AS Rõngu Aed hagi Versobank AS-i (endine Marfin Pank Eesti AS) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2011/3114 1595 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Rõngu Aed apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): AS Rõngu Aed (RK: 10018900); esindaja advokaat Kaimo Räppo ja advokaat Rivo Kaldvee Vastustaja (kostja): Versobank AS (endine ärinimi Marfin Pank Eesti AS, RK: 10586461); volitatud esindaja Karita Nilp
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 kohtuotsus muutmata ja AS Rõngu Aed apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta AS Rõngu Aed taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus AS Rõngu Aed kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei algatas Versobank AS-i (endise ärinimega Marfin Pank Eesti AS, edaspidi kostja) poolt 5. septembril 2011 esitatud täitmisavalduse ja Tallinna notar Heleriin Kulla poolt 13. mail 2009 tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu nr 1534 alusel Rõngu Aed AS-i (edaspidi hageja) suhtes täitemenetluse nr 084/2011/3114. Nõude suuruseks on 611 270,11 eurot, mis suureneb igapäevaselt viivise võrra. Rõngu Aed AS esitas kohtusse hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 084/2011/3114 ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue kostja ja T&T Õunaaiad OÜ vahel 4. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 3346/01/07. Seega tulnuks täitmisavaldus esitada T&T Õunaaiad OÜ vastu. Hageja ei saa aru, millest tuleneb kostja poolt väidetud võlgnevus 611 270,11 eurot. T&T Õunaaiad OÜ võlgnevuse likvideerimiseks kostja ees on EN Valduse OÜ teinud 27. juulil 2010 avalduse raha hoiustamise ja hoiustatud raha väljakandmise kohta summas 833 333,33 kr. Vastavalt EN Valduse OÜ ja Royal Ace OÜ vahel 6. juulil 2010 sõlmitud lepingule oli EN Valduse OÜ poolt raha hoiustamise eesmärk T&T Õunaaiad OÜ 4. oktoobri 2007 laenulepingust nr 3346/01/07 tuleneva võlgnevuse likvideerimine kostja ees mahus 833 333,33 kr. Lisaks on EN Valduse OÜ 5. novembril 2010 tasunud kostjale täiendavalt 150 000 kr T&T Õunaaiad OÜ 4. oktoobri 2007 laenulepingust nr 3346/01/07 tuleneva võlgnevuse katteks. Seega ei vasta kostja nõue summas 611 270,11 eurot tegelikkusele. Juhul, kui kostja kajastaks täitemenetluses oma võimaliku nõude mahu adekvaatselt, siis ei pruugiks täitemenetlust üldse toimuda ja hageja täidaks oma võimaliku kohustuse vabatahtlikult. Kuivõrd kostja poolt väidetud T&T Õunaaiad OÜ võlgnevuse maht ei ole summas 611 270,11 eurot ning vastava summa kujunemine on arusaamatu, siis on sundtäitmine täiteasjas nr 084/2011/3114 lubamatu. Nõude puudumise tõttu ei ole täidetav ka väidetav täitedokument, sest selle kohese sundtäitmise eelduseks on reaalse nõude olemasolu. Hageja avalduse alusel tagas Tartu Maakohus 8. novembri 2011 määrusega hagi ja peatas täitemenetluse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2011/3114 kuni antud tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
2.Kostja vaidles hagiavalduse menetlusse võtmisele vastu ja palus jätta hagi läbi vaatamata. Kostja selgitas, et tegemist on hüpoteegi realiseerimise nõudega. Nõue tuleneb ühishüpoteegi seadmise lepingust, mille kohaselt allub kinnistute igakordne omanik kohesele sundtäitmisele. Hüpoteegi realiseerimise aluseks on T&T Õunaaiad OÜ ja kostja vahel 4. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 3346/01/07 tulenev nõue. Kuna ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikuks on hageja, siis on täitmisavaldus esitatud õigesti hageja vastu.
Nõude suurus tuleneb ühishüpoteegi summast, mis on 10 mlj kr ehk 639 116 eurot. Kuigi EN Valduse OÜ ja Royal Ace OÜ vahel 6. juulil 2010 sõlmitud lepingu kohaselt tuli vara võõrandamisest saadu tasuda kostja kontole, on lepingupooled 27. juuli 2010 avalduse kohaselt palunud müügilepingujärgse summa 833 333,33 kr kanda EN Valduse OÜ kontole. Eeltoodust tuleneb, et EN Valduse OÜ ei ole hoiustanud 4. oktoobri 2007 laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks mingisugust summat. Kostja, kes ei olnud antud tehingutes osapooleks, ei teadnud ega pidanudki teadma selliste lepingute ja avalduste olemasolust. Kostja on teadlik 150 000 kr tasumisest kostja kontole 5. novembril 2010. Võlgnevuse arvestuse tabelist nähtub, et nimetatud summa läks teenustasude ja viivise võlgnevuse katteks. Kostja on esitanud täitemenetluse avalduse juurde kõik vajalikud dokumendid – hüpoteegi seadmise lepingu, laenulepingu ja võlgnevuse arvestuse. Kostja ei mõista, milline nõude kujunemist käsitletavatest dokumentidest ei ole hagejale arusaadav. Kostja on nõuet kajastanud adekvaatselt, nõue on võrdne ühishüpoteegi summaga 639 116 eurot. Hageja väide, et ta on valmis täitma kostja nõude vabatahtlikult, on paljasõnaline. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavaldust ja hagi tagamise avaldust esitades käitunud pahatahtlikult, püüdes sellega takistada kostja õiguspärast käitumist hüpoteegi realiseerimisel täitemenetluse kaudu ja sissenõutavaks muutunud võlakohustuse täitmist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 10. aprilli 2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Tegemist on avatud loeteluga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alustest. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu, kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18-191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et T&T Õunaaiad OÜ ja kostja sõlmisid 4. oktoobril 2007 laenulepingu nr 3346/01/07, mille kohaselt andis kostja T&T Õunaaiad OÜ-le õunahoidla ehituseks laenu summas 15 650 000 kr (1 000 217,30 eurot), laenu tagastamise tähtaeg oli 4. oktoober 2012. Nimetatud laenulepingu tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 13. mail 2009 notariaalse ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mille alusel seati kostja kasuks 17-le hagejale kuuluvale kinnistule ühishüpoteek summas 10 mlj kr (639 116,49 eurot) koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Nimetatud lepingu näol on tegemist TMS § 2 lg 1 p-s 19 märgitud täitedokumendiga. Pooled ei vaidle ka selle üle, et T&T Õunaaiad OÜ ei täitnud laenulepingust tulenevat, ühishüpoteegiga tagatud kohustust ning kostja täitmisavalduse ja ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel on 5. septembril 2011 alustatud täitemenetlust laenulepingust tulenevate nõuete täitmiseks. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud juhul ei ole T&T Õunaaiad OÜ oma laenulepingujärgseid kohustusi, mis on tagatud ühishüpoteegiga, nõuetekohaselt täitnud. Seetõttu oli kostja õigustatud alustama hageja kui koormatud kinnisasjade omaniku vastu sundtäitmist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et täitmisavaldus ühishüpoteegi realiseerimiseks on esitatud õige võlgniku vastu.
Täitmisavaldusest ja võlgnevuse arvestusest tuleneb, et 5. septembri 2011 seisuga võlgneb T&T Õunaaiad OÜ kostjale 1 007 302,06 eurot, millest põhinõue on 677 115,70 eurot, intress 17 497,47 eurot ja viivis 312 688,89 eurot. 13. mail 2009 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu p 2 kohaselt tagab ühishüpoteek kostja nõudeid summas 10 mlj kr (639 116,49 eurot). Samas nähtub asja materjalidest, et kostja nõuab hagejalt T&T Õunaaiad OÜ laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist summas 611 270,11 eurot, mis on väiksem hüpoteegisummast. Kohtu hinnangul on sissenõudjal õigus otsustada, millises ulatuses ta võlgnevuse täitmist nõuab, kuid ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikult nõutav summa ei tohi ületada ühishüpoteegisummat. Antud juhul ei ületa kostja poolt täitemenetluses nõutav summa 611 270,11 eurot hüpoteegiga tagatud nõude summat 639 116,49 eurot. Kohus märkis, et EN Valduse OÜ poolt 5. novembril 2010 kostja kontole kantud 150 000 kr on võlgnevuse arvestusest nähtuvalt juba arvestatud teenustasude ja viivise võlgnevuse katteks vastavalt 120 kr ja 149 880 kr ulatuses. Seega ei mõjuta kolmanda isiku poolt 5. novembril 2010 T&T Õunaaiad OÜ eest laenulepingujärgse kohustuse osaline täitmine hageja kohustusi täitemenetluse alustamise seisuga 5. septembril 2011. Kuna kohtule esitatud 27. juuli 2010 avalduse kohaselt ei ole EN Valduse OÜ 6. juuli 2010 notariaalse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu alusel hoiustatud 833 333,33 krooni kostja kontole kandnud, siis ei ole hageja kohustus kostja ees ka nimetatud summa võrra vähenenud. Seetõttu on kostjal hüpoteegipidajana õigus nõuda T&T Õunaaiad OÜ-ga 4. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva, ühishüpoteegiga tagatud kohustuse täitmist hagejalt kui koormatud kinnisasjade omanikult. Kuivõrd T&T Õunaaiad OÜ võlgnevus kostja ees
5.septembri 2011 seisuga on 1 007 302,06 eurot ja ühishüpoteek tagab nõuet summas 639 116,49 eurot, millest kostja nõuab hagejalt 611 270,11 eurot, siis on sundtäitmine hageja suhtes lubatav. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistas kohus TsMS § 386 lg 4 alusel Tartu Maakohtu
8.novembri 2011 hagi tagamise määruse, millega kohus peatas täitemenetluse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2011/3114 kuni antud tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.AS Rõngu Aed esitas Tartu Maakohtu 10. aprilli 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus saatnud hagejale kohtuistungi protokolli. Samuti ei ole kohus andnud hagejale teada, et kohtuistungi protokoll on allkirjastatud. Et kohtuistungi protokoll on nii menetlusosalisele, kes kohtuistungil ei viibinud, kui ka kõrgema astme kohtutele, ainsaks allikaks selle kohta, mis kohtuistungil toimus, saab selle puudumist ja teatud juhtudel selle menetlusosalistele mitteedastamist pidada nn absoluutseks menetlusveaks TsMS § 656 lg 1 p-i 1 mõttes, mis toob kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise põhjendustes ja selles esitatud asjaoludest olenemata; 2) on väär maakohtu seisukoht, et kostjal kui hüpoteegipidajal on õigus nõuda ühishüpoteegiga tagatud kohustuse täitmist hagejalt kui koormatud kinnisasjade omanikult. 4. oktoobri 2007 laenulepingu nr 3346/01/07 järgi ei ole võlgnik mitte hageja, vaid T&T Õunaaiad OÜ. Seega tulnuks täitmisavaldus esitada hoopis T&T Õunaaiad OÜ vastu, mitte aga hageja vastu; 3) hoiustas EN Valduse OÜ T&T Õunaaiad OÜ võlgnevuse katteks notar Mari-Liis Parmase deposiitkontole 833 333,33 kr. Vastavalt EN Valduse OÜ ja Royal Ace OÜ 6. juulil 2010 sõlmitud lepingule oli raha hoiustamise eesmärk T&T Õunaaiad OÜ 4. oktoobri 2007
laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumine. Seetõttu jääb hagejale arusaamatuks, millest tuleneb kostja poolt väidetud võlgnevus summas 611 270,11 eurot; 4) ei ole kostja suutnud adekvaatselt kajastada nõuete suurust ning kostja poolt nimetatud summa kujunemine on arusaamatu. Maakohus ei ole sellele asjaolule tähelepanu pööranud. Hageja ei saa nõuet vabatahtlikult täita, kuna sissenõudja näitab oma nõuet teadlikult suuremana. Arvestades, et kostjal puudub nõue summas 611 270,11 eurot, ei ole ka tema poolt täitmisavalduses esitatud täitedokument täidetav.
1.oktoobril 2012 esitas apellant ringkonnakohtule taotluse käesolevas asjas menetluse peatamiseks SanS § 11 lg 1 p 3 alusel. Apellant palus peatada menetluse kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Taotluse kohaselt algatas Tartu Maakohus 17. Augustil 2012 AS Rõngu Aed saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat K. Räppo. Taotlusele on lisatud saneerimisnõustaja heakskiit kohtumenetluse peatamisele. Dokumendi p 5 kohaselt on saneerimiskava täitmise tähtaeg 31. detsember 2017.
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on kohtu poolt hagejale 10. jaanuaril 2012 edastatud kohtukutse 15. märtsi 2012 kohtuistungile. 15. märtsil 2012 kell 09.18 esitas apellandi esindaja Rivo Kaldvee kohtule eposti vahendusel taotluse läbi vaadata tsiviilasi hageja osavõtuta ja samas andis oma nõusoleku asja kirjalikuks menetluseks. Pärast kohtuistungit on olnud hagejal või tema esindajal võimalus tutvuda toimikuga. Hageja viide, et tal on alus kahelda, kas antud asjas on üldse korrektselt istungiprotokolli koostatud, näitab, et hageja esindaja ei ole toimikuga tutvunud ega ole teadlik kas protokoll on olemas või mitte; 2) ei saa kostja (vastustaja) esitada täitemenetluse algatamise avaldust hüpoteegi realiseerimiseks T&T Õunaaiad OÜ vastu, kuna avaldust hüpoteegi realiseerimiseks saab esitada ainult kinnisasja omaniku vastu. Hüpoteegi realiseerimise nõue tuleneb ühishüpoteegi seadmise lepingust, mille sisu kohaselt allub kinnistu igakordne omanik kohesele sundtäitmisele ja vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 19 on eelnimetatud leping täitedokumendiks. Hüpoteegi realiseerimise aluseks on OÜ T&T Õunaaiad ja Versobank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenev vastustaja nõue, mis on täitemenetluse algatamise avaldusele lisatud. Hüpoteegi realiseerimise aluseks olev nõue on selge ja nõue on sissenõutav. Nõude suurus tuleneb ühishüpoteegisummast, mis on 10 mlj kr (639 116 eurot); 3) ei ole EN Valduse OÜ hoiustanud võlgnevuse katteks mitte mingisugust summat ja kostja, kes antud tehingutes ei ole osapooleks, ei tea ega pidanudki teadma selliste lepingute ja avalduste olemasolust. EN Valduse OÜ on hoiustatud summad kandnud enda arvelduskontole Swedbankis. Seega lükkavad hageja enda tõendid ümber väite raha deponeerimise kohta; 4) jääb arusaamatuks, milline hageja poolt hagiavaldusele lisatud ja nõude kujunemist käsitlevatest dokumentidest ei ole hagejale arusaadav. Kostja on esitanud kõik vajalikud dokumendid täitemenetluse avalduse juurde ning lisanud hagiavaldusele. Kostja on kinnitanud omapoolsete tõenditega hagejale korduvalt reaalse nõude olemasolu ja esitanud korduvalt tõendeid selle kohta, kuidas nõue on kujunenud; 5) on paljasõnaline hageja väide, et ta on valmis täitma kostja nõuet vabatahtlikult. Nõude vabatahtliku täitmise kinnitamiseks ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Vastustaja vaidles vastu apellandi taotlusele menetluse peatamiseks. SanS § 11 lg 1 p 3 reguleerib juhtu, kui käimas on kohtumenetlus, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue. Kui ringkonnakohus otsustab Tartu Maakohtu otsuse jõusse jätta, ei muuda see apellandi olukorda halvemaks, kuna täitemenetluse saaks peatada kohtu poolt siis SanS § 11 lg 1 p 1 alusel. Otsuse tegemine käesolevas asjas oleks vajalik ka saneerimisemenetluse läbiviimise huvides, kuna võimaldaks saneerimismenetluses kinnistuid realiseerida ja saada juurde täiendavaid likviidseid vahendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Rahuldamata tuleb jätta ka apellandi taotlus menetluse peatamiseks.
8.Apellant hagejana taotleb kohtult sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas, mille on algatanud kostja ja milles täitedokumendiks on 13. mail 2009 tõestatud ühishüpoteegi seadmise leping nr 1534, mille p 2.3 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded T & T Õunaaiad OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja T & T Õunaaiad vahel 4. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 3346/01/07 ja selle võimalikest lisadest. Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 p 19 alusel. Kuna maakohtu otsus on motiveeritud ja põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis kooskõlas TsMS §-ga 654 lg 6 ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kohtuistungi protokolli menetlusosalisele edastamata jätmine on nn absoluutseks menetlusveaks TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses, mis toob igal juhul kaasa esimese astme kohtu otsuse tühistamise. TsMS § 53 lg 2 teine lause kohustab küll kohut edastama protokolli menetlusosalistele viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Maakohtu toimikust ei nähtu, et käesolevas asjas oleks maakohus kohtuistungi protokolli menetlusosalistele edastanud. Samas ei ole tegemist õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtte olulise rikkumisega, mis peaks kaasa tooma kohtuotsuse tühistamise TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel. Apellant loobus ise kohtuistungist osa võtmast ja nõustus asja arutamisega tema osavõtuta. Kohtuistungi protokolli saab menetlusosalisele edastada ka hiljem, samuti on võimalik selle sisust teada saada kohtutoimikuga tutvudes. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, mis osas on apellant soovinud protokolli parandamist ja talle ei ole seda võimaldatud. Asjaolu, et kolmas isik EN Valduse OÜ hoiustas notar Mari-Liis Parmase deposiitkontole 833 333.33 krooni eesmärgiga tasuda 4. oktoobri 2007. a laenulepingust nr 3346/01/07 tulenevat võlgnevust kostja ees, ei tähenda koheselt seda, et hagejal hüpoteegipidajana puuduks õigus taotleda sundtäitmist tema kasuks koormatud kinnisasjade müügi arvelt. Deposiitkontole kantud rahasumma on oluliselt väiksem kostja nõudest, mis on olnud aluseks täitemenetluse algatamisel, samuti puuduvad igasugused tõendid, et hoiustatud rahasumma oleks tasutud kostjale laenulepingust nr 3346/01/07 tuleneva võlgnevuse katteks. Kostja nõude, mille tagamiseks on hageja kinnistutele seatud ühishüpoteek 639 116,49 eurot (10 miljonit krooni), suurus tuleneb 13. mail 2009 tõestatud ja hagejaga sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingust nr 1534, mille p 2.3 kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja nõuded T & T Õunaaiad OÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja T & T Õunaaiad vahel 4. oktoobril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 3346/01/07 ja selle võimalikest lisadest. Kohtule on esitatud ka nimetatud laenuleping, millest nähtub, et selle alusel on väljastatud laenu 15 650 000 krooni (lk 38) ja võlaarvestus (lk 30). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et laenulepingust nr 3346/01/07 tulenev, sissenõutavaks muutunud ja täitmata kohustus on väiksem kui 639 116,49 eurot.
9.Apellandi taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. SanS § 11 lg 1 p 3 kohaselt võib asja läbivaatav kohus ettevõtja avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel peatada kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni
kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue, välja arvatud töösuhte alusel esitatud nõue või elatise tasumise nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Käesolevas asjas ei ole tegemist SanS § 11 lg 1 p 3 kohase rahalise nõudega ettevõtja vastu, milles ei ole otsust tehtud. Tegemist on ettevõtja enda nõudega, mis ei ole rahaline nõue TsMS § 124 tähenduses, samuti on käesolevas asjas ka otsus tehtud. Ringkonnakohus üksnes vaatab läbi apellatsioonkaebust maakohtu otsusele. Taotluse aluseks oleva sätte mõte ei ole apellatsioonimenetluste peatamine. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et saneerimismenetlustes võib maakohus täitemenetluse peatada SanS § 11 lg 1 p 1 alusel.
10.TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellandi kanda.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.