OÜ XXX hagi XXX vastu ebaseaduslikult makstud lahkumishüvitise ja töötasu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
5 752,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Siiri Malmberg ja advokaat Gerly Kask (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Thea Rohtla (Labour Consulting OÜ Tööõigusbüroo, Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) 27.03.2012
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmber Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Thea Rohtla
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ XXX hagi XXXvastu ebaseaduslikult makstud lahkumis-hüvitise ja töötasu tagastamiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Hageja esitatud hagi nõue, asjaolud ja hagi põhjendused
Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult välja makstud töötasu summas 766,94 eurot (12 000 krooni) ja alusetult välja makstud lahkumiskompensatsiooni summas 4 985,11 eurot (78 000 kroon), kokku 5752,05 eurot (90 000 krooni) ning menetluskulud.
2.01.11.2003 sõlmisid OÜ XXX ja XXX töölepingu nr 16, mille alusel XXX asus OÜ-s XXX tööle direktori ametikohale kuupalgaga 10 000 krooni. Töö-lepingu p 4.5 lepiti kokku, et töötajale on ette nähtud lahkumiskompensatsioon 6 kuupalga ulatuses. 01.06.2006 muudeti poolte kokkuleppel töölepingu p. 4.2., millega suurendati töötaja kuupalka 13 000 kroonini. 01.01.2010 vähendati kokkuleppel töötaja kuupalka 12 000 kroonini.
3.01.02.2011 avaldas töötaja soovi tööleping erakorraliselt üles öelda alates 04.02.2011. 01.02.2011 maksis XXX ilma juhatuse otsuseta endale välja töölepingus kokkulepitud lahkumiskompensatsiooni 6 kuupalga suuruses summas (78 000 krooni) ning ebaseadusliku töötasu (12 000 krooni), kokku 4 447,06 eurot (töövaidluskomisjonile esitatud avalduse järgi, TVK t kl 24-26). XXX valiti 10.11.2003 OÜ XXX juhatuse liikmeks. Alates 12.06.2009 kuni 22.10.2010 oli ta OÜ XXX ainus juhatuse liige. 22.10.2010 kuni 18.02.2011 oli XXX üks kahest juhatuse liikmest.
4.03.06.2011 esitas tööandja OÜ XXX Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töötaja XXX’i vastu lahkumishüvitise ja töötasu tagastamiseks summas 4 447,06 eurot. TVK 20.07.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1511 lõpetas menetluse OÜ XXX avalduses XXX vastu.
5.OÜ XXX ei nõustunud TVK 20.07.2011 otsusega ja esitas 19.08.2011 kohtule hagiavalduse tema poolt TVK-le esitatud avalduse XXX’i vastu ebaseaduslikult makstud lahkumishüvitise ja töötasu tagastamiseks.
6.Hagiavalduse kohaselt Töölepingu punkt 4.5 nägi ette töötajale (kostjale) lahkumiskompensatsiooni 6 (kuue) kuupalga ulatuses. 01.06.2006 suurendati kostja igakuist töötasu 13 000 kroonini ning 01.01.2010 vähendati kostja igakuist töötasu 12 000 kroonini. 01.02.2011 esitas kostja tööandjale (hagejale) töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 04.02.2011. Kostja oli perioodil 10.11.2003 -18.02.2011 hageja juhatuse liige. Kostja, juhatuse liikimena, maksis endale 01.02.2011 seoses töölepingu ülesütlemisega lahkumiskompensatsiooni 78 000 krooni ja 12 kuu eest kokku vähemsaadud töötasu 12 000 krooni. Kostjal puudus hageja juhatuse või osanike vastavasisuline otsus nende väljamaksete tegemiseks. Hageja väitel kostja maksis eelnimetatud summad endale välja vastuolus töölepinguga. Hageja osanike 08.02.2011 koosolekul kostja tunnistas, et maksis endale eeltoodud summad välja, suurendades tagantjärgi oma töötasu ainuisikuliselt ilma juhatuse või osanike vastavasisulise otsuseta. Hageja leiab, et kostja on kohustatud tagastama endale kui töötajale ilma seadusliku aluseta tehtud väljamaksed.
7.Töölepingust ei nähtu, et pooltel oli ühine tahe maksta kostja töölepingu lõppemisel igal juhul lahkumiskompensatsiooni, olenemata, millistel asjaoludel töösuhe lõppeb. Lepingus on märgitud vaid lahkumiskompensatsiooni suurus. Lahkumiskompensatsiooni nõude tekkimisel tuleb lähtuda seaduse üldisest mõttest, eesmärgist ja praktikast. Riigikohus 10.09.1998 lahendis 3-2-1-86-98 asus seisukohale: „Kokkulepe, mille kohaselt töötaja suval töölepingu lõpetamisel tööandja kohustub maksma kompensatsiooni, on vastuolus töölepingu seaduse mõttega.“ Kuna poolte vahel puudub selgesõnaline kokkulepe, siis ei saa kostjaga sõlmitud töölepingu sõnastust tõlgendada selliselt, et lahkumiskompensatsiooni makstakse igal juhul, ükskõik, kelle initsiatiivil või millistel asjaoludel tööleping lõppeb. Hageja väitel tekkinuks kostjal õigus lahkumishüvitisele, kui töösuhe oleks lõppenud tööandja initsiatiivil. Antud juhul lõppes tööleping töötaja soovil.
8.Kostja töötasu oli alates 01.01.2010 igakuiselt 12 000 krooni. Hageja osanike 08.02.2011 koosolekul kostja tunnistas, et tema töötasu vähendati 2010.a. seoses hageja likviidsus2
probleemidega. Kostja on tagantjärgi asunud väitma, et seoses hageja likviidsusprobleemidega kostja töötasu mitte ei vähendatud, vaid igakuiselt jäeti kostjale osa töötasust (1000 krooni) välja maksmata. Nimetatud väide on ebaõige ja tõendamata. Hageja ja kostja aktsepteerisid sellist olukorda, järelikult eksisteeris poolte vahel kokkulepe, et kostja igakuine töötasu oli 12 000 krooni. Töölepingu seadus ei sätesta, et muudatused, mis on sõlmitud muul viisil kui kirjalikus vormis, oleksid tühised, samuti ei ole muudatuste kohustuslikku kirjalikku vormi pooled sätestanud ka töölepingus. Kui oleks õige kostja väide, et tema töötasu oli 13 000 krooni, kuid talle maksti igakuiselt 1000 krooni vähem palka, siis oleks palgaarvestuses kajastatud kostja töötasu õigesti, s.o igakuiselt 13 000 krooni. Palgaarvestuses on kajastatud igakuine töötasu 12 000 krooni. Seega oleks hagejal kostja ees töötasu võlgnevus, mis 01.02.2011 seisuga puudub. Kostja ja raamatupidaja on 02.02.2011 oma allkirjaga kinnitanud, et kostja töötasu oli 12 000 krooni kuus. Kui kostja soovis oma töötasu uuesti suurendada, pidanuks selleks olema pooltevaheline kokkulepe, mida pooled aga ei ole sõlminud. Seega on kostja töölepingu lõpetamisel ebaseaduslikult tasunud endale töötasu 12 000 krooni, mis tuleb hagejale tagastada. Kuna kostja suurendas ebaseaduslikult tagantjärele oma kuu töötasu suurust, arvestas ta endale ka suuremast töötasust lahkumiskompensatsiooni 78 000 krooni (6 x 13 000 krooni), mille endale välja maksis. Õige arvestus oleks olnud 6x12 000=72 000 krooni. Hageja leiab, et kostjal puudus õigus saada lahkumiskompensatsiooni. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja võis endale lahkumiskompensatsiooni arvestada, siis on kostja arvestanud endale lahkumiskompensatsiooni lubatust suuremas ulatuses ning see kuulub hagejale tagastamisele.
9.ÄS § 168 lg. 1 p 10 kohaselt osanike pädevusse kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine. Kostjal puudus väljamaksete tegemiseks osanike nõusolek või juhatuse vastavasisuline otsus. Hageja juhatusse kuulusid kostja töölepingu lõppemise hetkel kaks isikut: XXX ja kostja. ÄS § 181 lg 1 kohaselt osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osaühingut võib küll kõikide toimingute ja tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kuid tehingu tegemiseks peab eelnema vähemalt juhatuse vastavasisuline otsus tehingu tegemiseks, s.t juhtimisotsustus. Juhatuse liikmel ei ole ainuisikuliselt õigus langetada juhtimisotsuseid. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
11.Kostja kinnitab, et oli ajavahemikul 10.11.2003-18.02.2011 hageja juhatuse liige ja toonase juhatuse liikmena, maksis endale töölepingu lõpetamisel hüvitisena välja töölepingus kokku lepitud 6 kuu töötasu suuruse hüvitise ja 2010 aasta jooksul vähem saadud töötasu, kokku 4 447,06 eurot. Kostja ei nõustu, et nimetatud väljamaksete puhul oli tegemist ebaseaduslike väljamaksetega.
12.Alates 01.06.2006 oli kostja töötasu 13 000 krooni. Osaniku ja juhatuse liikme XXX ettevõttest lahkumisel 2009 juunis, kui talle maksti 1 (üks) miljon krooni dividende, lisaks ettevõtte maksukoormus 0,28 miljonit krooni ning majandussurutise tõttu oli OÜ XXX raskes seisus - likviidsusprobleemide tõttu jäid teistele osanikele dividendid maksmata (ehkki otsus oli tehtud) ja 2010 tuli ka töötajaid koondada. Kulutuste vähendamise nimel jättis direktor (kostja) endale 2010 igas kuus välja maksmata 1 000 krooni, tegemist ei olnud mitte kokkuleppel töötasu vähendamisega, vaid kokkulepitust väiksema töötasu maksmisega aasta vältel. Kostja kui direktori kuupalka ei ole kokkuleppel vähendatud, selle kohta ei ole vastu võetud juhatuse otsust ega tehtud mingit muudatust töölepingusse. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel, mida ei ole tehtud. XXX lahkumisega suurenes kostja töökoormus 2010 pea 2kordseks, kuid töötasu ta suurendada ei saanud, vaid kulutuste vähendamise nimel jättis endale 2010 igas kuus välja maksmata 1000 krooni, mis ei olnud mitte (kokkuleppel) töötasu vähendamine, vaid lepingus kokkulepitust väiksema töötasu maksmisega aasta vältel, mis oli tingitud OÜ XXX raskest finantsolukorrast.
13.Kostja ei ole osanike 08.02.2011 koosolekul tunnistanud töötasu vähendamist. Kostjale saadetud koosoleku protokoll ei vastanud tegelikkuses kostja poolt antud vastustele, mistõttu
kostja esitas 23.02.2011 protokollijale protokolli parandamise taotluse, mis jäi aga vastuseta. Kuna kostja ise juhatuse liikmena oli volitatud töötasusid maksma, siis arvestatigi kostjale tema enda nõusolekul 2010 igakuiselt 1 000 krooni vähem palka kui pidanuks ning lepingu lõppemisel oli kostja õigustatud saama ka aasta jooksul vähemsaadud töötasu. Hageja esitatud 02.02.2011 tõend ei näita mitte töölepingus kokkulepitud töötasu 2011 veebruarikuu seisuga, vaid kostjale 2010 tegelikult arvestatud töötasu. Tegemist on tavalise panga jaoks antud töötasu tõendiga, mis ei saa olla tõendiks, kinnitamaks kostja töötasu muutmise kokkulepet ega töölepingujärgset töötasu suurust. Ettevõtte raamatupidamisarvestuses kajastatakse töötajale arvestatud töötasud. Nö palgavõlana jäävad üles arvestatud, aga väljamaksmata töötasud. Kuivõrd kostja korraldusel arvestas raamatupidaja talle 2010 igakuiselt töötasu 12 000 krooni ja maksis selle ka välja, siis ei pidanudki vähem arvestatud ja makstud töötasud raamatupidamislikult kuskil kajastuma. 2010 majandusaasta aruande kinnitas hageja esindaja XXX ise. Kostja leiab, et ei tõend pangale ega raamatupidamisaruannetes töötasu võla kajastamata jätmine, ei tõenda poolte vahel kokku-lepitud töötasu muutmist. Töötasu muudatusena töölepingu seaduse mõttes pole käsitletav ka juhatuse liikme poolt vähendatud töötasu maksmise aktsepteerimine. Asjaolu, et XXX on hageja enamusosanik, ei oma antud asjas tähtsust. XXX sai juhatuse liikmeks 2010 oktoobris, seega saab aktsepteerida võimalikku kostja töötasu vähendamist alates 2010 novembrist.
14.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli nii töölepinguline suhe (kirjalik tööleping) kui kostja juhatuse liikmeks olekust tulenev võlaõiguslik käsundusleping (suuline leping). Töölepingus oli poolte vahel kokku lepitud töötajale lahkumiskompensatsioon 6 (kuue) kuu palga ulatuses. Töölepingus ei ole märgitud lahkumiskompensatsiooni maksmise tingimusi, kuid kokkulepe ei ole vastuolus seaduse sisu ja mõttega. VÕS § 29 lg. 1 tulenevalt poolte tegelikku ühist tahet tõlgendades kostja väidab, et lepingu sõlmimisel tööandjana töölepingu allkirjastanud XXX ja kostja nägidki ette, et lahkumiskompensatsioon makstakse, sõltumata lepingu lõppemise alusest. Alusetu on hageja põhjendus, nagu oleks lahkumiskompensatsiooni maksmine võimalik töölepingu ja töölepinguseaduse mõtte kohaselt vaid juhul, kui lepingut soovib üles öelda tööandja. Ei poolte vahel sõlmitud leping ega seadus ütle üheselt, et hüvitis on ette nähtud vaid tööandja algatusel lepingu ülesütlemisel, vastupidi TLS § 100 lg 4 näeb ette hüvitise maksmise kohustuse ka siis, kui leping öeldakse üles erakorraliselt tööandjapoolse rikkumise tõttu. Kostja maksis endale lahkumiskompensatsioon lähtudes töölepingust. Kostja esitas 01.02.2011 hagejale avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Avalduses ei olnud küll märgitud lepingu ülesütlemise alust, kuid põhjenduste kohaselt oli tegemist TLS § 91 lg 1 sätestatud olukorraga, kus kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud tööandja mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Kostja järgis sealjuures TLS §-s 95 lg 2 sätestatud erakorralise ülesütlemise põhjendamise kohustust, mida hageja on põhjusena aktsepteerinud ega ole seaduses sätestatud aja jooksul vaidlustanud. Töölepingu ülesütlemise avalduse on vastu võtnud OÜ XXX teine juhatuse liige, XXX.. Töölepingusse märgitud ülesütlemise alusena TLS § 85 lg 1 on ebaõige.
15.Põhjendamatud on viited ÄS §-le 168, kuivõrd § 168 lg. 1 p 10 sätestab osanike pädevuse osanike ja juhatuse vahelistes tehingutes. Käesolevas vaidluses on tegemist töövaidlusega, kus töölepingu lõpetamise hetkel oli kostja samaaegselt nii töötaja, kui tööandja esindaja. Kostja OÜ XXX juhatuse liikmena oli õigustatud maksma töötajatele, sh. iseendale, nii töötasu kui lõpparvet, sh. lahkumiskompensatsiooni. Kostjal juhatuse liikmena olid kõik ÄS §-st 181 tulenevad esindusõigused sh. võis esindada osaühingut kõikide tehingute tegemisel üksinda, kuivõrd põhikirjaga ei ole ette nähtud ühingu esindamist mitmekesi või ühiselt. Äriregistri B-kaardil vastav märge puudus. Seega oli kostja juhatuse liikmena õigustatud otsustama nii töötajate töölevõtmise ja lepingute lõpetamise, äriühingu nimel tehingute tegemise kui töötasude/lõpparvete maksmise üle. Kuna ei põhikirjas ega direktori töölepingus ega ühegi osanike otsusega polnud piiratud kostja kui juhatuse liikme volitusi rahaliste väljamaksete suuruse osas, siis jääb kostjale arusaamatuks, mil viisil ta oma õigust, endale kui direktorile töölepingus kokkulepitud hüvitist välja makstes, kuritarvitas. Ebaõige on hageja väide, nagu pidanuks kostjal rahaliste väljamaksete tegemiseks olema juhatuse otsus. ÄS § 181 lg 1
tulenevalt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kuid eeltoodust ei nähtu, et tehingu tegemiseks peaks eelnema vähemalt juhatuse vastavasisuline otsus.
16.Kostja leiab, et ta ei ole endale saamata töötasu ja lahkumishüvitise maksmisel rikkunud ÄS § 32 ega käitunud hea usu põhimõtteid rikkudes. OÜ XXX juhatuse teine liige, XXX, oli 2009 huvitatud XXX osade omandamisest (dividendide maksmisest viimasele), tekitades OÜ-s XXX raske finantsolukorra ja kes kuni juhatuse liikmeks saamiseni 2010 oktoobris ei tundnud huvi ettevõtte finantsmajandusliku seisu kohta ja ka juhatuse liikmeks saamise järel oli end distantseerinud äriühingu igapäevatöö tegemisest ja juhtimisest. Hea usu põhimõtte rikkumisena ei saa käsitleda kostja õigust maksta endale välja saamata jäänud töötasud ja töölepingus ettenähtud kompensatsioon. Maakohtu otsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud vande all ära hageja OÜ XXX juhatuse liikme XXX ja kostja XXX’i ning hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui poolte seletusi kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.OÜ XXX ja XXX sõlmisid 01.11.2003 töölepingu nr 16, mille alusel XXX asus OÜ-s XXX tööle direktori ametikohale kuupalgaga 10 000 krooni. Töö-lepingu p 4.5 lepiti kokku, et töötajale on ette nähtud lahkumiskompensatsioon 6 kuupalga ulatuses. 01.06.2006 muudeti kirjalikult poolte kokkuleppel töölepingu p. 4.2., millega suurendati töötaja kuupalka 13 000 kroonini ja tehti vastav kanne töölepingu punktis 8 (töö-lepingu tingimuste muutmine) (TVK t lk. 15-16).
19.XXX valiti 10.11.2003 OÜ XXX juhatuse liikmeks. Alates 12.06.2009 kuni 22.10.2010 oli ta OÜ XXX ainus juhatuse liige. 22.10.2010 kuni 18.02.2011 oli XXX üks kahest juhatuse liikmest (teine juhatuse liige XXX).
20.01.02.2011 esitas XXXOÜ XXX juhatusele avalduse töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks alates 04.02.2011 põhjendustel, et temal, kes töötab firmas 2003 aastast tegevdirektorina (on 19% osanik), ei ole võimalik täita OÜ XXX tegevdirektori tööülesandeid seoses OÜ XXX enamusosaniku (59% osakuid) ja juhatuse liikme XXX 2010 detsember kuni jaanuar 2011 välja kujunenud konfliktse olukorra tõttu seoses kardinaalselt erinevate arusaamadega firma juhtimisest ja arendamisest, mis pidurdab firma arengut. Alates 12.01.2011 ei ole juhatuse teine liige XXX leidnud võimalust olukorra arutamiseks XXX’iga. Pidev stressiseisund ja suur füüsiline koormusest (10-11 tunnised tööpäevad) mõjusid halvasti kostja tervisele, mistõttu ta palus end tegevdirektori kohalt vabastada alates 04.02.2011 (TVK t lk.17).
20.XXX maksis 01.02.2011 endale töölepingu lõpetamisel hüvitisena välja töö-lepingus kokku lepitud 6 kuu töötasu suuruse lahkumishüvitise (78 000.- krooni) ja 2010 aastal iga kuu 1000 krooni vähem arvestatud ja saamata jäänud töötasu (12 000.- krooni), kokku 4 447,06 eurot, mis kajastub OÜ XXX konto väljavõttel (TVK t lk 33).
21.03.06.2011 esitas OÜ XXX Töövaidluskomisjonile avalduse töötaja XXX’i vastu lahkumishüvitise ja töötasu tagastamiseks summas 4 447,06 eurot. TVK 20.07.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1511 lõpetas menetluse OÜ XXX avalduses XXXvastu. OÜ XXX ei nõustunud TVK 20.07.2011 otsusega ja esitas 19.08.2011 kohtule hagiavalduse tema poolt TVKle esitatud avalduse XXX’i vastu ebaseaduslikult makstud lahkumishüvitise ja töötasu summas 5752,05 euro tagastamiseks.
22.Hageja OÜ XXX nõuded kostja XXX’i vastu on: - perioodi 01.01.2010 kuni 31.12.2010 eest 12 kuu (a’ 1000 krooni kuus) enam makstud töötasu tagasimaksmise nõue kokku summas 12 000 krooni (766,94 eurot),
- alusetult välja makstud lahkumiskompensatsioon 6 kuu palga ulatuses kokku summas 78 000 krooni 4985,11 eurot) tagasimaksmise nõue. Kokku hageja rahaline nõue kostja vastu o 90 000 krooni (5752,05 eurot). Kostja on kohustatud tagastama endale kui töötajale ilma seadusliku aluseta tehtud väljamaksed
23.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja hagi ei tunnista.
24.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
25.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ XXX ja XXX’i vahel oli 01.11.2003 sõlmitud kirjalik tähtajatu tööleping nr 16, mille alusel XXX asus OÜ-s XXX tööle direktori ametikohale põhipalgaga 10 000 krooni, mida 01.06.2006 lepingu tingimuse muutmisega suurendati 13 000 kroonini. Vaidlus puudub ka selles, et XXX töötas OÜ-s XXX direktori ametikohal kuni töölepingu ülesütlemiseni 04.02.2011.a. Vaidlus puudub ka selles, et XXX oli OÜ XXX juhatuse liige 10.11.2003-18.02.2011, millest 12.06.2009 –22.10.2010 ta oli OÜ-s XXX ainus juhatuse liige.
26.Pooled vaidlevad kostja 2010 aasta töötasu suuruse üle, mis hageja väitel oli igakuiselt 12 000 krooni ja kostja väitel 13 000 krooni, kas kostja töötasu oli seaduses ettenähtud korras vähendatud või mitte, seega kas kostjal oli töösuhte lõppemisel õigus saada 2010 aasta 12 kuu eest saamata jäänud töötasu 12 000 krooni. Samuti vaidlevad pooled kostja töölepingus p.4.5. ettenähtud lahkumiskompensatsiooni üle ning kas kompensatsioon kuulus kostja töölt lahkumisel väljamaksmisele või mitte.
27.Lisaks leiab H. Lainevool, et ta esitas 01.02.2011 OÜ-le XXX töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Avalduses ei olnud märgitud lepingu ülesütlemise alust, kuid põhjenduste kohaselt oli tegemist TLS § 91 lg 1 sätestatud olukorraga, kus kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud tööandja mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Kostja järgis TLS §-s 95 lg 2 sätestatud erakorralise ülesütlemise põhjendamise kohustust, mida hageja on põhjusena aktsepteerinud ega ole vaidlustanud. Töölepingu ülesütlemise avalduse võttis vastu OÜ XXX juhatuse liige XXX. Töölepingusse märgitud ülesütlemise alus TLS § 85 lg 1 on ebaõige (töölepingu p 10.1. tööleping lõpetatud TLS § 85 p.1 alusel töötaja omal soovil, TVK t lk 15-16). Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhud, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. XXX ei ole Töövaidluskomisjonile ega kohtule esitanud avaldust ega hagi ja vaidlustanud töölepingu ülesütlemist 4.02.2011 TLS § 85 p. 1 alusel, seega ei ole kohtule vastavat nõuet esitatud. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kostja poolne vastuväide töölepingu lõpetamise aluse osas tuleb jätta tähelepanuta.
28.Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX töötas töölepingu alusel OÜ-s XXX direktori ametikohal alates 01.11.2003 kuni 04.02.2011, siis tuleb kohtul kõigepealt anda hinnang XXX’i 2010 aasta kuu töötasu osas.
29.TLS § 4 lg 1 järgi töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Lg 2 alusel tööleping sõlmitakse kirjalikult.
30.XXX27.03.2012 kohtuistungil vande all antud seletuses selgitas, et osanik ja juhatuse liige XXX, kes vastutas firma toodangu kvaliteedi ja tootmistehnika eest, soovis 2009 ettevõttest lahkuda ja oma osa võõrandada. Kuna teistel osanikel ei olnud raha tema osa väljaostmiseks, siis
XXXsoovis oma osaluse eest saada 1 000 000 (üks miljon) krooni dividende, millele lisandusid riigi maksetena ca 280 000 krooni. Et XXX soovis oma osa võõrandada ja XXX soovis saada enamus osanikuks, oli XXX nõus sellise tehinguga. XXX vaidles vastu sellises summas XXX dividendide välja maksmisele, kuna äriühingul ei olnud nii palju vabu vahendeid. XXX ei soovinud, et XXX müüb oma osaluse kellelegi kolmandale ja XXX arvates pidi kostja firma sellest raskest majanduslikust seisust välja tooma. 2009 aasta osanike koosolekul otsustati dividendide väljamaksmine 2008 aasta eest kõigile osanikele, kuid teistele osanikele jäid dividendid raha puuduse tõttu välja maksmata. 2009 aasta oli kõige raskem majandusaasta seoses üldise majandussurutisega ja 2010 aasta alguseks oli maksmata arveid kuhjunud sadades tuhandetes kroonides, langenud oli käive. Seoses XXX lahkumisega kostja töökoormus suurenes kaks korda. Finantsiliste vahendite puudumise tõttu ei olnud võimalik palka tõsta, kuna ei jätkunud raha töötasude väljamaksmiseks, jättis kostja 2010 aastal iga kuu enda palgast 1000 krooni välja maksmata, milleks palus ta firma raamatupidajal maksta talle välja igakuist töötasu 1000 krooni vähem, aga lootuses see raha tagasi saada, sest tal on suur pere ja kolm alaealist last kasvatada. 2009 juunist kuni 2010 septembrini XXX igasugune huvi firma finantsilise käekäigu vastu puudus. 2010 septembris tuli XXX firmasse müügitööd juhtima. Esimesed kuud laabus kõik hästi, tehti koos plaane uute projektide alustamiseks. 2010 aasta lõpus hakkas olukord firmas normaalseks minema, tekkis vabu käibevahendeid. Peale liisingufirmalt äriühingule auto (600 000 krooni) liisimist, mille kasutajaks jäi XXX, muutus XXX töösse suhtumine ja kadunud oli esmane tööentusiasm. Ta tegeles tööpäevadel (kella 9-st kuni 16-ni) vaid arvutis mingite asjadega, mistõttu tekkisid sel tasandil lahkhelid ja mida kostja 2011 aasta jaanuaris üritas mitmeid kordi lahendada, aga XXX’l ei olnud selleks kunagi aega. Kuna 2010/2011 aastavahetusel olid väga rasked ilmastiku tingimused, mistõttu tuli firma territooriumil lund koristada ja seda tööd tuli kõigil teha, kuna eraldi lumekoristajat ei olnud ja kui aasta alguses jäi haigeks üks laotöötaja, siis tema töö tuli ka ära teha, sest väikeses firmas tuleb kõigil töötajatel vajalik töö ära teha. Lisaks XXX väitis, et kuna ta on enamusosanik, siis see on tema firma ja ta võtab sellest firmast selle, mis temale kuulub, olgu need dividendid, juhatuse liikme tasu või mis iganes. Sellises olukorras, kus kostja töö-koormus ei vähenenud, firma juhtimiskulud suurenevad kaks korda, XXX’ga ei olnud võimalik kogu tööprotsessi enam arutada, kuna tal ei olnud selleks aega, siis kostja ei näinud olukorrast väljapääsu ja oli sunnitud töölt lahkuma, mistõttu kirjutas 01.02.2011 lahkumisavalduse, mille andis samal päeval XXXle. Oma avalduses viitas kostja eelpool viidatud probleemidele. Vastavalt 01.02.2011 esitatud avalduses märgitule jäi ta töölt ära 04.02.2011 (tlk 111-112).
31.OÜ XXX juhatuse liige XXX 27.03.2012 kohtuistungil vande all antud seletuses selgitas, et ta on OÜ XXX osanik alates 2003 aastast, algul 25 % osade ulatuses ja peale XXX äriühingust lahkumist 2009, suurenes tema osade väärtus 59 %-ni ja ta sai enamus-osanikuks. OÜ-s XXX asus ta tööle 2010 septembris, oktoobris 2010 sai juhatuse liikmeks. Äriühingusse tuli ta arendama äritegevust, kuid pidi tegelema ka mitte tema valdkonna töödega (koristamine, lume lükkamine, lao tööd). Tööpäevad olid kella viieni, vahel ka vähem. XXX’i tööpäevad olid pikemad, arvan, et töötas 8-10 tundi päeva, mis oli märk sellest, et äriühingus napib töötajaid. XXXei olnud nõus töötajaid juurde võtma, millest tekkisid pinged. XXX arvates töötasin vähe. 2009 juuni kuni oktoober 2010 oli XXX ainus juhatuse liige ja mina enamusosanik. Saades juhatuse liikmeks hakkasin huvituma äriühinguga seotud lepingutest, sh ka töölepingutest. Dokumentidega tutvumisel jäi silma lisaleht, millel oli märgitud kontori töötajate palga vähendamised ja nendel oli tööandja ja töövõtja allkirjad. Mäletamist mööda oli seal lause, et uus palk on aluseks lisatasude ja hüvitiste maksmiseks. XXX ülesandeks oli jälgida töölepingute sõlmimist, samuti palkadega seonduvad küsimused. Raamatupidamises puuduvad viited, et XXX maksti 1000 krooni vähem palka, kuna see oleks pidanud üles jääma väljamaksmata töötasu võlgnevusena. Tõlgendan XXX sõlmitud töölepingut selliselt, et töölepingu lõpetamisel makstakse 6 kuulist hüvitist tööandja algatusel lõpetatud töösuhte puhul. XXX vähendas enda kuupalka 12 000 kroonini, mida kinnitavad raamatupidamise dokumendid ja 2010 majandusaasta aruanne, mille oletatavasti kinnitasin ise.
32.Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on kokkulepe töötasu kohta. TSL § 29 lg. 2 kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnasel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Vastavalt TLS § 12 töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kohus on tuvastanud, et XXX’i töölepingu punkt 8 (töölepingu tingimuste muutmine) kohaselt on poolte kirjalikul kokkuleppel muudetud töölepingu p. 4.2 ja töötaja töötasu on alates 01.06.2006.a. 13 000 krooni. Töölepingu tingimuste muutmisele on pooled isiklikult alla kirjutanud (TVK t lk 15-16). Hilisemaid töölepingu tingimuste, sealhulgas töötasu suuruse muutmisi, pooltevaheline tööleping ei kajasta, samuti ei ole OÜ XXX esitanud kohtule XXX’i väidetavat töölepingu lisalehte 2010 aasta kuu töötasu vähendamise kohta. Kostja vande all antud seletuse järgi suurenes XXX lahkumisega tema töökoormus OÜ-s XXX pea 2kordseks, kuid töötasu ta suurendada ei saanud, vaid finantsolukorrast tingituna jättis 2010 igas kuus endale välja maksmata 1000 krooni, mis ei olnud mitte (kokkuleppel) töötasu vähendamine, vaid OÜ XXX raskest lepingus kokkulepitust väiksema töötasu maksmisega aasta vältel. Samuti kinnitas vande all antud seletuses ka hageja juhatuse liige XXX, et XXX tööpäevad olid pikemad (8-10 tundi) kui temal.
33.Kohtu hinnangul kostja juhatuse liikmena oli pädev töötasude suurust otsustama, seega tema enda nõusolekul arvestati ka talle töölepingu punktide 8 ja 4.2. kohaselt määratud töötasust 13 000 krooni igakuiselt 2010 jooksul vähem töötasu 1 000 krooni ning töölepingu lõppemisel oli ta õigustatud kätte saama aasta jooksul vähemsaadud töötasu (12 000 krooni).. Hageja esitatud 02.02.2011 tõend (TVK t lk 20), mis on väljastatud esitamiseks krediidiasutustele, ei tõenda mitte töölepingus kokkulepitud töötasu suurust, vaid XXX tegelikult 2010 arvestatud töötasu. Nimetatud tõend ei asenda kostja töötasu suuruse muutmise kokkulepet. Ettevõtte raamatupidamis-arvestuses kajastatakse töötajale arvestatud töötasud. Nö palgavõlana jäävad üles arvestatud, aga väljamaksmata töötasud. Kuivõrd kostja korraldusel arvestas raamatupidaja talle 2010 igakuiselt töötasu 12 000 krooni ja maksis selle ka välja, siis ei saanud vähem arvestatud ja makstud töötasud raamatupidamislikult kajastuda. Kohtule ei ole tõendatud kostja kui direktori kuupalga vähendamist ei poolte kokkuleppel, ega OÜ XXX osanike ega juhatuse otsuse alusel. Seega ei ole tõendatud TLS § 12 sätestatu kohaselt töölepingu muutmist töötasu suuruse osas..
34.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses on põhjendamatud hageja viited ÄS §-le 168, kuivõrd § 168 lg. 1 p 10 sätestab osanike pädevuse osanike ja juhatuse vahelistes tehingutes. Käesoleval juhul on tegemist töövaidlusega, kus töölepingu lõpetamise hetkel oli kostja nii töötaja, kui ka tööandja esindaja. Kostja OÜ XXX juhatuse liikmena oli õigustatud maksma töötajatele, sh. iseendale, nii töötasu kui lõpparvet. Kostjal juhatuse liikmena olid kõik ÄS §-st 181 tulenevad esindusõigused ja registripidaja juures ei olnud fikseeritud esindusõiguse piirangud. Kuna ei põhikirjas ega direktori töölepingus ega ühegi osanike otsusega ei olnud piiratud kostja kui juhatuse liikme volitusi rahaliste väljamaksete suuruse osas, siis endale kui direktorile töölepingus kokkulepitud töötasu ja hüvitist välja makstes, kostja ei kuritarvitanud oma õigusi. Ebaõige on hageja väide, nagu pidanuks kostjal rahaliste väljamaksete tegemiseks olema juhatuse otsus.
35.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuna kostja võttis terve 2010 aasta jooksul iga kuu 1000 krooni vähem töötasu välja (kokku 12 000 krooni) kui oli 01.06.2006 poolte kokkuleppega kostjale määratud ja mida ei olnud muudetud kuni kostja töösuhte lõppemiseni 04.02.2011, ei poolte kokkuleppel ega OÜ XXX osanike ega juhatuse otsusega, siis oli kostja õigustatud saama tema 2010 saamata jäänud töötasu (12 000 krooni) töösuhte lõppemisel 2011 veebruaris ning millise summa XXX maksis töösuhte lõppemisel endale välja. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 12 000 krooni (766,94 eurot) väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
36.XXX töölepingu punkt 4.5. nägi ette töötajale lahkumiskompensatsiooni 6 (kuue) kuupalga ulatuses (TVK t lk. 15 pöördel). Nimetatud töölepingu punkt ei sisalda mingeid piiranguid lahkumiskompensatsiooni maksmisel. Kostja, juhatuse liikmena, maksis endale 01.02.2011
seoses töölepingu ülesütlemisega vastavalt töölepingu punktile 4.5. lahkumis-kompensatsiooni 78 000 krooni.
37.Hageja vaidleb lahkumiskompensatsiooni maksmisele vastu, kuna töölepingust ei nähtu, et pooltel oli ühine tahe maksta kostja töölepingu lõppemisel igal juhul lahkumiskompensatsiooni, olenemata, millistel asjaoludel töösuhe lõppeb. Hageja väitel tuleb lahkumiskompensatsiooni nõude tekkimisel lähtuda seaduse üldisest mõttest, eesmärgist ja praktikast. Kuna poolte vahel puudub selgesõnaline kokkulepe, siis ei saa kostjaga sõlmitud töölepingu sõnastust tõlgendada selliselt, et lahkumiskompensatsiooni makstakse igal juhul, ükskõik, kelle initsiatiivil või millistel asjaoludel tööleping lõppeb. Hageja väitel tekkinuks kostjal õigus lahkumishüvitisele, kui töösuhe lõppenuks tööandja initsiatiivil. Antud juhul lõppes tööleping töötaja soovil. Samuti puudus kostjal hageja juhatuse või osanike vastavasisuline otsus sellise väljamaksete tegemiseks, seega on kostja poolt endale lahkumiskompensatsiooni väljamaksmine töösuhte lõppemisel vastuolus töölepinguga. Hageja väitel kostjal puudus õigus saada lahkumiskompensatsiooni. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja võis endale lahkumiskompensatsiooni arvestada, siis on kostja arvestanud endale lahkumiskompensatsiooni lubatust suuremas ulatuses, (õige arvestus 6x12 000=72 000 krooni) ning liigselt arvestatud summa (6000 krooni) kuulub hagejale tagastamisele.
38.Kostja vaidleb vastu hageja põhjendusele, nagu oleks lahkumiskompensatsiooni maksmine võimalik töölepingu ja töölepinguseaduse mõtte kohaselt vaid juhul, kui lepingut soovib üles öelda tööandja. Töölepingus oli poolte vahel kokku lepitud töötajale lahkumiskompensatsioon 6 (kuue) kuu palga ulatuses. Töölepingus ei ole märgitud lahkumiskompensatsiooni maksmise tingimusi, kuid kokkulepe ei ole vastuolus seaduse sisu ja mõttega. VÕS § 29 lg. 1 tulenevalt poolte tegelikku ühist tahet tõlgendades kostja väidab, et lepingu sõlmimisel tööandjana töölepingu allkirjastanud XXX ja kostja nägidki ette, et lahkumiskompensatsioon makstakse, sõltumata lepingu lõppemise alusest. Alusetu on hageja põhjendus, nagu oleks lahkumiskompensatsiooni maksmine võimalik töölepingu ja töölepingu-seaduse mõtte kohaselt vaid juhul, kui lepingut soovib üles öelda tööandja. Ei poolte vahel sõlmitud leping ega seadus ütle üheselt, et hüvitis on ette nähtud vaid tööandja algatusel lepingu ülesütlemisel.
39.Kostja vande all antud seletuses selgitas, et asus tööle OÜ-s XXX tegevjuhina 2003 aastal ja töölepingu sõlmimisel oli tema üks tingimus: töölepingu lõpetamisel 6 kuulise palga ulatuses lahkumiskompensatsiooni lülitamine töölepingusse, kuna teades seda, et sellisel ametikohal on firma juhtide vahel kerged tulema erimeelsused ja lahkhelid (tlk. 111). Seega, poolte poolt allakirjutatud töölepingu p 4.5. ja VÕS § 29 lg 1 tulenevalt oli poolte tegelik ühine tahe maksta kostjale tema töösuhte lõppemisel 6 kuu töötasu ulatuses lahkumiskompensatsiooni. Kostja ei ole töölepingu punktis 4.5. ette nähtud lahkumiskompensatsiooni endale maksmisel rikkunud ÄS § 32 ega käitunud hea usu põhimõtteid rikkudes, seega tuleb hageja 78 000 krooni (4985,11 eurot) tagasimaksmise nõue jätta rahuldamata Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Tsiviilasja hind on 5 752,05 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.