lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-26647/8

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.02.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-26647/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.02.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1271
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.veebruar 2012, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-26647

Tsiviilasi

ARhagi AS-i T tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3 000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AR(isikukood XXX, elukoht XXX)

vastu sundtäitmise lubamatuks

Kostja: AS T (registrikood XXX, XXX) Kostja esindaja: Jüri U (XXX) Asja läbivaatamine

24.01.2012, avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja AR ja kostja esindaja Jüri U

Juures viibis

Sekretär Teele Roosimägi

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata AR hagi AS-i T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, viivise vähendamiseks.
2.Tühistada hagi tagamine, milleks 09.06.2011 kohtumäärusega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 017/2008/4072.
3.Välja mõista Andres Reelt menetluskulu 415,42 (nelisada viisteist eur ja 42 s) eurot riigi kasuks. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444, 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb AR tasuda viivist menetluskulult (415,42 eur) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.Jätta menetluskulud hageja AR kanda.
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Priit Lantin hageja suhtes täitemenetluse kostja avalduse alusel. Täitedokumendiks oli notar Liia Aigro 09.08.2001 otsus nr XXX (tegelikult aktsiate ostu-müügileping tlk 15-18) ja nõude suuruseks koos täitekuluga 481 489 krooni. Hagejal puudus kostja ees kohustus. Hageja on varem esitanud sama nõude tsiviilasjas 2-10-1939, kuid võttis hagi tagasi. Täitedokument ei vasta nõuetele (TMS § 2 lg 1 p 18 ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta, kuna tegemist on kuni 31.12.2005 sissenõutavaks muutunud nõudega. TsMSRS § 11 lg 4 kohaselt on kuni 31.12.2005 tõestatud notariaalsest kokkuleppest tuleneva nõude täitmine võimalik ka pärast seaduse jõustumist, kui on võlgniku kokkulepe kohese sundtäitmisega. Hageja arvates on viidatud säte hageja suhtes põhiseadusega vastuolus. Hageja taotleb TsMS § 11 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Sissenõudja nõue oli vormilt täitedokument vastavalt TMS § 1 lg 1 p 13 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon). Alates 01.01.2006 kehtis TMS ja TsMSRS uus redaktsioon. TsMSRS ei sisaldanud § 11 lg 4. Seega puudus alates 01.01.2006 võimalus sissenõudja nõuet täitemenetluses täita. TsMSRS § 11 lg 4 jõustus alles 04.02.2006 ja annab uuesti täitedokumendi jõu varasemale täitedokumendile. Tagasiulatuva jõu kasutamine seadusandluses on taunitav ja teatud juhtudel põhiseadusega (§ 10, § 11) vastuolus. 01.01.2006-03.02.2006 sissenõudja nõudel puudus täitedokument. Juhindudes TMS § 221 lg 1, 3 taotleb hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited Hagile esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole väitnud, et nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja on esitanud vastuväite täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 18 alusel on notariaalselt tõestatud kokkulepe täitedokumendiks. TsMSRS § 11 lg 4 järgi sundtäitmisele võib esitada kuni 31.12.2005 tõestatud notariaalse kokkuleppe ka pärast 01.01.2006. Notariaalne kokkulepe sõlmiti 09.08.2001, tegemist on seaduse nõuetele vastava täitedokumendiga. TsMSRS § 11 lg 4 on põhiseadusega vastavuses. Hageja sai täitedokumendi kätte 27.05.2008. Sel ajal kehtinud TMS § 221 lg 1 kohaselt võis võlgnik esitada 30 päeva jooksul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Nõue on aegunud, aegumine algas 28.05.2008. Kostja taotleb aegumise kohaldamist viiviste vähendamise nõudele. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist, viiviste nõude osas aegumise kohaldamist ja menetluskulude jätmist kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ning esitatud tõenditega ja ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas sundtäitmise (täiteasi nr 017/2008/4072) lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel. § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi võib hagi esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Täitmisteate hagejale kui täitemenetluse võlgnikule koostas kohtutäitur 22.05.2008. Täitedokumendiks on Tallinna notar Liia Aigro 09.08.2001 otsus nr XXX, s o kostja ja hageja

vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügileping. Hageja sai täitmisteate kätte 22.05.2008. Sel ajal kehtinud TMS § 2 lg 1 p 18 sätestas, et TMS alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. See tähendab, et TMS kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Samas redaktsioonis kehtib viidatud säte käesoleval ajal ning kehtis ka 1.01.2006. Hageja esitas hagi põhjusel, et alates 01.01.2006 puudus võimalus sissenõudja nõuet täitemenetluses täita tulenevalt TMS ja TsMSRS reaktsioonist. TsMSRS § 11 kehtis selle vastuvõtmisel ja jõustumisel (1.07.2002) järgmises redaktsioonis: võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1.07.2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohus ei nõustu hagejas väitega, et 01.01.2006-03.02.2006 puudus täitedokument. Tegemist oli seadusandja poolse eksimusega. Seaduse puudumisel kohaldatakse analoogiat. Hageja poolt esitatu kohaselt oli täitedokumendi puudumise perioodiks 1 kuu ja 2 päeva, pärast seda seadusandja parandas vea. Ajal, mil hageja suhtes täitemenetlus algatati kehtis TsMSRS § 11 lg 1 redaktsioonis „Käesoleva seaduse jõustumise ajaks alustatud täitemenetlus viiakse läbi ka nende täitedokumentide alusel, mida täitemenetluse seadustiku alusel täita ei saa. Täitemenetlust saab pärast käesoleva seaduse jõustumist alustada üksnes nende täitedokumentide alusel, mis vastavad täitemenetluse seadustiku nõuetele, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.“ Viidatud seaduse § 11 lg 4 sätestas, et kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes. Seega on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. TsMSRS § 11 lg 4 ei ole Põhiseadusega vastuolus ülalmärgitud põhjendustel. Hageja väidetud õiguskindlusetuse väitega kohus ei nõustu. Hagejale soodsas sõnastuses kehtis käesoleval ajal kehtiv säte, mille hageja on vaidlustanud vastuolu tõttu põhiseadusega, väga lühikest aega ja uues sõnastuses kehtis seadus üle kahe aasta enne seda kui hageja suhtes täitemenetlust alustati. Seega ei ole ülalmärgitut arvestades hageja õiguspärase ootuse põhimõte rikutud. Viivisenõude vähendamiseks alus puudub. Hageja arvates on viivis ülemäära suur – põhinõudest suurem. Kostja ei ole viivisenõude suurust põhjendanud. Täitedokument viivise nõudmiseks puudus. Võlausaldaja õiguse nõuda viivise tasumist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tagab VÕS § 113 lg 1. Viivise suuruses leppisid pooled kokku täitedokumendiks oleva lepingu p-s 3.4 (tlk 16). Kokkulepitud viivise suurust liialt suureks tunnistada ja selle vähendamiseks puudub kohtul alus (VÕS § 162). Hageja enda tegevuse tõttu pikeneb periood, mille eest ta viivist maksma peab, kuna ta ei täida täitedokumenti ja püüab seda erinevate hagide esitamisega vältida ja edasi lükata. Käesolev hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on juba mitmes. Kusjuures ühe samasisulise hagi võttis hageja tagasi. Tulenevalt täitemenetluse alustamise ajal kehtinud TsÜS § 157 lõikest 1 ei ole kostja nõue hageja vastu aegunud. Aegumistähtajaks oli 30 aastat. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hageja kõik nõuded jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 386 lg 2 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb tühistada hagi tagamine (09.06.2011 kohtumäärus).

Hagihind on 3 000 eurot tulenevalt TsMS § 132 lg 5. 22.06.2011 määrusega vabastas kohus hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 415,42 euro suuruses. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt riigi kasuks välja mõista riigilõiv 415,42 eurot. Riigilõivu peab hageja tasuma 15 päeva jooksul (§ 179 lg 5) kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral on hageja kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (§ 179 lg 9). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium