Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2012, Tallinn 2-11-26647
Tsiviilasja number Tsiviilasi
A R hagi OÜ Termia lubamatuks tunnistamiseks
vastu
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
A R apellatsioonkaebus
sundtäitmise
Hageja A R (isikukood xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Kristiina Lee Kostja OÜ Termia (registrikood 10098891), esindaja Jüri Urb
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.02.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 275 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.08.06.2011 esitas A R hagi OÜ Termia vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 017/2008/4072. Hageja taotleb täitemenetluse lõpetamist seoses varasema täitedokumendi täidetavuse puudumisega ja kehtiva õiguse kohase täitedokumendi puudumisega.
2.Kohtutäitur Priit Lantin alustas 22.05.2008 hageja suhtes täitemenetluse notar Liia Aigro 09.08.2001 otsuse nr 4125 (aktsiate ostu-müügileping) alusel. Nimetatud dokument ei vasta täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta, kuna tegemist on kuni 31.12.2005 sissenõutavaks muutunud nõudega.
3.Notariaalne kokkulepe oli vormilt täitedokument vastavalt TMS § 1 lg 1 p-le 13 kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis. Alates 01.01.2006 polnud see enam täitedokument. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 11 lg 4, mis annab täitedokumendi jõu ka varasemale kokkuleppele, jõustus alles 04.02.2006. Seega puudus alates 01.01.2006 võimalus sissenõudja nõuet täitemenetluses täita. Tagasiulatuva jõu kasutamine seadusandluses on taunitav ja teatud juhtudel põhiseadusega (§ 10, § 11) vastuolus. Hageja taotleb TsMS § 11 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
4.Sõlmitud tehing vastab TsÜS § 86 lg 2 tunnustele, mistõttu on tehing tühine. Tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuna tühine tehing on kehtetu algusest peale, siis vastava varasema täitedokumendi täidetavus puudub.
5.Sissenõudja nõue ei ole selge ja sissenõudja nõue on aegunud. Hageja leiab, et tal on õigus keelduda kohustuse täitmisest tehingust tuleneva nõude aegumise tõttu TsÜS § 146 lg 1 alusel, kuna nõude sissenõutavaks muutumisest oli täitmisavalduse esitamise ajaks möödunud üle 4 aasta.
6.Hageja on seisukohal, et täitmisteates märgitud nõude suurus on ebamõistlikult suur, mistõttu on tal õigus nõuda selle alandamist. VÕS § 113 lg 8 võimaldab võlgnikul nõuda viivisenõude vähendamist VÕS § 162 lg-s 1 toodud alustel, kui viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kohtupraktikas on valdavalt kujunenud seisukoht, et viivisenõue ei või ületada põhinõude suurust. Hageja leiab, et täituril puudus ka formaalne alus viivisenõude sissenõudmiseks täitemenetlust alustada, sest puudus TMS §-st 2 tulev täitedokument viivisenõudele. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. TsMSRS § 11 lg 4 järgi sundtäitmisele võib esitada kuni 31.12.2005 tõestatud notariaalse kokkuleppe ka pärast 01.01.2006. Notariaalne kokkulepe sõlmiti 09.08.2001, tegemist on seaduse nõuetele vastava täitedokumendiga. Esimese astme kohtu lahend
8.Maakohus jättis A R hagi AS-i Termia vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja viivise vähendamiseks rahuldamata. Kohus tühistas 09.06.2011 hagi tagamise ja mõistis A Rlt välja menetluskulu 415,42 eurot riigi kasuks. Kohus jättis menetluskulud A R kanda.
9.Täitedokumendiks on Tallinna notar Liia Aigro 09.08.2001 otsus nr 4125, s.o kostja ja hageja vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügileping. Hageja sai täitmisteate kätte 22.05.2008. Sel ajal kehtinud TMS § 2 lg 1 p 18 sätestas, et TMS alusel täidetakse nõuded, mis
tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Samas redaktsioonis kehtib viidatud säte käesoleval ajal ning kehtis ka 01.01.2006.
10.Hageja peab sundtäitmist lubamatuks, kuna alates 01.01.2006 puudus võimalus sissenõudja nõuet täitemenetluses täita tulenevalt TMS ja TsMSRS reaktsioonist. TsMSRS § 11 kehtis selle vastuvõtmisel ja jõustumisel (01.07.2002) järgmises redaktsioonis: võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohus ei nõustunud hagejas väitega, et 01.01.2006 - 03.02.2006 puudus täitedokument. Tegemist oli seadusandja eksimusega. Seaduse puudumisel kohaldatakse analoogiat. Hageja esitatu kohaselt oli täitedokumendi puudumise perioodiks 1 kuu ja 2 päeva, pärast seda seadusandja parandas vea. Ajal, mil hageja suhtes täitemenetlus algatati, kehtis TsMSRS § 11 lg 1 redaktsioonis: „Käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.“ Viidatud seaduse § 11 lg 4 sätestas, et kuni 2005. aasta
31.detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Seega on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMSRS § 11 lg 4 ei ole Põhiseadusega vastuolus ülalmärgitud põhjendustel. Hageja väidetud õiguskindlusetuse väitega kohus ei nõustunud. Hagejale soodsas sõnastuses kehtis käesoleval ajal kehtiv säte, mille hageja on vaidlustanud vastuolu tõttu põhiseadusega, väga lühikest aega ja uues sõnastuses kehtis seadus üle kahe aasta enne seda kui hageja suhtes täitemenetlust alustati. Seega ei ole ülalmärgitut arvestades hageja õiguspärase ootuse põhimõte rikutud.
12.Viivisenõude vähendamiseks puudub alus. Võlausaldaja õiguse nõuda viivise tasumist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tagab VÕS § 113 lg 1. Viivise suuruses leppisid pooled kokku täitedokumendiks oleva lepingu p-s 3.4. Kokkulepitud viivise suurust liialt suureks tunnistada ja selle vähendamiseks puudub kohtul alus (VÕS § 162). Hageja enda tegevuse tõttu pikeneb periood, mille eest ta viivist maksma peab, kuna ta ei täida täitedokumenti ja püüab seda erinevate hagide esitamisega vältida ja edasi lükata. Käesolev hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on juba mitmes. Kusjuures ühe samasisulise hagi võttis hageja tagasi.
13.Tulenevalt täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS § 157 lg-st 1 ei ole kostja nõue hageja vastu aegunud. Aegumistähtajaks oli 30 aastat.
14.Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hageja kõik nõuded jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 386 lg-st 2 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada hagi tagamine (09.06.2011 kohtumäärus). 22.06.2011 määrusega vabastas kohus hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 415,42 euro ulatuses. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt riigi kasuks välja mõista riigilõiv 415,42 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda.
Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada hagi. Hagi rahuldamata jätmisel palub hageja alternatiivselt vähendada kõrvalnõudeid ja kohtutäituri tasu mõistliku suuruseni.
16.Kohus on valesti kohaldanud TsÜS § 157 lg 1 ja leidnud, et täitemenetluses täidetav nõue ei ole aegunud. Leping, millega pooled leppisid kokku, et hageja allub lepingus sätestatud maksekohustuste mittetäitmisel kohesele sundtäitmisele, ei ole täitedokument kehtiva TMS § 2 lg 1 mõttes, seega TsÜS § 157 lg 1 ei kohaldu. Selline kokkulepe oli täitedokumendiks kuni 31.12.2005 kehtinud TMS redaktsiooni järgi. TsMSRS § 11 lg 4 sätestab, et sellise dokumendi võib erandina esitada sundtäitmisele, kuid ei sätesta, et selline dokument oleks täitedokument TMS § 2 lg 1 mõttes ning et sellisest dokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg oleks 30 aastat.
17.Kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole õiguspärase ootuse põhimõtet rikutud pelgalt seetõttu, et hagejale soodsas sõnastuse kehtis TsMSRS väga lühikest aega, ei ole asjakohane. Kui regulatsioon kehtestatakse, tekib isikute õiguspärane ootuse regulatsiooni püsimajäämise osas seaduse jõustumisel. Hageja ei nõustu kohtu väitega, mille kohaselt perioodil 01.01.2006 – 03.02.2006 täitedokument ei puudunud, ning et nimetatud ajal oleks saanud kohaldada analoogiat. Kohus ei ole märkinud, millist sätet on kohus analoogia alusel kohaldanud. Selline säte puudub ja kohtu vastavad väited on paljasõnalised ning põhjendamata.
18.Maakohus asus valele seisukohale, et viivisenõude vähendamiseks puudub alus. Viivis on põhinõudest suurem, mistõttu on see ülemäära suur. Kostja ei ole viivisenõude suurust põhjendanud. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-2-1-93-07, võivad kõrvalnõuded ületada põhinõuet ainult juhul, kui võlausaldaja suudab tõendada suurema kahju olemasolu. Kostja ei ole tõendanud suurema kahju olemasolu, mistõttu on kostja sundtäitmisele esitatud nõue põhjendamatult suur ning ei kuulu esitatud ulatuses rahuldamisele. Kohus on valesti kohaldanud materiaalõiguslikke norme, s.o VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162.
19.Kuivõrd hageja taotles nõude vähendamist, kuid ei täpsustanud taotlust, oleks seda tulnud mõista selliselt, et hageja taotleb nii kõrvalnõuete kui ka kohtutäituri tasu vähendamist. Kohus ei käsitlenud kohtutäituri tasu vähendamise taotlust.
Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Termia palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja nõue hageja vastu täitemenetluses on 297 318 krooni (19 002,81 eurot), millest põhinõue on 148 659 krooni ja viivised samas summas. Nõude täpsustus eelnimetatud summale on esitatud Tallinna kohtutäitur Priit Petterile 12.10.2012. seega puudub hetkel vaidlus ka nõude suuruse üle. Kohtutäituri tasu suuruse üle Harju Maakohtus vaidlust ei olnud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub põhinõude rahuldamata jätmise osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Õige on hageja seisukoht, et poolte 09.08.2001 sõlmitud notariaalselt tõestatud aktsiate
23.müügileping oli täitedokument enne 01.01.2006 kehtinud TMS tähenduses, kuid alates 01.01.2006 kehtiva TMS kohaselt ei ole selline leping täitedokument. Siiski nägi seadusandja TsMSRS § 11 lg-s 4 ette ka sellise lepingu korral jätkuva võimaluse esitada see kohtutäiturile sundtäitmiseks. Sisuliselt anti TsMSRS § 11 lg-s 4 seega sellistele lepingutele
täitedokumendi staatus ega nähtud ette, et sellisel juhul kehtiksid teistsugused aegumistähtajad, täitmise erikord vms. Seega on võimalik sellistest lepingutest tulenevatele nõuetele kohaldada ka TsÜS § 157 lg-st 1 tulenevat aegumistähtaega.
24.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TsMSRS § 11 lg 4 on põhiseadusega vastuolus seetõttu, et seadusandja ei kehtestanud TsMSRS § 11 lg-t 4 alates 01.01.2006, vaid alates 04.02.2006. Võlgnikul ei saanud olla õigustatud ootust, et enne 01.01.2006 kehtivalt sõlmitud täitedokument ilma ühegi lisatingimuseta enam ei kehti või et sellest dokumendist tulenevat aegumistähtaega lühendatakse äärmiselt olulisel määral (30 aastalt 3 aastale). Küll võis sissenõudjal olla vastupidine õigustatud ootus, st et kehtivale seadusele vastavat täitedokumenti võimaldataks samadel tingimustel täitmisele esitada ka pärast 01.01.2006. Sellisele järeldusele on jõudnud Riigikohus ka 23.10.2012 analoogses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-12 tehtud otsuse p-s 14 ja 02.06.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08 tehtud määruse p-s 13.
25.Eeltoodu alusel jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude tunnistada sundtäitmine, sealhulgas ka viiviste nõude sundtäitmine, lubamatuks sissenõutava nõude aegumise ja kohase täitedokumendi puudumise tõttu, mis oli hageja põhinõue.
26.Maakohus jättis rahuldamata ka kostja taotluse viivise vähendamiseks põhjusel, et hageja enda tegevuse tõttu pikeneb periood, mille eest ta viivist maksma peab, kuna ta ei täida täitedokumenti ja püüab seda erinevate hagide esitamisega vältida ja edasi lükata. Apellatsioonimenetluses on kostja piiranud sissenõutavat viivise summat kuni põhinõude suuruseni, esitades sellekohase avalduse kohtutäiturile. Seega pole mõistliku viivise suuruse üle poolte vahel enam vaidlust ja ringkonnakohtul puudub vajadus hinnata, kas maakohus oleks pidanud, ja millises ulatuses, VÕS § 162 lg 1 alusel viiviseid vähendama.
27.Hageja ei esitanud maakohtus vastuväidet kohtutäituri tasu suurusele. Viiviste vähendamise taotlusest ei tulene, et hageja oleks vaidlustanud ka kohtutäituri tasu suuruse.
28.Tulenevalt sellest, et kostja on apellatsioonimenetluses viiviste summat piiranud hageja poolt taotletud ulatuses, tuleb apellatsioonkaebust osaliselt, see on viiviste vähendamise osas, lugeda põhjendatuks, mida ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotamisel. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 275 eurot, mille ulatuses anti hagejale menetlusabi, riigi kanda.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.