Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

faktilised asjaolud, mis saaksid olla kompromissikokkuleppes märgitud leppetrahvi nõudmise alusteks. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal on alus leppetrahvi nõudmiseks, palub hageja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Hageja poolt on esitatud kõik avaldused ning pärast avalduste esitamist ei ole kostja suhtes läbi viidud ühtegi täitmistoimingut. Kostja ei ole hageja arvates käitunud heauskselt, jättes pöördumata leppetrahvi saamiseks otse hageja poole, kuid esitades avalduse leppetrahvi sissenõudmiseks täitemenetluses koheselt kohtutäiturile. Samuti tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel võtta arvesse asjaolu, et ka AL ja kostja (kelle omandisse kuulub XXX mõtteline osa sarnaselt hagejaga), ei ole ise täitnud Harju Maakohtu poolt 13.04.2011 tsiviilasjas nr 2-01110 kohtumääruses äratoodud kompromisskokkuleppe tingimusi, sest kuni käesoleva hagi esitamiseni ei ole nad üle andnud hagejale või tema esindajatele juurdepääsu saunale ja garaažile ega võimaldanud neid ehitisi kasutada (selline käitumine on vastuolus poolte vahel sõlmitud kompromisskokkuleppe punktiga 4.2, millele vastab Harju Maakohtu 13.04.2011 tsiviilasjas nr 2-01-110 tehtud kompromissi kinnitava kohtumääruse punkt 3.2). Hageja omandis olid 2000 alguses XXX hooned. Hageja oli ja on ka praegu töövõime kaotanud isik, kes vajab toimetulekuks kõrvalist abi. 2000 sõlmisid hageja ja tema majas üürnikuna elav AL (T ) pärimislepingu, mille sätete kohaselt kohustus AT(L ) tagama hagejale hooldamise, hageja aga pärandas annakuna AT(L ) XXX hooned. 15.01.2001 sõlmiti Tallinna notari Liia Aigro juures XXX hoonete müügileping, millega hageja võõrandas XXX A L . Mõni aeg pärast XXX müügilepingu sõlmimist loobus A L hageja hooldamisest. Hageja esitas Harju Maakohtule 2001 hagi müügilepingu tühisuse tuvastamise või tühiseks tunnistamise nõudega A L ja kostja vastu (tsiviilasi nr 2-01-110), 2006 kostja vastu laenatud 150 000 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-06-6016). Samuti on poolte vahel olnud teisi õigusvaidlusi. Tsiviilasjas nr 2-06-6016 mõistis Harju Maakohus 01.10.2008 kohtuotsusega kostjalt välja põhivõlana 128 900 krooni ja viivised. Kohtuotsus on jõustunud. Kuna kostja kohtuotsuse järgset summat vabatahtlikult ei tasunud, algatas kohtutäitur hageja avalduse alusel täitemenetluse Eesti Vabariigis. Kuna vahepeal oli ilmnenud, et kostja on Eestist lahkunud ja asunud tööle Soome Vabariigis, algatati täitemenetlus eespool nimetatud kohtuotsuse täitmiseks ka Soome Vabariigis. Tsiviilasjas nr 2-01-110 sõlmisid hageja, A L ja kostja aprillis 2011 kompromisskokkuleppe, mille kohaselt läks hageja omandisse mõtteline osa XXX kinnistust ning hageja loobus edasistest nõuetest nii kostja kui ka A L suhtes. Harju Maakohus kinnitas 13.04.2011 määrusega poolte vahelise kompromissi. Kompromisskokkuleppe punkti 5.1. (kohtumääruse punkt 4.1.) täitmiseks esitas hageja lepinguline esindaja advokaat Paavo Paal täitemenetluse lõpetamise (nõudest loobumise) avaldused kohtutäitur Priit Petterile ja kohtutäitur Risto Sepale 18.04.2011 ning Soome Vabariigi Helsinkin Ulosottovirastolle 30.04.2011, seega kompromissis sätestatud tähtaja jooksul. Soome Vabariigi Helsinkin Ulosottovirasto pidas vajalikuks 25.05.2011 enda poolt saadetud elektronkirjas täiendavalt paluda volikirja esitamist, mille kohaselt advokaat Paavo Paali on volitatud esitama just konkreetselt sellise täitemenetluse lõpetamise avaldust. 26.08.2011 esitas kostja Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasikule leppetrahvi sissenõudmiseks ja täitemenetluse algatamiseks avalduse, milles paluti sisse nõuda hagejalt leppetrahv summas 5000 eurot. Käesoleva vaidluse asjaoludel puudub kostjal õigus nõuda leppetrahvi, sest hageja poolt on täidetud tema kompromissiga võetud kohustused. Hageja nimel on esitatud täitemenetluse lõpetamise avaldused ning seega puuduvad elulised asjaolud, mis õigustaksid leppetrahvi nõudmist.

Kostja poolt sundtäitmise algatamine on põhjendamatu ka seepärast, et puudub täitedokument, mis võimaldaks leppetrahvi sundtäitmist. Harju Maakohtu 13.04.2011 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-01-110 ei saa olla leppetrahvi sissenõudmise aluseks, sest nimetatud kohtumääruses on leppetrahv tingimuslik. Kohtutäitur ei saa aga hinnata leppetrahvi sissenõutavuse eelduste olemasolu - sellega kaldutakse kõrvale täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esinevad alused leppetrahvi nõudmiseks, palub hageja leppetrahvi vähendada mõistliku suuruseni 500 eurot. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et hageja on invaliid, kes vajab toimetulekuks kõrvalist abi, viibib käesoleva hagiavalduse esitamise ajal hooldekodus. Pärast kompromisskokkuleppe sõlmimist on hageja viibinud korduvalt ka haiglas, hageja varanduslik seisund ei võimalda tal täies ulatuses leppetrahvi tasuda. Hageja poolt on heauskselt astutud kõik sammud, et täita kompromissi tingimusi. Kuna hageja ei saa ise liikuda (ta on enamuse ajast voodis), siis esitas tema eest avaldused tema esindaja. Asjaolu, et Soome Vabariigi Helsinkin Ulosottovirasto nõudis täiendavalt volikirja esitamist (kusjuures volikirjas pidi olema ära näidatud volitus esindamiseks Helsinkin Ulosottovirastolle täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamiseks), ilmnes alles pärast kompromissis sätestatud 30päevase tähtaja möödumist ning hageja ei ole sellist volikirja jätnud pahatahtlikult vormistamata. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks tekkinud käesoleva vaidluste tinginud asjaoludel kahju. Hagejale teadaolevalt ei ole Soome Vabariigis pärast hageja esindaja poolt esitatud avalduse saamist enam kostjalt rahalisi vahendeid kinni peetud. Hagejale ei ole igal juhul Soome täitevametnike poolt rohkem summasid üle kantud. Arvesse peab võtma ka asjaolu, et kostja ja tema abikaasa Anne L ei täitnud ise kompromissis sätestatud tingimusi. Kompromissi punkti 4.2. kohaselt pidid nad võimaldama hagejal kasutada sauna ja garaaži ning mitte tegema takistusi sauna ja garaaži kasutamisel. Kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni ei ole aga hageja esindajatele üle antud garaaži ega sauna võtmeid. Hageja palub tuvastada, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt leppetrahvi Harju Maakohtu 13.04.2011 tsiviilasjas nr 2-01-110 kohtumääruse alusel, millega kinnitati poolte vahel kompromiss, tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 007/2011/83101 ja lõpetada täiteasi. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esinevad alused leppetrahvi sissenõudmiseks, palub hageja vähendada leppetrahvi. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kompromisslepingu punktis 5.1 on selgelt välja toodud, et hageja loobub Anne L ja kostja vastu kompromissi punktides 2.2 kuni 2.7 nimetatud nõuetest ja esitab hiljemalt 10 päeva jooksul Eesti vabariigis ja 30 päeva jooksul Soome Vabariigis täiteasjade nr 017/2009/18675 ja nr 027/2011/691 lõpetamise avaldused. Täitemenetluse lõpetamise avalduste esitamise kohustuse mittetäitmisel kohustub hageja tasuma kostjale leppetrahvi 5 000 eurot. Soome Vabariigi kohtutäitur edastas hageja esindajale kirja, milles nõudis menetluse lõpetamiseks esindusõigust tõendavat volikirja. 1.06.2011 on Soome kohtutäitur saatnud ka kostjale e-kirja, kust nähtub, et Soome kohtutäitur on esitanud hageja esindajale nõude volikirja esitamiseks, kuid hageja esindaja ei ole seda käesoleva ajani teinud. Soome kohtutäitur rõhutas 1.06.2011 kostjale edastatud kirjas ka asjaolu, et ilma hageja esindaja poolt volikirja esitamata ei saa ta kõnealust täitemenetlust kostja suhtes lõpetada. Soome kohtutäituri poolt edastatud informatsiooni kohaselt ei ole hageja esindaja edastanud oma volitusi tõendavat volikirja tänase päevani, millest tulenevalt ei ole hageja esitanud kostja vastu algatatud täitemenetluse lõpetamiseks nõuetekohast avaldust. Seega ei hageja täitnud kompromisslepingu punktis 5.1 toodud kohustust esitada 30 päeva jooksul alates 13.04.2011 täitemenetluse lõpetamise avaldus Soome Vabariigi kohtutäiturile ning sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt kokkulepitud leppetrahvi.

Hageja on rikkunud poolte vahel 13.04.2011 sõlmitud kompromisslepingut. See, et hageja määras oma kohustuste täitjaks oma esindaja ning esindaja volituste puudumise tõttu on täitmata kompromisslepingus kokkulepitud tingimused, ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv. Asjaolu, et 23.05.2011 esitas Soome kohtutäitur hageja esindajale nõude volikirja, mis tõendaks, et esindajal on õigus esindada hagejat selles täiteasjas, esitamiseks ning hageja esindaja ei ole seda tänase päevani teinud, näitab hageja esindaja volituste puudumist. Seega ei saa lugeda hageja esindaja poolt 30.04.2011 edastatud täitemenetluse lõpetamise avaldust esitatuks kompromissi punktis 5.1 sätestatud korras. Täitemenetlus toob isiku jaoks paratamatult kaasa ebamugavusi. Täitemenetlus kostja vastu tähendab seda, et selle kohta on märge võlgnikeregistris. Juhul, kui kostja soovib võtta pangalaenu või omandada krediitkaarti või soetada vara liisingut kasutades, tuleb tal igal pool täiendavalt selgitada, miks on ta võlgnike registris ja miks tema suhtes on algatatud täitemenetlus. Sellega seoses peab kostja koguaeg jagama selgitusi ja ennast põhjendama, kuigi tegelikult on täitemenetluse aluseks olevad asjaolud ammu ära langenud. Siinjuures tuleb arvestada ka seda, et kostja töötab võõrriigis ning on üldteada, et välismaalaste suhtes ollakse igas riigis kriitilisemad. Kostja leiab, et hageja esitatud asjaolud ei ole aluseks leppetrahvi vähendamiseks. Kui hageja on ise astunud kõik vajalikud sammud kompromisslepingus toodud kohustuste täitmiseks ning tema esindaja neid siiski nõuetekohaselt ei täitnud, saab ta esitada nõude oma esindaja vastu. Selline asjaolu ei ole aga asjassepuutuv hageja ja kostja vahelistes kokkulepetes. Käesolevaga on tõendatud, et hageja rikkus kompromisslepingus sätestatut ning sellest tulenevalt on kostjal tekkinud suures ulatuses ebamugavusi, kahju ja takistusi igapäevases elus. Kuna kompromiss on poolte vahel sõlmitud konsensuslikult ning sellise kokkuleppe on kinnitanud ka Harju Maakohus oma 13.04.2011 määrusega ning tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole esitanud ühtegi põhjendatud alust, ei esine olukorda, mille puhuks näeb seadus ette leppetrahvi vähendamise võimaluse. Kui leppetrahvi nõue on üleliia koormav hageja jaoks ning kompromissi rikkumist ei ole kaasa toonud tema käitumine, on tal võimalus esitada nõue oma esindaja vastu, kellest tulenevalt hagejale tegelikult ka kahju tekkis. Leppetrahv peab selle vähendamiseks olema ebamõistlikult suur. Tulenevalt hagejapoolsest lepingu mittetäitmisest on kostja Soome Vabariigis jätkuvalt allutatud täitemenetlusele. Kuigi kostja on kompromisslepingust tulenevalt täitnud endale võetud kohustusi, ei saa ta lõppenud vaidlusi hagejaga seljatada, kuna täitemenetlust ei lõpetatud ning see toob paratamatult kaasa palju ebamugavusi. Kostja on Soome Vabariigis töötav bussijuht ning täitemenetlusest põhjustatud ebamugavused on tema elukvaliteedile avaldanud ulatuslikku negatiivset mõju. Seega ei ole kompromissis kokkulepitud leppetrahv poolte kohustuste rikkumise korral ebamõistlikult suur. Tulenevalt eespooltoodust leiab kostja, et hageja ei ole esitanud põhjendatud ja asjakohaseid seisukohti ega tõendeid, mis annaksid aluse leppetrahvi vähendamiseks. Kostja palub kohtul leppetrahvi suurust mitte muuta. TMS § 2 lg 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. Harju Maakohus on määrusega kinnitanud poolte vahel 13.04.2011 sõlmitud kompromissi, mis jõustus määruse tegemise päeval, kuivõrd pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtutäitur on kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendile esitatavatele nõuetele. See tähendab, et dokument peab sisalduma TMS § 2 lg 1 loetelus, olema vormistatud pädeva organi poolt, vastama vorminõuetele ning olema kohtutäiturile esitatud kas originaaldokumendina või selle notariaalselt tõestatud ärakirjana. Täitur ei saa aga menetluse alustades kontrollida, kas nõue on ka tegelikult täitmata, sest see tähendaks kohtutäiturile sissenõudja tegevuse üle järelevalvamise ülesande panemist. Samuti ei ole kohtutäitur pädev lahendama täitedokumendi sisulise õiguspärasusega seotud küsimusi, selleks on iga täitedokumendi liigi puhul ette nähtud vaidlustamise kord. Seega on kohtutäitur

käitunud igati seaduspäraselt ning täitemenetluse aluseks täiteasjas nr 007/2011/83101 on Harju Maakohtu määrus 13.04.2011 tsiviilasjas nr 2-01-110. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, ülekuulanud tunnistaja, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitedokumendiks on tsiviilasjas nr 2-01-110 tehtud 13.04.2011 kohtumäärus, millega kinnitati poolte kompromissileping ning nõudeks kohtumääruse resolutsiooni p-s 4.1 viimases lauses märgitud leppetrahv 5 000 euro suuruses. Kostja esitas kohtutäitur Veiko Kaasikule täitmisavalduse, milles märkis nõude suuruseks 5000 eurot ja täitedokumendiks ülalviidatud Harju Maakohtu 13.04.2011 määruse, millega kohus kinnitas poolte kompromissilepingu. Täitmisavaldusele lisas kostja Soome Vabariigi kohtutäituri teate (lk 16, tõlge lk 142), milles on hageja esindajal palutud esitada kohtutäiturile volikiri, ilma milleta ei saa esindada toimuvas protsessis oma volitaja nimel osaleda. Täitedokumendiks olevas kohtumääruse, millega poolte kompromissileping kinnitati, p 4.1 kohaselt oli hagejal kohustus esitada avaldus täitemenetluste lõpetamiseks Eestis kohtutäituritele 10 päeva jooksul ja Soomes toimuva täitemenetluse lõpetamiseks 30 päeva jooksul. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: 1) märgitud leppetrahvi maksmise kohustus 5 000 euro suuruses oli hagejal kostjale juhul, kui ta ei esita täitemenetluse lõpetamise avaldusi kohtutäituritele täiteasjades nr 017/2009/18675 (kohtutäitur PL, hiljem PP), nr 027/2011/356 ja nr 027/2011/691 (kohtutäitur Risto Sepp) ning Helsingin Käräjäoikeus poolt Soome Vabariigis 14.01.2010 alustatud täitemenetluses; 2) hageja esitas täitemenetluste lõpetamise avaldused kohtumääruses märgitud tähtaegu järgides, kuid Soome Vabariigis kostja suhtes algatatud täitemenetlust ei lõpetatud, hagejalt nõuti täiendavalt tema esindaja, kes avalduse esitas, volituste tõendamiseks notariaalse volikirja esitamist; volikirja ei ole esitatud, kuid täitemenetlus Soome Vabariigis lõpetati kostja suhtes 27.09.2011. TsMS § 221 lõikes 1 märgitud loetelu juhtudest, millal võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, on näidisloetelu, loetelu ei ole ammendav. Käesoleval juhul tuleb viidatud sätet tõlgendada laiendavalt, kuna kohtumäärusega, mis on täitedokumendiks ei ole hagejale kostja kasuks leppetrahvi väljamõistetud, on vaid kindlaksmääratud tingimus, mille korral leppetrahv tasumisele kuulub ning võlgnik võib esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud. Sellise hagi on hageja ka esitanud. Seega on tegemist olukorraga, kus ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust leppetrahvi üle enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-134-07 p 11). Menetlus käigus on kohus kindlaks teinud, et täitemenetlus kostja suhtes lõpetati ilma hageja esindajaks oleva vandeadvokaadi esindusõigust tõendava volikirjata. Sellest järeldub, et sellise volikirja nõudmine Soome kohtutäituri poolt oli alusetu. Kuna täitemenetluse lõpetamise avalduse Soome kohtutäiturile esitas hageja kokkulepitud 30-päevase tähtaja jooksul, täitis hageja oma kompromissilepinguga võetud kohustuse. Asjaolu, et Soome kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud ning nõudis hageja esindaja volikirja esitamist, kuid lõpetas täitemenetluse ikkagi ilma sellist volikirja saamata, eest ei vastuta hageja. Ülalmärgitud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlused vaidluse lahendamist ei mõjuta, mistõttu kohus neid ei analüüsi. Kooskõlas TsMS § 132 lg 5 ja Harju Maakohtu 14.11.2011 määrusega on hagihind 3 000 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.