Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas Riina Toss 01.08.2011 suuliselt sõlmitud töölepingu alusel kostja Rakvere müügikontoris müügijuhina. 10.-12.07.2011 toimusid eelnevalt läbirääkimised. Tööandja esindaja saatis hagejale töötasu arvestuse tabeli Exelis, mille kohaselt hageja põhipalk pidi olema 350 eurot kuus, lisandub tasu müügitulemuste eest. Tööülesanneteks pidi olema Rakvere kontoris tööandja arvutit ja telefoni kasutades teha müügipakkumisi, leida kliente, vastata telefonidele, koostada arveid, ära kuulata ja vahendada tööandjale ostjate soove ja pretensioone, kaup vajadusel oma autoga kohale toimetada. Kontoris pidi hageja olema kell 9 hommikul, tööpäev kestis 8 tundi, kui oli vaja kaup kohale toimetada, siis ka kauem. Hageja kohaolekut kontrollis Aarne Sulev, kes selgitas ka tööülesandeid. Töölepingut tööandja kirjalikult ei vormistanud, kuigi töötaja nõudis seda korduvalt nii suuliselt kui e-kirjaga. Kahe töötatud kuu jooksul ei maksnud tööandja töötasu terves ulatuses, vaid hüvitas osa isikliku sõiduki töö otstarbel kasutamise kuludest. Pärast korduvaid nõudmisi maksis tööandja 19.09.2011 augustikuu töötasust 200 eurot netos, so 223.37 eurot brutopalgana, mis on 126.63 eurot vähem tööpakkumisel lubatust. Kuna 2011 septembri lõpuks oli puudu jäänud osa augustikuu töötasust ikka maksmata ja tööleping kirjalikult vormistamata, esitas töötaja e-kirjaga hoiatuse, et lõpetab töölepingu, kui 30. septembriks ei ole kogu augustikuu töötasu laekunud. Tööandja töötasu ei maksnud, mistõttu töötaja esitas 3.10.2011 e-posti teel tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt ütles töölepingu üles 05.10.2011 TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Samas palus töötaja maksta välja lõpparve ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tööandja ülesütlemist ei vaidlustanud, kuid raha töötajale maksnud ei ole. 10.01.2012 avalduses töövaidluskomisjonile nõudis töötaja töösuhte tuvastamist perioodil 01.08.-05.10.2011, töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tunnustamist, augustikuu saamata töötasu 41.14 eurot, töötasu 3.-5.10.2011 töö andmata jätmise eest 46.65 eurot, kasutamata puhkuse hüvitist 58.30 eurot ja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1 049.70 eurot. Töövaidluskomisjoni 09.02.2012 otsusega rahuldati Tiina Tossi avaldus. Töövaidluskomisjon luges tema töötamise OÜ-s Light25 perioodil 01.08.-05.10.2011 toimunuks töölepingu alusel, mõistis välja saamata töötasu augustikuu eest 41.14 eurot, töö andmata jätmise aja eest TLS § 35 alusel 3 päeva töötasu 46.65 eurot, puhkuse hüvituse 5 kalendripäeva eest 58.30 eurot ning, tunnistades töötaja poolt töölepingu ülesütlemise tööandjast põhjustatuks, mõistis välja hüvitise töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 699.80 eurot. Light24 OÜ pöördus kohtusse taotlusega vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Kostja on taotluses (erinevalt töövaidluskomisjonile esitatud vastusest) asunud lõpuks samuti seisukohale, et tegemist oli suulise töölepinguga, mille alusel R. Toss asus 01.08.2011 tööle valgustite müügiga tegeleva ettevõtte OÜ Light24 Rakvere müügikontoris müügijuhi ametikohale. Pooled leppisid kokku, et R. Toss saab brutotöötasu 350 eurot kuus, millele lisandub tulemustasu 3 % käibest, kui kuukäive on suurem kui 4 000 eurot. Juba augustikuu jooksul selgus, et töötaja ei sobi töökohale: ta ei suutnud saavutada loodetavat käivet ning suhtus enda tööülesannetesse lohakalt. 04.10.2011 toimus nõupidamine, kus otsustati töötajaga sõlmitud tööleping lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. 05.10.2011 maksti töötajale välja lõpparve. Kuna tööandja ei vormistanud töölepingu lõpetamist kirjalikult, siis pärast nõupidamist saatis töötaja 03.10.2011 A. Sulevile omapoolse avalduse töölepingu lõpetamiseks. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega selles osas, millega mõisteti välja töötaja saamata töötasu. Tööandja on maksnud hagejale augustikuu töötasu 252.20 eurot ja 266.10 eurot septembrikuu töötasu. Kuigi maksed on tehtud väikese hilinemisega, on töötaja

kogu saadaoleva töötasu kätte saanud. Töötaja puudus napi kahekuise töölviibimise juures põhjuseta töölt 11 päeva. Ühtlasi tekitas töötaja tööandjale pidevalt kahju, sest tema tegutsemises puudus efektiivsus ja panus ettevõtte arengusse. Augusti töötasu väljamaksmisega hilinemine ei olnud niivõrd oluline, et oleks andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja poolt kohane ja mõistlik õiguskaitsevahend oleks olnud viivisenõude esitamine. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 2 ja 4 kohaselt Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. OÜ Light24 on lubanud Riina Tossi 01.08.2011 tööle, on andnud temale töövahendid ja tööjuhised ning kohtumenetluse ajaks on mõlemad lepingupooled jõudnud seisukohale, et tegemist oli siiski töölepinguga. Samas ei ole kostja kohtule esitatud taotluses sõnaselgelt märkinud, et ta ei vaidlusta töövaidluskomisjoni 09.02.2012 otsust selles osas, kus loeti R. Tossi töötamine kostja juures toimunuks töölepingu alusel perioodil 01.08.2011 kuni 05.10.2011. Kostja oma avalduses taotleb kogu töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluses. Seetõttu tuvastab kohus käesoleva kohtuotsusega muuhulgas ka selle, et R. Toss töötas suulise töölepingu alusel alates 01.08.2011 kuni 05.10.2011 OÜ-s Light24 müügijuhina. R. Tossi tööle lubamine ja töötamine kostja juures on tõendatud: TVK tl 5 töötasu/palga suuruse pakkumisega; OÜ Light24 juhataja U. Veersoo e-kirjaga TVK tl 6 selle kohta, et töötaja ei ole temale pandud ülesandeid täitnud; kostja esitatud maksekorralduste väljatrükiga TVK tl 37-38, mille kohaselt Toss, Riinale maksti töötasu; tunnistaja Aarne Sulevi ütlustega selle kohta, et ta töötas nimetatud ajavahemikul koos R. Tossiga OÜ Light24 kontoris Rakveres Narva mnt 24 ja R. Tossi kohalolekut ning tööülesannete täitmist kontrollis A. Sulev või U. Veersoo. Töötaja poolt 03.10.2011 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust (TVK tl 7) ei ole tööandja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Seega on ülesütlemine TLS § 105 lg 2 kohaselt algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Asjaolu, et R. Toss saatis ülesütlemisavalduse A. Sulevile, kes tegelikult ei ole OÜ Light24 juhataja, ei muuda ülesütlemisavaldust tühiseks. A. Sulev on kohtule tunnistajana ütlusi andes öelnud, et tema kontrollis R. Tossi kohalolekut ja jälgis tööülesannete täitmist, töölt puudumisest teatas R. Toss samuti A. Sulevile ning viimane ei öelnud, et ta ei ole tööandja esindaja ning töötaja peab pöörduma U. Veersoo poole. Kohus on seisukohal, et A. Sulevile töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse edastamisega on see avaldus tööandjale kätte toimetatud. Vaidlust ei ole selle üle, et tööandja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. R. Toss on kostjaga sõlmitud töölepingu kehtivalt üles öelnud TLS § 91 lg 2 alusel põhjendusega, et tööandja on oma kohustust oluliselt rikkunud, olles viivituses töötasu maksmisega. TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus on seisukohal, et töötaja kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on käesolevas töövaidluses mõistlik ja põhjendatud. Töösuhe oli lühiajaline, kestes ligikaudu 2 kuud. Sellest tulenevalt tuleb diferentseerida ka töötaja kasuks väljamõistetava hüvitise suurust. Antud asjaoludel ei ole mõistlik välja mõista hüvitist pikema ajaperioodi ulatuses kui see, mil kehtis töösuhe. Ka tööandja oli huvitatud töösuhte lõpetamisest põhjusel, et töötaja ei tule tööülesannetega toime. Kohtule on R. Tossi e-kirjaga (TVK tl 59) ja tunnistaja A. Sulevi ütlustega tõendatud, et R. Tossile tööülesannete täitmiseks antud mobiiltelefon oli augustis mitme päeva jooksul välja lülitatud, mistõttu tellijad ei saanud tööandjaga ühendust võtta. Mitmel

päeval selle 2-kuulise perioodi kestel puudus R. Toss haiguse tõttu, ühtegi arstitõendit selle kohta ei ole esitatud. Hageja nõue saamata jäänud töötasu osas on töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt järgmine: augustikuu eest on saamata 61.20 eurot, septembri eest on ta saanud 20.06 eurot brutotöötasuna rohkem kui oli kokku lepitud, seega vähendab töötaja augustikuu eest saamata tasu 41.14 euroni. Töötajale jääb arusaamatuks temale 5.10.2011 üle kantud 48.30 euro tähendus, kui ülekandel on selle kohta märge „lõpetamine“. Hagejale on TVK tl 37-39 maksekorralduste kohaselt makstud 2011 augustikuu eest 252.20 eurot ja septembrikuu eest 266.10 eurot. Kostja ei eita, et hagejale ei ole välja makstud kogu kokkulepitud töötasu. Kostja olevat vähendanud hagejale makstavat töötasu töölt puudutud päevade võrra. Sellekohast kirjalikku teatist töötajale esitatud ei ole. Kostja tunnistaja A. Sulev ei tea, kas keegi tööandja esindajatest on hagejat informeerinud töötasu osaliselt välja maksmata jätmise põhjus(t)est. Tunnistaja seda teinud ei ole. Hageja ja kostja olid kokku leppinud kuutöötasu suuruse. Töötasu osaliselt välja maksmata jätmine põhjendusel, et töötaja ei teinud tööd, on töötasu alandamine. TLS § 37 lg 2 kohaselt Töötasu alandamine on tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist. Kostja, makstes hagejale töötasu suvalisel ajal suvalises suuruses on seetõttu kaotanud võimaluse tõendada, et hagejale on viivitamatult teatavaks/arusaadavaks tehtud asjaolu, et tööandja on vastava kuu töötasu vähendanud tööülesannete täitmata jätmise tõttu, mitte jätnud töötasu osaliselt välja maksmata muul põhjusel. Hageja arvutuste kohaselt on temal saamata augustikuu eest töötasu 41.14 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitus 5 kalendripäeva eest 58.30 eurot. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kohus nõustub hageja arvutustega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja arvutuskäik on ebaõige. Hagejal on õigus saada kokkulepitud töötasu 2011 augusti ja septembri eest 350 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud põhjendust sellises ulatuses töötasu maksmata jätmisel, seega tuleb lähtuda 350 euro suurusest kuutöötasust nii saamata jäänud töötasu kui ka hüvituste arvutamisel. R. Toss ütles kehtivalt töölepingu üles 5.10.2011. Töötasu hagejale oktoobrikuu eest arvutatud ja makstud ei ole. Tunnistaja A. Sulevi ütluse kohaselt oli R. Toss 3.10.2011 Rakvere kontoris, ta oli kohal 1-2 tundi. Selle aja kestel lõpetati tööleping ära ja järgmistel päevadel R. Toss kohale ei ilmunud. Hageja on seisukohal, et temale ei antud 3.-5.10.2011 tööd ning nõuab TLS 35 alusel keskmist töötasu nende päevade eest. TLS § 35 kohaselt Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TVK tl 6 on OÜ Light24 juhataja U. Veersoo poolt 03.10.2011 saadetud e-kiri hagejale, mille kohaselt U. Veersoo nõuab asjade (töövahendite - kohtu märkus) üleandmist ning teatab, et koostöö on lõpetatud tänase kuupäevaga. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust ei ole tööandja töötajale esitanud, seega ei ole töösuhe tööandja poolt lõpetatud. Tööandja on kohustatud andma töötajale tööd kuni töösuhte lõppemiseni, tulenevalt TLS §-s 28 lg 2 p 1 sätestatust. Vaidlust ei ole selle üle, et R. Tossilt võeti 03.10.2011 ära kõik töövahendid, mistõttu temal ei olnud võimalik tööülesandeid täita, kuid töölepingut ei lõpetatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks keskmise töötasu perioodi eest 03.-05.10.2011 summas (3x15.55) 46.65 eurot brutotöötasuna. R. Tossil on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu õigus saada hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses, so 699.80 eurot, vastavalt töövaidluskomisjonile esitatud avalduses toodud arvutusele, mille õigsust kostja ei ole vaidlustanud. Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Riina Tossi hagi töösuhte tuvastamiseks ning töötasu, keskmise töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise väljamõistmiseks rahuldatakse täielikult, tema rahaline nõue kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu hüvitise väljamõistmiseks rahuldatakse osaliselt. Hageja rahalised nõuded rahuldatakse 70 % ulatuses, lisaks rahuldatakse töösuhte tuvastamise ja töötaja algatusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise nõuded, mida kohus hindab veel kokku 20 % ulatuses hagi rahuldamisena. Hageja kanda jääb 10 % menetluskuludest ja kostja kanda 90 % menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.