Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 3-14) Hageja ja kostja sõlmisid 22.02.2010 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle tootmisjuhi ametikohale. 15.09.2010 teatas kostja hagejale, et lõpetab temaga lepingu töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16.09.2010. Hageja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine nii vormilistel kui sisulistel põhjustel. Tööandja võib töölepingu töötajast tuleneval põhjusel üles öelda üksnes sedavõrd mõjuval põhjusel, mille puhul ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 p-st 3 tulenevalt peaks lepingu erakorraline ülesütlemine olema seaduslik ja õigustatud vaid juhul, kui hageja oleks hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Hageja hinnangul ei sisaldu kostja otsustuse (kirjaliku teatise) põhjendites informatsiooni selle kohta, millal, kelle poolt, kuidas vormistatud ja kuidas hagejale teatavaks tehtud hoiatusele vaatamata on hageja väidetavalt kostja mõistlikku korraldust eiranud või töökohustusi rikkunud. Hageja arvates ei võimalda töölepingu lõpetamise teates kasutatud deklareeriv-loosunglik, umbisikuline ja ebakonkreetne (faktidele mittetuginev) väljendusviis tuvastada, mis oli töölepingu ülesütlemise (peamiselt järelduste ja hinnangutena esitatud) põhjenduste objektiivseks aluseks tegelikkuses. Hageja on seisukohal, et nimetatud vormiviga ei ole võimalik kompenseerida kostjale vastavasisulise järelpärimise tegemise või kostja esindaja kohtuistungil ärakuulamise teel, sest enam ei ole usaldusväärselt võimalik kindlaks teha, kas hiljem esitatud faktiväited ja konkretiseeritud põhjendid ei kanna hoopis tagantjärele tarkuse ja kohtuvaidlusest tingitud eneseõigustuse iseloomu. Hageja peab töölepingu lõpetamise teates sisalduvaid väiteid tegelikkusele mittevastavateks ka sisuliselt. Töölepingu lõpetamise teatise p 1 kohaselt on töölepingu lõpetamise üheks põhjuseks inventuuri läbiviimata jätmise asjaolu, samas kui hagejale kostja poolt teatavaks tehtud töökohustuste hulka ei kuulunudki inventuuri tegemine, mistõttu ei saa kostja hagejale selles osas etteheiteid teha. Töölepingu lõpetamise teatise p 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise põhjuseks ka tootmistegevuse korraldamata jätmine. Hageja kinnitab, et on kostja poolt tema käsutusse antud objektiivsete võimaluste piires taganud tellimuste täitmise võimalikult kompleksselt ja kasutanud temale tööalaselt alluvat inimressurssi mitte ainult optimaalselt vaid koguni maksimaalselt (vähegi võimaldavalt). Hageja tunnistab, et ettevõttel võis esineda mõningaid tellimuste mahu ja tarnijate poolt oma kohustuste mittekohasest täitmisest tulenevaid häireid materjalidega varustamisel, kuid ühelt poolt ei olnud selle välistamine objektiivselt võimalik ja teiselt poolt ei kuulunud see hagejale teadaolevalt tema tööülesannete hulka. Töölepingu lõpetamise teatise p 3 kohaselt on töölepingu lõpetamise üheks põhjuseks veel tootmisprotsessi planeerimata jätmine. Hageja kinnitab, et planeeris tootmisprotsessi kostja ettevõttes kehtestatud ja talle tutvustatud nõuete kohaselt, sisestades andmed igapäevaselt elektroonsesse tootmisplaani. Hageja möönab iganädalaste nõupidamiste toimumist, kuid ei tunnista, et ta oleks jätnud täitmata mõne selle otsusena vormistatud ja talle tutvustatud korralduse või tegevdirektori poolt hagejale antud juhise tootmise planeerimistegevuse kohta. Lisaks on kostja töölepingu lõpetamise teatise p-s 4 heitnud hagejale ette kostja majandustegevuse ja maine kahjustamist, kuna hageja ei pidanud kinni tellimuste tähtaegadest ja muutis neid pidevalt. Hageja möönab, et tootmistegevuse korraldamisel ei õnnestunud mitte iga tellimuse puhul kinni pidada tellimuse tähtaegadest, sest tellimuse tähtaegade määramisel (klientidega kokkuleppimisel) ei arvestatud pahatihti kostja ettevõttes eksisteerivate objektiivsete (hagejast sõltumatute) tootmist mõjutavate asjaoludega. Näiteks ei olnud ostujuht varunud või tarnija tähtaegselt kohale toimetanud

tellimuse täitmiseks piisavat vajalikku materjali, tellimuste vastuvõtmisel ja nende täitmise tähtaegades kokkuleppimisel ei arvestatud reaalset kuluvat tööaega viimistluse ja erikujutööde tegemisele (mida kostja ettevõttes tuli käsitsi teha), samuti ei suudetud tellimuste ülemääraselt suurenenud mahuga ja toodete keerukamaks muutumisega sammu pidada jmt. Hageja kinnitab, et täitis oma töökohustusi hoolikalt, temale teatavaks tehtud nõuetekohaselt ja lojaalselt, mistõttu ei ole ta mingil juhul saanud oma käitumisega põhjustada kostja majandustegevuse ja/või maine kahjustamist. Töölepingu lõpetamise teatise p 5 kohaselt on hageja jätnud järjepidevalt täitmata tegevdirektori korraldused. Hageja kinnitab, et ei ole ei osaliselt ega täielikult jätnud täitmata ühtegi tegevdirektori poolt talle kirjalikult või suuliselt antud korraldust. Kuivõrd kostja ei ole täitnud TLS § 88 lg-s 3 ettenähtud töölepingu lõpetamise eelduseks olevat hageja hoiatamise (et tema poolt tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise) kohustust ega ole kinni pidanud TLS § 97 lg 2 p-s 1 ettenähtud töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajast, siis on hageja kõike eeltoodut kokku võttes seisukohal, et ülesütlemine on nii vormiliselt kui sisuliselt ebaseaduslik ja sellest tulenevalt TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. Hageja palub tunnustada kostja poolt hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust ja lõpetada hageja ning kostja vaheline tööleping alates 16.09.2010. Hageja nõue töölepingu lõpetamiseks kohtu poolt tugineb TLS § 107 lg 1 ja 2 sätetele, mille kohaselt lõpetab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastanud kohus töölepingu ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Ühtlasi palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja mõistlikus suuruses hüvitise töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hüvitise maksmise nõue tugineb TLS § 109 lg-le 1, mille kohaselt tühise ülesütlemise tõttu töölepingu lõpetamise korral kohtu poolt maksab tööandja töötajale hüvitise tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama paragrahvi viidatud sätte kohaselt võib kohus seaduses sätestatud hüvitise suurust tõsta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja on arvamusel, et kostja on hagejaga sõnamurdlikult, alatult ja sedavõrd jõhkralt ümber käies räigelt rikkunud mitte ainult kehtivaid seadusi, vaid üsna olulisel ja hagejale negatiivselt mõjuval määral ka elementaarseid eetikareegleid ja heas usus käitumise tavasid. Lisaks eeltoodule palub hageja hüvitise suuruse väljamõistmisel (eelkõige kaldumaks seaduses ettenähtust suurema hüvitise väljamõistmise kasuks otsustamise eesmärgil) arvestada alljärgnevate hageja huvidega: 1) hageja ei saa töötuskindlustustoetust; 2) töölepingu ülesütlemise ootamatus (ainuüksi) toob kaasa raskeid tagajärgi ja olulisi probleeme hageja perekonna majandamisega toimetulekul (eelkõige pangalaenude, liisingute ja eluasemekulude tähtaegsel maksmisel); 3) hagejal on oluliselt raskendatud uue (omandatud haridusele, olemasolevatele võimetele ja omandatud kogemustele vastava) töö leidmine, sest töölepingu lõpetamise teates esitatud hinnangud on teda kompromiteerivad; 4) hageja kasvatada on kaks alaealist last ja ülal pidada lisaks lastele ka noorima (aastase) lapse kasvatamise huvides kodune elukaaslane ning 5) hageja elab maapiirkonnas, kus töö leidmine on oluliselt raskendatud (võrreldes Tartu linna elanikega). Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja temale töölepingu lõpetamisel väljamaksmata jäetud töötasu 32 447 krooni (2073,74 eurot). Kostja poolt oli hagejale kehtestatud tööaeg, mis algas kell 7.00, lõppes kell 15.30 ja sisaldas poole tunni pikkust lõunavaheaega. Tegelikult ei saanud hageja ettenähtud ajal tööd lõpetada, vaid pidi igapäevase alluvate töö lõppemisel sisestama kostja arvutiprogrammi lõppenud päeva tulemused ja järgneva tööpäeva päevaplaani. Sellega seoses töötas hageja tegelikult igapäevaselt kokkulepitust oluliselt kauem. Hageja tegi perioodil 01.03.2010 kuni 16.09.2010 ületunde kokku 217,5 tundi. Kuna kostja ei võimaldanud hagejale ületunnitöö arvelt vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses ega täitnud töölepingu ülesütlemisel lõpparvet välja makstes ka TLS § 44 lg-s 7 ettenähtud kohustust ületunnitöö hüvitamiseks rahas, siis on hageja nõue 32 447 krooni (2073,74 euro) väljamaksmiseks põhjendatud. Hageja palub hagi rahuldada ning tunnustada kostja poolt hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust ja lõpetada hageja ning kostja vaheline tööleping alates 16.09.2010, mõista

kostjalt hageja kasuks välja mõistlikus suuruses hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja töölepingu lõpetamisel väljamaksmata jäetud töötasu 32 447 krooni (2073,74 eurot). KOSTJA VASTUS (tl 29-36) Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane. Hageja töös esines algusest peale olulisi puudusi. Kostja lootis, et hageja vajab aega sisseelamiseks ning harjumiseks uue töökoha ja kollektiiviga ning omandab mõningase aja jooksul tööks vajalikud teadmised ja oskused. Hagejale pakuti kostja töötajate poolt igakülgset abi, kuid hageja ei võtnud abipakkumisi vastu ega teavitanud oma otsest ülemust raskustest tööga toimetulekul. Eelkõige esinesid hageja töös puudused tootmise juhtimises ja planeerimises. Kui tootmise maht suurenes, siis lõi hageja suutmatus ja oskamatus tootmistegevust planeerida ilmselgelt välja. Hageja ei suutnud planeerida ega prognoosida toodete valmimise tähtaegasid. Eksimine tekitas omakorda müügiosakonnas suuri probleeme tarneaegades. Hageja oskamatu planeerimise ja juhtimise tulemusena tekkis kostjale otsest varalist kahju ligikaudu 80 000 krooni. 13.09.2010 tegi tegevdirektor ja hageja otsene ülemus H.R. hagejale kirjaliku noomituse tegevdirektori korralduste täitmata jätmise eest. Noomituse põhjuseks oli inventuuri tulemuste mittetähtaegne esitamine materjalide arvestajale hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Inventuuri tegemise korralduse andis esmakordselt tegevdirektor H.R. aprillis 2010. Seega on asjakohatu hageja väide, et inventuuride tegemine ei ole hageja tööülesanne. Inventuuride tegemise fakti tõestavad inventuuride aruanded alates maikuust 2010, mis on hageja poolt omakäeliselt täidetud. Isegi juhul, kui inventuuri tegemise kohustus ei olnud sõnaselgelt märgitud hageja töölepingusse, siis kohustus hageja täitma kostja seaduslikke ja töö iseloomust tulenevaid korraldusi. Inventuuride läbiviimist on korduvalt käsitletud iganädalastel tootmisnõupidamistel. Inventuuri läbiviimise korralduse andis tegevdirektor H.R. , kuid hageja otsustas viimasel korral kostja poolt antud kohustust lihtsalt ignoreerida. 15.09.2010 ütles kostja töölepingu hagejaga üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16.09.2010. Töölepingu ülesütlemise tingisid kokkuvõttes järgnevad asjaolud: materjalide ja pooltoodangu inventuuri ei viidud läbi ega esitatud vastavalt korraldustele, tootmistegevus oli korraldamata, tellimuste komplekssus tagamata, inimressursid optimaalselt kasutamata, esinesid pidevad häired materjalidega varustamises, tootmisprotsess oli planeerimata hoolimata iganädalastest nõupidamiste otsustest, mistõttu alates juunist 2010 ei täidetud tellimusi tähtajaliselt ja ettevõtte perioodi majandustulemused olid negatiivsed. Tellimuste tähtaegadest mittekinnipidamine ja tähtaegade pidev muutmine kahjustas ettevõtte majandustegevust ja mainet. Kuna tegevdirektori korraldused olid järjepidevalt täitmata, tekkis usalduse kaotus. Rikkumiste järjepidevus andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida oma töökohustusi kohaselt ka edaspidi. Asjakohatud ja väärad on hageja väited tema poolt tootmistegevuse kohase korraldamise ja inimressursi maksimaalse kasutamise kohta. Nimelt ei suutnud hageja korduvalt kostja müügimeestele öelda tootmise tähtaegasid, mis omakorda tekitasid müügiosakonnas probleeme tarneaegades. Hageja ei viinud ellu tootmisnõupidamistel arutatut ja täitis puudulikult planeerimistabeleid, mis on olemas kostja IT süsteemides. Töökohustuste rikkumise korduvusest tingituna ütles kostja töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata TLS § 97 lg 3 järgi, sest hageja tööle jätmine veel 15. kalendripäevaks oleks oluliselt kahjustanud kostja mainet ning oleks võinud kaasa tuua veel suurema varalise kahju. Kostja leiab, et täidetud olid kõik töölepingu lõpetamise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kui kohus kostjaga ei nõustu, siis palub kostja arvestades hageja poolseid korduvaid ja jämedaid töökohustuste rikkumisi mõista hageja kasuks välja minimaalne võimalik hüvitis. Kostja leiab, et töötasunõue on põhjendamatu. Väär on hageja väide, et tööaeg algas kell 7.00, lõppes kell 15.30 ning sisaldas 30 minutilist lõunavaheaega. Tootmispersonali tööpäev algas kell 8.00 ja lõppes kell 16.30. Puhkepausid olid kell 10.00-10.15 ja 14.30-14.45 ning lõunavaheaeg kell 11.30-12.00. Hageja on esitanud kohtule tabeli tehtud ületundide arvestuse kohta. Tabeli kohaselt ilmus hageja tööle iga päev täpselt 1 tund enne tööpäeva algust. Kostja ei ole hagejal palunud tööle tulla enne tööpäeva algust ega olla tööl ka pärast tööaja lõppu. Kostja märgib, et hageja väited ületundide tegemise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Esitatud tabel ei ole tõendiks seaduse

mõttes ja ei tõenda töökohustuste täitmist väljaspool tööaega. Kostja selgitab, et pooled ei ole ületunnitöö tegemises kokku leppinud. Samuti ei ole tööandja nõudnud hagejalt ületunnitöö tegemist ei suuliselt ega kirjalikult. Seega on eeldus ületunnitöö eest vaba aja või raha saamiseks täitmata. Hageja ei ole kostjat kunagi teavitanud omaalgatuslikust ületunnitöö tegemisest ega nõudnud ületunnitöö eest vaba aega. Kostja hinnangul on hageja nimetatud nõue pahatahtlik ja alusetu. 16.09.2010 allkirjastas hageja töölepingu lõpetamise kokkuleppe, kinnitades selles, et tal ei ole kostja vastu mingisuguseid pretensioone. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 95-111) Hageja ei nõustu kostja vastuses väidetuga nagu oleks hagejale kehtestatud tööaeg algusega kell 8.00 ja lõpuga kell 16.30. Hageja tööpäeva algus ja lõpp määrati kostja töösisekorraeeskirjadega, mille kohaselt oli tootmispersonali tööaja algusajaks kehtestatud kell 7.00 ja lõpuajaks kell 15.30, millest hageja nii oma töös kui hagi esitamisel lähtus. Seega ei tulnud hageja tööle tund aega enne tema suhtes kehtestatud tööaja algust. Töökohalt ei olnud võimalik töölepingus ettenähtud ajal lahkuda seetõttu, et oli vaja juhendada alluvaid ja teha paberitööd, mille tegemata jätmine oleks seisatanud kogu tootmisprotsessi juba järgmisel tööpäeval. Hageja kasutas tööaega efektiivselt ega tegelenud tööl viibides kordagi millegi töövälisega. Kostja nõudis hagejalt müügimeeste poolt vastuvõetud tellimuste täitmiseks tootmise korraldamist nö iga hinna eest ja sõltumata sellele kulutatavast tööajast. Seda korraldust ei olnud hagejal objektiivselt võimalik täita ilma tööd tegemata üle kokkulepitud tööajanormi. Asjaolu, et hageja (nagu ka kõik teised tootmistöölised) teeb igapäevaselt tööd üle töölepingus kokkulepitud tööajanormi, ei saanud olla kostjale teadmata, sest see väljendus iga töötaja kohta igapäevaselt koostatavates tööajatabelites ja kostja elektroonses sissepääsusüsteemis, mis fikseeris iga töötaja tööle saabumise ja lahkumise aja. Kostja väide, et hageja töös esinesid olulised puudused töösuhte algusest peale, ei vasta tõele. Kui hageja töös oleks tegelikult puudusi esinenud, siis oleks hagejaga tööleping üles öeldud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Paljasõnaline on kostja väide igakülgse abi pakkumise ja sellest keeldumise kohta. Hageja kinnitab, et temale ei ole abi pakutud, mistõttu ei ole tal olnud võimalik ka sellest keelduda. Hageja informeeris korduvalt iganädalastel tootmisnõupidamistel koosolekust osavõtjaid sellest, et ülejõu kasvanud tellimuste mahud ja isevoolu lastud tellimustähtaegade kokkuleppimine klientidega ei vasta tootmise objektiivsetele võimalustele, paludes tungivalt kehtestada tellimustele oluliselt pikemad tähtajad ning täita ettevõtte struktuuri ettenähtud, kuid täitmata töökohad. Hageja saatis jooksva töö käigus hulgaliselt selleteemalisi ettevõttesiseseid elektronkirju. Hageja ei nõustu kostja väitega selle kohta, et ta ei olnud suuteline tootmistegevust juhtima ega planeerima. Kostja väide ei ole tegelikkusele vastav juba ainuüksi seetõttu, et tootmistegevus kogu hageja töötamise ajal toimus, iseküsimus on, kas see kostjat rahuldas. Samas ei ole kostja konkretiseerinud, mida, millal ja kuidas tegi hageja juhtimise ja planeerimise vallas väidetavalt valesti või jättis üldse tegemata. Hageja kinnitab, et on olnud suuteline juhtima ja planeerima tootmistegevust mitte ainult tema töökohustuste hulka kuuluvas mahus, vaid suures osas ka kostja juhtimisstruktuuri täitmata töökohtade töökohustuste mahus. Hageja leiab vastuses, et kostja sellekohane väide, et hageja ei suutnud prognoosida toodete valmimise tähtaegasid, mis omakorda tingis müügiosakonnas suuri probleeme tarnetähtaegades, on paljasõnaline ega võimalda oma sisutühjuse tõttu esitada konkreetseid vastuväiteid. Kostja ei ole vastuses hagile konkreetselt välja toonud, milles need probleemid seisnesid ja milles väljendus nende suurus. Paljasõnaline on kostja väide ka selle kohta, et hageja andis müügimeeskonnale valed tarnetähtajad. Hageja kinnitab, et tema ei ole oma töökohustusi rikkunud, mistõttu ei ole ta kostjale väidetavalt oskamatu planeerimise ja juhtimise tulemusena otsest varalist kahju tekitanud. Kostja ei ole väidetavaid sündmusi ja tegusid konkretiseerinud kirjeldustega, millest nähtuks, milles konkreetselt seisnes või väljendus hagejale etteheidetav oskamatus, missugune hageja töökohustuse hulka kuuluv planeerimis- või juhtimistegevus (ajas määratletud üksikteod või tegevusetus) väidetava otsese kahju põhjustas, milles seisnes väidetav otsene kahju, kuidas (mida millega liites, lahutades, korrutades või jagades) on väidetava otsese kahju suurus välja arvutatud ning millest nähtub põhjuslik seos hageja väidetava töökohustuste rikkumise ja kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Samuti ei nõustu hageja kostja

väitega, et on tema mainet kahjustanud. Nimetatud väide on samuti paljasõnaline, kuna sellest ei nähtu, missuguse konkreetse isiku või isikute silmis, missuguse ja millest tuleneva hageja töökohustuse rikkumine (tegu või tegevusetus) kostja maine väidetava kahjustamise põhjustas, milles maine väidetav kahjustamine seisnes või väljendus ning millest nähtub põhjuslik seos hageja töökohustuste väidetava rikkumise ja kostja maine väidetava kahjustamise vahel. Hageja täitis järjepidevalt kõik tegevdirektori seaduslikud korraldused ja viis ellu tootmisnõupidamistel arutatu, mis kuulus tema tööülesannete hulka. Samuti täitis hageja kõik kostja IT süsteemis olevad planeerimistabelid nõuetekohaselt. Hageja kinnitab, et ei ole rikkunud ühtki töökohustust (ammugi tahtlikult ega raske hooletuse tõttu), mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja märgib, et temale ei ole enne töölepingu erakorralist ülesütlemist ühtki hoiatust ega noomitust tehtud. Väidetavat sellekohast käskkirja ei ole kostja vastusele lisanud. Inventuuride tegemine ei kuulunud hageja töökohustuste hulka. Hageja peab seejuures meelevaldseks ja ebamõistlikuks kostja vastuses väljendatud mõttekonstruktsiooni, et juhul kui kasvõi korra on töötaja täitnud mõnda temale antud töölepinguvälist tööülesannet, siis lasuks tal sellest tulenevalt või selle tõttu justkui automaatselt kohustus ka edaspidi jätkuvalt ja alati sedasama teha. Hageja ei teostanud puudulikult ühtki inventuuri ega kajastanud selles tegelikkusele mittevastavat olukorda. Pooled ei ole 16.09.2010 töölepingu lõpetamise kokkulepet sõlminud nagu väidab kostja. Sellega, et kostja on töölepingu ühepoolselt üles öelnud, on hageja arvates ilmselgelt välistatud hageja ja kostja vaheline kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta. Hageja hinnangul ei ole töölepingu erakorraline ülesütlemine õiguspärane ainuüksi seetõttu, et selles väljendatud tahteavaldus ei sisalda informatsiooni selle kohta, millal ja missuguseid konkreetseid õigusvastaseid tegusid on hageja väidetavalt toime pannud ja/või mida konkreetselt tema töökohustuste hulka kuuluvat õigusvastaselt tegemata jätnud. Hageja leiab, et isegi siis, kui oleks olnud täitunud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, tulnuks pidada mõistlikuks töölepingu jätkamist aja võrra, mille ulatuses lasus kostjal kohustus anda hagejale vaba aega hageja poolt tehtud ületundide eest. Töölepingu jätkumine selliselt, et hageja ei käi tööl, ei oleks saanud ju vähimalgi moel kahjustada kostja mainet ega seada ohtu tema vara, mida kostja peab etteteatamisest loobumise põhjusteks. Samas oleks ületunnitöö hüvitamiseks vaba aja andmine enne töölepingu lõpetamist olnud hageja arvates mitte ainuüksi mõistlik, vaid ka kostja majanduslikku enesekahjustamist (hageja töötasunõuet) üsna hõlpsalt välistavaks lahenduseks. Hageja arvates tulnuks kostjal töölepingu ülesütlemisest ette teatada ka seetõttu, et objektiivselt ei esinenud asjaolusid, mis võinuks selle kostja huve silmas pidades ebamõistlikuks muuta. Hageja peab vajalikuks selgitada, et kuigi pooled ei ole kokku leppinud ületunnitöö hüvitamises rahas, lubas hageja vahetu ülemus H.R. korduvalt, et sügisesel ajal, kui tellimuste arv vähenema hakkab, hüvitatakse hageja poolt tehtud ületunnitöö talle vaba aja andmisega. Hagejat niisugune lahendus rahuldas. Kuna tööleping lõpetati nö päevapealt, siis sellest tulenevalt ei ole hagejal enam võimalik nõuda kostjalt lubaduse täitmist (ületunnitöö eest vaba aja andmise näol) ega kostjal enam võimalik hagejale antud lubadust täita. Kuivõrd lõpparve koosseisus kostja hagejale ületunnitöö eest hüvitist ei maksnud, siis on hageja ületunnitöö nõue põhjendatud. Asjaolu, et hageja on töölepingu lõpetamisel kinnitanud, et tal pretensioone ei ole, ei tähenda seda, et hagejal puuduvad nõuded kostja vastu. KOSTJA TÄIENDAV VASTUS (tl 132-147) Hageja tootmisjuhina arvestati kontoritöötajate kategooriasse ja tema tööaeg algas kell 8.00 ja lõppes kell 17.00, lõunavaheaeg oli kell 12.00-13.00. Kostja korraldas tootmisjuhi leidmiseks konkursi, kutsudes vestlusele talle esitatud CV põhjal ka hageja. Tegelikkuses osutus CV valeandmete esitamiseks, sest hageja ei osanud CV-s kirjeldatud tööoskuseid kasutada. Hageja ei olnud võimeline iseseisvalt esitama tootmistööliste palgaarvestust ega suutnud vastutada toodangu õigeaegse ja kvaliteetse valmimise eest, mh vältis hageja klientidega suhtlemist. Hagejal puudus vene keele oskus, mistõttu oli problemaatiline suhtlemine kostja Läti esinduse müügikonsultantidega ning püsiklientidega Venemaal. Hageja kontoritarkvara Excel kasutamise oskuse tase oli vähene ja see osutus suureks probleemiks, sest ettevõtte aruandlus, analüüs ja planeerimine toimub Excel keskkonnas. Ka hageja CV-s märgitud isikuomadused osutusid ülepakutuks – hageja kartis suhelda

tootmistöölistega ning tal oli esinemiskartus, mistõttu tegi tootmistööliste üldkoosolekutel ettekanded tegevdirektor H.R. . Tootmistöölised avaldasid tegevdirektorile korduvalt rahulolematust hageja suhtes (vähene etteteatamisaeg töökorraldustele, tõrked tootmisprotsessis, ebamäärased korraldused jne). Hageja tööle asumisel andsid kolleegid talle igakülgset abi. Tootmisjuhi kohusetäitja kvaliteedispetsialist P.K. juhendas hagejat pikaajaliselt ja paralleelselt. Ostuspetsialist A.V. viis esimestel kuudel ise läbi pooltoodangu inventuuri (tootmises olevate tellimuste fikseerimine kuu viimasel päeval), mis on tootmisjuhi ülesanne. Tehnoloog A.V. õpetas hagejale tooteid. Tegevdirektor H.R. oli väga kannatlik töötulemuste ja -arengu hindamisel ning tootmistõrgete korral aitas leida lahendusi. Korduvalt küsis tegevdirektor, kas hagejal on abi vaja. Alati oli vastus eitav. Nähes, et hageja ei tule tegelikult oma tööga toime, korraldas tegevdirektor toetavad (tegevdirektor koostas ise vajalikud tabelid ja dokumendid) ja suunavad (tegevdirektori korraldus koheselt minna ja kontrollida konkreetsete tellimuste komplekssust, tootmisstaatust, kvaliteeti jne) tegevused, et ettevõtte igapäevane töö ei kannataks. Igal esmaspäeval kell 10.00 toimus tegevdirektori kabinetis tootmisnõupidamine, kus osalesid tegevdirektor H.R. , tootmisjuht J.T. , tehnoloog A.V. , kvaliteedispetsialist P.K. ja ostuspetsialist A.V. Nõupidamistel tehti ülevaade kõikidest müügimahutabelis olevatest tellimustest ja probleemide korral keskenduti igale tellimusele eraldi. Tegevdirektor tegi igal nõupidamisel kirjalikud märkmed väljatrükitud tootmismahu tabelisse, kust nähtus nii tellimuste arv kui tähtajaks valmimata tellimused, mis omakorda kinnitavad hageja suutmatust tootmistegevust planeerida. Lisaks puudus hagejal võimekus määrata tellimuste tähtaegu, mistõttu pidi tegevdirektor H.R. tekkinud katastroofilise olukorra tõttu võtma enda ülesandeks tellimuste tootmisse planeerimise alates 10.08.2010. Tegevdirektor koostas ja esitas iga esmaspäevase tootmisnõupidamise ajal üldise tootmisplaani aknakeskusele Unicontrol. Hageja oskamatu planeerimise ja juhtimise tulemusena on kostjale tekkinud otsest varalist kahju. Kostja kliendid (Eviko AS-i leping) on jätnud kostjale kauba eest tasumata (512 094,80 krooni), tuues põhjuseks tarne hilinemisest tulenevad kahjud, või tühistanud tellimuse (Viimistlusabi OÜ leping), mille hageja andis ikkagi tootmisse (kahju 60 078,56 krooni), või on kostja pidanud tähtaja rikkumise tõttu tegema paigalduse enda kulul (kahju 5000 krooni). Hageja oskamatus planeerida ja juhtida on kahjustanud kostja mainet – kliendid on süüdistanud kostjat ebapädevuses (A.M. ) ning ähvardanud jagada ebameeldivat kogemust kostjaga interneti foorumites (E.K.). Kostja tegi hagejale kirjalikke (10.08.2010 elektronkiri) ja suulisi noomitusi (26.08.2010). Viimati hoiatas H.R. hagejat suusõnaliselt 26.08.2010 selles osas, et tootmine on alajuhitud ja ettevõte kaotab kliente ning et hageja peab seetõttu suutma korraldada tootmise hiljemalt septembriks 2010 või vastasel juhul lõpetatakse töösuhe. AS Lasita Aken materjalide ja pooltoodangu inventuur viiakse läbi igakuiselt kuu viimasel tööpäeval. Tootmisjuhi ülesanne on fikseerida sel ajahetkel tootmises (st oma alluvusalas) paiknevad tellimused ja esitada tulemused pooltoodangu inventuurina. Tootmisjuhi alluvuses olevad tootmistöölised osalevad materjalide inventuuri läbiviimisel, seega on tootmisjuhi otsene ülesanne korraldada, suunata ja juhendada oma alluvate tegevust inventuuride läbiviimisel. Inventuuri tulemuste mittevastava (mittevastav esitamise aeg ja andmed) esitamise eest vastutab tootmisjuht, seega oli inventuuridega seonduv hageja tööülesanne. Inventuuri tulemuste esitamise aeg on järgmise kuu 7. kuupäevaks. Augusti 2010 pooltoodangu ja materjalide inventuuri tulemused olid 13.09.2010 esitamata, mistõttu esitas tegevdirektor H.R. hagejale käskkirjaga nr 7 (13.09.2010) kirjaliku noomituse inventuuri tulemuste mittetähtajalise esitamise eest hoolimata korduvatest meeldetuletamistest. Hageja kirjutas töölepingu lõpetamise teatisele alla 15.09.2010. Ei siis ega ka töölepingu lõpetamise päeval, ei esitanud hageja ei kirjalikke ega suulisi vastuväiteid töölepingu lõpetamise teatises esitatud probleemidele. Tootmisvõimsus oli alates juunist 2010 100% kaetud. Tootmistööliste nimekirjas oli keskmiselt 38 töötajat, kes siiski ei saanud kogu päeva ulatuses rakendust, sest hageja poolt ei olnud tootmisprotsess sujuvalt korraldatud. Kui teha mööndusi tegevustes, mis otseselt ei olnud tootmisjuhi poolt mõjutatavad (müügikonsultantide, tehnoloogi, kliendi tegevused), siis tootmistööliste tööle rakendamine ja vajadusel ümberpaigutamine erinevate töökohtade vahel oli otseselt tootmisjuhi ehk hageja ülesanne. Tegelikkuses aga jalutas iga päev tootmises ringi tegevusetuid töölisi ja selle tulemuseks oli tellimuste mittetähtajaline täitmine ning

sellega seoses ettevõtte halb majandustulemus. Tegevdirektor, tuginedes oma kogemusele, jälgis ja hindas pidevalt kõrvalt tootmisjuhi tegevust. Tegevdirektor eeldas, et eelneva tootmise juhtimise kogemusega hageja on väga võimekas tootmisjuht, kuid kahjuks oli tegevdirektoril vajadus korduvalt sekkuda ja anda suunavaid korraldusi nii töölaua korrastamiseks, montaažiaruannete kausta paigutamiseks ja aruandluse korrastamiseks kui ka tellimuste tähtajaliseks tootmisse panemiseks. Hageja suhtus tegevdirektori korraldustesse tihti üleolevalt, täites neid osaliselt või jättes üldse täitmata. Hagejal puudus võimekus arvestada tootmistöölistele töötasusid. Lisaks sellele ei suutnud hageja kordagi esitada õigeaegselt tegevdirektorile tunnitabeleid, et viimane saaks arvestada tootmisjuhi eest tootmispersonali töötasud. Kuna AS-s Lasita Aken on palgapäev

ümberpaigutamine; klientidele antud tähtaegade täitmine; dokumentide katalogiseerimine; töökaustade loomine, korrastamine või säilitamine; tootmis- ja laoruumide koristamine või selle korraldamine ega ka tootmistööliste tunnitabelite koostamine ja täitmine. Hageja tööle asudes toimus kostja ettevõttes tootmisprotsessi kulgemise fikseerimine üksnes paberkandjal sel viisil, et suurele paberipoognale märgiti igas tootmisjaoskonnas iga tööpäeva jooksul tehtud tööd tellimuste kaupa. Kuna tootmisobjektid liikusid tootmisjaoskonniti tellimuse valmimise suunas aina edasi, siis tuli iga tööpäev lõpetada uue (järgmise päeva alustamiseks vajaliku) paberipoogna täitmisega (eelmise tööpäeva tulemustest lähtudes). Hageja initsiatiivil loobuti kostja ettevõttes tellimuste kasvades tootmisprotsessi kulgemise paberkandjal fikseerimisest ja hakati alates aprillist 2010 tootmisprotsessi kulgemise kajastamiseks kasutama hageja poolt internetist leitud ja kostja arvutisüsteemi installeeritud Exceli tabelarvutussüsteemis, milles oli võimalik tellimuse ühest tootmisjaoskonnast teise kulgemist ja valmimist võimalik kajastada arvutikeskkonnas (ilma igapäevaselt käsitsi paberipoognaid täitmata). Tootmise tulemusi fikseeriti sel viisil, et iga kalendrikuu lõpus loeti kokku sellel kuul valmistehtud aknad/uksed ja fikseeriti ka nende akende/uste seis (valmimisjärk), mida sel kuul lõpuni valmis teha ei jõutud. Ettevõttes oli kehtestatud tootmisprotsessiga seotud alljärgnevate kirjalike dokumentide koostamise kohustus: tootmisplaan, materjalide sisetellimus, töökäsud, töölehed, toodangu tingarvestus, tellimuse kaust ja palgaarvestusleht. Toodangu kvaliteedi tagamise süsteem oli kehtestatud sel viisil, et tegevdirektorile alluv kvaliteedijuht pidanuks korraldama omakorda temale alluvate kvaliteedispetsialistide poolt tootmisjaoskondades kasutatavate materjalide, detailide, tehnoloogiate, protseduuride ja pooltoodete korrektsuse ja kvaliteetsuse igapäevase kontrollimise. Kostja ettevõttes esinevad probleemid ei olnud tingitud hagejast. Hageja esitas tootmistööliste tunnitabelid kostja tegevdirektorile niisuguse arvestusega, et oleks võimalik tootmistöölistele palga väljamaksmine nende töölepingutes märgitud ajal. Hageja ei nõudnud ületunnitasu väljamaksmist seetõttu, et kostja tegevdirektor lubas hageja ületunnid kompenseerida vaba aja andmisega sügis-talvel, kui tellimuste arv ja tootmise maht oluliselt langeb. Ületunnitöö eest tasu väljamõistmise nõue on esitatud üksnes seetõttu, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles ilma, et oleks tema ületunnitööd vaba aja andmisega kompenseerinud. KOHTUISTUNG (tl 128-129, 174-177, 228-229, 245-246) Hageja lepingulise esindaja Harri Paabo selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Hagejat ei ole töölepingu võimalikust ülesütlemisest eelnevalt hoiatatud. Hageja täitis tööandja korraldusi, mis olid seotud töölepingus ettenähtud tööülesannetega ega rikkunud lepingust tulenevaid töökohustusi. Kostjal ei ole õnnestunud vastupidist tõendada. Hageja palub tunnustada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust ja lõpetada tööleping ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tühise ülesütlemise tõttu tuleb hagejale mõista välja mõistlik hüvitis, siinjuures palub hageja seaduses ettenähtud kolmekuulist hüvitist suurendada hagis toodud asjaoludel. Kuivõrd hageja oli tööl 196,09 tundi ettenähtust kauem, siis on maksmisele kuuluva ületunnitöö tasu suuruseks 1886,22 eurot (29 513 krooni). Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja lepingulise esindaja Oliver Ennoki selgituse kohaselt jääb kostja oma vastuväidete juurde. Töölepingu erakorraline ülesütlemine oli õiguspärane. Hageja rikkus järjepidevalt töökohustusi suulistele ja kirjalikule hoiatusele vaatamata. Kostjal ei olnud seetõttu mõistlik eeldada, et hageja hakkab edaspidi oma töökohustusi kohaselt täitma. Kostja on nimetatud asjaolu tõendanud dokumentaalselt, aga ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütluste ja poole vande all antud seletusega. Need isikud on kinnitanud, et hageja ei saanud oma tööga hakkama, mis väljendus eelkõige selles, et hageja ei suutnud tagada tööprotsessi komplekssust. Ületöötundides ei olnud hagejaga kokku lepitud, neid ei ole hageja sisuliselt ka teinud, seega puudub alus ja põhjus hüvitise määramiseks. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

5 × 17 000 krooni = 85 000 krooni so 5432,49 eurot ja ületunnitöö eest tasu nõude summas 1886,22 eurot ja 15 päevase etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 543,25 eurot. TsMS § 134 lg 3 alusel loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind, so 5431,49 + 1886,22+ 543,25 = 7861,96 eurot. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping 22. veebruaril 2010 (tl. 16-20). Leping muutus tähtajatuks peale katseaja lõppu 30. juuni 2010. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel 16. septembril 2010, esitades selle kohta töötajale teatise

iganädalastel nõupidamistel konstateeritud kümned ja kümned muud tellimused. Kohus leiab, et antud faktid olid juhtkonnale teada. Ettevõtte töömaht ja soov järjest uusi tellimusi täita tingisid tootmisjuhi töölejäämise ja sellega võttis kostja juhtkond vastutuse. Kohus arvestab ka sellega, et 2009. aasta töömaht oli tellimuste poolest väiksem kui 2010. Tekkinud uus olukord tingiski töörütmi muudatuse. Tootmisjuhi tööleping on katseaja lõppemisega 30. juuni 2010 muutunud tähtajatuks töölepinguks koos töölepinguseaduses toodud garantiidega.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.