10.jaanuar 2012. a Põlva kohtumaja, V. tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-09-1276
Tsiviilasi
M. J. E. V. (H. T. ) distsiplinaarkaristuste tühistamise, tööle ennistamise ja keskmise palga nõudes töölt sunnitud puudumise aja eest ning saamata palga ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. J. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-x E-post: Esindaja: A. J. § 218 lg 1 p 5 alusel Kostja: E. V. . T. - asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx, (tööandja – V. K. asukoht V. , V. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindajad: S. S. - Haridus-ja Teadusministeeriumi õigusosakond, xxxxxxxxxxxxxxx E-post: T. L. . K. , V. , xxxxx, V. vald, V. xxxxxxx E-post:
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
01.detsember 2011
RESOLUTSIOON
1.Jätta M. J. distsiplinaarkaristuste tühistamise, tööle ennistamise ja keskmise palga nõudes töölt sunnitud puudumise aja eest ning saamata palga ja viivise nõudes rahuldamata. 2.Tühistada osaliselt V. K. 30.05.2008.a. käskkiri nr.131-k M. J. lisatasu töö tulemuslikkuse mittemaksmise kohta alates 01.06.2008, lugedes lisatasu äravõtmise alguse ajaks 02.06.2008. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lisatasu 01.juuni 2008.a. eest summas 2 (kaks) eurot 30 senti. 3.Jätta M. J. karistusõigusliku hinnangu andmiseks isikute tegevusele seoses üliõpilase hinde
muutmisega läbi vaatamata. 4.Kohaldada aegumist hageja nõudele palga ja intresside väljamõistmiseks ületunnitöö eest. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 10.01 2012.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja nõuded ja nende põhjendused
1.1.Hagiavalduse kohaselt (TsMS § 376 lg 5 alusel esitatud terviklik hagiavaldus – tl.392403) töötas M.J. xxxxxxxxxxxx. sõlmitud töölepingu alusel V. K. (edaspidi VKHK) õpetajana täistöökohaga üldharidusainete õpetamisel. M.J. omab kõrgharidust, mis vastab Vabariigi Valitsuse 06.06.2005.a. määruse nr.120 § 5 alusel magistrikraadile. Kostja on kohaldanud hagejale palga maksmisel pedagoogi palgamäära, kuid oleks pidanud kohaldama kraadiga pedagoogi palgamäära. Sellega seoses on kostja perioodil 01.09.2005 -31.12.2005 maksnud hagejale vähem palka 1270 krooni kuus ja alates 01.01.2006 1000 krooni kuus.
1.2.28.06.2007.a. teatas kostja hagejale kirjaga töölepingu muutmisest ja 0,69 koormusega osalisele tööajale üleviimisest alates 01.09.2007. Hageja teatas kostjale töölepingu muutmise ja töökoormuse vähendamisega mittenõustumisest kirjalikult 04.07.2007.a. 31.08.2007 teatas kostja hagejale töölepingu muutmisest ja alates 01.09.2007 töökoormuse rakendamisest 0,583 ulatuses täistöökohast. Hageja teatas kostjale töölepingu muutmisega mittenõustumisest 05.09.2007.a. Seejärel esitas kostja hagejale töölepingu tingimuste muutmise projekti, mille kohaselt oli hageja töökoormus alates 01.10.2007 0,583, tööaeg 4,1 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, palgamäär 9000 krooni ja põhipalk 5250 krooni. Hageja muudetud töölepingut ei allkirjastanud, kuid vaatamata sellele maksis kostja temale alates 01.10.2007 palka 5250 krooni ning alates 01.01.2008 sesoses uue palgamäära kehtestamisega 6300 krooni kuus. Hageja hinnangul on tema suhtes osalise tööaja rakendamine vastuolus töölepinguseaduse (TLS) §-de 68 lg 1 ja 69 sätetega. Lisaks sellele ei toimunud tegelikult hageja töökoormuse ja tööaja vähenemist. Kostja on vähendanud hageja poolt õpetetavates ainetes seadusevastaselt loengute ja praktikumide tunde, suurendades õppurite isesesiva töö mahtu. Kostja poolt kehtestatud õppemahud ei taga üliõpilaste poolt Rakenduskõrgharidusseaduse §-s 18 sätestatud õppemahu täitmist. Õpetaja poolt antavate tundide (auditoorne ja praktiline töö) arvu vähendamise tõttu on suurenenud õpetaja töömaht üliõpilaste iseseisva töö juhendamisel ja konsulteerimisel. Võrreldes 2006/2007 õppeaastaga ei ole vähenenud õpetatavate ainete ja kursuste maht. Kuna kostja rakendas hagejat tööle üle 4-tunnise tööpäeva kestuse, oleks ta
pidanud tasustama 4 töötundi ületavad töötunnid ületundidena. Tegelikkuses on jäetud need tunnid üldse tasustamata.
1.3.Eeltoodud asjaoludel ja toetudes palgaseaduse (PaS) §-le 4, TLS §-dele 16, 18 ja 49 lg 1 nõuab hageja temale alates 01.09.2005 vähemmakstud palga kostjalt väljamõistmist, samuti intresside väljamõistmist saamata palgalt ja puhkusetasult. 30.11.2011.a. seisuga on hageja arvestanud välja saamatajäänud palga ja puhkusetasu kuni töölepingu lõpetamiseni 11.12.2008 summas 7924,28 eurot ning saamatajäänud palga ja puhkusetasu ületunnitöö eest summas 30 897,70 eurot. Intressidena eeltoodud summadelt (0,5 % päevas) on hageja arvestanud kuni 30.11.2011 vastavalt 56 481,22 eurot ja 223 076,13 eurot.
1.4.VHKH 29.05.2008.a. käskkirjaga nr.1-e määrati hagejale distsiplinaarkaristus – noomitus tööülesannete regulaarse täitmata jätmise ning tööandja korralduste täitmata jätmise eest. Rikkumistena on kirjeldatud ärijuhtimise õppetooli koosolekutelt puudumist 9.01.2008, 29.01.2008 ja 13.02.2008 ; puudumist 30.01.2008 õppenõukogust, mitteosalemist 9.05.2008 Olustveres toimunud õpetajate metoodilisel konverentsil ja 14.05.2008.a. toimunud töökoosolekul. Hageja ei pea enda karistamist põhjendatuks, kuna 9.01., 29.01. ja 13.02. koosolekuid ei ole V. K. 2008.a. ürituste ajakavas. Avalikustamata koosolekutel mitteosalemine ei saa olla süüline rikkumine. 30.01.2008.a. õppenõukogust puudus hageja kostja teadmisel, kuna viibis Põlva Ühisgümnaasiumis. Kostja ei ole hagejalt küsinud tõendit õppenõukogust puudumise kohta. 9.05.2008.a. konverentsi teade avaldati päev enne selle toimumist, millega rikuti töötaja lähetusse saatmise etteteatamistähtaega. Nii lühikese etteteatamise aja tõttu ei olnud hagejal võimalik konverentsil osaleda, kuna ta oli seotud tööülesannete täitmisega Põlva Ühisgümnaasiumis. See asjaolu oli teada ka kostjale. 14.05.2008.a. toimunud üritus oli välja kuulutatud kui elektroonsete õppematerjalide tutvustamine ning avaldatud ürituse informatsioon ei sisaldanud korraldust osalemiseks. Hageja taotleb eelnimetatud käskkirja tühistamist, kuna ta ei ole oma töökohustusi süüliselt rikkunud. Kui kostja käsitles hagejat osalise tööajaga töötajana, siis on ta jätnud määratlemata töökohustuste mahu koosolekutel ja üritustel osalemise osas.
1.5.VHKH 30.05.2008.a. käskkirjaga nr.131-k otsustas kostja mitte maksta hagejale lisatasu töö tulemuslikkuse eest alates 01.06.2008.a. seoses määratud distsiplinaarkaristusega. Hageja taotleb nimetatud käskkirja tühistamist, kuna ta on vaidlustanud distsiplinaarkaristuste määramise. Samuti ei ole tulemustasu mittemaksmine põhjendatud, kuna V. K. palgaeeskirja p 15 kohaselt makstakse tulemustasu eelneva aasta töötulemuste alusel, määratud distsiplinaarkaristusele tuginedes selle mittemaksmine on alusetu. Seetõttu toatleb hageja ka käskkirja nr.131-k tühistamist. Tulemustasu mittemääramisega 2008/2009 õppeaastaks on hageja töötasu ebaseaduslikult vähendatud. 1.6.VHKH 22.09.2008.a. käskkirjaga nr. 4-e määrati hagejale distsiplinaarkaristus – noomitus käskkirjas kirjapandud regulatsioonide ja õppedirektor A. K. 25.08.2008.a. esildises toodud rikkumiste jätkuva ignoreerimise eest. Käskkirjas on viidatud „Päevikute täitmise juhendi“ ja „Kooli õppekorralduse eeskirja“ rikkumisele, kuid puudub viide konkreetsetele sätetele, mida hageja on väidetavalt rikkunud. Seetõttu ei ole käskkiri kontrollitav. Hagejale on jäänud arusaamatuks süüteo toimepanemise aeg. Hageja taotleb ka nimetatud käskkirja tühistamist.
1.7.VHKH 11.12.2008.a. käskkirjaga nr.7-e lõpetati distsiplinaarkaristusena hagejaga sõlmitud tööleping. Ka nimetatud käskkirjas on hagejale ette heidetud „Klassipäevikute täitmise juhendi“ ja „Kooli õppekorralduse eeskirja“ nõuete ignoreeerimist, kuid puuduvad konkreetsete rikkumiste kirjeldused. Hageja viis läbi õppetööd rakenduskõrgharidusõppes, kus vastavalt Haridus- ja teadusministri määruse nr.16 18.05.2005.a. § 10 ei kohaldata õppetöö päeviku täitmise nõuet. Distsiplinaarkaristuse määramine ei vasta Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 11 lg 2 p 2 ja 3 nõuetele, käskkirjas puudub süüteo toimepanemise aja, süüteo , samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus. Käskkirjas kirjeldatud ainekaartide nõuete rikkumise süüdistus ei ole konkreetne, õppekava „Arvutiteenindus“ oli põhihariduse baasil õpetatav uus õppekava, millle mooduli „Erialane matemaatika“ õpetamist alustati 2008.a. septembrist. Hageja ei saanud ainekaarti täita enne õppekava kehtestamist, antud õppekava ei olnud Riiklikus õppekavade registris registreeritud. Käskkirjas nr.7-e on hagejale süüks pandud ka õppekava „Arvutiteenindus“ põhihariduse baasil 1.kursuse mooduli „Erialane matemaatika“ koolisisese tasemetöö läbiviimisel 03.12.2008.a. direktori käskkirjaga 02.12.2008 nr.132-Ü antud tööülesande – osaleda tasemetöö läbiviimise ja hindamise juures – mittetäitmine ja sellega kooli õppekorralduse eeskirja p.5.7 ja 5.3.8 rikkumine. Nimetatud süüdistus on alusetu, sest hageja ei saa olla viidatud punktides sätestatud rikkumise subjektiks (p.5.7 kohaselt ei ole lubatud õppijatel väljuda eksamitöö koostamise ajal eksamiruumist; p.5.3.8 kohaselt ei ole lubatud eksami või arvestuse töö koostamise ajal õppijate ja komisjoni liikmete väljumine). Hageja keeldus korralduse täitmisest VHKH töösisekorraeeskirja p.3.4 alusel, kuna see ei olnud õiguspärane ja kooskõlas töö eesmärgi ja sisuga. Töösisekorraeeskirja p.3.5 sätestab, et keelatud on anda korraldust, mis on vastuolus seadusega, ületab korralduse andja volitusi või nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus. Tasemetöö läbiviimist ei olnud kooli õppekavas ette nähtud. Arvutiteeninduse õppekava ja tasemetöö moodulis „Erialane matemaatika“ ei vastanud põhiharidusega õppijate haridustasemele.
1.8.TLS § 103 lg 1 alusel on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Tööandja ei ole käskkirjas kirjeldanud, milles seisnes väidetavate süütegude tööd häiriv toime. Kuna hageja on vaidlustanud varem määratud distsiplinaarkaristused, kui kohus vastavad käskkirjad tühistab, siis puudus kostjal formaal-juriidiline alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks distsiplinaarkaristusena. Hagiavalduses on esile toodud, et kostja on korduvalt rõhutanud hageja poolt kutseõpetaja ametijuhendi nõuete eiramist. Sellega seoses on hageja rõhutanud, et kuigi töölepingusse on tema ametinimetusena kantud kutseõpetaja, töötas ta tegelikult üldharidusainete õpetajana, nimetatud õpetajate kutsekvalifikatsiooni nõuded on erinevad (kehtestatud Haridusministri 26.08.2002.a. määrusega nr.65). Hageja ei ole ka allkirjastanud ei kutseõpetaja ega ka üldharidusõpetaja ametijuhendit, nimetatud dokumente ei ole kooli sisevõrgus, Inrtanetis. Neil asjaoludel taotleb hageja temaga töölepingu lõpetamise 11.12.2008 käskkirja nr.7-e alusel tühistamist ja tema ennistamist tööle, samuti sunnitud töölt puudumise aja eest alates 12.detsembrist 2008 saamatajäänud palga väljamõistmist täiskohaga“kraadiga õpetaja“ palgaastme järgi. 30.11.2011.a. seisuga on hageja välja arvestanud keskmise brutopalga töölt sunnitud puudumise aja eest summas 29 763,97 eurot.
1.9.Lisaks eeltoodud nõuetele on hagiavalduses taotletud anda karistusõiguslik hinnang isikute tegevusele, kes on süüdi hageja poolt õpilasele pandud hinde võltsimises – õppedirektor A. K. , nõustaja E. R. , kutseõpetaja R. R. , H. T. ekspert L. V. VHKH direktor
T. L. .
Tegemist oli õpilane L. L. pandud hindega. Konflikt hageja ja tema tööandja – VHKH vahel tekkis, kui hageja tegi ettekande õpilase L. L. sündsusetu käitumise ja temale hageja poolt pandud lõpuhinde võltsimise osas. Käskkirjas nr. 7-e on ühe hagejaga töölepingu lõpetamise põhjusena toodud asjaolu, et „.... M. J. oma süüdistuste ja tegudega hakanud takistama teiste VHKH töötajate põhitööd“ ja „M.J. oma korduvate süüdistustega oma vahetu juhi ja direktori aadressil on tekitanud olukorra, mis oluliselt takistab neil oma töökohustuste täitmist“. Hageja hinnagul toimus L.L. hinde muutmine varem, kui tehti ja protokolliti hinnet muutev otsus, millega tagantjärele püüti hinde võltsimist varjata ja õiguspäraseks muuta. Hageja poolt ettevõetud sammud VHKH juhtkonna ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks viisid konfliktini õppedirektor A. K. ja sellega on seletatavad hagejale määratud distsiplinaarkaristused.
1.10.Hagiavalduses on taotletud karistusõigusliku hinnangu andmist kostja tegevuse kohta, kes kasutades ära oma ametisesiundit, kohustas hagejat osalema tasemetöö läbiviimisel, mis ei olnud seaduslik ega vastanud õpilaste haridustasemele. Samuti taotleb hageja H. T. ) välishindamisosakonna L. V. , mille ta andis HTM kirjas 29.05.2008 nr.7-3/4375, kui tõele mittevastava tühistamist ning ÕTKK protokolli nr.3 lisaga 1 09.04.2008.a., kui tõele mittevastava tühistamist. II. Kostja vastuväited
2.1.Kostja ei tunnista hageja nõudeid. Tl. 418 – 428 on kostja vastus hageja koondatud nõuetega hagiavaldusele, milles kostja taotleb M. J. täies ulatuses rahuldamata jätmist.
2.2.Hageja nõudele magistrikraadile vastava palga maksmiseks enne 07.09.2006 esitatud nõude osas tuleb kohaldada Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 143 alusel aegumist. Hageja esitas nimetatud nõude esmakordselt kohtuistungil mis toimus 07.09.2009, kuid ITVS § 6 kohaselt on töötasu nõude esitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise tähtaeg kolm aastat. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu ka sisuliselt. VHKH palgaeeskirja lisa 1 alusel makstakse vastavalt palgaastmele 8 palka kraadiga pedagoogile, so. pedagoogidele kellele on omistatud magistri- või doktorikraad, mitte neile, kelle kvalifikatsioon on loetud vastavaks magistri- või doktorikraadile. Hageja on lõpetanud E.V. nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika erialal 1982.a., seega on ta saanud diplomi NSVL haridussüsteemis. Vabariigi Valitsuse 6.juuni 2005.a. määrusega nr.120 kehtestatud ”E. V. ja enne 20.augustit 1991.a. antud endise NSVL kvalifikatsioonide vastavus” § 5 alusel on võimalik hageja kutsekvalifikatsiooni lugeda vastavaks magistrikraadile, kuid temale ei ole omistatud magistrikraadi. Seetõttu on temale makstud töötasu õigesti 7 palgaastme järgi.
2.3.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja töötas üldharidusainete õpetajana, mitte kutseõpetajana. Kutsekoolis toimub ka üldainete (sealhulgas matemaatika) õpetamine selliselt, et õpe vastaks õpitavale kutsele ning kõik õpetajad töötavad kutseõpetajatena. Õpetajate koormus planeeritakse järgmiseks õppeaastaks jooksva aasta mai-juunikuus. 2007/2008 õppeaasta planeerimisel ilmnes, et matemaatika tunde jääb alla ühe ametikoha
täiskoormuse. Hagejale tehti ettepanek hakata õpetama lisaks informaatika valdkonnas, kuid hageja keeldus end sel alal täiendamast. Seetõttu teatas kostja hagejale töökoormuse vähenemisest ja tegi ettepaneku töölepingu muutmiseks alates 01.09.2008.a. osalise tööajaga – 0,69 täistööajast) töötamiseks. VKHK õppegruppide komplekteerimisel 2007.a. augustikuu lõpuks selgus, et hageja töökoormus vähenes veelgi ning kostja tegi 31.08.2007.a. hagejale kirjaliku ettepaneku töölepingu muutmiseks töötamiseks koormusega 0,583 täistööajast õppekoormusega 420 õppetundi õppeaastas. Hageja keeldus ka sellele teatele alla kirjutamast ja soovis jätkata endiste ainete andmist vastavalt töölepingule täistöökoormusega. Kuna kostjal ei olnud võimalik hagejale töötingimuste muutmisest vähemalt 1 kuu ette teatada, säilitati hagejale 2007.a. septembrikuus endine palk. Hageja ei kirjutanud alla töölepingu muudatustele, kuid õppekoormuslehele, milles oli näidatud õppetundide arv aastas – 420 kirjutas ta 12.09.2007.a. alla. Reaalselt asus hageja tööle osalise tööajaga ning ei nõudnud endiste töötingimuste taastamist. Osalise tööajaga töötamist tõendab muuhulgas hageja e-kiri 01.02.2008 , kus ta palus luba töötada VKHK-s neljapäeviti, et ülejäänud ajal töötada Põlva Ühisgümnaasiumis. Nõusolekut hageja töötamiseks Põlva ÜG-s on taotlenud ka nimetatud kooli direktor.
2.4.Kostja taotleb kohaldada hageja nõudele seoses töötingimuste muutmisega saamatajäänud palga ja viivise väljamõistmiseks aegumist tulenevalt ITVS § 7. Osundatud seaduse § 6 lg 1 kohaselt on töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõuete esitamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise tähtaeg 4 kuud. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 01.septembril 2007, seega pidi ta pöörduma kohtusse hiljemalt 1.jaanuaril 2008. Hagiavalduses on esitatud saamatajäänud palga nõue, mis tuleneb osalise tööaja kehtestamisest. Hageja ei ole kasutanud ka õigust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumise tõttu. Kostja taotleb aegumise kohaldamist ka hageja nõudele palga ja puhkusetasu arvestamiseks ületunnitöö eest ning intresside väljamõistmiseks ületunnitöö palgalt ja puhkusetasult, kuna see nõue on esitatud alles kohtuistungil, mis toimus 11.nov.2011 (tl.456).
2.5.Hageja väide, et tööaeg tegelikkuses ei vähenenud, ei ole tõene. Õppurite arvu vähenemise tõttu toimus metallide töötlemise ja mehatroonika ning ärijuhtimise ja ärikorralduse õppekavadel õppetöö ühes õppegrupis, seda kajastavad ka tunniplaanid. Seetõttu ei saa arvestada õppetunde mitmekordselt. Õpetaja auditoorne koormus ei sõltu loengul viibivate õppurite arvust. Õppurite iseseisva töö juhendamine ei kuulu auditoorse töö hulka, vaid õpetaja üldtööaja hulka. Kutseõppeasutuse eripärast tingituna ei ole võimalik kõigil nädalatel ja kuudel tagada ühusegust õppetundide arvu – ühel semestril võib see olla suurem, kuna teisel semestril viibivad õpprid praktikal ja auditoorset tööd ei toimu. Õpetajale makstakse kogu õppeperioodi jooksul kokkulepitud kuupalka, ületunnitöö arvestus toimub õppeperioodi lõpus. Hageja õppetundide arv vastas töölepingule ja ületunde ei tekkinud. Auditoorse õppetöö arvestamisel tuleb aluseks võtta õppetööpäevikutes märgitu, mis ühtib tunniplaanidega, hageja töömaht ei vastanud nendest tulenevalt täistööaja koormusele.
2.6.Hagejale 29.mai 2008.a. käskkirjaga nr.1-e määratud distsiplinaarkaristus – noomitus ja 30.mai 2008.a. käskkirjaga nr. 131-k lisatasu maksmise tühistamine alates 01.06.2008 on õiguspärased. Hagejat on distsiplinaarkorras karistatud noomitusega xxxxxxxxxxxxxxxxxxx toime pandud töökohustuste rikkumise eest, 09.01., 29.01., 30.,01. ja 13.02.2008 toimunud koosolekutelt
puudumistele on karistuse määramise käskkirjas osundatud vaid karistamise põhjendamiseks – et karistust ei ole määratud ühekordse ja tühise õigusrikkumise eest. Hageja kohustus osaleda VKHK poolt korraldatud täiendõppe kursustel ja muudel üritustel tulenes tema töölepingu (kehtib alates 01.09.2001 ) p.6.2.2. 09.mail 2008 Olustveres toimunud nelja Lõuna-Eesti maakonna õpetajate metoodilisest konverentsist osavõtt oli juhtivõpetajate 29.aprilli 2008.a. koosoleku otsuse alusel kohustuslik kõigile õpetajatele, kellel sel ajal õppetööd ei olnud. Õpetajad, kes mõjuvatel põhjustel osaleda ei saanud, pidi sellest õppedirektorile teatama hiljemalt 06.maiks 2008. Hageja puudus konverentsilt ilma, et oleks teatanud sellel osalemist takistavatest põhjustest. Konverentsi toimumisest oli teda teavitatud - lisaks juhtivõpetajate koosoleku protokollile ilmus infosüsteemis uudiste rubriigis 07.05.2008 õppedirektor A.K. bussi väljumise kohta. Hageja andmete kasutamise väljavõttest nähtub, et ta on informatsiooniga tutvunud. Kostja leiab, et kahepäevane etteteatamine lähetusest, mis toimub ühel päeval ja kuhu sõiduks on tööandja korraldanud transpordi, on mõistlik. Hageja ei osalenud 14.mail 2008.a. koolis toimunud e-õppe töökoosolekul. Nimetatud koosoleku toimumise kohta avaldati teade infosüsteemis uudiste rubriigis, hageja andmete kasutamise väljavõte näitab, et ta on informatsiooniga samal päeval tutvunud.
2.7.Hagejale lisatasu mittemaksmise aluseks alates 01.06.2008 on temale eelnevalt määratud distsiplinaarkaristus. Vastavalt VHKH palgaeeskirja p. 17.4 ei maksta preemiat ja tulemuslisa töötajale, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või kustutatud.
2.8.Hagejale distsiplinaarkaristuse määramine VHKH direktori 22.09.2008.a. käskkirjaga nr.4-e on õiguspärane, kuna hageja oli rikkunud kutseõpetaja ametijuhendi p.3.2 ja 3.4, mille kohaselt on kutseõpetaja kohustatud täitma direktori või teda asendava töötaja seaduslikke korraldusi ning VHKH õppekorralduseeskirja. Karistamise aluseks oli ka VHKH sisekorraeeskirjade p.1.1.1 rikkumine, mis sätestab, et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd nõuetekohaselt ning täitma tööandja tööalaseid korraldusi. Sama kohustus sisaldub ka hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu nr.10 p.6.2.4. Kohustuste rikkumine seisnes klassipäevikute rikkumises ja selle kohta selgituste andmisest keeldumises; xxxxxxxxxxx arenguvestlusele mitteilmumises ning direktori korralduse mittetäitmises ilmuda xxxxxxxxxxx 9.00 personaalvestlusele.
2.9.Klassipäevikute täitmise kohta on tehtud M.J. 11.06.2008 ettekirjutis nr. 2.1-1/15-1119. Selles on määratletud, mille vastu M.J. on klassipäevikuid täites eksinud. Päevikute parandamise käigus tegi M.J. neisse juurdekirjutusi, mis ei vastanud kehtestatud tunniplaanidele. Sellega seoses tegi õppedirektor direktorile xxxxxxxxxxx, milles on märgitud, milliseid päeviku täitmise eeskirju hageja rikkus. Rikkumine sai toimuda pärast 11.06.2008, mil anti esmakordselt korraldus klassipäevikuid korrastada. 01.09.2008 korraldusega nõudis direktor kutseõpetaja M.J. 03.septembriks selgitusi klassipäevikute rikkumise kohta, korralduse sai hageja kätte samal päeval. Hageja ei pöördunud õppedirektori poole, et eelmise aasta klassipäevikutega tutvuda ning ei esitanud selgitusi nende rikkumise kohta. Õppetöö päevikute täitmise kord on reguleeritud haridus- ja teadusministri 18.mai 2005.a. määrusega nr.16 „Kutseõppeasutustes peetavate õppetegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu, nende vormid ja täitmise kord“, klassipäeviku esimesele lehele on trükitud H. T. päeviku täitmise juhend. Kutseõpetaja vastutab õppepäeviku korrektse ja õigeaegse täitmise eest oma õppeainete ulatuses kutseõpetaja ametijuhendi p. 5.5 alusel, ametijuhendi p 2.1. sätestab kutseõpetaja
põhiülesanded, sealhulgas sissekannete tegemine päevikusse ainekava läbimise ja õpilaste edasijõudmise kohta.
2.10.M.J. ei ilmunud vastavalt õppedirektori planeeritud ajakavale xxxxxxxxxxx 9.00 – 14.00 läbima arenguvestlust. Enne arenguvestlust peab töötaja esitama oma eelmise õppeaasta töö kirjaliku analüüsi arenguvestluse läbiviijale. M.J. ei ole seda teinud, mistõttu kostja on arvamusel, et M.J. soovis arenguvestlusest eemale hoiduda ja mitte täita õppedirektori korraldust. Hageja ei ilmunud ka xxxxxxxxxxx 9.00 direktori juurde individuaalvestlusele vastavalt direktori korraldusele.
2.11.M. J. .12.2008 VKHK direktori käskkirjaga nr.7-e määratud distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu , kuna süüteod häirisid tööd ja töötajal olid kustumata distsiplinaarkaristused, on kostja hinnangul õiguspärane. Hageja karistamise aluseks on tema poolt 3.12.2008 toime pandud töökohustuste rikkumine. VHKH direktori 2.12.2008.a. käskkirjaga nr.132-Ü kinnitati õppekava „Arvutiteenindus“ põhihariduse baasil 1.kursuse mooduli „Erialane matemaatika“ tasemetöö läbiviimise aeg – 3.12.2008 ning töö läbiviimise komisjoni koosseis. Hagejat kohustati viibima tasemetöö läbiviimise ja hindamise juures mitte komisjoni liikmena. Hageja poolt toimepandud rikkumine seisnes selles, et ta ilmus küll 3.12.2008 tasemetöö läbiviimise ruumi, kuid teatas, et ta ei soovi osaleda tasemetöö läbiviimisel ning tööde kontrollimisel ja hindamisel. Samuti teatas ta õppuritele, et nad on võimelised tasemetöö ülesannetest lahendama vaid osa ning tulemused on halvad. Seejärel võttis ta omavoliliselt kaasa ühe töö eksemplari ja viis selle klassiruumist välja. Seega ei täitnud hageja talle VHKH direktori 2.12.2008 käskkirjaga nr. 132-Ü pandud tööülesannet - osaleda tasemetöö läbiviimise ja tööde hindamise juures. Viies töö klassiruumist välja, rikkus kutseõpetaja „Kooli õppekorralduse eeskirja p 5.7 ja 5.3.8, mille kohaselt ei või eksami või arvestuse ajal õppija või komisjoni liige ruumist lahkuda. Nimetatud keelu mõte on takistada ülesannete lahendamist väljaspool töö toimumise ruumi, ülesandeid kaasa võttes lõi õpetaja J. selleks võimaluse. Tema õpilaste teadmisi halvustav sõnavõtt õpilaste ees oli pedagoogiliselt kohatu ning kooli ja hagejat ennast kompromiteeriv.
2.12.11.12.2008.a. käskkirjas nr.7-e p.3 on hagejale süüks arvatud tema poolt täidetud ainekaartide mittevastavus kooli õppekavadele. Kooli õppekavad ning õppetöö planeerimise ja läbiviimise alusdokumendid, sealhulgas „Arvutiteenindus“ , milles on moodul „Erialane matemaatika“ 1.kursusel, on kättesaadavad nii suunajuhtide, õppetoolide juhtivõpetajate kui õppedirektori juures. Õppekava „Arvutiteenindus“ on kantud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). 28.08.2008.a. nõupidamisel, kus arutati 2008/2009 õppeaastal õppeainete nimetuste ja kontakttundide mahtu, allkirjastas hageja töölepingu lisa õppekava „Arvutiteenindus“ mooduli „Erialane matemaatika“ õpetamiseks, avaldamata sealjuures, et ta ei tunne nimetatud õppekava või mooduli sisu.
2.13.Klassipäevikute rikkumine hageja poolt seisnes päevikutesse tehtud kannete parandamises. Õppedirektor A.K. 13.11.2008 kooli direktorile esildise selle kohta, et 27.10.2008 ja 07.11.2008 läbiviidud klassipäevikute kontrolli käigus avastati, et hageja on pärast temale distsiplinaarkaristuse määremist jätkuvalt rikkunud klassipäevikuid. 11.12.2008 kontrollis õppedirektor A.K. sissekannetes märgitud kuupäevade vastavust tunniplaanile perioodil 27.11-11.12.2008 ning tuvastas, et ärikorralduse I kursuse ja ärijuhtimise I kursuse õppeaine „Majandusmatemaatika ja statistika“ klassipäevikutes on parandatud kuupäev
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Parandused ei vasta tunniplaanile, hageja ei ole paranduste kohta mingit selgitust esitanud. Kooli õppekorralduse eeskirja p 2.18 kohaselt algab ja lõpeb õppijate tööpäev vastavalt kehtivale tunniplaanile, õppetöö toimub tunnipaaridena a 2x 45 min. Hageja on märkinud kahel korral klassipäevikutes õppetöö toimumise ühikuks a 1.
2.14.Klassipäevikute ja tunniplaani alusel toimub õppurite õppetööst osavõtu arvestus, mis on omakorda aluseks riigi poolt kutseõppeasutuses õppuritele toidu- ja sõidukulude hüvitamisele. Klassipäevikute pideva rikkumisega ja parandamisega lõi M.J. olukorra, kus õpilaste tegelikku osavõttu õppetööst ei olnud võimalik kontrollida. Lisaks „Kooli õppekorralduse eeskirja p.2.18 rikkus hageja ka selle p 2.2.1, mille kohaselt on tunniplaan õppetöö läbiviimise alusdokument, mis koostatakse nädalate kaupa üheks semestriks või kogu õppeaastaks; p 2.2.4, mille kohaselt on esitatud tunniplaan koos ainekavaga lähtealuseks õppetöö toimumise kontrollile ja auditoorse õppetöö koormuse arvestamisele ning p 2.2.5, mille kohaselt peab õppejõud kinni pidama kehtivast tunniplaanist.
2.15.Käskkirjas 7-e on esile toodud ka asjaolu, et hageja süüdistas alusetult õppedirektorit dokumentide võltsimises, esitades kaebusi VHKH kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ministeeriumi 29.05.2008.a. kirjaga nr. 7-3/4375 on tõendatud, et kaebused olid alusetud. Kostja hinnangul ei kuulu tsiviilkohtumenetluses läbivaatamisele hageja nõuded karistusõigusliku hinnangu andmiseks isikute tegevusele seoses üliõpilase L. L. hinde muutmisega, L. V. tühistamisega, 09.04.08 protokolli tühistamisega. III. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
3.1.Kohus on seisukohal, et hageja nõuded on on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 3 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
3.2.VHKH ja M. J. P. ) vahel on sõlmitud tööleping nr.10 (uus redaktsioon, kehtib alates 01.09.2001) (tl.46-48), mille kohaselt hageja asub tööle õppeosakonnas 1,0 kutseõpetaja ametikohal. Vastavalt lepingu p.2.2. on töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus VHKH õppekorraldus- ja töösisekorraeeskirjades ja kutseõpetaja ametijuhendis, millega töötaja on tutvunud. Lepingu p 3.1.kohaselt on üldtööaja kestus 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tööleping on lõpetatud 11.detsembril 2008.a. TLS § 86 p 6 alusel distsiplinaarkaristusena töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu (tl.289-291). 3.3.Kõigepealt analüüsib kohus nõuet hagejale töötasu maksmisel magistrikraadile vastava palgaastme kohaldamiseks ja sellest tulenevalt saamata palga nõudes perioodil 01.09.2005 – 11.12.2008. M. P. koopiast (tl.404) nähtub, et ta on lõpetanud E.V. nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi täieliku kursuse matemaatika erialal ning talle on Riikliku Eksamikomisjoni otsusega 29.06.1982.a. antud matemaatika õpetaja kvalifikatsioon. Abielutunnistusega (tl.5) on tõendatud, et alates 19.08.2004 on M. P. J. . Vabariigi Valitsuse 6.juuni 2005 määrusega nr.120 on kehtestatud E. V. ja enne 20.augustit 1991.a. antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus. Osundatud määruse § 2 lg 2 kohaselt on määruses sätestatud kvalifikatsioonide vastavuse määramise aluseks haridust
tõendavale dokumendile antav hinnang, mis lähtub läbitud õppe eesmärgist ja õigustest, mida õppe läbimine annab isikule tööturul ja õpingute jätkamisel. Määruse § 5 sätestab, et magistrikraadile vastavaks loetakse NSV Liidu haridussüsteemis saadud spetsialisti diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta. Vaidlust ei ole selles, et M.J. (endine P. ) on omandanud kõrgema kutsekvalifikatsiooni matemaatika erialal. See annab temale õiguse töötada ameti- ja töökohtadel ning õpingute jätkamisel, kui töötamise või edasiõppimise eelduseks on magistrikraadi omamine. Vaidluse all on asjaolu, kas tema kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile annab talle õiguse nõuda temale palga maksmisel VHKH palgaeeskirja Lisa 1 alusel (tl.104-111) palga maksmist 8. palgaastme alusel, millele vastab ametinimetus „kraadiga pedagoog“. Hagejale oli arvestatud palka 7.palgaastme (ametinimetus pedagoog) alusel. Kohus leiab, et hageja kvalifikatsiooni vastavus magistrikraadile ei ole identne magistrikraadi andmisega.. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 18.12.2008 määrusega nr.178 kehtestatud „Kõrgharidusstandardi“ § 9 lg 10 antakse magistriõppe lõpetanud isikule diplom õppekava täitmise ja magistrikraadi andmise kohta. Analoogselt oli magistrikraadi omistamine sätestatud ka 13.08.2002.a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr.258 kehtestatud kõrgharidusstandardi § 21 lõikes 2. Hageja ei ole tõendanud, et temale on välja antud diplom magistrikraadi andmise kohta. Seega ei rikkunud kostja hageja õigusi, kohaldades hagejale palga arvestamisel VHKH palgaeeskirja lisa 1 alusel pedagoogi ametikohale vastavat palgaastet 7.
3.4.28.06.2007.a. on VHKH direktor T. L. M. J. töölepingu tingimuste muutmisest alates 01.09.2007.a. , rakendades õppekoormust 460 tundi ja vastavalt ametikoha suurust 0,69. Teates on palutud viie kalendripäeva jooksul teatada kirjalikult oma nõusolekust või mittenõusolekust pakutud tingimustel edasi töötada ning osundatud TLS § 82 tulenevale töötaja õigusele mittenõustumisel tööleping lõpetada (tl.12). M.J. on 4.07.2007 vastanud VKHK direktorile, et ta soovib jätkata tööd vastavalt töölepingus nr.10 kehtivatele töötingimustele, s.o. 1,0 kohaga (tl.13). Tl.15 on VHKH teade 31.08.2007 selle kohta, et M.J. töölepingu tingimusi muudetakse alates 01.09.2007 selliselt, et õppekoormus on 420 tundi ning ametikoha suurus 0,583. Ka nimetatud teates on palutud nõustumisest teatada ning selgitatud õigust tööleping lõpetada. Hageja on teatele reageerinud vastuskirjaga (tl.16), mille sisu on analoogne 4.07.2007.a. kirjaga – ta soovib jätkata tööd 1,0 kohaga. VHKH käskkirjaga 10.09.2007 nr.217-k on TLS § 64 lg 1 alusel seoses M.J. töökoormuse ja töötasustamise muutmisest hilinenud etteteatamisega säilitatud temale ajavahemikul 01.30.09.2007 senine astmepalgajärgne töökoormus- ja tasu – 9000 krooni kuus. Tl.18 on töölepingu nr.10 tingimuste muutmine, milles on muudetud osundatud lepingu p.2.1, sätestades, et töötaja asub tööle õppeosakonnas kutseõpetaja 0,583 ametikohal; lepingu p.3.1., mille kohaselt üldtööaja kestus on 4,1 tundi päevas, 20 tundi nädalas ning p 5.1 ja 5.2., mis sätestavad, et töötaja palgamäär on 9000 krooni ja põhipalk 5250 krooni. Alates 01.08.2008 on kehtestatud palgamäär 10800 krooni ja põhipalk 6300 krooni (tl.19). Viidatud töölepingu tingimuste muutmisele ei ole hageja alla kirjutanud, kuid on 12.09.2007.a. alla kirjutanud õppekoormuslehele (tl.53), millest nähtuvalt on tema aastakoormus 420 tundi.
3.5.02.06.2008 on M.J. pöördunud VHKH poole avaldusega maksta temale välja töölepingu alusel saamata jäänud palgaosa alates 01.10.2008 kuni käesoleva ajani (tl.20), kuid kuna M.J. on ilmselt ekslikult märkinud oma avaldusse kuupäeva, mis ei olnud avalduse esitamise ajaks veel saabunud, on VHKH direktor avaldusele vastates märkinud, et puudub alus töötasu maksmiseks tegemata töö eest (tl.21).
27.06.2008.a. on M.J. pöördunud kohtu poole hagiavaldusega muuhulgas saamata töötasu ja viivise nõudes töötasu maksmisega viivitamise eest (tl.2-4).
3.6.Kuna kostja on esitanud nimetatud nõudele ka aegumise vastuväite, leides, et hageja oleks pidanud esitama nõude töövaidlusorganisse senise töölepingu tingimuste taastamiseks vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lõikele 1 nelja kuu jooksul arvates töölepingu muutmisest, siis võtab kohus kõigepealt seisukoha aegumise küsimuses. Hageja pidi oma õiguste rikkumisest töölepingu tingimuste muutmise näol seoses õppekoormuse vähenemisega teada saama 31.08.2007.a., sest vaatamata asjaolule, et ta on keeldunud teadet 31.08.2007 allkirjastamast (tl.51), on ta 5.09.2007 saatnud VHKH direktorile kirja, milles kinnitab teate kättesaamist ja sellega mittenõustumist. Kuid kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue on palga maksmise nõue, mille esitamise tähtaeg oli ITLS § 6 lg 2 kohaselt (enne 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis) kolm aastat. Osundatud seaduse § 7 lg 1 kohaselt (enne 01.07.2009 kehtinud redaktsioonis) algas nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kuigi hageja poolt esitatud saamatajäänud palga nõude aluseks on hagiavalduse kohaselt asjaolu, et tööandja ei olnud õigustatud töötaja nõusolekuta töölepingut muutma, tuleb nõude esitamisele kohaldada siiski ITVS § 6 lg 2 sätestatud kolme aastast tähtaega, sest hageja poolt taotletav tulemus on saamatajäänud töötasu väljamõistmine. 2007.a. septembrikuus säilitati M.J. vastavalt VHKH direktori käskkirjale nr.217-k (tl.17) senine töökoormus ja töötasu, seega algas nõude aegumise 3-aastane tähtaeg alates 01.10.2007 ning nõue ei olnud selle esitamise ajal aegunud.
3.7.Järgnevalt tuleb anda hinnang hageja väitele töölepingu muutmise seadusevastasuse kohta. Töölepingu muutmine toimus 2007.a., seetõttu kuuluvad vastavalt 01.07.2009 jõustunud TLS § 131 lõikele 2 kohaldamisele enne 2009.a. 01.juulit kehtinud E. V. sätted. TLS § 59 lg 1 sätestab, et töölepingu muutmine on töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Osundatud paragrahvi 5.lõike kohaselt on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud paragrahvides 61-66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Tulenevalt TLS § 64 lg 1 on tööandjal õigus tootmise või töö ümberkorraldamisel muuta töötaja töötasustamise aluseid ja töörežiimi, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda osundatud paragrahvi 2.lõike alusel töölepingu lõpetamist (TLS § 82 alusel). Kuna käesolevas asjas ei toimunud töölepingu muutmine poolte kokkuleppel, siis tuleb hinnata, kas VKHK-l oli alus muuta töölepingut ühepoolselt. Kohus on seisukohal, et õppekoormuse vähenemine, mis oli tingitud asjaolust, et õppijate arv mitmel õppekaval ei täitunud või oli väike, mistõttu toimusid õppeainete matemaatika ja majandusmatemaatika auditoorsed tunnid kahel õppekaval õppijatele üheaegselt, oli põhjendatud aluseks hageja töörežiimi muutmiseks selliselt, et temale ei olnud võimalik enam kindlustada täiskoormusega tööd. Hageja väited, et õppijate auditoorse töö mahu vähendamise ja iseseisva töö osa suurendamisega ei olnud õppijatel võimalik täita Rakenduskõrgkooli seaduse § 18 lg 2 ja Kutseõppeasutuse seaduse § 19 1 lg 2 sätestatud õppemahtusid, jätab kohus tähelepanuta, kuna õppijate ja kooli vaheline suhe ei riku hageja
õigusi. Asjaolu, et auditoorsete tundide arvu vähenemisel suurenes hageja töömaht õpilaste iseseisva töö juhendamisel, on tõendamata. Kohus leiab, et hageja töölepingu muutmine ei hõlma tema palgatingimuste muutmist. Vastavalt kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseaduse (PaS) § 3 lg 1 käsitletakse palgatingimustena palgamäära, listasu ja juurdemakseid ning palga arvutamise viisi ja maksmise korda. Hageja palgamäära töölepingu tingimuste muutmisel ei muudetud (tl.18), sõltuvalt ametikoha suurusest -0,583 (töölepingu p.2.1) muutus töötaja põhipalk. Seega on ainetu hageja viide PaS § 4 lg 1, mille kohaselt palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et kostja oli õigustatud TLS § 64 lg 1 alusel muutma ühepoolselt hageja töölepingu tingimusi seoses töö ümberkorraldamisega ning kui hageja sellega ei nõustunud, oli tal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Kohtu hinnangul ei kuulu kohaldamisele ka TLS § 68 sätted osalise tööaja rakendamise kohta seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega, kuna osundatud paragrahvi 1.lõike alusel saab nimetatud asjaoludel tööandja kehtestada tööinspektori nõusolekul ja kokkuleppel töötajaga osalist tööaega vaid kolmeks kuuks aastas. Kostja töökorralduse muudatus hõlmas pikemat perioodi. Tööandja vastutab töötingimuste muutmise eest TLS § 69 lg 1 alusel vaid juhul, kui ta seadusevastaselt muudab töölepingu tingimusi.
3.8.Kuigi hageja väljendas oma kirjalikus avalduses 05.09.2007.a. oma mittenõustumist töökoormuse vähendamisega 2007/2008. õppeaastal (tl.16), ei soovinud ta töölepingut siiski lõpetada, vaid jätkas tööd. Ta allkirjastas 12.09.2007.a. õppekoormuste tabeli, milles oli tema aastakoormusena määratletud 420 tundi, mis vastas muudetud töölepingu tingimustele. Tõendamaks M.J. õppekoormust 2007/2008 õppeaastal on kostja poolt esitatud õppedirektori selgitused (tl.55) millele on lisatud väljavõtted klassipäevikutest (tl.56-80 ning 140-143). Selgitatud on, et õppekavadel „Mehhatroonika“ ja „Metallide töötlemine“ toimusid õppeaine „Matemaatika“ auditoorsed tunnid koos, s.t. üheaegselt, kuna nimetatud õppekavadel ei täitunud õppijate arv. Samal põhjusel toimusid õppeaine „Majandusmatemaatika“ auditoorsed tunnid koos „Ärikorralduse“ ja „Ärijuhtimise õppekavadel õppijatele. Õpetaja M. J. teinud läbiviidud auditoorsete tundide kohta oma allkirjaga kinnitatud sissekanded klassipäevikutesse. Õppurite iseseisva töö juhendamine ja konsulteerimine ei kuulu auditoorse töö hulka, vaid õpetaja üldtööaja hulka. V. K. personali hindamise alused koos 31.08.2007.a. muudatustega „Pedagoogilise personali töökoormuse arvestamise ja arenguvestluse läbiviimise kord V. K. “ (tl.277-281) p 8 kohaselt on kutseõpetaja ühele ametikohale vastav üldtööaeg 1540 tundi ja aastakoormus 720 -600 tundi. Kohtule on esitatud ka VKHK õppeosakonna töögraafikud 2007/2008 õppeaasta kohta (tl.119-139), millest nähtub hageja töötamine muudetud töölepingu tingimustel.
3.9.01.02.2008 on M.J. esitanud VHKH direktorile taotluse töötada VHKH-s ainult neljapäeviti, et ülejäänud päevadel anda matemaatikatunde Põlva Ühisgümnaasiumis (ÜG). Hageja on avalduses märkinud, et ta on juba Põlva ÜG-s tundide andmist alustanud, kuna eelneval nädalal tal VHKH-s õppetunde polnud, kuid ta vajab edaspidiseks töötamiseks VHKH direktori luba (tl.82). Analoogse taotlusega on VKHK direktori poole pöördunud
Põlva ÜG direktor K. P. , kes viitab oma kirjas (tl.84) VKHK õppekorraldaja A. K. põhimõttelisele loale ja vastutulekule tunniplaanide koostamise osas selliselt, et M.J. tunnid V. toimuksid ainult ühel päeval nädalas. VHKH direktori T.L. vastustest nii M.J. (tl.83) kui K.P. (tl.85) nähtub, et kutseõpetaja M.J. akadeemilised tunnid on võimalik paigutada neljapäevastele päevadele, kuid oma teisi tööülesandeid on M.J. kohustatud täitma 20,4 töötunni ulatuses nädalas (sealhulgas ka akadeemiliste tundide andmine).
3.10.Kuna M.J. ei esitanud töökorralduses tehtud muudatuste tõttu avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja jätkas töötamist muudetud töölepingu tingimustel, saab teha järelduse, et ta aktsepteeris töölepingu muutmist. M.J. ei ole tõendanud ka töötamist suurema koormusega, kui muudetud töölepingu tingimustes oli ette nähtud. Võttes aluseks kanded klassipäevikutesse, hageja töötamise Põlva ÜG-s, samuti esitatud töögraafikud, ei saa nende põhjal väita, et tema töökoormus oli suurem, kui töölepingu muudatustega kindlaks määratud. Saamatajäänud palka hakkas ta nõudma alles 2008.a. juunikuus, mida võib seostada tema distsiplinaarkorras karistamisega 29.05.2008.a. ja lisatasu mittemaksmisega 30.05.2008.a. käskkirja nr. 131-k alusel (tl.9-11). Kohus leiab, et töölepingu tingimuste muutmine ei olnud seadusevastane, mistõttu puudub alus nõuda TLS § 69 lg 1 alusel saamatajäänud töötasu maksmist. 3.10.Nõude ületunnitöö eest tasu saamiseks esitas hageja esmakordselt kohtule viimasel kohtuistungil. Hageja on 30.11.2011.a. seisuga esitanud arvestused saamata palga kohta ületunnitöö eest ning ületundide arvestamise põhjendused ((tl.461-463, 474-475).). Kohus leiab, et ületunnitöö eest tasu nõue on esitatud ITLS § 6 lõikes 3 (alates 01.07.2009 kehtivas redaktsioonis) sätestatud kolmeaastast nõude esitamise tähtaega rikkudes, mistõttu on aegunud. Kostja on kohtuvaidlustes taotlenud sellele nõude suhtes aegumise kohaldamist. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kuni 01.07.2009 kehtinud PaS § 14 lg 1 määratakse ületunnitöö eest lisatasu maksmine ette poolte kokkuleppega. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus sellist kokkulepet ei esine.
3.11.Järgnevalt tuleb hinnata hagejale määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasust. Hageja taotleb VHKH käskkirjade nr.1-e 29.maist 2008 , millega teda karistati noomitusega (tl.9-10; 86-87); 131-k 30.maist 2008.a., millega otsustati hagejale mitte maksta alates 01.06.2008 lisatasu töö tulemuslikkuse eest (tl.11); 4-e 22.septembrist 2008, millega hagejat karistati distsiplinaarkorras noomitusega (tl.204-205) ja 7-e 11.detsembrist 2008, millega määrati kutseõpetajale M. J. töölepingu lõpetamine alates 11.12.2008 TLS § 86 p 6 alusel (tl.289-291) tühistamist.
3.12.29.mail 2008.a. on hagejale määratud noomitus oma tööülesannete regulaarse täitmatajätmise ja tööandja korralduste eiramise eest. Käskkirja sisust nähtub, et M.J. on puudunud 09.mail 2008.a. Olustveres toimunud nelja Lõuna-Eesti maakonna õpetajate metoodiliselt konverentsilt, millest osavõtt oli kohustuslik kõigile õpetajatele, kellel sel ajal õppetööd ei olnud. Vastavalt juhtivõpetajate koosoleku otsusele pidid õpetajad , kes ei saa mõjuval põhjusel konverentsist osa võtta, teatama sellest õppedirektorile hiljemalt 06.05.2008. M.J. ei võtnud konverentsist osa ega teatanud oma puudumise põhjustest. Samuti ei osalenud M.J. 14.mail 2008 VHKH-s toimunud e-kursuste ja õpiobjektide esitlusel. Informatsioon nimetatud üritustest oli käskkirja kohaselt kättesaadav. Eelnevalt oli M.J. 2008.a. puudunud veel ärijuhtimise õppetooli koosolekutelt 09. ja 29.01 ning 13.02, samuti 30.01.2008 toimunud VKHK õppenõukogu koosolekult.
Enne M.J. karistamist noomitusega oli 18.04.2008 toimunud VKHK direktori personaalvestlus M.J. , kus juhiti tema tähelepanu vajadusele täita kutseõpetaja ametijuhendis, töösisekorra- ja õppekorralduseeskirjades ning töölepingus sätestatut. Kohustusele osaleda kõikidel kooli õpetajaid puudutavatel töökoosolekutel juhiti kutseõpetaja M.J. tähelepanu ka 07.mail 2008.a. toimunud koosolekul.
3.13.Käskkirjas nr.1-e esiletoodud asjaolude tõendamiseks on kostja esitanud 07.mail 2008 toimunud nõupidamise protokolli (tl.88-92); M.J. seletuskirjad 2008.a. jaanuarikuus toimunud üritustest mitteosavõtu kohta (tl.93-94); juhtivõpetajate nõupidamise protokolli 29.04.2008, kus otsustati, et õpetajatel, kes ei saa mõjuval põhjusel osaleda Olustveres metoodikakonverentsil, tuleb sellest teatada 06.maiks õppedirektorile (tl.96-98), väljatrükid VKHK sisevõrgust ürituste kohta teadate avaldamise ja nendega tutvumise kohta (tl.99-102). M.J. ei ole eitanud, et ta ei osalenud käskkirjas esiletoodud üritustel, mitteosalemist on ta põhjendanud asjaoludega, et ürituste kohustuslik iseloom ei olnud talle teada ning tööandja ei olnud määratlenud tema osalemise ulatust üritustest arvestades tema mittetäielikku töökoormust. 09.05.2008 toimunud konverentsist mitteosavõttu on M.J. põhjendanud vähese etteteatamise ajaga. Kohus leiab, et M.J. karistamine noomitusega 29.05.2008.a. oli põhjendatud. Hageja distsiplinaarkorras karistamise ajal kohaldati Töötajate Distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 1 alusel osundatud seadust ka töölepingulistele suhetele. Distsiplinaarkaristus on vormistatud TDVS § 11 nõuete kohaselt. M.J. poolt süüteo toimepanemine töökohustuste täitmatajätmise näol, mis seisnes töös olulistest koosolekutelt ja üritustelt puudumises, on tõendatud. Kohustus osaleda VKHK poolt korraldatud täiendõppe kursustel ja muudel üritustel on töötaja kohustusena sätestatud töölepingu p.6.2.2. Hageja käitumine oli süüline, sest olles üritustest teadlik, ei osalenud ta neis mõjuva põhjuseta. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et kostja ei olnud konkreetselt määratlenud, millistest üritustest ta peab osa võtma, arvestades tema suhtes rakendatud osalist töökoormust. Kui teisiti ei olnud määratud, oli kohtu hinnagul kohustus osa võtta kõigist üritustest. Seda on rõhutatud ka kooli direktori T.L. kirjas M.J. 15.02.2008.a. (tl.83). Hagejal oli võimalus eelnevalt taotleda mitteosalisemist konkreetsest üritusest, kui tal olid selleks mõjuvad põhjused. Hageja ei ole seda teinud.
3.14.VHKH käskkirja nr. 131-k 30.maist 2008 kohaselt ei maksta seoses määratud distsiplinaarkaristusega (kirjalik noomitus) kutseõpetaja M. J. 01.06.2008 temale määratud lisatasu töö tulemuslikkuse eest summas 1100 krooni (tl.11). Listasu töö tulemuslikkuse eest on M.J. määratud VKHK käskkirjaga nr.11-k 18.01.2008 perioodiks 01.01-31.08.2008 (tl.14). Hageja hinnangul on lisatasu mittemaksmine põhjendamatu, kuna seda makstakse eelmise aasta töötulemuste alusel vastavalt VKHK palgaeeskirja (tl.104-108) p. 15.1. Osundatud eeskirja p.15.2 kohaselt makstakse tulemuslisa igakuiselt. Kohus on seisukohal, et kostja on lisatasu äravõtmisel hagejalt õiguspäraselt kohaldanud VKHK palgaeeskirja p.17.4, mis sätestab, et preemiat ja tulemuslisa ei maksta töötajale, kellele on määratud didstsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud või tööandja poolt kustutatud. Vastavalt TDVS § 12 lg 1 on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. TDVS § 13 sätestab, et distsiplinaarkaristus on kustunud, kui töötajale ei
ole ühe aasta jooksul, distsiplinaarkaristust.
arvates
karistuse
määramise
päevast,
määratud
uut
Hageja on kinnitanud allkirjaga distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättesaamist 02.juunil 2008.a. (tl.87), seega tuleb lugeda temale distsiplinaarkaristus määratuks nimetatud kuupäevast. Käskkirjas nr.131-k on määratud lisatasu mittemaksmine alates 01.juunist 2008, kuid nimetatud puudus ei anna alust käskkirja täies ulatuses tühistamiseks, vaid käskkirja tuleb muuta, viies selle vastavusse palgaeeskirja p.17.4. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ühe päeva eest alusetult äravõetud lisatasu – 36,67 krooni (1100:30), millele vastab 2,3 eurot.
3.15.Hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse määramine VKHK 22.09.2008.a. käskkirjaga nr.4-e (tl.204) tuleb lugeda põhjendatuks. Karistamise aluseks olevad asjaolud on käskkirjas välja toodud – VKHK direktori seaduslike korralduste mittetäitmine. Kohtu hinnagul vastab käskkiri TDVS § 11 nõuetele. Hageja väited, et temale ei ole tutvustatud kutseõpetaja ametijuhendit, milles on sätestatud kohustused täita direktori või teda asendava töötaja seaduslikke korraldusi ning VKHK õppekorralduseeskirja, on ümber lükatud dokumentaalse tõendiga - hageja töölepingu (tl.46-48) p.2.2. kohaselt on ta nimetatud nimetatud dokumentidega tutvunud. Töölepingule alla kirjutades on hageja tutvumist kinnitanud. M.J. (endine P. ) on tutvunud juhtivõpetaja ametijuhendiga, mille p.3.1 on sätestatud kohustus täita direktori korraldusi (tl.161-163). Kutseõpetaja ametijuhendis (tl.tl.165-167) on analoogne punkt. Tööandja seaduslike korralduste täitmise kohustus on sätestatud ka töölepingu p.6.2.4. Kohtule on esitatud VHKH direktori kirjalikud korraldused M.J. (tl.209, 211) ning M.J. vastused nendele (tl.210, 212). Hageja ei ole eitanud seaduslike korralduste täitmise kohustust ning on tunnistanud ka vastuses korraldusele 03.09.2008, et ta ei täitnud korraldust ilmuda arenguvestlusele, põhjendades seda asjaoluga, et oli arenguvestluse toimumise päeval xxxxxxxxxxx ja ootas arenguvestlusele kutsumist oma ruumis. Korraldusest ilmuda xxxxxxxxxxx juurde personaalvestlusele ei saanud M.J. väidetavalt aru. Seetõttu palub ta edaspidi vormistada kõik teda puudutavad korraldused kirjalikult. Ka 28.08.2008.a. toimunud nõupidamisel (tl.306-307) on M.J. andnud selgitusi arenguvestlusele ja personaalvestlusele mitteilmumise kohta (tl.306-307) Klassipäevikute sissekannete vastavuse kohta päeviku täitmise juhendile on M.J. tehtud ettekirjutis 11.06.2008.a. (tl.229), mille kättesaamist ta on kinnitanud , mööndes ka vigade esinemist päeviku täitmisel. 17.06.vastuses ettekirjutisele on M.J. palunud ettekirjutist täpsustada (tl.230). xxxxxxxxxxx õppedirektor A.K. VHKH direktorile esildise klassipäevikute kontrollimisel tehtud ettekirjutiste täitmise kohta ning toonud esile konkreetsed puudused päevikukannetes õpetaja M.J. poolt õpetatud ainete osas (tl.235-239 ). Hageja on kinnitanud, et nimetatud dokument esitati temale koos direktori korraldusega 01.09.2008. Kohus leiab, et hageja ei ole ümber lükanud õppedirektori esildises toodud puuduste esinemist klassipäevikute täitmisel ning sellega on ta rikkunud kutseõpetaja ametijuhendi p.2.1, mis sätestab muuhulgas kutseõpetaja ülesandena sissekannete tegemise päevikusse ainekava läbimise ja õpilaste edasijõudmise kohta. Kutseõpetaja vastutab õppepäeviku korrektse ja õigeaegse täitmise eest oma õppeainete ulatuses kutseõpetaja ametijuhendi p. 5.5 alusel. Päeviku täitmisel tuleb aluseks võtta päeviku täitmise juhend (tl.2).
Kohtu hinnangul on M.J. distsiplinaarkorras karistamise aluseks olevad asjaolud 22.09.2008.a. tõendatud ning tegemist on süüliste rikkumistega – olles oma kohustustest teadlik, ei täitnud M.J. neid tahtlikult.
3.16.VHKH 11.12.2008.a. käskkirjaga nr.7-e karistati hagejat distsiplinaakorras töölepingu lõpetamisega alates 11.12.2008 TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse töökohustuse rikkumise tõttu, kuna süüteod häirisid tööd ja töötajal on distsplinaarkaristused, mis ei ole kustunud (tl.289- 291). Karistamise käskkirjas on kirjeldatud tööd häirivaid töökohustuste rikkumisi: 1) Keeldumine 03.12. 2008 määratud tasemetöö läbiviimisest ja hindamisest ning tasemetöö ajal pedagoogile sobimatu käitumine. Tasmetöö toimumine oli määratud VKHK direktori 02.12.2008.a. käskkirjaga (tl.303), hagejat kohustati nimetatud käskkirjaga viibima tasemetöö läbiviimise ja hindamise juures mitte komisjoni liikmena.Hageja ei ole eitanud rikkumise kirjelduses esitatud faktiliste asjaolude esinemist, põhjendades oma käitumist sellega, et tasemetöö läbiviimine ei olnud õigustatud ning see oli õpilastele raske. 2) Ainekaartide täitmise nõuete rikkumine. Karistamise aluseks on õppedirektori esildis 08.12.2008.a. (tl.310-311). Hageja ei ole ka nimetatud rikkumist eitanud, vaid on põhjendanud ainekaardi moodulile ”Erialane matemaatika” mittetäitmist asjaoluga, et õppekava ”Arvutiteenindus” kutsekeskharidusõppes ei olnud kantud EHIS ja ei olnud temale kättesaadavad. Kostja väitel on kooli õppekavad kättesaadavad suunajuhtide, õppetoolide juhtivõpetajate kui ka õppedirektori juures, antud õppekava on kinnitatud VKHK 29.04.2008.a. käskkirjaga nr.29-Ü (tl.304-305). 28.08.2008.a. toimunud nõupidamisel (protokoll tl.306-307) ei avaldanud M.J. , et tal oleks probleeme, mis takistaks õppetöö läbiviimist. 3) Klassipäevikute rikkumine. Nimetatud asjaolu kohta on esitanud õppedirektor A.K. VKHK direktor T.L. 11.12.2008.a., millele on lisatud koopiad rikutud päevikutest (tl.312-317). Esildises on välja toodud ka asjaolu, et õpetaja M.J. on loonud oma järjepideva soovimatusega tööülesandeid korrektselt täita tööd takistava õhkkonna. Pidev ühe õpetaja töö jälgimine ja tema poolt tehtud vigade väljaselgitamine on aeganõudev ning on saanud takistuseks õppedirektori poolt teiste tööülesannete täitmisel.
3.17.Kohus leiab, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamine distsiplinaarkaristusena TLS § 86 p 6 alusel oli seaduslik.Töölepingu lõpetamiseks nimetatud alusel tuleb järgida ka TLS § 103 sätestatut. Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 p 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Käesolevas asjas on tõendatud korduv töökohustuste rikkumine hageja poolt, tema süüteod on karistamisdokumendis kirjeldatud ning hageja ei ole ümber lükanud nende toimumist. Kohus ei ole tuvastanud ka hagejale antud korralduste ebaseaduslikkust. Hageja on töökohustusi rikkunud süüliselt, sest oli teadlik eeskirjadest, mida ta peab oma töös järgima. Kohtuotsuse p.3.15 on selgitatud, mille alusel ei saa lugeda põhjendatuks hageja väidet, et ta ei ole kutseõpetaja ametijuhendiga tutvunud. Kostja käitumist tasemetöö läbiviimise ajal tuleb pidada ebaeetiliseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid tasemetöö vastavuse hindamiseks õpilaste tasemele, kuid kohus leiab, et ei ole ka pädev sellist hinnagut andma. Tasemetöö vastavust õpilaste poolt omandatule oleks saanud hinnata vaid pärast töö tegemist. Kohtu hinnagul häirisid kostja poolt toimepandud süüteod VKHK tööd, sest kutseõpetaja töös nõutavate dokumentide ebakorrektse täitmisega raskendas ta kooli töös vajaliku arvestuse
pidamist õpilaste auditoorse õppetöö kohta. M.J. oli töölepingu lõpetamise ajal 11.12.2008.a. kaks kustumata distsiplinaarkaristust. Tööandja on täitnud töölepingu lõpetamisel oma rahalised kohustused töötaja ees (tl.327329).
3.18.Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue karistusõigusliku hinnagu andmiseks isikute kohta, kes on süüdi hageja poolt õpilasele L. L. pandud hinde muutmises (võltsimises) ei kuulu lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. Tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mida saab läbi vaadata tulenevalt TsMS § 1 tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu ei analüüsi kohus käesolevas kohtuotsuses ka tõendeid, mis on esitatud seoses nimetatud nõudega (tl.354-376), ega tunnistajate L. V. H. V. V. ) ütlusi. Nimetatud tunnistajad on andnud ütlusi Haridus- ja teadusministeeriumi 29.05.2008 kirja (tl.318-319 ja 356-357 , vastus M. J. ) koostamise asjaolude kohta, ning kiri puudutab üliõpilase L.L. hinde muutmise õiguspärasuse kontrollimist. IV. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas asjas on menetluskuluks muuhulgas riigieelarvest hüvitamisele kuuluv tunnistajatasu summas 27, 27 eurot, mille sissenõudmise E. V. otsustab kohus TsMS § 179 lõigete 1 ja 2 alusel pärast kohtulahendi jõustumist.
Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.