Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

lk 3 Hageja leiab, et tulenevalt eespool nimetatud asjaoludest, sealhulgas Harju Maakohtus toimuvast kohtuvaidlusest tsiviilasjas nr 2-11-8782 ei ole sundtäitmine täiteasjas nr 133/2011/216 lubatud, kuivõrd hagejal ei eksisteeri võlgnevust kostja ees. Eeltoodust tulenevalt palub hageja:

KOSTJA VASTUVÄITED

Vastavalt kostja vastusele on hageja nõue on esitatud täitemenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud TMS) §-s 221 sätestatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise sätte alusel. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sealjuures saab võlgnik TMS § 221 lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise korral, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18-191 nimetatud täitedokumendi puhul, esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Eeltoodud sätetele tuginedes on hageja oma hagiavaldust ja esitatud seisukohti sisuliselt põhistanud vaid tsiviilasja nr 2-11-8782 raames esitatud menetlusdokumentidega, st ühtegi muud sisulist väidet ega tõendit hageja oma väidete põhistamiseks esitanud ei ole.

lk 4 Nagu kostja korduvalt käesoleva tsiviilasja menetluse raames rõhutanud on – nimetatud tsiviilasja nr 2-11-8782 menetluse raames on Harju Maakohus sisuliselt juba hinnanud täpselt samade osapoolte vahelise ja samadel alustel põhineva õigussuhte asjaolusid, mida on vajalik hinnata ka käesolevas tsiviilasjas lahendi tegemiseks. Hagiavalduses esitatud asjaoludest tulenevalt möönab antud asjaolu ka hageja ise. Nimelt nõuab kostja tsiviilasja nr 2-11-8782 raames hagejalt 2008. aastal sõlmitud nelja erineva liisingulepingu alusel tekkinud võlgnevuse tasumist. Antud menetluse käigus on osapooled vaidluseseme põhistamiseks esitanud oma põhjalikud seisukohad ja vastavasisulised asjakohased tõendid, sh on kuulatud üle viis tunnistajat ning täiendavalt vande all ka hageja seaduslik esindaja Leonid Tsenter. Liisingulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks sõlmiti hageja ja kostja vahel 27. jaanuaril 2010 ühishüpoteegi seadmise- ja asjaõigusleping, mille alusel seati kostja kasuks ühishüpoteek 63 911,45 euro ulatuses hagejale kuuluvatele kinnistutele Österby külas Noarootsi vallas. Nimetatud ühishüpoteegi- ja asjaõiguslepingu ning liisingulepingutest tekkinud hageja võlgnevuse alusel algatas kostja 07. märtsil 2011 hageja vastu muu hulgas ka täitemenetluse, mille hageja on vastavalt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega vaidlustanud. Nagu juba eelnevalt öeldud, on hageja hagiavalduse esitamist põhistanud samade asjaoludega, millel põhinevad hageja vastuväited tsiviilasjas nr 2-11-8782 (st hageja ei nõustu kostja liisingulepingutest tuleneva nõude suurusega). Seega on käesolevaga tekkinud olukord, kus Pärnu Maakohus peab hakkama otsast peale menetlema identse sisuga vaidlust (st hagi ese on küll erinev, kuid hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, mis vajavad tuvastamist, kattuvad üks ühele), mille sama astme teine kohus (Harju Maakohus) on juba lõpuni menetlenud. Antud situatsioon aga täielikus vastuolus TsMS-is sätestatud menetlusökonoomika põhimõttega tuues muu hulgas kaasa ulatuslikke täiendavaid menetluskulusid mõlemale osapoolele. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt avaldab kostja, et soovib menetlusökonoomilistel kaalutlustel lahendada käesolev tsiviilasi pooltevahelise kompromissi sõlmimisega ja palub vastavalt TsMS § 4 lg-le 4 selleks kohtu igakülgset abi. Kostja peab kompromissina võimalikuks hageja suhtes algatatud täiteasja nr 133/2011/216 menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-11-8782 lõpliku lahenduse tegemiseni, peale mida on võimalik vajadusel vastavalt korrigeerida nimetatud täiteasjas sissenõutavat nõudesummat. Kostja rõhutab siinkohal, et vaidlusaluses täiteasjas nr 133/2011/216 on kostja kasuks seatud ja realiseeritav ühishüpoteek vaid summas 63 911,45 eurot. Kostja nõue hageja vastu on aga käesolevaga põhisummas 479 097,37 eurot, millele lisanduvad täiendavalt ka viivised (arvestusega 0,05% päevas). Seega ületab kostja nõue hageja vastu mitmekordselt kostja kasuks seatud ühishüpoteegi ulatust, mistõttu on isegi kohtu poolt võimaliku osalise nõude vähendamise korral ühishüpoteek täies ulatuses realiseeritav ja seega kostja poolt hageja vastu algatatud täitemenetlus põhjendatud. Kostja esitab käesoleva menetlusdokumendi punktis 9 nimetatud hageja vastu oleva nõudesumma asjaolude tõendamiseks 23. veebruaril 2012 tsiviilasja nr 2-11-8782 raames esitatud kohtukõne teesid (lisa 1) ja täiendavalt ka muud asjakohased tõendid (mis on samuti tsiviilasjas nr 2-11-8782 kostja poolt esitatud ja millele kostja kohtukõne teesides oma hageja vastu oleva nõude põhistamiseks viitab, ( lisa 2). Nimetatud kohtukõne

lk 5 teesides esitatud seisukohti palub kostja ühtlasi käsitleda kostja sisuliste vastuväidetena käesolevas tsiviilasjas nr 2-11-20101. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes TsMS § 330 lg 3, § 394 palub kostja,

lk 6 tingimuste alusel (kuid arvestades sellegipoolest ka liisinguesemete tegelikku turuväärtust) on kostja ka oma hageja vastu oleva nõude vastavalt välja arvestanud (vt kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi lisa 1 punkti 2). Harju Maakohus on oma 09. aprilli 2012 otsuses jõudnud aga järeldusele, et nimetatud liisingulepingute üldtingimustest ei ole võimalik antud juhul lähtuda, kuna neid tuleb käsitleda tüüptingimustena, mida hagejal ei olnud võimalik omalt poolt mõjutada. Seda hoolimata asjaolust, et antud menetluse käigus on kuulatud üle kaks tunnistajat ja ka hageja enda juhatuse liige (P. Marran, A. Verro ja L. Tsenter – vt Harju Maakohtu 09.01.2012 ja 18.01.2012 kohtuistungite protokolle tsiviilasjas nr 2-11-8782, kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi lisad 19 ja 20), kes on kõik oma antud ütlustes kinnitanud, et liisingulepingute sõlmimisele eelnevalt kestsid nädalaid pooltevahelised läbirääkimised, mille käigus oli hagejal piisavalt aega lepingute kõikide tingimustega tutvuda ja soovi korral mis tahes pretensioone või küsimusi esitada (vt ka kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi lisa 1 punkte 2.3 kuni 2.6). Käesoleva menetlusdokumendi punktis 9 nimetatud järeldusest tulenevalt on Harju Maakohus arvestanud hageja võlgnevuse suuruse hoopis vastavalt Raimar PM OÜ poolt liisinguesemete suhtes läbiviidud hindamisaktidele (jättes sealjuures kõrvale ValueExpert OÜ poolt liisinguesemete suhtes koostatud hindamisaktid, vt kostja menetlusdokumendi lisad 8 ja 9), kuna on veendumusel, et need kajastavad kõige õigemini liisinguesemete tegelikku turuväärtust. Seega on Harju Maakohus arvestanud võlgnevuse suuruseks finantseeritavate summade jäägi ja nimetatud Raimar PM OÜ poolt koostatud hindamisaktides esitatud summade vahe. Seda hoolimata asjaolust, et kostja on läbivalt kogu menetluse jooksul rõhutanud ja ka tõendanud (vt tunnistajate R-W. Nava ja M. Siimann ütluseid, kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi lisa 1 punktid 2.16 kuni 2.20 ja ka lisa 19), et nimetatud hindamisaktid andsid kostjale vaid orienteeruva lähtepunkti, millest liisinguesemete esialgse müügihinna määramisel lähtuda ja need ei kajasta ühelgi viisil liisinguesemete tegelikku turuhinda, mistõttu ei ole võimalik hageja võlgnevuse väljaarvestamisel nendest lähtuda. Harju Maakohus on käesoleva menetlusdokumendi punktis 10 nimetatud kostja seisukoha lugenud ebausutavaks, põhjendades antud järeldust vaid sellega, et hindamisaktides ja esmastes müügikuulutustes (vt kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi lisa 10) esitatud hinnad erinevad üksteisest oluliselt. Nimetatud järeldus on aga väär, kuna Harju Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et Raimar PM OÜ hindamisaktides on liisinguesemete võimalikud müügihinnad esitatud koos käibemaksuga, samal ajal kui liisinguesemete esialgsed müügihinnad müügikeskkonnas www.mascus.com käibemaksu ei sisaldanud – see on ka tegelik põhjus, miks need hinnad üksteisest oluliselt (ca 20% võrra) erinesid, mistõttu langeb Harju Maakohtu eeldus kostja seisukoha ebausutavaks lugemise osas ära. Seega tuleb asuda järeldusele, et hindamisaktides esitatud hinnad andsid kostjale vaid aluse esialgse müügihinna määratlemiseks ning et liisinguesemete tegelikku turuväärtust tuleb määratleda läbi reaalsete ostupakkumiste ja lõplike müügihindade. Tuginedes aga liisinguesemete turuväärtuse määratlemisel nende tegelikule müügihinnale (vt kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi lisasid 14 kuni 16) ja arvestades sealjuures ka laekunud ostupakkumisi (vt kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi lisa 17), on kostja nõue hageja vastu kordades suurem (st 479 097,37 eurot) kui Harju Maakohtu poolt otsuses järeldatud,

lk 7 ületades sealjuures vaidlusaluses täitemenetluses realiseeritava ühishüpoteegi ulatust koguni rohkem kui 7-kordselt. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus oma otsuses jõudnud ilmselgelt ebaõigetele järeldustele ning jätnud põhjendamatult arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, mis on omakorda tinginud kostja nõude suuruse ebaõigesti arvestamise kohtu poolt. Kostja soovib rõhutada, et hoolimata asjaoludest, et kostja ei nõustu nimetatud Harju Maakohtu otsuses esitatud põhjendustega seoses nõude suuruse arvestusega ja et see otsus ei ole veel jõustunud, on kõnealusest otsusest nähtuvalt siiski selge, et kostjal siiski eksisteerib hageja vastu nõue (st vaidlus on vaid selles, millises ulatuses täpselt), kuna hageja on rikkunud oma liisingulepingutest tulenevaid kohustusi kostja ees. Seega ei ole kohtul võimalik ka käesolevas asjas jõuda kõiki esitatud tõendeid hinnates vastupidisele seisukohale (hageja väide, nagu kostjal ei eksisteeriks tema vastu nõuet), mistõttu ei ole võimalik tuvastada hageja suhtes algatatud täitemenetluse lubamatust. Hageja jaoks kõige optimistlikumal juhul saab täitemenetlus potentsiaalselt olla lubamatu vaid teatavas ulatuses, kuid selleks tuleb kohtul hinnata üksikasjalikult kõiki asjas esitatud tõendeid, et arvestada täpselt välja, millises võimalikus ulatuses. Kostja rõhutab, et arvestuslik nõue hageja vastu ületab käesolevaga oluliselt täidetava ühishüpoteegi summat (479 097,37 eurot, millele lisanduvad ka viivised vs 63 911,45 eurot). Kostja rõhutab, et kohtul ei ole võimalik üks ühele lähtuda Harju Maakohtu 09. aprilli 2012 otsuses esitatud järeldustest, kuna esiteks ei ole see otsus jõustunud ning teiseks on selles otsuses tehtud järeldused kõiki asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes ebaõiged. Kostja palub kohtul lähtuda hageja võlgnevuse väljaarvestamisel kostja poolt 04. aprilli 2012 menetlusdokumendis viidatud arvestustest ja muudest asjakohastest tõenditest (vt kostja 04.04.2012 menetlusdokumendi punkti 9 ja 10 ning lisa 1). Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole mitte mingil juhul võimalik täitemenetluse nr 133/2011/216 lõpetamine sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise läbi, kuivõrd täitemenetluse algatamiseks ja läbiviimiseks vajalikud eeldused on vastavalt TMS § 23 sätetele täidetud. Asjaolu, et võlgnik (hageja) vaidleb tema vastu suunatud nõudele põhimõtteliselt vastu, ei saa olla võlausaldajale (kostjale) takistuseks oma nõude täitmisel, kui eksisteerib kehtiv täitedokument (vt hagiavalduse lisa 2). Kostja soovib siinkohal ka rõhutada, et on käesolevas menetluses läbivalt rõhutanud, et nõustub täitemenetluse nr 133/2011/216 peatamisega, kuni tsiviilasjas nr 2-11-8782 lahendi jõustumiseni, et seejärel vajadusel sissenõutavat summat vastavalt korrigeerida. Nimetatud lahendus oleks otstarbekas ka menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd väldiks antud vaidlusest tulenevate täiendavate täitekulude tekitamist. Hageja palub kohtul antud asjaolu arvestada eelkõige käesolevas asjas menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Täiendavalt soovib kostja märkida, et vastavalt kohtutäituri seaduse (edaspidi nimetatud KTS) § 32 lg-le 5 on kohtutäituril juhul, kui täitmisel olev rahaline nõue nõuetakse sisse osaliselt, õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seega ei ole võimalik, et kohtutäitur nõuaks hiljem ka juhul, kui kostja nõuet hageja vastu vähendada, täitekulusid põhitasu näol rohkem, kui reaalselt hageja poolt kostjale tsiviilasjas nr 2-11-8782 tehtud otsuse alusel võimalikult makstav summa (rääkimata

lk 8 sellest, et kohtutäitur ei saa võtta nimetatud tasu suuremas ulatuses kui seda on ühishüpoteegi suuruse pealt arvestatav põhitasu, kuna kohtutäituril ei ole võimalik suuremas ulatuses hageja vastu nõuet täita). Seega ei ole võimalik, et hagejale tekiks antud täitemenetluse läbiviimisest suuremat kahju kui see on põhjendatud, ka juhul, kui käesolevaga täitmisele esitatud nõue peaks hiljem osutuma väiksemaks. Eeltoodust tulenevalt palub kostja käesolevaga jätta hageja poolt esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korras täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata, jätta OÜ EMET (registrikood 10064797) poolt esitatud hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud OÜ EMET kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg. 1 jä’rgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Pooled on sõlminud neli kapitalirendi liisingulepingut, mille alusel omandas hageja kostja taotlusel ja huvides müüjalt Konekesko Eesti AS liisinguesemed ja andis need tasu eest kostja valdusesse ja kasutusse, kostja kohustus maksma hagejale tasu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

lk 9 Kuna hageja jättis korduvalt talle lepingute alusel esitatud arved tasumata, ütles kostja 11. oktoobril 2010 lepingud üldtingimuste punkti 14.1.2 alusel üles. Kostja võõrandas lepingute esemed. Kostja esitas 07.03.2011 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi (lisa 2) täitemenetluse läbiviimiseks. Kostja nõude sisu on realiseerida ühishüpoteek mahus 63 911.45 eurot alljärgnevate hagejale kuuluvate kinnistute müügiga: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vastavalt poolte vahel 27.01.2010 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga /t.l. 11/ p 2 on hüpoteegiga tagatud nõuded, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud liisingulepingutest nr 3023145, 3022872, 3021981 ja 3021956.

lk 10 Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, leidis, et liisinguesemete väärtus määratakse kindlaks nende tagastamise aja seisuga ja oluline on nende väärtus e. kohalik keskmine müügihind e. turuhind. Esitatud hinnangute alusel jõudis kohus järeldusele, et nõue on põhjendatud vaid osaliselt. Kohus leidis, et:

täitmine tuleb tunnistada lubamatuks ja

Menetluskulu TsMS § 162 järgi hagimenetluse kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg. 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotluse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotluse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg. 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldaja peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohtunik: Külli Mõlder

/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.