AS Lasita Aken vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/vastuapellatsioonkaebuses vastustaja (hageja): J.T. (isikukood: XXX), esindaja Harri Paabo
RESOLUTSIOON
Vastustaja/vastuapellatsioonkaebuses apellant (kostja): AS Lasita Aken (registrikood: 10164470), esindaja Oliver Ennok
1.J.T. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja AS Lasita Aken vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 21. novembri 2011 otsuse resolutsiooni punkt 2 („Tunnustada AS Lasita Aken poolt 16. september 2010 J.T. töölepingu ülesütlemise tühisust.
TLS § 107 lg 2 alusel lugeda tööleping lõppenuks 30. september 2010.“) ja resolutsiooni punkt 4 osaliselt („Välja mõista AS-ilt Lasita Aken J.T. kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 1,5 kuu töötasu ulatuses so 25 500 krooni so 1 629,75 eurot.“) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata J.T. nõue AS-i Lasita Aken vastu töölepingu 16.09.2010 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning jätta täielikult rahuldamata J.T. nõue AS-i Lasita Aken vastu hüvitise töösuhte lõpetamise korral väljamõistmiseks.
4.3.Jätta täielikult rahuldamata J.T. nõue AS-i Lasita Aken vastu hüvitise töösuhte lõpetamise korral väljamõistmiseks.
4.4.Jätta rahuldamata J.T. nõue AS-i Lasita Aken vastu ületunnitöö tasu väljamõistmiseks summas 1 886,22 eurot.
4.5.Välja mõista AS-ilt Lasita Aken J.T. kasuks töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitis 543,25 eurot (viissada nelikümmend kolm eurot 25 senti).
4.6.Menetluskulud maakohtus jätta 75% ulatuses J.T. kanda ja 25% ulatuses AS-i Lasita Aken kanda.“
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 75% ulatuses J.T. kanda ja 25% ulatuses AS-i Lasita Aken kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.J.T. esitas hagi AS Lasita Aken vastu, milles palus tunnustada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust ja lõpetada hageja ning kostja vaheline tööleping alates 16.09.2010, mõista kostjalt välja mõistlikus suuruses hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, mõista kostjalt välja töölepingu lõpetamisel väljamaksmata jäetud töötasu 2 073,74 eurot, mõista kostjalt välja hüvitise ületunnitöö eest summas 1 886,22 eurot. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2010 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle tootmisjuhi ametikohale. 15.09.2010 teatas kostja hagejale, et lõpetab temaga lepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16.09.2010. Hagejat ei ole töölepingu võimalikust ülesütlemisest eelnevalt hoiatatud. Samuti ei ole pooled töölepingu lõpetamise kokkulepet sõlminud. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine nii vormilistel kui sisulistel põhjustel. Alusetu on kostja väide, et hageja töös on algusest peale esinenud olulised puudused. Hagejale ei pakutud abi ega tehtud temale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatust ega noomitust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud tööandja korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hagejale täitmiseks kohustuslikud otsesed tööülesanded olid kostja ettevõttes fikseeritud töölepingus, ametijuhendis, ISO kvaliteedijuhtimise protseduurides ja töösisekorraeeskirjades. Töölepingu lõpetamise teates sisalduvad väited ei vasta tegelikkusele. Töölepingu lõpetamise teatises heidab kostja hagejale ette inventuuri läbiviimata jätmist, samas hageja tööülesannete hulka ei kuulunud inventuuri tegemist. Samuti heidab kostja hagejale ette tootmistegevuse korraldamata jätmist. Hageja on objektiivsete võimaluste piires taganud tellimuste täitmise võimalikult kompleksselt ja kasutanud temale tööalaselt alluvat inimressurssi maksimaalselt. Töölepingu lõpetamise üheks põhjuseks oli veel tootmisprotsessi planeerimata jätmine. Hageja planeeris tootmisprotsessi kostja ettevõttes kehtestatud ja talle tutvustatud nõuete kohaselt, sisestades andmed igapäevaselt elektroonsesse tootmisplaani. Lisaks on kostja heitnud hagejale ette kostja majandustegevuse ja maine kahjustamist, kuna hageja ei pidanud kinni tellimuste tähtaegadest ja muutis neid pidevalt. Hageja täitis oma töökohustusi hoolikalt, nõuetekohaselt ja lojaalselt, mistõttu ei ole ta saanud oma käitumisega põhjustada kostja majandustegevuse ja/või maine kahjustamist. Hageja möönis, et tootmistegevuse korraldamisel ei õnnestunud mitte iga tellimuse puhul kinni pidada tellimuse tähtaegadest. Töölepingu lõpetamise teatise kohaselt on hageja jätnud järjepidevalt täitmata tegevdirektori korraldused. Hageja ei ole mitte osaliselt ega täielikult jätnud täitmata ühtegi tegevdirektori poolt talle kirjalikult või suuliselt antud korraldust. Hageja on teinud ületunnitööd, sest töökohalt ei olnud võimalik töölepingus ettenähtud ajal lahkuda. Hagejal oli vaja juhendada alluvaid ja teha paberitööd, mille tegemata jätmine oleks seisatanud kogu tootmisprotsessi juba järgmisel tööpäeval. Kuigi pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas, lubas hageja vahetu ülemus H.R., et sügisesel ajal, kui tellimuste arv vähenema hakkab, hüvitatakse hageja poolt tehtud ületunnitöö talle vaba aja andmisega. Kuna aga kostja ütles töölepingu üles ilma, et oleks hageja ületunnitööd vaba aja andmisega kompenseerinud, esitas hageja ületunnitöö eest tasu väljamõistmise nõude. Kuivõrd kostja ei ole täitnud TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud töölepingu lõpetamise eelduseks olevat hageja hoiatamise kohustust ega ole kinni pidanud TLS § 97 lg 2 p-s 1 ettenähtud töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajast, siis on ülesütlemine nii vormiliselt kui sisuliselt ebaseaduslik ja sellest tulenevalt TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine.
2.Kostja AS Lasita Aken vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles 15.09.2010 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16.09.2010. Hageja allkirjastas 15.09.2010 töölepingu lõpetamise kokkuleppe, kinnitades sellega, et tal ei ole kostja vastu pretensioone. Ülesütlemine oli õiguspärane ja
töökohustuste rikkumise korduvusest tingituna ütles kostja töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 järgi, sest hageja tööle jätmine veel 15 kalendripäevaks oleks oluliselt kahjustanud kostja mainet ning oleks võinud kaasa tuua varalise kahju. Kostja leidis, et täidetud olid kõik töölepingu lõpetamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja töös esinesid algusest peale olulisi puudusi, eelkõige puudused tootmise juhtimises ja planeerimises. Hagejale pakuti igakülgset abi, kuid hageja ei võtnud abipakkumisi vastu ega teavitanud oma otsest ülemust raskustest tööga toimetulekul. Hageja ei suutnud planeerida ega prognoosida toodete valmimise tähtaegasid. Eksimine tekitas omakorda müügiosakonnas suuri probleeme tarneaegades. Hageja oskamatu planeerimise ja juhtimise tulemusena tekkis kostjal otsene varaline kahju ligikaudu 80 000 krooni. Kostja tegevdirektor on korduvalt andnud hagejale korraldusi, kuid hageja suhtus korraldustesse tihti üleolevalt, täites neid osaliselt või jättes üldse täitmata. Kostja tegi hagejale kirjalikke (10.08.2010 elektronkiri) ja suulisi noomitusi (26.08.2010). Kostja tegevdirektor ja hageja otsene ülemus H.R. andis hagejale esmakordselt korralduse inventuuri tegemiseks aprillis 2010. Seega kuulus inventuuri tegemine hageja tööülesannete hulka. Samuti on hageja koostanud inventuure alates maikuust 2010. 13.09.2010 tegi H.R. hagejale kirjaliku noomituse tegevdirektori korralduste täitmata jätmise eest. Noomituse põhjuseks oli inventuuri tulemuste mittetähtaegne esitamine materjalide arvestajale hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Tellimuste tähtaegadest mittekinnipidamine ja tähtaegade pidev muutmine kahjustas ettevõtte majandustegevust ja mainet. Rikkumiste järjepidevus andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida oma töökohustusi kohaselt ka edaspidi. Asjakohatud ja väärad on hageja väited tema poolt tootmistegevuse kohase korraldamise ja inimressursi maksimaalse kasutamise kohta. Hageja ei viinud ellu tootmisnõupidamistel arutatut ja täitis puudulikult planeerimistabeleid. Samuti puudus hagejal võimekus arvestada tootmistöölistele töötasusid. Töötasunõue on põhjendamatu. Hageja on esitanud tabeli ületundide arvestuse kohta, kuid kostja arvates on hageja väited ületundide tegemise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt esitatud tabel ei tõenda töökohustuste täitmist väljaspool tööaega. Pooled ei ole ületunnitöö tegemises kokku leppinud. Samuti ei ole tööandja nõudnud hagejalt ületunnitöö tegemist. Hageja ei ole kostjat kunagi teavitanud omaalgatuslikust ületunnitöö tegemisest ega nõudnud ületunnitöö eest vaba aega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. novembri 2011 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tunnustas AS Lasita Aken poolt 16. septembril 2010 J.T. töölepingu ülesütlemise tühistust ja luges TLS § 107 lg 2 alusel tööleping lõppenuks 30. septembril 2010. Maakohus mõistis AS-lt Lasita Aken J.T. kasuks välja TLS § 100 lg 5 alusel poole kuu hüvitise, s.o 543,25 eurot. Maakohus jättis rahuldamata 5 kuu hüvitise väljamõistmise nõude. Maakohus mõistis AS-lt Lasita Aken J.T. kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 1,5 kuu töötasu ulatuses, s.o 1629,75 eurot. Maakohus jättis rahuldamata J.T. ületunnitöö tasu väljamõistmise nõude summas 1 886,22 eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt on hageja esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tunnustamise nõude, st tuvastusnõude, hüvitise nõude 5 kuu töötasu osas, s.o 5 × 17 000 krooni = 85 000 krooni s.o 5 432,49 eurot ja ületunnitöö eest tasu nõude summas 1 886,22 eurot ja 15-päevase etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest nõude 543,25 eurot. Hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 22.02.2010. Leping muutus tähtajatuks pärast katseaja lõppu 30.06.2010. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16.09.2010, esitades selle kohta töötajale teatise 15.09.2010.
Maakohus luges tunnistaja H.R. ütlustega tõendatuks hagejapoolse töökohustuse rikkumise, mis seisnes tegevdirektori korralduse täitmata jätmises. Korralduse täitmata jätmise kohta on tootmisjuht hagejale avaldanud 13.09.2010 käskkirjaga nr 7 noomitust. 13.09.2012 käskkirja nr 7 pole hagejale allkirja vastu kätte toimetatud. Maakohus nõustus hagejaga selles, et tootmistegevuse korraldamatuse etteheited, inimressursi optimaalselt kasutamata jätmine ja pidevad häired materjalidega varustamises on pigem deklaratiivsed. Maakohus luges tõendatuks, et iganädalaste nõupidamiste otsused jäid tootmisprotsessis planeerimata. Tunnistaja N.K. ütlustest nähtub, et lisadetailide ja komplektsuse osas oli tootmises probleeme, mis oli tingitud tootmisjuhi korraldamatusest. Tootmisjuhi kogenematust töö planeerimisel on kinnitanud ka tunnistaja P.K.. Kostja seaduslik esindaja Egon Mats on vande all kinnitanud, et H. R tegi juba varem ettepaneku hagejaga katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu tööleping lõpetada. Juhatus võttis vastutuse ja pidas hooaja keskel tootmisjuhi väljavahetamist mõeldamatuks. Maakohus leidis, et kostja äriühingu juhatus on vastutustundetult eiranud tootmisjuhi kohta antud tegevdirektori hinnanguid. Ettevõtte töömaht ja soov järjest uusi tellimusi täita tingisid tootmisjuhi töölejäämise ja sellega võttis kostja juhtkond vastutuse. Maakohus arvestas ka sellega, et 2009 töömaht oli tellimuste poolest väiksem kui 2010. Tekkinud uus olukord tingiski töörütmi muudatuse. Tootmisjuhi tööleping on katseaja lõppemisega 30.06.2010 muutunud tähtajatuks töölepinguks koos töölepinguseaduses toodud garantiidega. Töölepingu lõpetamisel tuleb jälgida ülesütlemise viisi ja korda. Maakohus leidis, et kostja on töölepingu lõpetamisel jätnud TLS § 97 lg 3 viimase lause tähelepanuta. Kostja pole järginud etteteatamistähtaega ja vaba aja andmise kohustust. TLS § 99 alusel kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Maakohus luges TLS § 107 lg 1, 109 lg 1 alusel töölepingu lõppenuks 30.09.2010. Maakohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud tootmisjuhi allumatus tegevdirektori korraldustele ja selle kohta on vormistatud käskkiri. Samuti luges maakohus tõendatuks 26.08.2010 toimunud tootmisjuhi ja juhatuse liikme E. Matsi vahel toimunud tõsist vestlust, kus tööandja hoiatas hagejat tehtud vigade eest. Kostja on protokolli järgi toimunud vestluse õigeks võtnud. Ülesütlemise asjaolusid arvestades, samuti hea usu ja vastastikuse huvi põhimõtteid arvestades muutis maakohus TLS § 109 lg 1 hüvise suurust ja vähendas seda 1,5 kuule. Maakohus jättis ületunnitöö nõude rahuldamata. Hageja nõue ületunnitöö osas hüvitise nõudmises on tõendamata. Samuti puudub poolte kokkulepe tööandja ja töövõtja vahel ületunnitöö tasustamiseks.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.J. T esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. novembri 2011 otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hüvitisenõude TLS § 100 lg 5 alusel 1 500 eurot ületavas osas ning millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude ületunnitöö eest tasu väljamõistmise osas. Apellant palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.
Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) on maakohus rikkunud materiaalõiguse norme ja ekslikult leidnud, et hageja ja kostja vahel 22.02.2010 sõlmitud tööleping on muutunud tähtajatuks pärast katseaja lõppu 30.06.2010. Hageja on seisukohal, et tööleping sõlmiti tähtajatuna algusest peale; 2) on maakohus ebaõigesti tuvastanud hagejapoolse töökohustuse rikkumise, mis seisnes tegevdirektori korralduste täitmata jätmises. Kostja heidis hagejale töölepingu ülesütlemisel ette inventuuri tegemata jätmist. Hageja arvates ei ole kostja soovinud vaatamata inventuuri aktide ja käskkirja olemasolule tõendada, et tegevdirektor oleks andnud hagejale korralduse materjalide inventuuri tegemiseks. Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, et tunnustaja H. R ütlustega on tõendatud hagejale inventuuri tegemiseks korduvate korralduste andmist. Seega ei ole õige tunnistaja H. R vande all öeldu alusel lugeda tõendatuks hagejapoolse töökohustuse rikkumist, mis seisnes tegevdirektori korralduse täitmata jätmises. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks jätnud täitmata tegevdirektori korraldusi inventuuride tegemiseks või oleks seda teinud mittekohaselt. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, nagu võiks hagejale tegevdirektori korralduste täitmata jätmise tõttu 13.09.2010 käskkirjaga noomituse väidetavast avaldamisest järeldada tegevdirektori korralduste täitmata jätmist. Maakohus ise leidis, et seda käskkirja ei ole hagejale allkirja vastu kätte toimetatud. Samuti kostja ei ole tõendanud, et ta andis hagejale 13.09.2010 käskkirja üle. Kostja ei ole tõendand, et ta on hagejale enne töölepingu ülesütlemist avaldanud kirjalikku noomitust; 3) on ebaõige maakohtu järeldus, et uuritud asjaolude ja tunnistajate ütlustega on tõendatud hageja kui tootmisjuhi allumatus tegevdirektori korraldustele. Hageja on eitanud tegevdirektori korralduste täitmata jätmist ja kostja ei ole menetluse kestel täpsustanud ega tõendanud, millal ja mille tegemiseks on tegevdirektor hagejale korraldusi andnud, missugused neist ja mis moel on hageja täitmata jätnud ja milles seisnes täitmata jätmise järjepidevus; 4) on maakohus ebaõigesti tuvastanud asjaolude esinemise, mis annaksid aluse vähendada töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu hagejale maksmisele kuuluva seaduses ettenähtud hüvitise suurust. Käesolevas vaidluses ei ole tõendatud hageja allumatus tegevdirektori korraldustele. Hageja ja kostja juhatuse liige E. Matsi vahel 26.08.2010 toimunud vestluse protokollist ei nähtu, milles seisnesid hageja poolt väidetavalt tehtud vead ja milliste tagajärgede saabumise eest teda juhatuse liige hoiatas. Toimunud vestlus ei ole seotud töölepingu ülesütlemisega. Hageja on seisukohal, et töötaja ja tööandja juhatuse liikmete vahelised vestlused selle kohta, mida, miks ja kuidas oleks soovitav paremini teha, ei tohiks olla töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest seaduses ettenähtud hüvitise vähendamise piisavaks põhjuseks. Hageja ei ole töölepingu lõpetamisega seonduvalt käitunud vähimalgi määral pahatahtlikult või tööandja huvidega mittearvestamise osas etteheidetaval viisil; 5) on maakohus jätnud tuvastamata hagejale töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu väljamõistetava hüvitise suurendamist võimaldavad asjaolud. Hüvitise suurendamiseks annavad alust järgmised asjaolud: kostja on hagejaga töölepingut lõpetades rikkunud seadust olulisel määral (nii vormiliselt kui sisuliselt); hageja ei saa kostja süül töötuskindlustust; kostja ei pakkunud hagejale teist tööd, kuigi arvestatav hulk töökohti oli ettevõttes täitmata; kostja ei andnud hagejale aega uue töö otsimiseks; ülesütlemise ootamatus lõi segi hageja elukorralduse; 6) on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja nõue ületunnitöö eest hüvitise saamiseks ei ole tõendatud. Hageja on kogu menetluse kestel maakohtule selgitanud, et kokkulepet ületunnitöö tasustamise kohta ei ole ta kostjaga sõlminud. Hageja täitis tegevdirektori korraldust ületunnitöö tegemiseks, mis lubati talle kompenseerida vaba aja andmisega ajal, mil tellimuste sesoonsusest tulenevad tootmismahud vähenevad. Ületunnitöö eest tasu saamise nõude esitas hageja üksnes seetõttu, et kostja ütles töölepingu nõnda üles, et jättis hageja poolt tehtud ületunnitöö vaba ajaga kompenseerimata. Tööajaarvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p-st 4 tulenev kostja kohustus. Seega oli kostjale teada, millal tema töötajad igapäevaselt tööd alustavad ja lõpetavad ehk see, et hageja tegi enne töölepingu ülesütlemist tööd 196 tundi rohkem kui töölepinguga oli kokku
lepitud. Ebaõige on kostja väide, et ettevõttes ületunnitööd ei tehtud, sest kostja poolt 03.09.2010 seletuskirjas on märgitud, et tootmistööline T.Z. on võtnud vaba päeva ületunnitöö kompensatsioonina. Kostja töösisekorraeeskirjade p-dest 9.1.2 ja 9.1.4 tulenevalt oli hageja kostja poolt talle pandud töökohustuse nõuetekohaseks täitmiseks sunnitud tulema tööle enne tootmistöölisi ja lahkuma töölt pärast tootmistööliste töö lõpetamist. Kostja ettevõttes olid täitmata kõik koosseisus ettenähtud juhtumis- ja kontrollifunktsioonidega ametikohad. Sellest aga järeldub, et hageja pidi tööpäeva kestel juhendama ja kontrollima alluvate tööd (jaoskonnajuhtide ja meistrite asemel) ning sai tootmisjuhi põhiülesandeid täita kas enne tootmistööliste tööaja algust või pärast selle lõppu, mida kinnitavad ka tema tööle saabumist ja sealt lahkumist fikseerivad elektroonsed andmed. Kostja juhatuse liige E. Matsi seletus, mille kohaselt ettevõtte ületunde ei tehtud, ei saa pidada usaldusväärseks. Juhatuse liige ei tegelenud ettevõtte vahetu juhtimisega ja tema seletuse sisuks on tegevdirektorilt saadud informatsiooni ümberjutustus. Ebausaldusväärseks teeb juhatuse liikme seletuse ka vastuolu teiste tõenditega ning juhatuse liikme ilmselge huvi hagi rahuldamata jätmise vastu. Tõendina ei ole seletusel vaatamata vande andmisele protsessuaalset väärtust seetõttu, et maakohus pole juhatuse liikmelt vande all seletuse võtmiseks küsinud ega saanud hageja nõusolekut. Hageja ja tunnistaja N. K vande all antud ütlustega on tõendatud, et ületundide eest kompenseeriti vaba aja vormis. Kostja väide ületundide kokkuleppe olemasolu kohta on kostja poolt õigeks võetud, sest kostja lepinguline esindaja on 21.09.2011 kohtuistungil kinnitanud, et nii nagu tehti hagejale hoiatusi suuliselt, nii lepiti ka ületundide osas kokku suuliselt; 7) on maakohus ebaõigesti jaganud menetluskulud. Kohus on oma otsusega lahendanud kokku hageja viis nõuet. Neist kolm on ta rahuldanud täies ulatuses, ühe rahuldanud osaliselt ja ühe jätnud rahuldamata. Seega ei saa olla õige menetluskulude poolte endi kanda jätmine. Lähtudes nõuete rahuldamise proportsioonist pidanuks maakohus jätma 70% menetluskuludest kostja ja 30 % hageja kanda; 8) on maakohus hagihinna määramisel jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et hageja on esitanud ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude kõrval ka töölepingu lõpetamise mitterahalise nõude TLS 107 lg 1 ja 2 alusel. See tõstab maakohtu hagi hinda 1 595 euro võrra; 9) rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-d 1 ja 2, sest vähendas töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest seaduses ettenähtud hüvitise suurust ilma kostja taotluseta; 10) on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja põhjendustega selle kohta, et juhul, kui kohus loeb tõendatuks tegevdirektori poolt hagejale inventuuride tegemise korralduse andmise, siis ei ole tegemist seadusliku ega mõistliku korraldusega. Juhul, kui kohus loeb tõendatuks tegevdirektori poolt hagejale inventuuride tegemise korralduse andmise ja hageja poolt selle eiramise või mittetähtaegse täitmise, siis on hageja rikkumine vabandatav. Ületunnitöö kokkulepe on tuvastatav kaudsete tahteavalduste alusel; 11) on maakohus jätnud ebaõigesti rahuldamata hageja taotluse kostjalt dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks. Hageja on esitanud kohtule 07.09.2011 ja 27.10.2011 taotlused ületunnitöö tegemisega seotud tõendite väljanõudmiseks kostjalt. Olukorras, kus maakohus on hagi ületunnitasu nõudes tõendamatuse tõttu rahuldamata jätnud, ei saa olla õige, kui kohus ei võimalda hagejal saada oma väiteid kinnitavaid dokumente, mis on kostja valduses ja mida hagejal endal esitada võimalik ei ole.
5.AS Lasita Aken esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 21. novembri 2011 otsuse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas J.T. hagiavalduse osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega J.T. hagiavaldus jäetakse rahuldamata. Alternatiivselt palub
vastuapellant tühistada Tartu Maakohtu 21. novembri 2011 ostus osas, millega maakohus rahuldas J.T. hagiavalduse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vastuapellant palub jätta menetluskulud J.T. kanda. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtus tõendamist leidnud hagejapoolsed olulised ja rängad töökohustuste rikkumised ning mh vestlus hageja ja kostja juhatuse liikme E. Matsi vahel, kus hagejat hoiatati tehtud vigade eest. Tõendatud on ka kirjaliku käskkirja vormistamine ja hagejale üle andmine. Hoolimata asjaolust, et maakohus on otsuses leidnud, et hageja on töökohustusi rikkunud, ei ole maakohus põhjendanud ega teinud järeldust, kas nimetatud rikkumised annavad aluse töölepingu lõpetamiseks või mitte. Samuti on maakohus jõudnud väärale järeldusele, kohaldades TLS § 97 ja § 99 ebaõigesti. Maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ning jätnud osa tõendid hindamata; 2) oleks maakohus pidanud kaaluma mõlema poole huvisid ja hindama, kas hagejapoolsed töökohustuste rikkumised olid mõjuvaks põhjuseks töösuhte lõpetamiseks. Samuti pidi maakohus otsuse tegemisel arvesse võtma, et tõendatud oli hoiatuse tegemine (13.09.2010 käskkiri ning 26.08.2010 suuline hoiatus) enne töölepingu lõpetamist. Maakohus ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud käskkirja esitamist ja üle andmist hagejale, mis omab asja lahendamisel samuti olulist tähtsust. Tunnistaja H. R ütluste kohaselt anti käskkiri üle sekretäri laua juures, kuid sellele allkirja ei võetud. Samas 11.04.2011 istungil väidab hageja alguses, et ta ei mäleta, kas ta sai käskkirja. Hageja esindaja väidab aga samal istungil, et käskkirja sai hageja 2 päeva enne lahti laskmist. Seega hageja kui ka hageja esindaja on siiski möönnud käskkirja saamist. Hageja ise on istungil väitnud, et temalt ei võetud kirjalikku seletust. Sellest saab järeldada, et hageja tegelikkuses nimetatud käskkirja sai kätte. Seega oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et kirjaliku käskkirja üle andmine hagejale on tõendatud. Hageja väidetest tuleb järeldada, et hageja on käskkirja saamise omaks võtnud ning kui maakohus hageja ega kostja tunnistusi selles osas ei arvesta, siis peab maakohus seda otsuses põhjendama. Maakohus on aga oma otsuses leidnud, et on tõendatud käskkirja vormistamine, kuid selle üle andmine hagejale mitte. Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid; 3) annab TLS § 88 lg 3 võimaluse, et hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Seega ei ole töölepingu ülesütlemise materiaalseks eelduseks ka eelnev hoiatus. Maakohus oleks pidanud hindama, kas töötaja rikkumised andsid aluse töölepingu lõpetamiseks. Samuti pidi maakohus hindama, kas töötajale vormistatud käskkiri töötajale teatavaks tehti. Juhul, kui kirjaliku hoiatuse tegemine tõendamist ei leidnud, oleks maakohus pidanud hindama, kas rikkumised oma erilise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi annaksid tööandjale töösuhte lõpetamiseks ilma eelneva hoiatuseta. Kostja leiab, et maakohtus on tunnistaja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega piisavalt tõendatud hageja suutmatus töökohustusi kohaselt täita ning töökohustuste järjepidev rikkumine, millega tekitati vastustajale varalist kahju ning kahjustati tema mainet. Tõendatud on hagejale ka nii kirjaliku kui ka suulise hoiatuse tegemine. Eeltoodu andis hagejale mõlema poole huvisid kaaludes õiguse töösuhte lõpetamiseks; 4) on maakohus vääralt kohaldanud TLS §-d 97 ja 99. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ning see lõppeb koheselt. Kuna hageja oli raskelt ja korduvalt rikkunud oma töökohustusi ja hageja tööle jätmine veel 15 kalendripäevaks oleks oluliselt kahjustanud kostja mainet ning oleks võinud kaasa tuua veel suurema varalise kahju, siis ei saanud nimetatud asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades jätkata töölepingut veel 15 kalendripäeva. Seega töösuhte lõpetamisel kaalus kostja hoolikalt ja kaalutletult, arvestades mõlema poole huvisid.
Kostja leiab, et juhul kui tööandja otsustab lõpetada töölepingu etteteatamistähtaega järgimata, ei ole võimalik anda töötajale vaba aega uue töö otsmiseks ning nimetatud kohustus kehtib vaid juhul, kui tööandja töötajale töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ette teatab; 5) jääb kohtuotsusest arusaamatuks, millisel alusel maakohus leidis, et ülesütlemine on tühine. Kas seetõttu, et kohtu hinnangul puudusid alused töölepingu ülesütlemiseks või ei olnud tööandja töötajat eelnevalt hoiatanud või leidis maakohus, et kostja oleks pidanud hagejat töölepingu lõpetamisest 15 päeva ette teatama. Viimane asjaolu ei anna alust ülesütlemise tühisuseks, vaid annab TLS § 100 lg 5 alusel ainult õiguse hüvituse saamiseks, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kui maakohus leidis, et mõlema poole huvisid kaaludes ei olnud kostjal õigus töölepingut etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, siis oleks maakohus pidanud seda oma otsuses põhjendama. Kokkuvõtvalt on kostja veendunud, et hagejaga töölepingu lõpetamise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud ning tööleping hagejaga on lõpetatud õiguspäraselt; 6) on maakohus ebaõigesti jaganud menetluskulud, sest hagi jäeti osaliselt rahuldamata.
6.AS Lasita Aken vaidleb J.T. apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti hinnanud töökohustuste rikkumiseks esitatud dokumentaalseid tõendeid ja tunnistajate ütlusi. Tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on piisavalt tõendatud hageja kohustus inventuuride tegemiseks. Hageja möönab 04.04.2011 toimunud istungil, et „pooltoodangu inventuure tegin mina“. Lisaks on kostja esindaja H.R. väitnud, et serveris oli üleval käskkiri, millega oli määratud inventuuris osalejad. Hageja pidi teadma, et inventuuride tegemine on tema tööülesanne, kui talle igakuiselt anti korraldus inventuuride tegemiseks; 2) pidi maakohus otsuse tegemisel arvesse võtma, et tõendatud oli hoiatuse tegemine enne töölepingu lõpetamist. Arvestades hageja ja tema esindaja poolt 11.04.2011 istungil öeldut saab järeldada, et hageja sai käskkirja kätte. Seega oleks maakohus pidanud jõudma järeldusele, et ka kirjaliku käskkirja üle andmine hagejale on tõendatud. Hageja väidetest tuleb järeldada, et hageja on käskkirja saamise omaks võtnud ning kui maakohus hageja ega kostja tunnistusi selles osas ei arvesta, siis peab maakohus seda otsuses põhjendama. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et käskkirja vormistamine on tõendatud H.R. ütlustega, kuid sama isiku ütlustega ei ole tõendatud käskkirja üleandmine. Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid; 3) ei ole hageja tõendanud ületundide tegemist. Isegi juhul, kui hageja viibis tööl üle tööaja normi, mida kostja ei mööna, siis oli see hageja enda valik. Samuti võis tööl üle aja viibimine olla põhjustatud hagejast endast ning tõendatud ei ole, et hageja kogu tööl viibitud aja tegeles efektiivselt töökohustuste täitmisega. TLS § 44 lg-te 1, 4 ja 6 kohaselt on ületunnitöö eest hüvitamiseks rahas esimese eeldusena vaja poolte vahelist kokkulepet ületunnitöö tegemiseks või tööandja nõuet ületunnitöö tegemiseks. Tööandja ja töötaja ei ole ületunnitöö tegemises kokku leppinud. Samuti ei ole tööandja nõudnud ületunnitöö tegemist. Järelikult on esimene eeldus ületunnitöö eest vaba aja või raha saamiseks täitmata. Juhul kui hageja ja kostja vahel oleks kokkulepe ületunnitöö tegemiseks või oleks kostja nõudnud ületunnitöö tegemist, siis oleks ikkagi täitmata teine eeldus. Kostja ja hageja ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamist rahas. Seega on ilmselge, et mõlemad eeldused ületunnitöö hüvitamiseks rahas on täitmata. Veelgi enam, hageja ja kostja on 16.09.2010 allkirjastanud töölepingu lõpetamise kokkuleppe, milles hageja kinnitab selgesõnaliselt, et tal ei ole mingisuguseid pretensioone kostja vastu;
4) ei ole hageja esitanud TsMS § 333 lg 1 järgi vastuväidet juhatuse liikme E. Mats vande all üle kuulamiseks. Seega on hageja minetanud õiguse esimese astme kohtu menetlusõiguse normi rikkumisele tugineda; 5) on maakohus kooskõlas seadusega vähendanud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest seaduses ettenähtud hüvitise suurust. Kostja on oma vastuses sedastanud, et kui kohus siiski leiab, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine oli tühine, mida kostja ei mööna, siis palub kostja arvestades hageja poolseid korduvaid ja jämedaid töökohustuste rikkumisi mõista hageja kasuks välja minimaalne võimalik hüvitis. Seega on kostja taotlenud hüvitise vähendamist; 6) on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja taotluse dokumentaalsete tõendite välja nõudmiseks, kuna need ei oma asja lahendamiseks tähtsust ja koormaksid asjatult kohtutoimikut.
7.J.T. vaidleb AS Lasita Aken vastuapellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu J.T. kostja seisukohaga, nagu oleks tõendamist leidnud hagejapoolsed olulised ja rängad töökohustuste rikkumised. Poolte vahel puudub vaidlus, et J.T. ja E. Matsi vahel toimus 26.08.2010 vestlus. Toimunud vestlus ei tõenda hageja poolt oluliste ja ränkade rikkumiste toimepanemist olukorras, kus hageja ise eitab töökohustuste rikkumist. Isegi juhul, kui oleks tõendatud, et hageja on 13.09.2010 käskkirja nr 7 enne töölepingu ülesütlemist kätte saanud, ei saaks see asjaolu tõendada hageja poolt oluliste ja ränkade rikkumiste toimepanemist olukorras, kus hageja ise eitab töökohustuse rikkumist. Käskkiri ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kas rikkumine on aset leidnud ega rikkumise laadi kohta. Tunnistajate H.R. , N. K ja P. K ütlustes ei sisaldu niisugust teavet, mille alusel oleks võimalik tuvastada hageja poolt tegevdirektori korralduste täitmata jätmist. Asja materjalide juures puuduvad dokumentaalsed tõendid, mis sisaldaks tellimuste täitmise hetkeseisu ja vajakajäämisi kajastavaid nõupidamiste kokkuvõtteid; 2) ei saa nõustuda kostja seiskohaga, et maakohus oleks pidanud otsuse tegemisel võtma arvesse AS Lasita Aken poolt 13.09.2010 käskkirjaga ning 26.08.2010 vestluse käigus hoiatuste tegemist. Käskkiri ei sisalda ühtki hoiatust. Kostja juhatuse liikme E. Matsi vande all antud seletus ei sisalda teavet, mille alusel oleks võimalik tuvastada hagejale hoiatuse tegemist. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole ükskõik, mis oli hagejale tehtud hoiatuse sisu. Töölepinguseaduses nõutav töölepingu ülesütlemise eelnev hoiatus peaks sisaldama töötaja teavitamist sellest, et kui ta veel kord tulevikus rikub töölepingut, siis öeldakse temaga tööleping üles. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt hoiatati hagejat tehtud vigade eest. Seega kinnitab ka kostja ise, et töölepingu ülesütlemisest tööandja hagejat enne töölepingu ülesütlemist teavitanud ei ole; 3) ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud tõendeid hinnates jõudma järeldusele, et tõendatud on kirjaliku käskkirja hagejale üleandmine; 4) ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et tõendatud on hageja suutmatus töökohustusi kohaselt täita ning töökohustuste järjepidev rikkumine, millega tekitati kostjale varalist kahju ja kahjustati tema mainet. Kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 1 alusel ehk siis hoiatusest hoolimata tööandja mõistlikke korralduste eiramise ja/või töökohustuste rikkumise eest. Iseenesest võimaldab TLS § 88 lg 1 p 2 töölepingu lõpetada ka sel põhjusel, et töötaja ei tule tööga toime, kuid kostja ei ole seda tõendanud. Tõendamist ei ole leidnud hageja poolt kostjale varalise kahju põhjustamine, nagu ka see, et hageja tegevus või tegevusetus oleks kahjustanud AS Lasita Aken mainet; 5) heidab kostja maakohtule ette, et viimane on otsuse tegemisel jätnud arvestamata hagejapoolse väidetavalt olulise töökohustuste rikkumise, mis seisnes Viimistlusabi OÜ poolt
tühistatud tellimuse täitmises ja sellega 60 000 krooni suuruse kahju põhjustamises. Isegi juhul, kui väidetav rikkumine oleks tõendatud, millega hageja ei ole nõus, siis ei tohiks ringkonnakohus lubada nimetatuga tagantjärele töölepingu ülesütlemist õigustada. Hagejaga töölepingu ülesütlemise teatises eelmärgitud konkreetset rikkumist ega sarnast rikkumise liiki ei käsitleta. Töölepingu ülesütlemise teatises ei ole ka põhjendit selle kohta, et töölepingu ülesütlemise oleks tinginud hageja väidetavate rikkumiste tõttu kostjale varalise kahju tekkimine ja ettevõtte maine kahjustumine. Ringkonnakohtul tuleks üksnes kontrollida, kas nendel põhjustel, millele tuginedes kostja hagejaga töölepingu üles ütles, oli töölepingu lõpetamine seaduslik või mitte; 6) ei saa nõustuda kostja väitega, et maakohus on jätnud põhjendamata, mille alusel on töölepingu ülesütlemine tühine. Kohtuotsusest selgub, et maakohus pidanud töölepingu ülesütlemist tühiseks seetõttu, et kostja ei ole järginud ülesütlemise viisi ja korda. Erinevalt maakohust on hageja arvamusel, et kostja ei ole hagejat ka hoiatanud töölepingu ülesütlemisest. Kostja ei ole tõendanud, et hageja väidetavad töökohustuste rikkumised oleksid olnud eriliselt rasked või tema käitumine oleks muul põhjusel olnud hea usu põhimõtte vastane; 7) nõustub hageja kostja seisukohaga, et maakohus ei ole põhjendanud, miks töölepingut ei võinud lõpetada etteteatamistähtaega järgimata. Kostja oleks pidanud mõistliku ja heas usus tegutseva tööandjana andma hagejale töölepingu etteteatamise aja vältel vaba aega, vabastades ta töökohustuse täimisest. Sellega oleks etteteatamise nõude täitmise kõrval täidetud ka tööandja kohustus anda võimalus uue töö leidmiseks. Lisaks eeltoodule oleks seeläbi tööandja vähemalt osaliselt täitnud ka ületundide vaba aja andmisega kompenseerimise kokkuleppe. Kostja ei ole tõendanud niisuguste faktiliste asjaolude esinemist, mis oleks mõlema lepingupoole huve silmas pidades teinud ebamõistlikuks töölepingu jätkamise kuni seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaja lõpuni; 8) ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks ta teatud juhtudel arvestab tunnistaja ütlustega, samas teatud juhtudel mitte. Kohtul ei ole kohustust arvestada tunnistajate ütlustega täies ulatuses. Seetõttu ei ole midagi erakordset selles, kui kohus võtab otsuse tegemise tunnistaja ütlusi arvesse üksikute faktiväidete kaupa, st tunnistaja ütlustega mõnes osas arvestab ja mõnes osas ei arvesta; 9) ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et maakohus on seadust vääralt tõlgendades jõudnud ebaõigele järeldusele, et töölepingu ülesütlemine saab olla tühine etteteatamistähtaja mittejärgimise tõttu, sest selleks puhuks näeb seadus ette üksnes töötajale hüvitise väljamõistmise. Töölepingu tühisuse ühe kriteeriumina sätestab TLS § 104 lg 1 ülesütlemise nõuetele mittevastavuse. Ülesütlemine ei saa olla nõuetele vastav, kui järgimata on jäetud etteteatamise kohustus. Niisugune ülesütlemine on tühine sellele vaatamata, et töötajal on ette teatamata jätmise või vähem etteteatatud aja eest õigus tööandjalt hüvitist nõuda. Hüvitise väljamõistmisega ei saa muuta ülesütlemist tagantjärele seaduslikuks; 10) nõustub hageja kostja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti jaganud menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
21.novembri 2011 otsuse resolutsiooni punkti 2 osas, millega tunnustati kostja poolt 16.09.2010 kostjaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisust ja loeti tööleping lõppenuks 20.09.2010, ning resolutsiooni punkti 4 osas, millega mõisteti välja kostjalt hageja kasuks hüvitis 1,5 kuu töötasu ulatuses summas 1 629,75 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata J.T. nõude AS-i Lasita Aken vastu töölepingu 16.09.2010 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning jätab täielikult rahuldamata J.T. nõude AS-i Lasita Aken vastu hüvitise töösuhte lõpetamise korral väljamõistmiseks.
Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2011 otsus muutmata.
9.Kostja lõpetas hagejaga 22.02.2012 sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16. september 2010. Teatises töölepingu lõpetamise kohta (I kd tl 21) on kostja märkinud, et hoiatustest hoolimata on hageja töös jätkuvalt probleemid: - materjalide ja pooltoodangu inventuur ei ole läbi viidud ning esitatud vastavalt korraldusele; - tootmistegevus on korraldamata: tellimuste komplektsus on tagamata, inimressursid on optimaalselt kasutamata, on pidevad häired materjalidega varustamises; - tootmisprotsess on planeerimata hoolimata iganädalaste nõupidamiste otsustest, mistõttu alates juunist 2010 ei ole tootmine täitnud tellimusi tähtajaliselt ja ettevõtte perioodi majandustulemused on negatiivsed; - tellimuste tähtaegadest mitte kinnipidamine ja tähtaegade pidev muutmine on kahjustanud ettevõtte majandustegevust ja mainet; - tegevdirektori korraldused on järjepidevalt täitmata, mistõttu on tekkinud täielik usalduse kaotamine. TLS § 88 lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus; eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on eelkõige asjaolu, et tööandja on töötajat hoiatanud, et ta on rikkunud töökohustusi või eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ning vaatamata sellele on töötaja ikkagi rikkunud töökohustusi või eiranud tööandja korraldusi, s.o töölepingu lõpetamisele peab eelnema hoiatamine juhul, kui ei esine TLS § 88 lg-s 3 sätestatud alus. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole hageja poolt töökohustuste rikkumine sellise erilise raskusega, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks ilma eelneva hoiatamiseta, samuti ei esine asjaolusid, mis välistaksid hea usu põhimõttest lähtuvalt töötaja eelneva hoiatamise.
10.Ringkonnakohtu arvates asjas olevate tõenditega on tõendatud see, et kostja oli eelnevalt enne töölepingu lõpetamist hagejat hoiatanud ning hageja hoiatusest hoolimata eiras tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkus töökohustusi. Nimetatud asjaolu on maakohus tuvastanud ka vaidlustatud otsuses (kohtu seisukoha punktid 4 ja 8). Kostja väite kohaselt tegi ta hagejale suulise hoiatuse 26.08.2010 ning kirjaliku hoiatuse 13.09.2010. Tunnistaja H.R. ütluste kohaselt (I kd tl 175) tegi ta enne kirjaliku käskkirja vormistamist hagejale suulisi ettekirjutusi seoses sellega, et tunnistaja pidi ise hageja eest palju tööd ära tegema; kirjaliku käskkirja tegemise tingis see, et hageja ei täitnud korraldust esitada inventuuritulemused, kuigi talle seda korduvalt meelde tuletati. Kostja esindaja Egon Matsi vande all antud seletuse kohaselt (I kd tl 245) toimus 26.08.2010 nõupidamine, kus hoiatati hagejat, et „kooliaeg on läbi ja me ei saa enam lubada vigu. Helena tegi ka hoiatuse.“ Hageja on vastu vaielnud sellele, et tunnistaja H.R. ja kostja esindaja E. Mats tegid talle suulise hoiatuse töökohustuste rikkumise ja tööandja mõistlike korralduste eiramise eest. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja H.R. ütlustega ja kostja esindaja E. Matsi vande all antud seletusega on tõendatud hagejale suulise hoiatuse tegemine 26.08.2010 seoses töökohustuste rikkumisega ja tööandja mõistlike korralduste eiramisega. Asjaolu, et kostja tegi hagejale suulisi hoiatusi seoses töökohustuste rikkumisega, tõendab kaudselt ka hageja 03.09.2010 seletuskiri (I kd tl 169).
11.Samuti on asjas olevate tõenditega tõendatud kostja poolt kirjaliku hoiatuse tegemine 13.09.2010. Käskkirjaga nr 7 13. septembrist 2010 (I kd tl 62) on avaldatud hagejale noomitus tegevdirektori korralduse täitmata jätmise eest ning tegevdirektori korraldus puudutas inventuuritulemuste esitamist. H.R. ütluste kohaselt andis ta käskkirja hagejale üle sekretäri juures ja allkirja ei võtnud. Hageja seletuse kohaselt ta ei mäleta, kas sai käskkirja (I kd tl 175). Samas on hageja öeldud ka 04.11.2011 kohtuistungil, et „minult ei võetud kirjalikku seletust kui sain käskkirja“. Hageja esindaja samal kohtuistungil esitatud väite kohaselt „Noomitus ei ole hoiatus./.../ Käskkirjas oleks pidanud hoiatama. Käskkirja sai ta 2 päeva enne lahti laskmist.“ Seega on tõendatud 13.09.2010 käskkirja üleandmine hagejale. Ebaõige on hageja väide, et töötajat tuleb hoiatada, et temaga kavatsetakse lõpetada tööleping ning noomitus ei ole hoiatamine. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et tööandja on töötajat hoiatanud, et ta on rikkunud töökohustusi või eiranud tööandja mõistlikke korraldusi, s.o selleks, et kohaldada TLS § 88 lg 1 p-i 3, ei pea tööandja eelnevalt töötajat hoiatama, et temaga lõpetatakse tööleping, vaid tööandja peab eelnevalt olema pööranud töötaja tähelepanu sellele, et ta rikub töökohustusi. Antud juhul on seda noomituse avaldamisega tehtud.
12.TLS § 88 lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Seega tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas hageja pärast suulise hoiatuse saamist 26.08.2010 ja kirjaliku hoiatuse saamist 13.09.2010 jätkas töökohustuste rikkumist. Töökohustuste rikkumine hageja poolt pärast suulise hoiatuse saamist on tõendatud iseenesest juba asjaoluga, et 13.09.2010 tehti talle kostja poolt kirjalik hoiatus.
13.Maakohus on õigesti tuvastanud hagejapoolse töökohustuste rikkumise, mis seisnes tegevdirektori õiguspäraste korralduste täitmata jätmises ning hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu. Teatises töölepingu lõpetamise kohta on kostja muuhulgas heitnud hagejale ette seda, et materjalide ja pooltoodangu inventuur ei ole läbi viidud ning esitatud vastavalt tegevdirektori korraldusele. Siinkohal on maakohus õigesti hinnanud tunnistaja H.R. ütlusi ning asunud seisukohale, et tõendatud on hageja poolt tööandja (tegevdirektori isikus) korralduste eiramine ning pooltoodangu inventuuri mitteõigeaegne tegemine ja inventuuritulemuste esitamine materjalide arvestajale. Teatises töölepingu lõpetamise kohta on muuhulgas märgitud hagejapoolsete töökohustuste rikkumisena see, et tootmisprotsess oli planeerimata hoolimata iganädalaste nõupidamiste otsustest, mistõttu alates juunist 2010 ei olnud tootmine täitnud tellimusi tähtajaliselt ja ettevõtte perioodi majandustulemused on negatiivsed ning tellimuste tähtaegadest mitte kinnipidamine ja tähtaegade pidev muutmine kahjustas ettevõtte majandustegevust ja mainet. Nimetatud hagejapoolne töökohustuste rikkumine on tõendatud tunnistajate P. K (I kd tl 174), N. K (I kd tl 174) ja H.R. ütlustega, samuti kostja seadusliku esindaja E. Matsi vande all antud seletusega (I kd tl 245-246) ning asjas esitatud e-kirjavahetusega (I kd tl 39-61). Tunnistaja P. K ütluste kohaselt ei suutnud hageja tootmisprotsessi organiseerida ja see väljendus selles, et ei suudetud kinni pidada tellimuste tähtaegadest ning see tõi omakorda kaasa kostjale lisakulutusi. Tunnistaja N. K ütluste järgi oli kõige suurem probleem lisadetailide osas ning seda pidi haldama tootmisjuht (hageja). Tunnistaja H.R. ütluste kohaselt oli hageja poolt pooltoodangu inventuur tähtaegselt esitamata; hagejal ei olnud tootmisjuhi algatusvõimet, talle pidi pidevalt ütlema, mida on vaja teha. Kostja seadusliku esindaja E. Matsi seletuse kohaselt ei saanud hageja oma tööülesannetega hakkama; ta andis müügimeestele tähtajad, millest polnud võimalik kinni pidada
ning probleemide hulk seoses tähtaegadega kasvas laviinina ja tekitati ettevõttele kahju. Toimikusse esitatud e-kirjavahetusest nähtub asjaolu, et klientidega oli probleeme seoses tähtaegadega.
14.Lähtudes kõigest eeltoodust, oli kostja õigustatud hagejaga 22.02.2010 sõlmitud töölepingu üles ütlema alates 16.09.2010 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ning hageja hagi kostja vastu töölepingu 16.09.2010 ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna töölepingu lõpetamine oli õiguspärane, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kostja vastu hüvitise töösuhte lõpetamise korral väljamõistmiseks.
15.Käesoleva otsuse punktis 9 on ringkonnakohus asunud seisukohale, et antud juhul ei ole hageja poolt töökohustuste rikkumine sellise erilise raskusega, mis annaks aluse töölepingu lõpetamiseks ilma eelneva hoiatamiseta, samuti ei esine asjaolusid, mis välistaksid hea usu põhimõttest lähtuvalt töötaja eelneva hoiatamise. Asjas on välistatud TLS § 97 lg 3 ja kohaldamisele kuulub kohaldamisele TLS § 97 lg 2 p 1. TLS § 97 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ja sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva. Maakohtu otsuses esitatud kohtu põhjendused on vastuolulised, kuid neist võib aru saada, et maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse seetõttu, et kostja ei järginud töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegu ja vaba aja andmise kohustust. Selline maakohtu seisukoht on ekslik. Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb õiguslikke tagajärgi esiteks juhul, kui tööleping öeldakse üles kehtivalt (TLS 5. ptk 2. jagu 2. jaotis, s.o §-d 95-103) ning teiseks juhul, kui ülesütlemine osutub tühiseks (3. jaotis, s.o §-id 104-110). Kui ülesütlemine ise on kehtiv, siis ei pruugi ainuüksi etteteatamistähtaja järgimata jätmine tuua kaasa ülesütlemise tühisust või kehtetust. Vastavalt TLS § 100 lg-le 5 kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Kuigi käesoleval juhul on töölepingu ülesütlemine kehtiv, ei ole kostja töölepingu ülesütlemisel järginud TLS § 97 lg 2 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaega ning seetõttu peab ta maksma hagejale TLS § 100 lg-s 5 märgitud hüvitise ja hageja nõue selles osas kuulub rahuldamisele. Hagejal on õigus saada töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest hüvitist 15 kalendripäeva eest. Maakohus on hagejale välja mõistnud poole kuu hüvitise summas 543,25 eurot. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses esitanud arvestust, millest tulenevalt ta nimetatud summa välja mõistis, kuid kuna pooled ei vaidle etteteatamistähtaja mittejärgimise eest väljamõistetud hüvitise suuruse üle, siis ringkonnakohus ei kontrolli arvestuslikult hüvitise suurust.
16.TLS § 97 lg 3 kohaselt käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis oleksid välistanud lepingu jätkumise etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja väitel oli selliseks asjaoluks see, et hageja rikkus korduvalt oma töökohustusi ning hageja tööle jätmine veel 15 kalendripäevaks oleks oluliselt kahjustanud kostja mainet ja võinud kaasa tuua veel suurema kahju, kui oli juba hageja poolt tekitatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole selline kostja väide põhjendatud arvestades
15-päevast ajavahemikku, mil oleks pidanud leping jätkuma. Selline lühike ajavahemik ei oleks saanud oluliselt kahjustada kostja mainet ja tekitatud kahju oluliselt veelgi suurendada. Arvestades mõlemapoolset huvi oleks olnud mõistlik, kui leping oleks jätkunud etteteatamistähtaja lõppemiseni.
17.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja on rikkunud töölepingu lõpetamisel vaba aja andmise kohustust (TLS § 99). TLS § 99 järgi kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. TLS § 99 on kohaldatav juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles kohaldades etteteatamise tähtaega. Juhul, kui tööandja otsustab lõpetada töölepingu etteteatamise tähtaega järgimata, ei ole võimalik anda töötajale vaba aega etteteatamise tähtaja jooksul uue töö otsimiseks.
18.Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude ületunnitöö eest hüvitise saamiseks ja ükski hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Tulenevalt TLS § 44 lg-st 1 ei ole igasugune töötaja poolt üle kokkulepitud tööaja tehtav töö ületunnitöö, mida TLS § 44 lg 7 kohaselt hüvitatakse rahas, vaid ületunnitöö on selline üle kokkulepitud tööaja tehtav töö, mille tegemises on tööandja ja töötaja kokku leppinud. Hageja väitel täitis ta tegevdirektori korraldust, tehes ületunnitööd, ning see lubati talle kompenseerida vaba aja andmisega. Kostja on sellele vastu vaielnud ning seletanud, et poolte vahel ei ole kunagi olnud kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Kuna kostja on hageja väitele vastu vaielnud ning hageja ei ole muid tõendeid oma väite kinnitamiseks esitanud, siis puudub alus tema nõude ületunnitöö eest hüvitise saamiseks rahuldamiseks. Hageja väide selle kohta, et kostjale oli teada, millal tema töötajad igapäevaselt tööd alustavad ja lõpetavad, seega ka see, et hageja tegi tööd rohkem kui töölepinguga oli kokku lepitud, ei tõenda pooltevahelist kokkulepet ületunnitöö tegemiseks. Asjaolu, et hageja enda väitel tuli tööle ettenähtust varem ja lahkus hiljem, et ennast „manuaale lugedes järjele aidata“ (I kd tl 233) ei tõenda ületunnitöö tegemist kokkuleppel. Samuti ei tõenda ületunnitöö tegemise kokkulepet hageja väide, et kostja ettevõttes olid täitmata kõik koosseisus ettenähtud juhtumis- ja kontrollifunktsioonidega ametikohad ning seetõttu pidi hageja tegema ületunnitööd. Ületunnitöö tegemist kokkuleppel ei tõenda ka see, kas ettevõttes üldse tehti või ei tehtud ületunnitööd. Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on hageja taotlenud maakohtult rea tõendite väljanõudmist kostjalt (07.09.2011 taotlus I kd tl 223-224 ja 27.10.2011 taotlus I kd tl 232-234), kuid maakohus ei ole taotlust rahuldanud, kuigi jättis ületunnitasu nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt taotlustes märgitud tõendid ei tõenda asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ning seetõttu see, et maakohus ei ole toimiku materjalidest nähtult üldse seisukohta võtnud hageja taotluste osas, ei ole viinud asja ebaõigele otsustamisele.
19.Maakohus on õigesti määranud hagihinna TsMS § 134 lg 3 alusel ning puudub alus muuta maakohtu poolt määratud hagihinda. Hageja on esitanud maakohtule neli nõuet: 1) töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude; 2) hüvitise nõude seoses töösuhte lõpetamise kohtus; 3) hüvitise nõude etteteatamistähtaja mittejärgimise eest; 4) ületunnitöö eest tasu nõude. Rahuldamata jäävad kolm nõuet ja rahuldatakse üks nõue.
Lähtudes TsMS §-st 163 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 25% ulatuses kostja kanda ja 75% ulatuses hageja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.