes väikeses mahus.
10.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks TsMS § 175 lg 1 mõttes tuleb käesolevas asjas lugeda 140 eurot. Nimetatud summa on ringkonnakohtu arvates vastavuses asja olemuse ja keerukuse astmega, arvestades ka seda, et hagist loobumise tulemusena lõppes menetlus suhteliselt varases staadiumis.
11.Seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud piirmääraga, mille kohaselt hagihinna puhul summas kuni 640 eurot on lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise määraks maksimaalselt 320 eurot, märgib ringkonnakohus, et piirmäära kohaldamisel tuleb arvestada ka seda, kas asja menetleti üksnes esimese astme kohtus või ka teistes kohtuastmetes. Üksnes asja erilise keerukuse ja mahukuse korral saaks seega pidada põhjendatuks mõista õigusabikulusid välja piirmäära maksimumsummas juhul, kui menetlus piirdus üksnes maakohtuga. Käesolevas asjas toimus menetlus üksnes maakohtus ning menetlus lõppes sisuliselt eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, mille kohaselt käesolev vaidlus oli keskmisest vähem keerukas ja mahukas. Seetõttu puudub alus mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulusid määrusega ettenähtud maksimumsummas.
12.Ringkonnakohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu määruskaebuse esitaja taotlus tagastada talle TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Ringkonnakohus pidas määruskaebust põhjendatuks üksnes osaliselt. Samuti sätestab TsMS § 178 lg 3, et menetluskulude kindlaksmääramist puudutava määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud hüvitamisele ei kuulu. Seega jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja enda kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.