lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-58169/62

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-09-58169/62
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2328
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-58169

Tsiviilasi

Kersti Murometsa hagi Õigusbüroo Aspekt OÜ vastu täiteasja nr 187/2009/3136 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

8458,83 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. juuni 2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kersti Murometsa apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

24. aprill 2012

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja) – Kersti Muromets (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (kostja) – Õigusbüroo Aspekt OÜ (RK: 10352355), esindaja vandeadvokaat Anne Tammer Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuni 2011 otsus muutmata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu

30.novembri 2009 määrusega kohaldatud hagi tagamine,

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

s.o täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 187/2009/3136. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Kersti Murometsa kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Kersti Muromets esitas 04.11.2009 maakohtule hagi Õigusbüroo Aspekt OÜ vastu täiteasja nr 187/2009/3136 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas sissenõudja Õigusbüroo Aspekt OÜ 20.10.2009 kohtutäitur Oleg Sirotinile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes Tartu Maakohtu 12.04.2007 määruse tsiviilasjas nr 2-06-37688 alusel. 21.10.2009 sai hageja täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. 22.10.2009 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna sissenõudja ja hageja on saavutanud kokkuleppe, mille alusel on võlgnevus tasutud ning sissenõudjal ei ole enam hageja vastu mingeid rahalisi nõudmisi. 28.10.2009 teavitas kohtutäitur hagejat, et T.K. on telefonivestluses väitnud, et kokkuleppel ei ole tema allkiri. Kokkuleppe sõlmimisel oli üheks suusõnaliseks tingimuseks see, et samal ajal loovutab hageja oma nõude Kredilex OÜ vastu Õigusbüroo Aspekt OÜ juhatuse liikmele T.K. . 21.09.2007 allkirjastati kokkulepe võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta ning nõude loovutamise leping Kredilex OÜ võlanõudes. Kredilex OÜ vastu esitatud nõue on kohtumenetluses rahuldatud ja T.K. on nõudest tulenevad summad kätte saanud. Hageja palus läbi viia ekspertiis, et selgitada välja, kas kokkuleppel olev allkiri kuulub T.K. või mitte.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et kostja ei ole sõlminud ega allkirjastanud 21.09.2007 kokkulepet võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta. Hageja väljendas peale kohtuliku kompromissi kinnitamist valmisolekut tasuda võlgnevus osade kaupa, kuid oli seisukohal, et 12.04.2008 ei ole tal ikkagi võimalik kogu võlgnevust tasuda. Hageja pakkus välja, et tasub osade kaupa, 2500 krooni kuus, kusjuures esimene osamakse pidi olema 5000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kui esimene osamakse tasutakse korrektselt, otsustatakse kirjaliku maksegraafiku koostamine. Hageja tasus vaid esimese osamakse. Kokkulepped edasise osas jäid vormistamata. Hageja on korduvalt andnud lubadusi võlgnevuse tasumiseks. Kostjale teadaolevalt on hagejat korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh riisumise, kelmuse ja dokumendi võltsimise eest. Kostja nõustus hageja taotlusega ekspertiisi läbiviimiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 13. juuni 2011 otsusega K. Murometsa hagi Õigusbüroo Aspekt OÜ vastu täiteasja nr 187/2009/3136 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on käesolevas tsiviilasjas tõenditeks kaks ekspertiisiakti. Hageja avalduse alusel on teostatud asjas esmane ekspertiis R.A. poolt. TsMS § 294 lg 2 sätestab, et kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 1 kolmanda lause kohaselt arvestab kohus eksperdi määramisel poolte arvamusega. R.A. ei ole küll riiklikult tunnustatud ekspert, kuid kohus on R.A. eksperdiks määranud hageja taotlusel ja põhjusel, et kostja kuni ekspertiisiakti saamiseni eksperdi isiku osas vastuväiteid ei esitanud. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et ekspert oleks uurinud ja võrrelnud vaidlustatud allkirja kõikide vaba- ja eksperimentaalproovidega. Eksperdiuuringud peavad olema igakülgsed, täielikud ja objektiivsed, järeldused aga selged, täpsed ja ühetähenduslikud, motiveeritud, veenvad ja usaldusväärsed. Ekspertiisiakt ning eksperdiarvamus ei vasta ülalnimetatud ja TsMS § 294 lg-s 2 sätestatud nõuetele, seetõttu jättis kohus R.A. arvamuse tõendina arvestamata. Kostja taotlusel on teostatud asjas kordusekspertiis riiklikult tunnustatud ekspertide poolt. Kordusekspertiisi kohaselt ei ole vaidlusalusel kokkuleppel T.K. allkirja. Nimetatud ekspertiisiakti kui tõendi saamisel on arvestatud kõiki nõudeid ekspertiisi läbiviimisele. Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja väidet, et kohus on jätnud lahendamata taotluse M.R. ärakuulamiseks. Kohus lahendas taotluse viimasel kohtuistungil. TsMS § 464 lg 2 kohaselt võib kohus kohtuistungil teha suulise määruse, mis protokollitakse. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks uuendada menetlust ega kutsuda kohtuistungile kordusekspertiisi teinud käekirjaeksperte L.E. ja E.K. selgituste andmiseks. TsMS § 403 lg 1 järgi on tsiviilasjas kohaldatud poolte nõusolekul kirjalikku menetlust. TsMS § 403 lg 2 sätestab, et pooled võivad nõusoleku kirjaliku menetluse kohaldamiseks tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra muutumisel. Menetlusliku olukorra muutumise tõttu kirjaliku menetluse kohaldamiseks antud nõusoleku saab tagasi võtta siis, kui kostja vastusest ilmnevad uued asjaolud, mis eeldavad hagejalt täiendavate tõendite esitamist. Käesoleval juhul olid pooled kirjaliku menetluse kohaldamiseks nõusoleku andmisel teadlikud teise poole vastuväidetest, samuti kordusekspertiisi tulemustest. Kohus nõustus kostja seisukohaga, mille kohaselt puuduvad hagejal eriteadmised käekirjauuringute osas ja seetõttu tuleb hageja analüüs T.K. väidetavalt erinevate allkirjade kohta jätta tähelepanuta. Kuna kordusekspertiisiga on tõendatud, et 21.09.2007 sõlmitud kokkuleppel võlgnevuse tasumise kohta ei ole T.K. allkirja, jättis kohus hagi rahuldamata. Kohtule ei ole esitatud teisi asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks TMS § 221 lg 1 kohaselt. Hageja (täitemenetluses võlgnik) suhtes on algatatud täitemenetlus jõustunud kohtulahendi täitmiseks. Hageja esitatud vastuväide täitemenetlusele ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.K. Muromets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. juuni 2011 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellant palub tunnistajana üle kuulata M.R. ja kõik apellandi menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid uuritud ebapiisavalt ning osaliselt ühekülgselt. Osa tõenditest on jäänud arvestamata. Kohus andis viimasele kordusekspertiisile nr DK-019610/4193 prioriteetse tähenduse. Hageja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks jäi rahuldamata. Hageja ei saanud realiseerida õigust tõendada asjaolusid, millele ta tugines. M.R. viibis vaidlusaluse dokumendi allkirjastamisel. Kokkuleppe sõlmimist soovis hageja tõendada tunnistaja ütlustega; 2) peab TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe sõlmimist oli võimalik tõendada dokumendi esitamisega või viimase puudumisel tunnistajate ütlustega. Hageja esitas kokkuleppe kui dokumentaalse tõendi, olles veendunud, et selle allkirjastas kostja. Olukorras, kus ekspertide arvamused on vastuolulised (tõendamise aspektist lähtudes tähendab see, et esitatud dokument ei ole esitatud või ei tõenda midagi), tuleks tunnistajana üle kuulata M.R. . M.R. a ütlused võiksid olla tõendiks TsMS 229 lg 2 alusel. Takistavad asjaolud M.R. a ülekuulamiseks puudusid. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja; 3) eiras kohus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. Tunnistaja ütlus võiks olla määravaks otsuse langetamisel, eriti olukorras, kus kohtule on esitatud kaks vastuolulist ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr KT-7O/2010.a kohaselt on kirjaekspertiisiks esitatud vaidlustatud allkirja T.K. nimelt kokkuleppel võlgnevuse tasumise ja nõudmisest loobumise kohta 21.09.2007 kirjutanud T.K. . Käekirjaekspertiisi nr DK-019610/4193 järgi ei ole 21.09.2007 koostatud „Kokkulepet võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta” allkirjastanud T.K. ; 4) ei saa käekirjaekspertiisi nr DK-0196-10/4193 käsitleda tõendina. 16.11.2010 kohtumääruses käekirjaekspertiisi määramiseks on välja toodud, et tegemist on kordusekspertiisi määramisega, samas ei ole esitatud eksperdile varem teostatud käekirjaekspertiisi. Oma 05.01.2011 kaaskirjas esitab ekspert soovi selle saamiseks, kuid sama kirjaga saadetakse käekirjaekspertiis nr DK-0196-10/4193 juba kohtule. Seega on kordusekspertiis läbi viidud kui esmane ekspertiis ning kohtu korraldus kordusekspertiisi tegemiseks ei ole täidetud. Kohtule on esitatud üks usaldusväärne esmane ja menetlusnormidele vastav R.A. ekspertiis, millest tuleb otsuse tegemisel lähtuda. Hageja oli nõus kordusekspertiisiga TsMS § 304 lg 1 alusel, mitte esmase ekspertiisiga.

5.Õigusbüroo Aspekt OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus hinnanud tõendeid vastavuses TsMS § 232 lg 1 ja 2 nõuetega. Kohus on põhjendanud, miks ta jätab R.A. arvamuse tõendina arvestamata. R.A. ei vastanud TsMS § 294 lg 2 tunnustele ja teda poleks tohtinud eksperdiks määrata. R.A. ülekuulamisel kohtuistungil ilmnes, et ta ei tööta eksperdina alates 2002. a, mistõttu kostja seadis kahtluse alla tema pädevuse käekirjaeksperdina. R.A. käekirjaeksperdiks väljaõppe toimus Moskvas 1972. a. R.A. ei ole kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. TsMS § 294 lg-st 1 tuleneb, et eksperdiks tuleb esmajärjekorras määrata riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või riiklikult tunnustatud ekspert ning muu isik määratakse eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Pooled ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleksid tinginud riiklikus ekspertiisiasutuses töötava kohtueksperdi või riiklikult tunnustatud eksperdi kõrvalejätmist ning muu isiku – R.A. – määramist;

2) ei ole asjas kahte vastuolulist tõendit (eksperdiarvamust). R.A. tugines arvamuse andmisel 21.09.2007 nõude loovutamise lepingule, 21.09.2007 kokkuleppele võlgnevuse tasumise ja võlgnevuse tasaarveldamise kohta ning OÜ TDP Investment 21.09.2007 arvele nr 2007-24. Nimetatud dokumendid esitas kohtule hageja. Vabaproovide kasutamisel võrdlusmaterjalina peab olema veendumus, et antud võrdlusmaterjali on kirjutanud kontrollitav isik. Kostja vaidlustas nimetatud dokumentidel olevad allkirjad, kuna need ei ole kirjutatud T.K. poolt. Lisaks nimetatud vabaproovidele esitas kohus R.A. veel teisigi vabaproove, samuti eksperimentaalproovid 10 lehel. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et ekspert oleks uurinud ja võrrelnud vaidlustatud allkirja kõikide vaba- ja eksperimentaalproovidega. R.A. arvamus ja ekspertiisiaktis nr DK-0196-10/4193 toodud eksperdiarvamus ei ole vastuolus, kuna R.A. ekspertiisi käigus tehtud uuringud olid ebapiisavad ja puudulikud ning tuginesid võrdlusmaterjalile, mille kostja oli vaidlustanud. Seetõttu ei saa R.A. arvamust tõendina kasutada; 3) on vastavalt TsMS § 304 lg-le 1 eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Apellant ei ole esitanud mitte ühtegi veenvat põhjendust, miks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arvamuse andmise aluseks olnud võrdlusmaterjal ei olnud usaldusväärne, või et eksperdiuuringud ei olnud igakülgsed, täielikud ja objektiivsed. Kohus määras õigesti kordusekspertiisi eksperdiks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi. Ekspertiisiaktis nr DK-0196-10/4193 toodud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole T.K. allkirjastanud 21.09.2007 koostatud „Kokkulepet võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta.“; 4) on apellatsioonkaebuses tõstatatud vaidlus esmase ja kordusekspertiisi teemal ainetu. Sõltuvalt sellest, kas tsiviilkohtumenetluses korraldatakse ekspertiis esimest korda või sellele järgnevalt, eristatakse õigusteoorias esma- ja uut ekspertiisi. Esmaekspertiis tähendab seda, et asjas määratakse ekspertiis üldse esimest korda. Tsiviilasjas määrati ekspertiis esimest korda Tartu Maakohtu 22.02.2010 määrusega. Järelikult oli R.A. poolt läbiviidud ekspertiis esmaekspertiis. Sellele järgnevalt määrati uus ekspertiis Tartu Maakohtu 16.11.2010 määrusega. Tulenevalt eeltoodust ei saa maakohtu 16.11.2010 määratud ekspertiis olla esmaekspertiis, vaid tegemist oli uue – kordusekspertiisiga; 5) ei ole M.R. a ülekuulamine tunnistajana enam võimalik tulenevalt TsMS § 260 lg-st 1, kuna M.R. on korduvalt viibinud käesolevas asjas kohtuistungite ajal kohtusaalis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuni 2011 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata.
7.1.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõtet ning andis põhjendamatult kordusekspertiisi aktis sisalduvale arvamusele prioriteetse tähenduse. Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus käekirja kordusekspertiisi, kuna esmase arvamuse andnud ekspert R.A. ei vastanud TsMS § 294 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning kostja taotlusest nähtuvalt ei sisaldanud esmane arvamus uuringute üksikasjalikku kirjeldust ning oli

puudulik (uuringu kirjeldusest nähtuvalt põhines arvamus üksnes kahel vabaproovil). Hageja kordusekspertiisi määramisele vastuväiteid ei esitanud. 04.01.2011 ekspertiisiaktis nr DK-0196-10/4193 sisalduva arvamuse andnud eksperdid vastavad TsMS § 294 lg-s 2 märgitud nõuetele ning eksperdiarvamus sisaldab uuringute üksikasjaliku kirjelduse, uuringute tulemusena tehtud järeldused ja põhjendatud vastuse kohtu küsimusele, mille kohaselt 21.09.2007 koostatud „Kokkulepet võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta“ ei ole allkirjastanud T.K. . TsMS § 238 lg 5 teise lause järgi tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Maakohus on põhjendatult leidnud, et 04.01.2011 arvamus on usaldusväärne ning see lükkab ümber ekspert R.A. arvamuse, mille kohaselt on 21.09.2007 vaidlusaluse dokumendi allkirjastanud T.K. . Seetõttu jättis maakohus õigesti ekspert R.A. arvamuse arvestamata. Apellandi seisukohast tulenevalt ei saa 04.01.2011 arvamusega arvestada, kuna eksperdile ei esitatud varasemat 25.03.2010 ekspertiisiakti ning seetõttu on maakohtu 16.11.2010 määrus täitmata. Apellant tugineb seejuures Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 05.01.2011 kaaskirjale. Märgitud kaaskirjast nähtuvalt on eksperdid arvamuse juba andnud ning varasemat ekspertiisiakti koopiat soovitakse alates 01.03.2010 kehtima hakanud justiitsministri määruse nr 7 alusel, mitte aga seoses arvamuse andmisega maakohtu 16.11.2010 määruse alusel. Ringkonnakohus leiab, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt on maakohtu 16.11.2010 määrus täidetud ning tegemist on kordusekspertiisiga TsMS § 304 lg 1 tähenduses.

7.2.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse tunnistaja M.R. a ülekuulamiseks ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole õige. Vastavalt TsMS § 293 lg-le 1 küsib kohus eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Pooled on nõustunud, et asjaolu, kas 21.09.2007 koostatud „Kokkuleppe võlgnevuse tasumine ja nõudest loobumise kohta“ on allkirjastanud T.K. , kindlakstegemine nõuab eriteadmisi ning taotlenud selleks ekspertiisi määramist. Eksperdid on 04.01.2011 ekspertiisiaktis andnud selle kohta arvamuse ning põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et tunnistaja ütlustega on võimalik eksperdi arvamust kummutada. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole olnud järjekindel ka tunnistaja ütlustega seonduvate asjaolude suhtes. 13.01.2011 menetlusdokumendis (I kd, t.l 143) on hageja kinnitanud, et vaidlusalusel 21.09.2007 dokumendil on ka M.R. a allkiri. Tsiviilasja materjalide juures oleval 21.09.2007 „Kokkuleppel võlgnevuse tasumise ja nõudest loobumise kohta“ M.R. a allkirja ei ole. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt TsMS § 260 lg-s 1 sätestatust ei või üle kuulamata tunnistajad viibida asja arutamise ajal kohtusaalis. Apellant ei ole esitanud vastuväidet kostja seisukohale, et M.R. at ei saa üle kuulata, kuna ta on viibinud korduvalt kohtuistungite ajal kohtusaalis.
8.Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning seetõttu tuleb tühistada Tartu Maakohtu 30.11.2009 määrusega kohaldatud hagi tagamine, s.o täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 187/2009/3136.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium