2-12-6129/13 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

3.A. Rajaste esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. veebruari 2012 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega hagi tagamise taotlus jäetakse rahuldamata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus põhjendanud hagi tagamise vajalikkust. Olukorras, kus hageja on vastavalt Tartu Maakohtu 11.10.2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-10-2555 kohustatud igakuiselt tasuma kostjale elatist summas XXX eurot, ei ole võimalik ette kujutada olukorda, kus hagi tagamata jätmine võiks mõjutada käesolevas tsiviilasjas tehtava otsuse täitmist. Isegi kui kohus peaks leidma, et MTÜ T K H logopeedi, pikapäevarühma ning parandusõppe teenused, mille tasu sundtäitmise peatamist hageja nõuab, ei ole hageja ja kostja ühiste alaealiste laste „kooli- ja treeningutasud“, mille tasumise kohustus hagejal vastavalt Tartu Maakohtu määrusele asjas nr 210-2555 on, siis puudub vähimgi võimalus, et sellise otsuse täitmine võiks olla raskendatud olukorras, kus hageja peab igakuiselt sama määruse alusel kostjale tegema XXX euro suuruseid elatise makseid. Hageja esitatud sundtäitmise peatamise taotlus käsitleb sellest märkimisväärselt väiksemat summat, st XXX,XX eurot. Pigem on tõenäoline, et just hagi tagamine raskendab hilisema kohtuotsuse täitmist, sest hageja on korduvalt hilinenud nii elatise kui ka teiste kooli ja treeningukulude eest maksmisega, mis annab alust arvata, et hageja üritab ka vaidluse all oleva summa maksmisest kõrvale hoiduda; 2) on ebaõige maakohtu järeldus, et kostja jaoks ei kaasne täitemenetluse ajutise peatamisega negatiivseid tagajärgi. Kostja kasvatab üksinda hageja ja kostja kahte alaealist last ning tsiviilasjas nr 2-10-2555 sõlmitud kompromissis oli kostja nõus XXX euro suuruse elatisrahaga kahe alaealise lapse kasvatamiseks, mis jääb märkimisväärselt alla elatise miinimummäära, mis kahe lapse kohta oleks XXX eurot kuus, mille kompensatsiooniks lepitigi kompromissis kokku lisaks ka laste kooli ja treeningukulude hüvitamine hageja poolt. Hageja väide, et logopeedi ja parandusõppe tasud ei kuulu kompromissis kokkulepitud „kooli- ja treeningutasude“ alla, ei ole põhjendatud ning nende tasude mittemaksmine hageja poolt muudab kostja majandusliku

4.R. Verliin vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus hagi tagamise vajalikkust põhjendanud. Hageja on tasunud arve nr 114088 ja arve nr 1113535, nr 113506 ja nr 114307 aluseks olevaid teenuseid ei ole hageja tellinud. Seega on piisav alus arvata, et eeldatava sundtäitmisega ei oleks tagatud kaitse võlgniku sotsiaalsetele õigustele, st sundtäitmise kulg tuleb peatada, kui menetluse jätkamine võlgniku jaoks oleks ebaõiglane. Sotsiaalse kaitse normi eesmärk on vältida olukorda, kus asjaolude kokkulangemisel viikse menetlust läbi viisil, mis toob võlgniku jaoks kaasa talle äärmiselt ebasoodsad tagajärjed, mille talumist ei ole võimalik õigustada täitedokumendi täitmise kaudu saavutatava tulemusega. Käesoleval juhul oleks ebasoodne tagajärg alusetult varast ilmajäämine ja ebamugavused hageja igapäevastes tegevustes, nt võimalik pangakontode arestimine, pankadele saadetud info sundtäitmise kohta, mis tulevikus mõjutab hageja krediidivõimekust. Seega oleks nimetatud ebasoodsad tagajärjed ebaproportsionaalsed sundtäitmise käigus saavutatava tulemusega; 2) ei vaidle pooled suurte summade sissenõutavuse üle ja seega ei muutu sellest sisuliselt ei kostja ega poolte ühiste laste majanduslik seis ja nende sotsiaalsed õigused. Kostja on teadlik, et vaidlusalust logopeediaõpet on võimalik viia läbi tasuta hageja poolt organiseeritud logopeedi juures Tartu Ülikooli Kliinikumis. Lisaks on 20.01.2012 MTÜ T K H, kus lapsed koolis käivad, edastanud lastevanematele e-kirja, millega teavitas, et käesoleva õppeaasta lõpuni on logopeedia ja parandusõppe tunnid tasuta. Seega pole kuidagi häiritud ka laste edasine areng; 3) on väär kostja väide nagu kostja majanduslik olukord muutuks sundtäitmise peatamise tõttu oluliselt halvemaks, kuna hageja tasub kostjale kompromissi korras kokkulepitud XXX euro suurust elatisraha, tasub laste kooli- ja treeningtasud, ning lisaks hagejale teadaolevalt käib kostja ka täiskohaga tööl. Kostja saab jätkata oma tavapärast elu, samuti saavad seda teha nende ühised lapsed; 4) tekiksid hagejal sundtäitmise võimaliku tagasipööramisega teatav aja- ja ressursikulu, mis ei oleks proportsioonis, kui jätkatakse sundtäitmist, arvestades veel sissenõutava summa suurust ja selle alusetust. Seega, lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg-st 4 ei oleks tagatud võlgniku ehk hageja suhtes kohaldatavad minimaalsed võimalikud abinõud summa sissenõudmisel; 5) ei ole poolte vahel vaidlust elatisraha suuruse üle, vaid väidetavate kooli- ja treeningtasude hageja poolt maksmise üle. Kuivõrd kostja poolt tellitud teenused ei kuulu kooli- ja treeningtasude alla, ei ole kostja määruskaebuses toodud viited kompromissi sõlmimise tingimustele ja elatisraha suurusele asjakohased. Samuti on tõendamata kostja väide, justkui hageja oleks korduvalt hilinenud kooli- ja treeningtasude eest maksmisega. Hageja pole kunagi hoidunud kõrvale nimetatud tasude maksmisest.