Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Tsiviilasi nr 2-11-26709 Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud Hageja esitas 04.04.2011 töövaidluskomisjonile avalduse kostja vastu töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel, saamata töötasu, puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuupalga suuruse hüvitise summas 2676.60 euro nõudes. 05.05.2011 otsusega jättis töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldamata. 09.06.2011 esitas hageja hagi Harju Maakohtule töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ja 20.07.2011 hagiavalduse täienduse, milles palus tuvastada hageja ja kostja vahel 30.12.2010 sõlmitud käsunduslepingu punkt 2 tühisus heade kommete vastuolu tõttu või alternatiivselt tühistada käsunduslepingu punkt 2 kui olulise eksimuse mõjul sõlmitud tehingu osa ning välja mõista kostjalt käsunduslepingu täitmise eest tasu 1 840 eurot ja käsundi täitmisega seotud kulutused 84.82 eurot. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 01.11.2008 kostja juures tähtajatu töölepingu nr 8 alusel; alates 01.10.2010. projektijuhi ametikohal 0,5 koormusega ja töötasuga 9600 krooni kuus ning alates 01.09.2010 tähtajalise töölepingu nr 12 alusel projektijuhi ametikohal 0,5 koormusega ja töötasuga 13 960 krooni kuus. 24.11.2010 esitas hageja tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse, paludes end vabastada projektijuhi ametikohalt alates 01.01.2011. Hageja põhjendas oma lahkumissoovi Eesti Energia eetikakoodeksi kehtiva versiooni mõnede punktide eetilise vastuvõetamatusega. 28.03.2011.a. esitas hageja tööandjale tähtajalise töölepingu nr 12 ennetähtaegse ülesütlemisavalduse TLS § 91 lg 2 alusel alates 31.03.2011, kuna kostja on jätnud välja maksmata alates 01.01.2011.a. lepingujärgse töötasu. 30.12.2010 sõlmisid pooled käsunduslepingu nr 15. Nii täitis hageja 2011.a. jaanuari, veebruari ja märtsi kuude jooksul kostja ruumides ülesandeid, mis sisuliselt kuulusid töölepingu nr 8 loetletud ametiülesannete hulka. Pidades käsunduslepingut eeskätt formaalsuseks sisulise töösuhte jätkamise ja infosüsteemide juurdepääsu võimaldamise meetmeks, allkirjastas hageja käsunduslepingu tingimusega, et tema poolt osutatav teenus ei kuulu kostja poolt tasumisele. Pooltevaheliste pikemaajalisele koostööle, samuti 2010 detsembris toimunud läbirääkimistele ja kostja poolt varasemalt tehtud ettepanekule tuginedes ei saanud hageja eeldada, et ta teeb nimetatud tööd tasuta. Käsunduslepingu nr 15 p 2, millega pooled välistasid tasu hageja poolt osutatavate teenuste eest, on õigustühine heade kommetega vastuolu tõttu. Alternatiivselt kuulub käsunduslepingu punkt 2 tühistamisele olulise eksimuse tõttu. Kostjalt tuleb välja mõista käsunduslepingu nr 15 täitmisel saamata jäänud tasu, mille suurus on vastavalt asjaoludele võrdeline töölepingus nr 8 sätestatud töötasu kolmekordse määraga, s.o 1840 eurot. Kõnealuse käsunduslepingu punktis 4 on eeldatud, et käsundisaaja täidab käsundi mitte ainult tasuta, vaid ka kannab kõik käsundi täitmisega seotud kulud. Eeltoodu ei ole mitte lihtsalt ebamõistlik, vaid ka seaduse regulatsiooniga otseses vastuolus, mistõttu tühine. Nimetatud põhjusel peab hageja põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja vajalikud ja mõistlikud kulud summas 84,82 eurot, mida hageja on kandnud seoses käsunduslepingu täitmisega.

Tsiviilasi nr 2-11-26709 Kostja vaidles hagile vastu, selgitades, et 29.12.2010 kandis kostja hageja arveldusarvele töölepingu nr 8 ja töölepingu nr 12 lõpetamise eest lõpparved. Hagejale maksti välja mõlema töölepingu eest väljateenitud töötasud ning kasutamata puhkuse eest hüvitised. Hageja väidab, et ta jätkas alates 01.01.2011 töölepingu nr 12 alusel tööülesannete täitmist. Kostja on seisukohal, et hageja tegevused olid tehtud vaid tema enda initsiatiivil ning tegemist ei olnud tööandja poolt määratud tööülesannetega ning hageja edasisi tegevusi ei ole kostja soovinud ega ei otseselt ega kaudselt tellinud. Hageja väited käsunduslepingu nr 15 osas on tõendamata, väärad ja eksitusse viivad. Käsundusleping nr 15 puhul on ilmne, et tegu on just käsunduslepingu, mitte aga töölepinguga. Hageja on ka ise kinnitanud Töövaidluskomisjonile esitatud täienduses, et tööleping nr 8 lõppes 31.12.2010 vastavalt tema poolt esitatud avaldusele. Seega ei saanud hageja olla arvamusel, et käsunduslepinguga jätkab ta sisuliselt Töölepingu nr 8 täitmist, kui ta oli käsunduslepingu sõlmimise hetkeks esitanud teadlikult töölepingu ülesütlemisavalduse. Samuti arvestades asjaolu, et hageja pöördus pärast käsundusleping nr 15 sõlmimist, 23.02.2011 Töötukassasse, et ennast töötuna arvele võtta. Juhul kui hageja oleks olnud arvamusel, et tal on endiselt kehtiv töösuhe kostjaga, ei oleks ta pidanud vajalikuks Töötukassasse pöördumist. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja ametinimetuseks oli nii töölepingu nr 8 kui töölepingu nr 12 kohaselt projektijuht. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemise avalduse põhjendustest lähtudes võis mõistlik isik üheselt aru saada, et kui hageja edasise projektijuhina töötamise takistuseks on vaid Eesti Elektritööstuse Liit MTÜ ühe liikme Eesti Energia eetikakoodeksi sobimatus, siis saab see takistuseks olla vaid mõlema töölepingu alusel projektijuhina töötamiseks, sest mõlema tööülesanded olid võrdselt tihedalt seotud Eesti Energia AS-ga. Seda, et kostja sai aru, et hageja soovis lõpetada mõlemad töölepingud, kinnitab ka asjaolu, et kostja on hagejale välja maksnud 29.12.2010 lõpparvena mõlema töölepingu eest väljateenitud töötasu ja kasutamata puhkuse eest hüvitised. Kostja juhatuse liikme J A poolt 15.12.2010 hagejale ning K Mile saadetud e-kirjaga, milles J A teatab, et K M võtab täies mahus tööjõuuuringu projektijuhi rolli üle ning J A poolt 29.12.2010 saadetud e-kirjaga, mille teemaks on teade projektijuhi muutustest MTÜ Eesti Elektritööstuse Liit projektis „Energeetika tööjõu uuring“ on tõendatud, et kostja mõistis, et hageja soovib üles öelda töölepingu nr 12 , mistõttu on ta leidnud töölepingu nr 12 esemeks oleva projekti „Energeetika tööjõu uuring“ juhtimiseks uue projektijuhi. Asjaolu, et ka hageja ise oli 24.11.2010 töölepingu ülesütlemise avalduse esitamisel veendunud, et ta soovib lõpetada nii töölepingu nr 8 kui ka töölepingu nr 12 on kohtu poolt tuvastatud alljärgnevad tõendite alusel: - Hageja poolt 15.12.2010 J A seoses „Energeetika tööjõu uuringuga„ saadetud e-kiri, milles hageja annab Eesti Elektritööstuse Liit MTÜ juhile kaks võimalust: (1) ta võtab oma lahkumisavalduse tagasi, (2) hoiatab, et kui ta läheb sektorist välja, siis puudub tal alates 01.01.2011 igasugune moraalne õigustus edasi tegutseda liiduga seotud asjades. - Hageja poolt 15.12.2010 K Mile saadetud e-kirjad, milles hageja informeerib uut projektijuhti projektiga seonduvate dokumentidega seotud asjaoludest. - Hageja poolt 16.12.2010 ekspertidele ja koostööpartneritele saadetud e-kiri, milles hageja teavitab, et ta ei tegele alates 01.01.2011 Energeetika tööjõu uuringu projekti juhtimisega. - Hageja poolt 10.02.2011 J A saadetud e-kiri, milles hageja tegi ettepaneku „Energeetika tööjõu uuringu“ projektijuhtimise teenust temalt edaspidi tellida. - Hageja poolt 22.03.2011 K Mile saadetud e-kiri, milles hageja kinnitab, et temal ei ole mitte mingisugust ametlikku seost tööjõu uuringuga.

Tsiviilasi nr 2-11-26709 -

Hageja poolt 23.03.2011 J A saadetud e-kiri, milles hageja kinnitab, et „Energeetika tööjõu uuringu“ projektiga seotud dokumentide K M üleandmise hetkeks oli 14.12.2010.

Kohus leiab, et asjaolud, mis näitavad, et hageja ise oli veendunud, et alates 01.01.2011 olid tööleping nr 8 ja tööleping nr 12 lõppenud on alljärgnevad: - Vastavalt töölepingu nr 12 punktile 4.2. kohustus hageja pidama tööaja arvestust ning esitama selle iga kuu teisel kuupäeval Eesti Elektritööstuse Liit MTÜ juhatuse esimehele kinnitamiseks. Sama kohustus sisaldus ka töölepingu nr 8 punktis 4.2. Pooltel ei ole vaidlust selles, et alates 01.01.2011 ei ole hageja tööandjale tööaja arvestuse tabeleid esitanud. - Hageja soovis veebruaris 2010 võtta ennast Töötukassas arvele. Hageja poolt 27.02.2011 J A saadetud e-kirjast nähtuvat on hageja palunud kostjal väljastada „tööandja tõend kindlustatule“, et hageja saaks ennast Töötukassas arvele võtta. - Hageja on ise hagiavalduses selgitanud, et kui tema poole pöörduti seoses „Energeetika tööjõu uuringuga“, suunas ta pöördujad edasi K M kui uue projektijuhi poole. Samuti nähtub K P poolt 17.01.2011 K M saadetud e-kirjast, et hageja väitel tegeleb Energeetika tööjõu uuringuga K M. - Hageja oli ajavahemikus 11.01.2011 kuni 24.11.2011 töövõimetuslehel. 24.04.2012 toimunud kohtuistungil on hageja ise kinnitanud, et ei ole kostjale esitanud töövõimetuslehte. Töösuhte puhul on tavapärane, et tööaja esitab tööandjale töövõimetuslehe, mille tööandja omakorda edastab Haigekassale. - Kohus leiab, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale tööülesandeid jaganud. Asjaolust, et K M on mõned korrad palunud hagejalt kui endiselt projektijuhilt antud projektiga seoses selgitusi, ei saa järeldada, et K M oleks pidanud hagejat jätkuvalt vastutavaks „Energeetika tööjõu uuringu“ projekti eest. Hageja ja K M e-kirjavahetusest nähtub, et see infovahetus, mida hageja peab projektijuhina töötamiseks, oli tegelikult tingitud asjaolust, et oli vaja parandada hageja poolt varasemalt tehtud puudulikku tööd. Samuti nähtub hageja ja K Mi e-kirjavahetusest, et hageja soov infot jagada oli suurem kui K Mi vajaduse selle info järgi. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja juhatuse esimees J A oleks andnud K Mile korralduse paluda hagejalt nimetatud projektiga seoses informatsiooni. Samuti ei nähtu, et K Mil oleks olnud pädevus hagejale tööülesandeid jagada. Hageja poolt 24.11.2010 esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse näol tegemist erakorralise ülesütlemisega. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab töötaja põhjendama vaid erakorralist ülesütlemist. Hageja on nimetatud avalduses ülesütlemisvajadust põhjendanud väga põhjalikult, selgitades, et töösuhte jätkamine Eesti Elektritööstuse Liit MTÜ-s on võimatu Elektritööstuse Liit MTÜ suurima liikme AS Eesti Energia eetikakoodeksi tõttu. Kuna hageja poolt Elektritööstuse Liit MTÜ projektijuhi kohalt lahkumise põhjuseks oli ülesütlemisavalduse kohaselt Eesti Energia AS eetikakoodeksi eetiline vastuvõetamatus ja hageja on töölepingu ülesütlemise põhjust põhjalikult selgitanud, siis võis kostjaga sarnane mõistlik isik sellest aru saada, et oli tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lg 3 alusel. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole ka hiljem hageja teavitanud kostjat, et tema sooviks oli üles öelda üksnes tööleping nr 8 ja jätkata töötamist töölepingu nr 12 alusel. Asjaolu, et kostja poolt hagejale väljastatud „tööandja tõendis kindlustatule“ on märgitud töölepingu aluseks TLS § 85 lg 1, ei tähenda, et hageja poolt töölepingu ülesütlemine ei kehtiks. Kostja on hiljem oma viga tunnistanud ning põhjendanud, et „tööandja tõendis kindlustatule“ töölepingu alusena TLS § 85 lg 1 märkimine on olnud kostja personalitöötaja viga ning kostja on oma vea valmis hageja soovil parandama. Hageja poolt 24.11.2010 esitatud ülesütlemisavalduse puhul on tegu kehtiva ülesütlemisega, mis tõi kaasa töölepingu nr 8 ja töölepingu nr 12 lõppemise alates 01.01.2011. Seetõttu on

Tsiviilasi nr 2-11-26709 alusetu hageja nõue saamata jäänud töötasu eest. Tõendamist ei ole leidnud kostja poolne töölepingu rikkumine. Samuti jääb rahuldamata saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis nõue ning kolme keskmise kuupalga ulatuses hüvitise nõude. Kohus leiab, et alljärgnevate asjaoludega on tuvastatud, et käsunduslepingu nr 15 näol oli tegemist käsunduslepinguga ja mitte formaalselt töölepingu nr 8 jätkamisega: - Käsunduslepingu nr 15 punkt 1 kohaselt on leping sõlmitud ühe konkreetse projekti Distriburion Cert raames projekti lõpetamiseks vajalike toimingute teostamiseks. Vaidlust pole selles, et projekt Distriburion Cert lõppes 2010.a ning pärast nimetatud tähtaega oli vaja tegeleda rahastajate poolt esitatud küsimustele vastamisega, selgituste ja lisadokumentide esitamisega. Seevastu töölepingus määratletud tööülesanded nagu organisatsiooni sisulise töö korraldamine, tegevusstrateegia elluviimine, projektide algamine jne ei olnud hõlmatud käsunduslepinguga nr 15. - Käsunduslepingu nr 15 punkt 4 sätestas, et hageja osutab teenust oma tööjõu ja vahenditega. Töölepingu puhul on aga töölepinguseadusest tulenevalt tööandja kohustus varustada töötajat töövahenditega. - Hageja oli vastavalt käsunduslepingu nr 15 punktile 16 õigus kaasata teenuse osutamiseks kolmandaid isikuid. Töölepingu puhul tuleb töötajal töid teostada isiklikult ning alltöövõtu kasutamine ei ole töösuhte olemusest tulenevalt võimalik. - Käsunduslepinguga ei olnud kindlaks määratud hageja tööaeg ja töö tegemise koht, mistõttu hagejal oli võimalik ise otsustada, millal ta oma tööülesandeid täidab. - Enne kohtusse hagiavalduse esitamist ei ole hageja ka ise pidanud kostjat käsunduslepingu alusel enda tööandjaks. Seda kinnitavad asjaolud, et hageja ei ole pärast töölepingu nr 8 lõpetamist ning käsunduslepingu nr 15 sõlmimist esitanud kostjale tööajatabeleid, hagejal ja kostjal ei ole toimunud iganädalasi planeerimiskoosolekuid. - Pärast käsunduslepingu sõlmimist pöördus hageja 23.02.2011.a Töötukassasse, et ennast töötuna arvele võtta. Juhul kui hageja ise oleks olnud arvamusel, et tal on endiselt kehtiv töösuhe kostjaga, ei oleks ta pidanud vajalikuks Töötukassasse pöördumist. - Hageja on 27.02.2011.a J A saadetud e-kirjas teinud ettepaneku sõlmida hagejaga nädalaks 03.-07.01.2011.a tähtajaline tööleping. Kohus leiab, et ebaõige on hageja väide, et kostja poolt on tehtud hagejale ettepanek käsunduslepingu alusel tasu välistamiseks. Hageja poolt 27.12.2010.a J A saadetud e-kirjast nähtuvalt saadab hageja ülevaatamiseks käsunduslepingu ja hageja poolt on välja võetud tasu ja tööaja punkt, kuna hageja tasu ei taha ja tööaega ei oska määrata, see sõltub Leonardo büroost. Samuti kirjutab hageja, et töövahendid on alates 01. jaanuarist hageja enda omad, ainult arvuti tühjakstegemine jääb lepingu lõppemisele järgnevasse aega. Tunnistaja H R poolt antud ütluse kohaselt pöördus Kaie Saar tema poole sooviga, et ta annaks talle üle käsunduslepingu põhja. Käsunduslepingu nr 15 teksti valmistas hageja ise ette ning välistas hagejale käsundi täitmise eest tasu maksmise. Lisaks eelnevale tuleb töölepingu nr 8 ja käsunduslepingu nr 15 olemuse määratlemisel lähtuda ka poolte endi tahtest. Hageja enda tahe on olnud suunatud käsunduslepingu sõlmimisele saamata selle eest tasu ning osutades teenust oma töövahenditega. Kuna hagejal ei õnnestunud „Energeetika tööjõu uuring“ projekti Eesti Elektritööstuse Liidust välja viia ning „Distribution Cert“ näol oli hageja enda poolt algatatud ja läbi viidud projektiga, siis oli hageja ise väga huvitatud sellest, et nimetatud projekt õnnestuks, sest nimetatud projekti ebaõnnestumisel oleks võinud saada kahjustada hageja enda hea maine. Kuna hageja ei soovinud kostjaga töölepingu jätkamist, siis oli hageja valmis nimetatud projekti lõpule viima

Tsiviilasi nr 2-11-26709 tasuta. Seega ei vasta tegelikkusele hageja väide nagu oleks kostja soovil allkirjastatud töölepingu nr 8 järgsete tööde tegemiseks käsundusleping nr 15. Eeltoodust tulenevalt ei ole käsundusleping nr 15 punktis 2 sätestatud tasu kokkuleppe puhul tegemist heade kommetega vastuolus oleva tingimusega. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Käsunduslepingu nr 15 punkt 12 kohaselt poolel on õigus leping üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat. Seega juhul kui käsunduslepingu tasuta täitmine oleks muutunud hageja jaoks liiga koormavaks ja hageja ei oleks enam soovinud käsunduslepingut täita, siis oli tal võimalik see üles öelda 2 nädalase etteteatamisega. Käsundusleping nr 15 on lõppenud aga alles 30.06.2011.a. Sellest järeldab kohus, et hagejal oli huvi ja soov käsunduselepingut täita kuni 30.06.2011.a ning hageja oli valmis tegema seda tasuta. Käsunduslepingu nr 15 punkti 2 ei saa tühistada ka eksimuse (TsÜS § 92) tõttu. Hageja ei ole tõendanud tehingu tühistamise eeldusi. Eksimuse puhul on oluline, et eksitusse viidud isikule on esitatud kas valeandmeid või loodud ebaõige ettekujutus tehingu tegemise asjaoludest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või loonud ebaõige ettekujutuse tehingu tegemise asjaoludest. Käsunduslepingu on ette valmistanud hageja ise ja hageja enda soovil toimus käsunduslepingu alusel teenuse osutamine tasuta. Kohus leiab, et hageja poolt viidatud VÕS § 627 lg 1 toodud mõistliku tasu maksmise eelduseks on asjaolu, et tasu osas ei ole pooled kokku leppinud. Samas käsunduslepingu nr 15 punkt 2 kohaselt vastavalt poolte kokkuleppele ei kuulu teenuse osutamine tasustamisele. Kohus leiab, et ka kokkulepe, mille kohaselt tasu ei maksta, on sisult tasu kokkulepe. Kuna kohus on seisukohal, et käsunduslepingu nr 15 punkt 2, mille kohaselt vastavalt poolte kokkuleppele ei kuulu teenuse osutamine tasustamisele, siis on alusetu hageja nõue välja mõista kostja käsunduslepingu nr 15 täitmisel saamata jäänud tasu. Käsundusleping nr 15 punkt 4 kohaselt hageja osutab teenust oma tööjõu ja vahenditega. Kuivõrd lepingus on poolte vahel kokku lepitud hageja poolt teenuse osutamine oma vahenditega, siis on põhjendamatu hageja nõue käsunduslepingu täitmisega seotud kulude hüvitamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja maakohtu otsusega ei nõustu, paludes selle tühistamist. Kohus ei saa iseseisvalt töölepingu lõppemise alust määratleda kui tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel. Kohus on rikkunud TsMS § 95 lg 1, jättes arvesse võtmata hageja poolt esitatud olulised asjaolud. Näiteks on kohus toonud välja, et töölepingutes nr 8 ja nr 12 oli hageja ametinimetuseks projektijuht. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et käsunduslepingus nr 15 on hageja ametinimetuseks samuti projektijuht. Kohus toetub oma järeldustes kostja väitele, et oli loogiline eeldada hageja lahkumisavalduse laienemist nii töölepingule nr 8 kui ka nr 12 ametinimetuste samasusele tuginedes, millega ei saa hageja nõustuda. Kohtu hinnang 23.04.2012.a kostja poolt esitatud käsunduslepingule kui töölepingu nr 12 lõppemist põhjendavale tõendile on ühekülgne. Kohus jätab arvestamata selle, et kostja väidetav kartus, et hageja viib projekti “Energeetika tööjõu uuring” liidust välja, ei saanud olla tegelik. Esitatud töölepingutest on näha, et hagejal ei olnud ja ei saanudki olla õigust liidu nimel lepinguid lõpetada või sõlmida. Käsunduslepingu nr 15 punkti 2 tühisuse hindamisel jätab kohus arvesse võtmata kostja kinnituse, et 17.12.2010.a pakkus kostja hagejale edaspidi tehtava töö eest tasu, pidades ka ise hageja poolt 2011.aastal teostatud töid tasu eest tehtavaks. Kohus jätab arvestamata, et hagejal oli jaanuarist kuni märtsini täiesti vaba ligipääs tööandja tööruumile ja käsunduslepingus

Tsiviilasi nr 2-11-26709 kirjeldatud töödega täideti kostja ja SA Archimedes vahel sõlmitud projekti rahastamislepingut nr 2008-0012-LdV-002. Ei ole mõistlik eeldada, et SA Archimedes kui rahastaja ja Eesti Elektritööstuse Liidu kui projekti Distribution Cert teostaja vahel sõlmitud projektilepingu eesmärgiks oli projektijuhi maine päästmine. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja täitis nimetatud lepingut ajavahemikul 01.01.2011.a kuni 30.06.2011.a, seega kuue kuu jooksul. Kohus teeb vale järelduse, et käsunduslepingu nr 15 tööülesanded ei hõlma kõiki töölepingus nr 8 ülesanded ja seega ei ole käsundusleping nr 15 töölepingu nr 8 tööde jätkamine. Tulenevalt lepingu nr 15 punktides 8 ja 9 toodud vastutust käsitlevate punktide sõnastusest ei olnud hagejal võimalik tegelikult lepingut lõpetada enne, kui hageja oli teinud töö nii kaugele, et kogu projekti mahus olid dokumendid koostöös rahastajaga kontrollitud ning oli välistatud rahastaja poolne toetusrahade tagasinõudmine. Kohus oli käsunduslepingu nr 15 vastutust käsitlevatest punktidest teadlik, kuid asjaolude hindamisel ei ole neid arvesse võtnud. Samuti ei ole objektiivne kohtu hinnang, et käsunduslepingu sisu ettevalmistamise eest vastutas vaid hageja. Kohus on jätnud käsunduslepingu nr 15 mõistlike kulude kompenseerimise osas otsuse tegemisel arvesse võtmata selle, et käsunduslepingu nr 15 välispartnerid olid Soomest ja Lätist. Telefonikõnede kulu on eelkõige kõned partnerite esindajatele välisriikides ja Eestis ning kõned raamatupidajaga. Kohus teeb kostja ütluste põhjal järelduse, et 28.02.2011.a hagejale väljastatud “tööandja tõendil kindlustatule” nii tähtajatu töölepingu nr 8 kui ka tähtajalise töölepingu nr 12 lõpetamise alusena kirja pandud TLS paragrahv 85 lg 1 oli kostja personalitöötaja eksimus. Kohus jätab arvesse võtmata selle, et Eesti Energia AS ja Eesti Elektritööstuse Liit on erinevad juriidilised isikud. Kohtule on olnud menetluse käigust ja ka tööandja selgituste teada, et tööandjale pakkus juriidilist teenust Eesti Energia AS-I juriidiline osakond ja personalidokumentide vormistamise teenust sama ettevõtte personaliosakond. Kohus teeb aga tulenevalt liidu juhatuse esimehe põhitöökohast valejärelduse. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid muuta tuleb selle motivatsiooni käsundisaajale mõistlikult hüvitatavate kulude motiveerimisel (TsMS § 657 lg 1 p 2 ). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega töölepingute ülesütlemise ja käsunduslepingu kehtivuse osas, järgib neid täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus tuvastas, millise TLS sätte alusel hageja töölepingud nr 8 ja 12 lõppesid. Seadust kohaldab kohus poolte poolt esitatud asjaolude alusel. Hageja tugines hagiavalduses asjaoludele, et töötas novembris kahe töölepinguga, kui avalikustati Eesti Energia AS-i uus eetikakoodeks ja selles ettenähtud sanktsioonid ei olnud hagejale vastuvõetavad. 24.11.2010 esitas hageja avalduse omal soovil lahkumiseks just nimetatud põhjusel. Kuigi hageja kasutas ülesütlemisavalduses töölepingute osas ainsust ja mõistet „projektijuht“ (I kd, tl 15-16), ei ole mõistlik eeldada, et ta pidas ühe töölepingu täitmist eetikakoodeksi tõttu vastuvõetamatuks ja teise täitmist mitte. Hageja ei ole ka ise nimetatut põhjendanud. Üksnes asjaolu, et tööleping nr

Tsiviilasi nr 2-11-26709 8 oli sõlmitud tähtajatult ja nr 12 tähtajaliselt, ei anna nimetatuks alust. Maakohus tuvastas, et mõlemas töölepingus oli hageja ametinimetuseks „projektijuht“, kuid ei rajanud oma järeldust, millise töölepingu hageja üles ütles, üksnes sellele. Maakohus on seejuures arvestanud kõiki asjakohaseid tõendeid kogumis, st lisaks hageja poolt J.A, K.M, ekspertidele ja koostööpartneritele saadetud e-kirju. Kohus tuvastas õigesti hageja enda käitumise põhjal, et hageja pidas alates 01.01.2011 mõlemat töölepingut lõppenuks. Põhjendamatu on apellandi väide, et pooled olid leppinud kokku, et tööleping nr 8 lõppes alates 01.01.2011 TLS § 85 lg 1 alusel ja tegemist oli hageja poolt korralise ülesütlemisega. Vaidlust ei olnud, et tööandja märkis hagejale Töötukassa tarvis esitamiseks mõeldud tõendile sellise töölepingu lõppemise aluse. Apellandi väide, et pooled on ühist arusaama töölepingu TLS § 85 lg 1 alusel lõppemise kohta menetluse kestel korduvalt kinnitanud, on vastuolus kostja vastuses tooduga. Oma vastuses hagile leidis kostja, et hageja poolt 24.11.2010 esitatud ülesütlemisavalduse puhul on tegu kehtiva ülesütlemisega, mis tõi kaasa töölepingute nr 8 ja 12 lõppemise alates 01.01.2011 ja tegu on töölepingu erakorralise ülesütlemisega töötaja poolt tema isikust tuleneval põhjusel (TLS § 91 lg 3 alusel). Asjaolu, et hageja oli nõus sõlmima käsunduslepingu nr 15, ei tõenda, et hageja tahe oli üles öelda eetilistel põhjustel vaid tähtajatu tööleping. Asjas ei oma tähendust, kas K.M asus tööle hageja töölepingust tulenevate funktsioonide täitmisel käsundus- või töölepingu alusel ning millised olid tööandja motiivid K.M käsunduslepingu sõlmimiseks. Asja lahendamisel ei ole oluline ka see, mis ajendil pooled käsunduslepingu sõlmisid ehk kas tööandja kartis hageja poolt projekti „Energeetika tööjõu uuring“ liidust väljaviimist. Nimetatu ei mõjuta hageja õigusi käesolevas vaidluses. Asjaolu, et kostja pakkus hagejale 17.12.2010 tehtava töö eest tasu ja ülesütlemisavalduse tagasivõtmist, ei mõjuta hilisemalt, so 30.12.2010 sõlmitud käsunduslepingu nr 15 p 2 kehtivust. Kohus tuvastas õigesti, et hageja soovis täita käsunduslepingu tasuta, vastav punkt kirjutati käsunduslepingusse ja selle tähendust selgitati hagejale. Kohus ei ole rikkunud menetlusõigusi tunnistajate J.A ja H.R ütluste hindamisel ja on teinud neist õiged järeldused. Kohus on piisava põhjalikkusega hinnanud seda, miks käsunduslepingu nr 15 alusel hageja poolt tehtud töid ei saa pidada töölepingu nr 12 järgsete tööde jätkamiseks töölepingulises suhtes. Kohus ei ole tuvastanud, et käsunduslepingu sisu valmistas ette üksnes hageja, kuid leidis, et hagejal oli võimalus sisustada lepingu punkte ja hageja enda soov oli loobuda käsunduslepingu täitmise eest makstavast tasust ning osutada teenust oma töövahenditega. Vaidlust ei olnud selles, et hagejale saadeti tunnistaja H. R poolt käsunduslepingu põhi. Hageja oli jätnud lepingu punkti, mis käsitles lepingu tasu lepingust välja ja tunnistaja kirjutas lepingusse punkti, et tasu ei soovita ning selgitas selle punkti kirjutamise põhjust hagejale. Seega tasu osas sisustas hageja lepingu oma soovi kohaselt. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli nõus käsunduslepingut allkirjastama üksnes juhul, kui hageja tasu saamise võimalus on välistatud. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et hageja võis viibida tööandja ruumides ja kasutada tööandja töövahendeid, hagejale kuulusid sülearvuti ja mobiiltelefon. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tööandjale kuulusid arvutis olnud tarkvara, mööbel, paber, ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeks. Hageja on ise oma hagiavalduses (I kd, tl 3) esile toonud selles osas, et tähtajatu töölepinguga nr 8 seoses esines töid, mida nende sisu tõttu sai teha ainult hageja. Millised need tööd olid, hageja ei täpsusta, kuid hageja hilisematest väidetest võib järeldada, et tegemist oli 40 000 euro suuruse viimase toetusraha saamiseks vajalike töödega. Samuti selgitab hageja, et just selle konkreetse ülesande täitmiseks sõlmiti käsundusleping,

Tsiviilasi nr 2-11-26709 kuna hageja ei olnud nõus ülesütlemisavaldust tagasi võtma. Kohtu käsitlus, mille kohaselt oli hageja huvitatud käsunduslepingu sõlmimisest oma mainega seoses, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks, vaid kajastab kohtu siseveendumuse kujunemist. Hagis esitatud nõuete seisukohalt ei oma tähendust ka põhjused, miks hageja käsunduslepingut üles ei öelnud. Käsunduslepingu sõlmimisel oli hageja teadlik oma kohustustest ja vastutusest ning pidi oskama hinnata aega, mis tal käsundi täitmiseks kulub. Kohus tuvastas õigesti otsuses, et hageja täitis käsunduslepingut kuni 30.juunini 2011, seega kuue kuu jooksul. Oma ülesütlemisavalduses (I kd, tl 15-16) palus hageja end töölt vabastada alates 01.01.2011. Vaidlust ei olnud, et hageja alustas projekti Distribution Cert lõpetamisega seotud töid 01.01.2010. Samas leidis kohus põhjendatult, et nimetatu ei olnud ainuke hageja töölepingu nr 8 alusel tehtav töö ja üksnes vastava konkreetse projekti lõpuleviimist käsunduslepingu alusel ei saa pidada töölepingulise suhte jätkumiseks. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, leides, et hagejal ei olnud õigus nõuda tasu käsundiandja poolt antud ülesande täitmisel mobiiltelefonidega tehtud kõnede ja koduse internetiteenuse kasutamise eest, kohaldades seejuures VÕS § 627 lg-s 1 sätestatut. Hageja kohustus täitma käsundi tasuta ja oma tööjõu ning vahenditega (käsunduslepingu p 4). Oma vahendite kasutamine ei tähenda ringkonnakohtu hinnangul nende vahendite kasutamisega seoses tekkinud kulude katmist käsundisaaja arvel. VÕS § 628 lg 2 I lausest tulenevalt tuleb käsundisaajale hüvitada mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Käesoleval juhul oli tegemist tasuta käsundiga, seega tuli hagejal esile tuua, millised kulutused ja mis ulatuses ta tegi käsundi täitmiseks. Hagiavalduses on hageja leidnud, et käsundi täitmisega seotud kulude hinnanguline suurus on 67.11 eurot mobiiltelefoniga tehtud kõnede eest ja interneti kasutamise kulu 17.71 eurot. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid tõendanud, kuigi on märkinud, et vajadusel on valmis esitama telefonikõnede täpsed väljavõtted. Kuna kostja selgesõnaliselt hageja nõudeid ei tunnistanud, pidi hageja aru saama, et kulude kandmist ja nende suurust tuleb tõendada. Tõendamatuse tõttu pole võimalik hageja nõuet käsunduslepingu täitmise käiguks tekkinud kulude hüvitamiseks rahuldada. Apellatsioonimenetluses sai hageja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 383.46 euro ulatuses (Tallinna Ringkonnakohtu 18.07.2012 määrus). Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele hagejalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 ning 7 alusel ühe aasta jooksul alates tsiviilasjas nr 2-11-26709 tehtava lahendi jõustumisest. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.