Tööõigus › Muud tööõigusasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

09.01.2008, 29.01.2008 ja 13.02.2008; puudumist 30.01.2008 õppenõukogust, mitteosalemist 09.05.2008 Olustveres toimunud õpetajate metoodilisel konverentsil ja 14.05.2008 toimunud eõppe töökoosolekul. Hageja ei ole oma töökohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja taotles 30.05.2008 käskkirja nr 131-k tühistamist, millega kostja otsustas mitte maksta hagejale lisatasu töö tulemuslikkuse eest alates 01.06.2008 seoses määratud distsiplinaarkaristusega. Tulemustasu mittemaksmine ei ole põhjendatud, sest hageja on vaidlustanud distsiplinaarkaristuste määramise ja VKHK palgaeeskirja p 15 kohaselt makstakse tulemustasu eelneva aasta töötulemuste alusel. Distsiplinaarkaristusele tuginedes selle mittemaksmine on alusetu. Hageja taotles 22.09.2008 käskkirja nr 4-e tühistamist. Käskkirjast ei selgu, mida on hageja väidetavalt rikkunud. Hageja taotles 11.12.2008 käskkirja nr 7-e tühistamist, millega lõpetati distsiplinaarkaristusena hagejaga sõlmitud tööleping. Hageja taotles ka enda tööle ennistamist. Nimetatud käskkirjast ei selgu rikkumisi, mis on hageja väidetavalt toime pannud. Hagejale ette heidetav „Klassipäevikute täitmise juhendi“ ja Kooli õppekorralduse eeskirja“ rikkumine on alusetu. Hageja viis läbi õppetööd rakenduskõrgharidusõppes, kus ei kohaldata õppetöö päeviku täitmise nõuet. Käskkirjas kirjeldatud ainekaartide nõuete rikkumise süüdistus ei ole konkreetne, õppekava „Arvutiteenindus“ oli põhihariduse baasil õpetatav uus õppekava, mille mooduli „Erialane matemaatika“ õpetamist alustati 2008 septembrist. Hageja ei saanud ainekaarti täita enne õppekava kehtestamist. Hageja ei saanud rikkuda „Kooli õppekorralduse eeskirja“ p 5.7 ja p 5.3.8, sest hageja ei ole viidatud punktides sätestatud rikkumise subjektiks. Hageja taotles sunnitud töölt puudumise aja eest alates 12.12.2008 saamatajäänud palga väljamõistmist täiskohaga “kraadiga õpetaja“ palgaastme järgi. 30.11.2011 seisuga moodustab saamata jäänud palk 29 763,97 eurot. Hageja taotles anda karistusõiguslik hinnang isikute tegevusele, kes on süüdi hageja poolt õpilasele pandud hinde võltsimises ja kostja tegevuse kohta, kes kasutades ära oma ametiseisundit, kohustas hagejat osalema tasemetöö läbiviimisel, mis ei olnud seaduslik ega vastanud õpilaste haridustasemele.

Hageja väide, et tööaeg tegelikkuses ei vähenenud, ei vasta tõele. Õppijate arv mitmel õppekaval ei täitunud või oli väike, mistõttu toimusid õppeainete matemaatika ja majandusmatemaatika auditoorsed tunnid kahel õppekaval õppijatele üheaegselt. Õppurite iseseisva töö juhendamine ei kuulu auditoorse töö hulka, vaid õpetaja üldtööaja hulka. Hageja õppetundide arv vastas töölepingule ja ületunde ei tekkinud. Auditoorse õppetöö arvestamisel tuleb aluseks võtta õppetööpäevikutes märgitu, mis ühtib tunniplaanidega, hageja töömaht ei vastanud nendest tulenevalt täistööaja koormusele. Hagejale 29.05.2008 käskkirjaga nr 1-e määratud distsiplinaarkaristus ja 30.05.2008 käskkirjaga nr 131-k lisatasu maksmise tühistamine alates 01.06.2008 on õiguspärased. Hagejat on distsiplinaarkorras karistatud noomitusega 09.05.2008 ja 14.05.2008 toime pandud töökohustuste rikkumise eest. 09.01.2008, 29.01.2008, 30.01.2008 ja 13.02.2008 toimunud koosolekutelt puudumistele on karistuse määramise käskkirjas osundatud vaid karistamise põhjendamiseks, et karistust ei ole määratud ühekordse ja tühise õigusrikkumise eest. Hageja kohustus osaleda VKHK poolt korraldatud täiendõppe kursustel ja muudel üritustel tulenes tema alates 01.09.2001 kehtivast töölepingu p-st 6.2.2. 09.05.2008 toimunud konverentsist osavõtt oli kohustuslik kõigile õpetajatele, kellel sel ajal õppetööd ei olnud. Hageja puudus konverentsilt ilma, et oleks teatanud sellel osalemist takistavatest põhjustest. Hageja ei osalenud 14.05.2008 koolis toimunud e-õppe töökoosolekul, kuigi ta oli koosoleku toimumise andmetega tutvunud. Hagejale lisatasu mittemaksmise aluseks alates 01.06.2008 on temale eelnevalt määratud distsiplinaarkaristus. Vastavalt VKHK palgaeeskirja p-le 17.4 ei maksta preemiat ja tulemuslisa töötajale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või kustutatud. Hagejale distsiplinaarkaristuse määramine VKHK direktori 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e on õiguspärane, kuna hageja oli rikkunud kutseõpetaja ametijuhendit, VKHK sisekorraeeskirja ja töölepingut. Kohustuste rikkumine seisnes klassipäevikute rikkumises ja selle kohta selgituste andmisest keeldumises ning 25.08.2008 toimunud arenguvestlusele mitteilmumises ning direktori korralduse mittetäitmises ilmuda 28.08.2008 personaalvestlusele. Klassipäevikute rikkumine seisnes päevikutesse tehtud kannete parandamises. Parandused ei vastanud tunniplaanile ja hageja ei ole paranduste kohta mingit selgitust esitanud. Hagejale 11.12.2008 VKHK direktori käskkirjaga nr 7-e määratud distsiplinaarkaristus, st töölepingu lõpetamine, on õiguspärane. Hageja karistamise aluseks on tema poolt 03.12.2008 toime pandud töökohustuste rikkumine. Hagejat kohustati viibima mooduli „Erialane matemaatika“ tasemetöö läbiviimise ja hindamise juures mitte komisjoni liikmena. Hageja ilmus küll 03.12.2008 tasemetöö läbiviimise ruumi, kuid teatas, et ta ei soovi osaleda tasemetöö läbiviimisel ning tööde kontrollimisel ja hindamisel. Samuti teatas ta õppuritele, et nad on võimelised tasemetöö ülesannetest lahendama vaid osa ning tulemused on halvad. Seejärel võttis ta omavoliliselt kaasa ühe töö eksemplari ja viis selle klassiruumist välja. Viies töö klassiruumist välja, rikkus hageja „Kooli õppekorralduse eeskirja p-id 5.7 ja 5.3.8.“ 11.12.2008 käskkirjas nr 7-e on hagejale süüks arvatud tema poolt täidetud ainekaartide mittevastavus kooli õppekavadele. Õppekava „Arvutiteenindus“ on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). 28.08.2008 allkirjastas hageja töölepingu lisa õppekava „Arvutiteenindus“ mooduli „Erialane matemaatika“ õpetamiseks, avaldamata sealjuures, et ta ei tunne nimetatud õppekava või mooduli sisu. Kostja taotles kohaldada aegumist ka hageja nõudele seoses töötingimuste muutmisega saamatajäänud palga ja viivise väljamõistmiseks ning hageja nõudele palga ja puhkusetasu arvestamiseks ületunnitöö eest ning intresside väljamõistmiseks ületunnitöö palgalt ja puhkusetasult, kuna see nõue on esitatud alles 11.11.2011 kohtuistungil.

MAAKOHTU LAHEND

hageja töömaht õpilaste iseseisva töö juhendamisel, on tõendamata. Maakohus leidis, et hageja töölepingu muutmine ei hõlma tema palgatingimuste muutmist. Hageja palgamäära töölepingu tingimuste muutmisel ei muudetud, sõltuvalt ametikoha suurusest 0,583 muutus töötaja põhipalk. Maakohus leidis, et kostja oli õigustatud enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 64 lg 1 alusel muutma ühepoolselt hageja töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldamisega ning kui hageja sellega ei nõustunud, oli tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Kuigi hageja väljendas oma kirjalikus avalduses 05.09.2007 oma mittenõustumist töökoormuse vähendamisega 2007/2008 õppeaastal, ei soovinud ta töölepingut siiski lõpetada, vaid jätkas tööd. Ta allkirjastas 12.09.2007 õppekoormuste tabeli, milles oli tema aastakoormusena määratletud 420 tundi, mis vastas muudetud töölepingu tingimustele. Kuna hageja ei esitanud töökorralduses tehtud muudatuste tõttu avaldust töölepingu lõpetamiseks enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 82 lg 1 alusel ja jätkas töötamist muudetud töölepingu tingimustel, saab teha järelduse, et ta aktsepteeris töölepingu muutmist. M.J. ei ole tõendanud ka töötamist suurema koormusega, kui muudetud töölepingu tingimustes oli ette nähtud. Saamatajäänud palka hakkas hageja nõudma alles 2008 juunikuus, mida võib seostada tema distsiplinaarkorras karistamisega 29.05.2008 ja lisatasu mittemaksmisega 30.05.2008 käskkirja nr 131-k alusel. Maakohus leidis, et töölepingu tingimuste muutmine ei olnud seadusevastane, mistõttu puudub alus nõuda enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 69 lg 1 alusel saamatajäänud töötasu maksmist. Nõude ületunnitöö eest tasu saamiseks esitas hageja esmakordselt kohtule viimasel kohtuistungil 01.12.2011. Ületunnitöö eest tasu nõue on esitatud ITLS § 6 lg-s 3 (alates 01.07.2009 kehtivas redaktsioonis) sätestatud kolmeaastast nõude esitamise tähtaega rikkudes, mistõttu on aegunud. Maakohus kohaldas kostja taotlusel nõude suhtes aegumist. Maakohus leidis, et M.J. karistamine noomitusega 29.05.2008 käskkirja nr 1-a alusel oli põhjendatud. Hageja distsiplinaarkorras karistamise ajal kohaldati töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 1 alusel osundatud seadust ka töölepingulistele suhetele. Distsiplinaarkaristus on vormistatud TDVS § 11 kohaselt. Hageja poolt süüteo toimepanemine töökohustuste täitmatajätmise näol, mis seisnes olulistelt koosolekutelt ja üritustelt puudumises, on tõendatud. Kohustus osaleda VKHK poolt korraldatud täiendõppe kursustel ja muudel üritustel on töötaja kohustusena sätestatud töölepingu p-s 6.2.2. Hageja käitumine oli süüline, sest olles üritustest teadlik, ei osalenud ta neis mõjuva põhjuseta. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et kostja ei olnud konkreetselt määratlenud, millistest üritustest ta peab osa võtma, arvestades tema suhtes rakendatud osalist töökoormust. Hagejal oli võimalus eelnevalt taotleda mitteosalemist konkreetsest üritusest, kui tal olid selleks mõjuvad põhjused. Hageja ei ole seda teinud. Maakohus leidis, et puudub alus kostja käskkirja nr 131-k tühistamiseks, millega kostja otsustas mitte maksta hagejale lisatasu töö tulemuslikkuse eest alates 01.06.2008 seoses määratud distsiplinaarkaristusega. Kostja on lisatasu äravõtmisel hagejalt õiguspäraselt kohaldanud VKHK palgaeeskirja p-i 17.4, mis sätestab, et preemiat ja tulemuslisa ei maksta töötajale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud. Hageja on kinnitanud allkirjaga distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättesaamist 02.06.2008, seega tuleb TDVS § 12 lg 1 alusel lugeda temale distsiplinaarkaristus määratuks nimetatud kuupäevast. Käskkirjas nr 131-k on määratud lisatasu mittemaksmine alates 01.06.2008, kuid nimetatud puudus ei anna alust käskkirja täies ulatuses tühistamiseks, vaid käskkirja tuleb muuta, viies selle vastavusse palgaeeskirja p-ga 17.4. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ühe päeva eest alusetult äravõetud lisatasu 2,3 eurot. Hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse määramine 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e oli põhjendatud. Käskkiri vastab TDVS §-is 11 sätestatud nõuetele. Hageja väited, et temale ei ole tutvustatud kutseõpetaja ametijuhendit, milles on sätestatud kohustused täita direktori või teda asendava töötaja seaduslikke korraldusi ning VKHK õppekorralduseeskirja, on ümber lükatud

hageja töölepingu p-ga 2.2, mille kohaselt on ta nimetatud dokumentidega tutvunud. Hageja ei ole ümber lükanud õppedirektori esildises toodud puuduste esinemist klassipäevikute täitmisel ning sellega on ta rikkunud kutseõpetaja ametijuhendi p-i 2.1, mis sätestab muuhulgas kutseõpetaja ülesandena sissekannete tegemise päevikusse ainekava läbimise ja õpilaste edasijõudmise kohta. Kutseõpetaja vastutab õppepäeviku korrektse ja õigeaegse täitmise eest oma õppeainete ulatuses kutseõpetaja ametijuhendi p-i 5.5 alusel. Hageja distsiplinaarkorras karistamise aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning tegemist on süüliste rikkumistega, sest olles oma kohustustest teadlik, ei täitnud hageja neid tahtlikult. 11.12.2008 käskkiri nr 7-e, millega lõpetati distsiplinaarkaristusena hagejaga sõlmitud tööleping enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 p 6 alusel, oli seaduslik. Käesolevas asjas on tõendatud korduv töökohustuste rikkumine hageja poolt, tema süüteod on karistamisdokumendis kirjeldatud ning hageja ei ole ümber lükanud nende toimumist. Maakohus ei ole tuvastanud ka hagejale antud korralduste ebaseaduslikkust. Hageja on töökohustusi rikkunud süüliselt, sest oli teadlik eeskirjadest, mida ta peab oma töös järgima. Kostja käitumist tasemetöö läbiviimise ajal tuleb pidada ebaeetiliseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid tasemetöö vastavuse hindamiseks õpilaste tasemele, kuid kohus leidis, et ei ole ka pädev sellist hinnangut andma. Tasemetöö vastavust õpilaste poolt omandatule oleks saanud hinnata vaid pärast töö tegemist. Kostja poolt toimepandud süüteod häirisid VKHK tööd, sest kutseõpetaja töös nõutavate dokumentide ebakorrektse täitmisega raskendas ta kooli töös vajaliku arvestuse pidamist õpilaste auditoorse õppetöö kohta. Hagejal oli töölepingu lõpetamise ajal 11.12.2008 kaks kustumata distsiplinaarkaristust. Tööandja on täitnud töölepingu lõpetamisel oma rahalised kohustused töötaja ees. Maakohus leidis, et hageja poolt esitatud nõue karistusõigusliku hinnangu andmiseks isikute kohta, kes on süüdi hageja poolt õpilasele pandud hinde muutmises/võltsimises ei kuulu lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

siseveebi ja tehti selle kaudu ülejäänud õpetajatele teatavaks. Kostja poolt oli tehtud võimatuks täita tingimust teavitada oma mitteosalemisest kuni 06.05.2008 ning hageja tegevus ei saa olla süüline. Konverentsile sõiduks tuli vormistada lähetus, mida ei tehtud. Hageja tööaeg oli 4,1 tundi ning konverentsi kestus oli 6,5 tundi. Kostja taotles tunnistajate ülekuulamist, kes pidid ütlusi andma hageja väidetava teadlikkuse kohta koolituse kohta, kuid pärast loobus taotlusest. Seega tuleb eeldada kostja omaksvõttu, et hageja puudumine oli mõjuval põhjusel. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja alusetult ei osalenud 14.05.2008 e-kursuste ja õpiobjektide esitlusel. Hageja ei olnud teadlik esitlusel osalemise kohustuslikkust, sest sellest räägiti juhtivõpetajate koosolekul 06.05.2008, kus hageja ei osalenud, sest ta ei ole juhtivõpetaja. Samuti ei kuulunud hageja esitluse sihtrühma ja osalemist ei saanud pidada hagejale kohustuslikuks. Hea usu põhimõttega kooskõlas ei ole hageja töölepingu p 6.2.2 laiendamine selliselt, nagu peaks hageja kõigil kooli poolt korraldavatel üritustel osalema, kuna sellisel juhul poleks võimalik põhitööga tegelda. Ainetu on maakohtu viide 18.04.2008 personalivestlusele, mille toimumine ja vestluse sisu ei ole tõendatud ning ei kuulu distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olevate asjaolude koosseisu, olles ka aegunud; 3) palub hageja tühistada 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e määratud distsiplinaarkaristuse. Õppedirektor pidi väidetavast klassipäevikute ebakorrektsest täitmises teada saama hiljemalt 15.08.2008. Hagejale aga määrati distsiplinaarkaristus TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud kuuajalist tähtaega ületades. Samuti pole tegemist süülise teoga ja hageja on üritanud klassipäevikuid täita nõuete kohaselt. Direktor T. Linnus on ise mõistnud, et hageja tegevuses polnud süülisust. Hageja proovis talle etteheidetud väidetavalt mittekorrektseid kandeid päevikus õppedirektorile meelepäraseks teha, st tegi parandusi. 25.08.2008 toimumata jäänud arenguvestluse osas ei saa teha etteheiteid hagejale, sest ta oli arenguvestluse päeval tööl ning vestluseks kättesaadav, kuid vestlust läbi viima kohustatud juhtivõpetaja H.T. ei viinud hagejaga vestlust läbi. Ebaõige on T. Linnuse väide, et ta kutsus hageja enda juurde 28.09.2008 personaalvestlusele, millele viimane ei ilmunud. Käskkiri nr 4-e koostati 22.09.2008, seega jääb arusaamatuks, kuidas oli võimalik hagejat karistada personaalvestlusele ilmumata jätmise eest, mis toimus 6 päeva pärast käskkirja koostamist. Samuti esitatud dokumentidest ei selgu, millal hageja pidi vestlusele ilmuma; 4) palub hageja tühistada 11.12.2008 käskkirjaga nr 7-e määratud distsiplinaarkaristuse. Kostja poolt korraldatud tasemetöö oli põhjendamatult raske. Hageja andis sellest kostjale teada, kuid vastuseks hageja pöördumisele kohustati hagejat osalema tasemetööl mitte komisjoni liikmena. Hageja ei käitunud tasemetöö läbiviimise ajal ebaeetiliselt, vaid lohutas oma õpilasi, kelle vanust ja varasemat õpikogemust arvestades oli mõistetav, et 12. klassi lõpetanutele koostatud tasemetöö nägemine pinget tekitas. Samuti ei olnud hagejal kohustust mitte lahkuda eksamiruumist tasemetöö materjalidega. Hagejat ei saa süüdistada ainekaartide tähtaegselt täitmise nõuete rikkumises. Hageja ei saanud ainekaarte koostada, sest kostja ei ole tähtaegselt esitanud ainekavad registreerimiseks Eesti Hariduse Infosüsteemis. Teiste õppekavade ainekaarte, mis ei kuulunud registreerimisele Eesti Hariduse Infosüsteemis, ei saanud hageja õppekorralduseeskirjaga määratud ajaks 30.05.2008 täita, kuna õppedirektor A. Kose avas need täitmiseks alles 05.06.2008. Alusetu on viide väidetavale klassipäevikute rikkumisele. Samuti ei andnud maakohus hinnangut sellele, et VKHK õppekorralduseeskiri ei näe ette õppepäevikut; 5) on maakohus märkinud, et ta ei saa anda karistusõiguslikku hinnangut isikute tegevusele üliõpilase hinde võltsimise kohta. Samas on jäetud põhjendamata, miks maakohus ei edastanud seda infot prokuratuuri vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 lg-le 5; 6) ei nõustu hageja maakohtu järeldusega, et hageja kvalifikatsiooni vastavus ei ole identne magistrikraadi andmisega. Hagejal on vastav diplom, mis tõendab tal magistrikraadi olemasolu. Hageja suhtes on teadlikult jäetud kohaldamata palgaaste 8 „kraadiga pedagoog“ ehkki teiste kooli pedagoogide puhul seda rakendati;

7) ei nõustu hageja maakohtu arvamusega, et kostjal oli õigus muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi. Õppegruppide liitmine viidates õpilaste arvu vähenemisele on alusetu. VKHK vastuvõtueeskirja kohaselt ei avata õpperühma, kui ühe õppekava õppekohtadele kandideerijad on vähem kui 15. 2007/2008. a oli õppegrupis keskmiselt 21 õpilast. TLS 64 lg 1 kohaldamine on alusetu, kuna tegemist on töö ebaseadusliku ümberkorraldamisega. Kostja kui avalik- õiguslik juriidiline isik pidi õppegruppide liitmisel lähtuda haldusmenetluse seadustikust (HMS), sest õppekorralduse muutmine on haldustoiming, mis peab olema vormistatud dokumendina. Hagejal vastav dokument puudub. Hageja töökoormus ei sõltunud mitte õpilaste arvust, vaid õpegruppide arvust. Õppekoormuslehest on näha õppegruppide arvu suurenemist. 2006/2007. a oli hagejal 8 õppegruppiga ning 630 auditoorse tunniga 1,0 ametikoht. Siis liideti kaks õppegruppi ja hagejal säilis 1,0 ametikoht. See tõendab, et õppegruppide liitmise põhjuseks ei olnud õpilaste arvu vähenemine, vaid sellega vähendati hageja ülekoormust. 2007/2008. a oli hagejal 0,583 ametikoht ja 2008/2009. a oli 0,681 ametikoht. Auditoorsete tundide arv langes 2006/2007. a 830-le, 2007/2008. a 420-le. Seega ei vasta tõele kostja väide, et õpilaste arv vähenes hageja poolt õpetatavatel õppekavadel. Vähenemise korral oleks õppegrupp ära jäänud või oleks õppegruppide arv jäänud samaks. Samuti liideti õppegrupid mitte õpilaste arvu vähenemise tõttu, vaid nii õpilaste kui õpetaja koormuse võrdsustamiseks. Õppijate auditoorse töömahu vähendamise ja iseseisva töö osa suurendamisega ei olnud õppijatel võimalik täita seaduses sätestatud õppemahtusid ning mida suurema protsendi õppemahust peab õpilane omandama iseseisvalt, seda suurem on õpetaja koormus konsultatsioonidel, õpilaste juhendamisel, kontrollimisel, hindamisel. Hageja on tõendanud ka töömahu suurenemist õpilaste iseseisva töö juhendamisel. Üldteada on, et kooli lõpetab õpilane, kes on täitnud õppekava täies mahus. Hageja õpilased on kooli lõpetanud. Seega on tõendatud, et vaatamata auditoorsete tundide vähendamisele on hageja suutnud õppemahu õpilastele edastada. Auditoorsete tundide arvu vähenemisel suurenes hageja töömaht konsultatsioonidel, õpilaste juhendamisel, kontrollimisel ja hindamisel; 8) oli hageja töökoormus suurem, kui töölepingu muudatustega kindlaks määratud, sest klassipäevikute järgi andis hageja 2007/2008. a 520 auditoorset tundi, töölepingu muudatustega ette nähtud 420 auditoorse tunni asemel. 2007/2008. a pidi hageja üldtööaja kestvuseks olema 20,5 tundi nädalas, tegelikult oli 64,5 tundi. Auditoorseid tunde pidi olema nädalas 10, tegelikult oli 31,5 tundi. Kostja rikkus enda poolt kehtestatud palgamäära, suurendades ebaseaduslikult hageja tööaja normi. Kostja poolt esitatud töögraafikud ei vasta tegelikkusele. 2008 oktoobris oli hageja tööl 258 tundi, mis vastab 126-le auditoorsele tunnile ja on tõendatud õppepäevikute sissekannetega, töögraafik näitab aga 92 üldtööajatundi. Kui kostja on kehtestanud tööaja graafikus 4-tunnise tööpäeva kestvuse, kuid rakendanud hageja tööle üle selle kestvuse, siis on kostja kohustatud tasustama 4 töötundi ületavad töötunnid ületundidena; 9) ei ole ületunnitöö tasu nõue aegunud, sest hageja esitas vastava nõude mitte viimasel kohtuistungil, vaid hagiavalduse täpsustamisega 27.10.2008; 10) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et kostja on töölepingu lõpetamisel oma rahalised kohustused hageja ees täitnud. Hagejale jäävad arusaamatuks kostja poolt töötasu ja puhkuse kompensatsiooni arvestuse alused. Hageja töölepingus ja töötaja arvestuses ei ole summeeritud arvestusperioodi õppeaastaks. Pedagoogide tööajanorm on kehtestatud nädalateviisilise tööaja arvestusena ja kostjal ei ole õigust seda muuta. Töölepingule vastavalt on töötasu maksmisel arvestusperiood kalendrikuu. Kui kostja on jätnud arvestusperioodil osa töötasu maksmata, tuleb palgaarvestus parandada kuude lõikes ja vastavad summad kajastada ka puhkusekompensatsiooni arvestuses; 11) ei ole hageja nõus maakohtu seisukohaga, et hageja on süüdi 11.12.2008 käskkirja nr 7-e üheks aluseks olnud VKHK õppedirektori 08.12.2008 esildises märgitud rikkumistes. Hagejale ei

olnud tutvustatud 13.11.2008, 08.12.2008 ja 11.12.2008 esildist. Kostja rikkus 11.12.2008 esildisega HMS § 40 lg-d 1 ja 2. Hageja taotles õppepäevikute täitmise osas õppepäevikute esitamist originaalidena. Kuna päevikute rikkumises esitatud süüdistused on korduvad, siis soovis hageja päevikute sissekannete vaatlust, et hinnata väidetava rikkumise olemust ja rikkumiste esinemisel apellandi süü olemasolu. Kostja ei esitanud õppepäevikud originaalidena, millega rikkus hageja TsMS § 5 lg 2-s sätestatud õigusi. Kuna kostja ei esitanud õppepäevikuid, siis eeldab see kostja poolt omaksvõttu, et hageja ei ole õppepäevikuid rikkunud.

distsiplinaarkaristus 22.09.2008, seega enne ühekuulise tähtaja möödumist kontrollitulemuste vormistamisest. Usaldusväärseks ei saa pidada hageja väidet, et klassipäevikuid rikkus ta seetõttu, et õppedirektor seda soovis. Nimetatud väite esitab hageja esmakordselt apellatsioonkaebuses ning tema väide ei ole tõendatud ühegi teise tõendiga. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et klassipäevikute täitmise kohustusest ja nõuetest oli hageja teadlik kutseõpetaja ametijuhendi p 5.5 alusel. Klassipäevikute täitmise juhend asub ka päevikus. Tõene ei ole hageja väide, et arenguvestlused ei ilmunud ta juhtivõpetaja H. T süül, kuna H. T ei viinud temaga arenguvestlust läbi. Hagejale oli kuupäev ja aeg kindlaks määratud ning seega kohustus ta määratud ajal arenguvestlusele ilmuma. Enne arenguvestlust peab töötaja esitatama oma eelmise õppeaasta töö kirjaliku analüüsi arenguvestluse läbiviijale. Kuna hageja seda ei teinud, rikkus ta ka arenguvestluseks ettenähtud nõudmisi ning seega võib väita, et hageja sooviski arenguvestlusest eemale hoiduda. Direktori 22.09.2008 käskkirjas nr 4-e on eksitus kuupäevadega, nagu oleks personaalvestlusele pidanud hageja ilmuma 28.08.2008. Kohtus kogutud tõenditega on tõendatud, et personaalvestlusele pidi hageja ilmuma 26.08.2008. Kuna seda tunnistab hageja ka ise, ei ole kuupäevaline eksitus aluseks käskkirja tühistamiseks; 4) väidab hageja, et tasemetöö oli koostatud õpilastele põhjendamatult raskena. Kuid kohtus ei ole vaidlust tasemetöö tulemuste üle, sest tasemetöö tulemused vastasid nõuetele. Hageja väidab, et ta on lohutanud õpilasi sellepärast, et tasemetöö on neile liiga raske ja nad ei pea muretsema, kui sellega toime ei tule. Kuid õpilaste mõjutamist selles suunas, et nad ei pruugi ülesannete lahendamisega toime tulla, peab kostja ebapedagoogiliseks. Asjakohaseks ei saa pidada hageja väidet, et temal ei olnud kohustust tasemetööajal klassiruumist mittelahkumiseks. Kuna ruumist lahkudes võttis hageja kaasa ka tasemetöö ülesanded, siis käitus hageja lubamatult ebapedagoogiliselt. Ainekaartide täitmise rikkumise osas on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et selles tegevuses esines hageja süü; 5) on maakohus põhjalikult analüüsinud magistrikraadi omistamisega seotud tõendeid ja juhindunud õigesti Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrusest nr 120 „Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20.08.1991 antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus“ ning jõudnud õigele järeldusele, et hagejale ei ole omistatud magistrikraadi, vaid tema kvalifikatsioon tuleb lugeda magistrikraadile vastavaks, mis ei anna alust nõuda palga maksmist tööandja juures palgamaksmise juhendis kehtestatud 8. palgaastme alusel; 6) oli hagejaga sõlmitud töölepingut muudetud, sest vähenes õpilaste arv ja seetõttu liideti õppegrupid. Töölepingu muutmise osas on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et tööandjal oli õigus TLS § 64 lõike 1 alusel muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldusega ning kui töötaja sellega ei nõustu, on tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Hageja ei taotlenud töölepingu lõpetamist ega ka töötingimuste taastamist, vaid jätkas muudetud tingimustel töötamist. Seega ta nõustus töölepingu tingimuste muutmisega. Hageja väidab, nagu oleks töö ümberkorraldusel ja karistuse määramisel VKHK rikkunud haldusmenetluse seadust. Hagejal tulnuks selleks pöörduda halduskohtusse. Töölepingust tulenevad vaidlused alluvad tsiviilkohtule. Maakohus on klassipäevikute ja töögraafikute alusel analüüsinud, millistel õppekavadel liideti hageja antavates õppeainetes õppurite grupid. Hageja ei ole oma väidetega tõendanud, et ta oleks õppeainet andnud õpilaste gruppidele eraldi ja auditoorse töö tundide arv oleks olnud suurem. Samuti ei ole tõene hageja väide, et õppurite iseseisev töö oleks suurendanud tema töömahtu. Maakohus on õigesti jätnud apellandi nõude ületunnitöö lisatasu maksmise eest rahuldamata seoses nõude aegumisega. Hageja on 27.10.2008 hagi täpsustuse avalduses selgitanud ületunnitöö sisu, kuid nõuet ületunnitöö väljamaksmiseks ei esitanud;

7) ei olnud 13.11.2008 ja 08.12.2008 esildise tutvustamine vajalik, sest esildises toodud rikkumised olid üksikasjalikult kirjeldatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas. Hageja viide halduskohtumenetluse seadusele ei ole kohane. Õppepäevikute originaalide mitteesitamine ei tähenda, et kostja oleks tunnistanud hageja tegevuse klassipäevikute rikkumisel õiguspäraseks. Kuna hageja soovis hulgaliselt originaaldokumentide esitamist, ei pidanud kohus ja kostja vajalikuks suurel hulgal kooli dokumentatsiooni kohtusse toomist. Vajadusel on kostja valmis originaaldokumendid esitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Nähtuvalt käskkirjas märgitust heitis tööandja hagejale ette 09. mail 2008 Olustveres toimunud nelja Lõuna-Eesti maakonna õpetajate metoodilisest konverentsist mitteosavõtmist; 14. mail 2008 VKHK-s toimunud e-kursuste ja õpiobjektide esitlusel mitteosalemist; puudumist ärijuhtimise õppetooli koosolekutelt 09.01.2008, 29.01.2008 ja 13.02.2008 ning puudumist 30.01.2008 toimunud VKHK õppenõukogu koosolekult.

Käskkirjas esitatust nähtuvalt karistati hagejat noomitusega seetõttu, et ta ei täitnud tööandja seaduslikke korraldusi ja rikkus sellega kutseõpetaja ametijuhendi p 3.2 ja 3.4; töösisekorraeeskirja p-i 1.1.1 ning töölepingu p-i 6.2.4. Ebaõige on apellandi väide, et klassipäevikute täitmisel esinenud vigade eest on määratud karistus rikkudes TDVS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaega. VKHK õppedirektor A. Kose teostas 12.-15.08.2008 järelkontrolli klassipäevikute täitmise kohta ja esitas kontrollitulemuste alusel direktorile esildise 25.08.2008 (II kd tl 235-239). Hagejale määrati distsiplinaarkaristus 22.09.2008, seega enne ühekuulise tähtaja möödumist kontrollitulemuste vormistamisest. Usutav ei ole hageja väide, et klassipäevikuid rikkus ta seetõttu, et õppedirektor seda soovis. Nimetatud hageja väidet ei tõenda ükski asjas olev tõend ning kostja vaidleb sellele väitele vastu. Klassipäevikute täitmise kohustusest ja nõuetest oli hageja teadlik tulenevalt kutseõpetaja ametijuhendi p-st 5.5 (I kd tl 165-166), samuti asub klassipäevikute täitmise juhend päevikus. Alusetu on hageja väide, et arenguvestlus ei toimunud 25.08.2008 juhtivõpetaja H. T. süül, sest sel päeval oli ta koolis ja ootas arenguvestlusele kutsumist oma ruumis. Hagejale oli arenguvestluse toimumise kuupäev ja kellaaeg kindlaks määratud ning mõistlikult võttes oleks pidanud ta aru saama, et tal on kohustus ilmuda määratud ajal arenguvestlusele. Samuti jättis hageja enne arenguvestlust esitamata oma eelmise õppeaasta töö kirjaliku analüüsi arenguvestluse läbiviijale ning rikkus sellega arenguvestluseks ettenähtud nõudmisi. 22.09.2008 käskkirjas nr 4-e on märgitud, et personaalvestlusele direktori juurde oleks hageja pidanud ilmuma 28.08.2008 kell 09.00. Maakohtus kogutud tõenditega on tõendatud, et personaalvestlusele pidi hageja ilmuma 26.08.2008, s.o käskkirjas märgitud personaalvestluse toimumise kuupäev on ebaõige. Asjaolu, et personaalvestlus direktoriga pidi toimuma mitte 28.08.2008, vaid 26.08.2008, on tunnistanud ka hageja ise 28. augusti 2008 (II kd tl 306-307) nõupidamisel, kus ta T. Linnuse küsimuse peale, miks hageja ei täitnud korraldust tulla teisipäeval 26.08.2008 kell 09.00 personaalvestlusele, vastas „ma ei tea, see on küll nüüd minu viga.“ Kõike eeltoodut arvestades on ka VKHK direktori 22.09.2008 käskkirjaga nr 4-e määratud distsiplinaarkaristus seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks.

Maakohus on õigesti leidnud, et puudub alus tunnistada hagejaga töölepingu lõpetamine 11.12.2008 ebaseaduslikuks ning ükski apellandi väide ei anna alust asuda teisele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Hagejaga on tööleping lõpetatud TLS § 86 p 6 alusel, mille kohaselt tööandja võib lõpetada määramata ajaks sõlmitud töölepingu töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. TLS § 103 lg 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Ringkonnakohus leiab, et on tõendatud hageja poolt 11.12.2008 käskkirjas nr 7-e märgitud süütegude toimepanemine ning kuna käskkirjas märgitud süüteod häirisid tööd ja hagejal oli kehtiv distsiplinaarkaristus, siis on kostja õigustatult lõpetanud töölepingu.

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.