Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-34-12 Tartu, 18. aprill 2012. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) hagi OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) ja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks ning KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU vastuhagi Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) ja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-13839 KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU määruskaebus Hageja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (registrikood 10186158), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) (registrikood 10928401), esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman Kostja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) (registrikood 10957804), esindaja pankrotihaldur Erik Savi 26. märts 2012. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada tsiviilasjas nr 2-08-13839 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2011. a määrus ja jätta jõusse Viru Maakohtu 27. novembri 2008. a määrus.
1.Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) esitas 14. aprillil 2008 Viru Maakohtule hagi OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) ja KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHINGU vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks.
2.KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING (edaspidi ka hageja) esitas 25. novembril 2008 Viru Maakohtule vastuhagi Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) ja OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis) (edaspidi ka kostja) vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks. Koos vastuhagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja taotles kostja kaasomandi osale vara käsutamise keelumärke seadmist. Hagi tagamata jätmine võib välistada vastuhagi rahuldamise, mille tagajärjel jääksid hageja õigused kaitseta. Taotluse kohaselt on kostja pankrotistunud äriühing, vara võõrandamise korral pole tagatud hageja kui kaasomaniku mõttelise osa ostueesõigus.
3.Viru Maakohus rahuldas 27. novembri 2008. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis kostjale kuuluvale kinnistu kaasomandi osale keelumärke hageja kasuks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ühe hagi tagamise abinõuna näeb TsMS § 378 lg 1 p 2 ette kostjale kuuluva vara arestimise, muu hulgas käsutamise keelumärke tegemise vararegistris. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et vara käsutamise keelumärke seadmine kostjale kuuluvale kinnistu kaasomandi osale ei koorma kostjat põhjendamatult. Hagi tagamata jätmisel ja kostja kaasomandi osa võõrandamisel pankrotimenetluses ei oleks tagatud hageja võlaõiguslik ostueesõigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 251 lg 1 järgi.
4.Viru Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi keeldus 2. detsembri 2008 määrusega kinnistusraamatusse keelumärke kandmisest, kuna 28. septembril 2007 oli kinnistusraamatusse juba kantud keelumärge V. Barkanovi kasuks. Keelumärge kanti kaasomandi osale 27. juulil 2011, mil registriosast oli kustutatud keelumärge V. Barkanovi kasuks.
5.Kostja esitas 12. augustil 2011 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt piirab rakendatud hagi tagamise viis liialt kostja õigusi. Seatud käsutamise keelmärkest tulenevalt on täielikult piiratud kostja võimalused kogu oma omandit käsutada. Rakendatud hagi tagamise abinõuga on piiratud kogu kostjale kuuluva kinnistu mõttelise osa käsutamine. Sellega on sisuliselt piiratud ka kostja võimalust müüa osa pankrotivarast või anda seda üürile. Pankrotihaldurilt on varem soovitud üürida asfaltväljakuid, kuid käsutamise piirangud takistavad vastavate tehingute tegemist.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist, leides mh, et määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) palus määruskaebuse rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 17. novembri 2011. a määrusega maakohtu määruse ja jättis uue määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt sai kostja pankrotihaldur määruskaebuse kohaselt hagi tagamise määrusest teada alles 9. augustil 2011. Määruskaebus esitati 12. augustil 2011. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohus oleks hagi tagamise määruse edastanud kostja pankrotihaldurile. Kostjale edastati küll vastuhagi, mis sisaldas hagi tagamise taotlust, kuid hagi tagamise määrust ei ole kostjale edastatud. Ei saa järeldada, et kostja pankrotihaldur teadis hagi tagamise määrusest, ning seetõttu tuleb lugeda, et kostja sai hagi tagamise määruse kätte 9. augustil 2011. Seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt. Ei ole alust kohaldada taotletud hagi tagamise abinõu. Võõrandamise keelumärke kohaldamiseks hagi tagamise abinõuna ei ole piisav hageja väide, et keelumärke seadmine on vajalik, sest ei ole välistatud, et toimub menetlusosaliste järjekordne vahetumine. TsMS § 210 lg 1 kohaselt ei puuduta
hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. TsMS § 460 lõike 1 esimene lause sätestab jõustunud kohtuotsuse kehtivuse menetlusosalise õigusjärgluse korral, eristamata üld- ja eriõigusjärglust. Järelikult ei ole asja lahendamisel ei materiaal- ega menetlusõiguse seisukohalt iseenesest oluline, kas pool asendatakse menetluse käigus selle eriõigusjärglasega või mitte. Sõltumata sellest, kas poole eriõigusjärglane astub menetlusse kostjana või kolmanda isikuna, kehtib kohtulahend jõustumise korral poolte ja nende eriõigusjärglaste suhtes. Hageja väide, et hagi tagamata jätmisel ei ole hagejal kaasomandi osa ostueesõigust VÕS § 251 kohaselt, ei ole asjakohane põhjendus hagi tagamiseks. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et hagi tagamise määruses ei ole põhjendusi, kuidas ostueesõiguse puudumine saaks välistada või raskendada kohtulahendi täitmist. Hageja ei ole esitanud nõuet kostjale kuuluva mõttelise osa omandi suhtes, vaid on esitanud vastuhagi kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu reaalosadeks jagamiseks. Põhjendatud ei ole kohaldada taotletud hagi tagamise abinõud selleks, et hagejale oleks tagatud kinnisasja ostueesõigus olukorras, kus hageja soovib kaasomandi lõpetada ja jagada kinnisasi reaalosadeks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada hagi tagamise avaldus ning edastada hagi tagamise määrus täitmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonnale. Hageja leiab määruskaebuses, et pole tagatud, et kostja teavitaks käimasolevast kohtumenetlusest kinnistu mõttelise osa võõrandamisel mõttelise osa omandajat. Kui mõttelise osa omandaja ei ole kohtumenetlusest või kohtuotsusest teadlik, ei kehti TsMS § 460 lg 2 kohaselt tema suhtes asjas tehtav otsus. Hagi tagamata jätmise korral ei ole teada, kas praeguses asjas tehtav lahend kehtib mõttelise osa omandaja suhtes, mistõttu ei ole välistatud, et hageja peab veelkord kohtusse pöörduma ning kulusid kandma. Õigusjärglane võib omandiõiguse üleandmisel TsMS § 210 lg 3 alusel asuda menetlusse kostja asemel, kuid seda ainult juhul, kui Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) (põhihagi hageja) ja kostja kui õiguseelneja selleks nõusoleku annavad. Hageja ei saa tagada, et see nõusolek antakse. Kuna kostja on pankrotistunud äriühing, asuks pankrotihaldur hagi tagamata jätmise korral kohe kostjale kuuluvat mõttelist osa kinnisasjast võõrandama. Kuna mõttelist osa saab käsutada vaid tervikuna, võõrandab pankrotihaldur kogu kostjale kuuluva mõttelise osa. Samas ei ole hagejal võimalik ega majanduslikult põhjendatud ostueesõigust kasutada, kuna kostja mõtteline osa moodustab ca 89,086% kogu kinnistust, aga hageja tootmishoone asub üksnes katastriüksusel 30901:001:0005 (s.o hageja omandis on väike mõtteline osa). Hagi tagamata jätmisel ei ole hagejale sisuliselt tagatud asjaõigusseaduse § 76 lg-s 1 sätestatud õigust nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist. On ilmne, et kostja ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamisest
huvitatud ning soovib kohe pankrotimenetluses võõrandada mõttelise osa kinnisasjast.
9.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis) leiab vastuses määruskaebusele, et kaebus ei ole põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 ja § 695 alusel jõusse maakohtu määruse.
11.Kolleegium peab esmalt vajalikuks analüüsida ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse esitamise lubatavust. Praeguses tsiviilasjas tegi Harju Maakohus hagi tagamise määruse 27. novembril 2008, kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 12. augustil 2011. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kostja sai hagi tagamise määrusest teada 9. augustil 2011. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on määruskaebuse õigeaegsust kontrollides jätnud ekslikult tähelepanuta TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses sätestatu, mille kohaselt ei saa määruskaebust esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul esitas kostja määruskaebuse ca 2 aastat ja 9 kuud pärast hagi tagamise määruse tegemist. TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses sätestatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab TsMS § 632 lg 1 kohtuotsuse korral. Vastasel korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt TsMS § 456 lg 2 p 1). Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole TsMS § 661 lg 2 kolmas lause kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega TsMS § 317 järgi. Praegusel juhul on kostja asja materjalide kohaselt olnud vastuhagist teadlik, kohus on selle talle kätte toimetanud (vt kohtutoimiku I kd, tl-d 143, 145) ja ta on sellele vastanud (vt kohtutoimiku I kd, tl 154 jj). Veelgi enam, kuna hagi tagamise avaldus esitati ühes dokumendis vastuhagiga, siis oli kostja teadlik ka hagi tagamise avaldusest. Seega tulnuks praeguses asjas kohaldada TsMS § 661 lg 2 kolmandat lauset.
12.Samas leiab kolleegium, et TsMS § 661 lg 2 kolmandas lauses määruskaebuse esitamiseks ettenähtud 5 kuuline tähtaeg on menetlustähtajana ka ennistatav tähtaeg. Seega ei oleks iseenesest olnud välistatud kostja määruskaebuse esitamise tähtja ennistamine juhul, kui kostja oleks sellise taotluse maakohtule esitanud ning kui ta oleks põhistanud, et ta jättis määruskaebuse õigeaegselt esitamata mõjuval põhjusel. Kolleegium märgib, et menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2,
mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest (praegusel juhul 5 kuu möödumisel määruse tegemisest). Nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Pärast kohtulahendi jõustumist on menetlusosalisel TsMS § 702 aluste olemasolul võimalik taotleda kohtulahendi teistmist. Praegusel juhul tuleb lugeda, et määruskaebuse esitamise tähtaeg lõppes kostja jaoks 5 kuu möödumisel hagi tagamise määruse tegemisest, mille järel oleks tal olnud veel kuus kuud aega esitada tähtaja ennistamise avaldus. Kostja ei ole selle tähtaja jooksul määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldust esitanud. Kostja oli menetlusest ning hagi tagamise avaldusest teadlik, tal oli piisavalt aega (11 kuud), et saada kohtult teavet hagi tagamise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning vajadusel see määrus vaidlustada. Seega on kostja kokkuvõttes minetanud õiguse esitada hagi tagamise määruse peale määruskaebus või määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise avaldus. Ringkonnakohus oleks pidanud seetõttu jätma määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 661 lg 2 ja § 67 lg 2 järgimata jätmise tõttu ning jõusse tuleb jätta maakohtu hagi tagamise määrus. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et erandjuhtudel võib TsMS § 67 lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamine olla siiski välistatud, nt juhul, mil tähtaja ennistamise avalduse esitanud isiku vastaspool ei tohi enda käitumise tõttu (nt mõjutas oma pahatahtliku käitumisega teist poolt kuuekuulist tähtaega mööda laskma) sellele sättele tugineda. Praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid esitatud.
13.Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebuse väitele TsMS § 460 lg 2 kohta kui kaebuse olulisimale õiguslikule väitele. Muudele väidetele ei pea kolleegium vajalikuks menetlusökonoomia huvides vastata. Ringkonnakohus on määruses märkinud, et asja lahendamisel ei ole oluline, kas pool asendatakse menetluse käigus eriõigusjärglasega või mitte, kuna kohtulahend kehtib TsMS § 460 lg 1 järgi jõustumise korral poolte ja nende eriõigusjärglaste suhtes. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohus on määruses jätnud analüüsimata TsMS § 460 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. See säte kaitseb kohtumenetluse osas heauskse omandaja õigusi. Seega ei ole välistatud olukord, mil hageja peab esitama uuesti hagi kostja eriõigusjärglase vastu, kelle suhtes tehtav kohtulahend (nt vastuhagi rahuldamise korral) TsMS § 460 lg 2 järgi ei kehtiks. Sellise ebaökonoomse lahenduse vältimiseks on kaasomandi lõpetamise vaidlustes sobilik hagi tagamise vahend keelumärke seadmine.
14.Kolleegium peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et asja materjalide kohaselt on lahendamata Kiviõli Keemiagrupp OÜ (pankrotis, põhiasjas hageja) taotlus tema asendamiseks eriõigusjärglasega, millega ülejäänud menetlusosalised on nõustunud. Samuti juhib kolleegium kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud vastuhagi ja hagi tagamise avalduse isiku (OÜ Ühtekuuluvus (pankrotis)) suhtes, kes ei saa olla TsMS § 373 järgses vastuhagis
kostjaks, sest ta ei olnud põhihagis hageja. Seega ei saaks tema suhtes hageja avalduse alusel kohaldada ka hagi tagamise abinõusid. Siiski on see võimalik, kui hagiasja olemust arvestades (kaasomandi lõpetamise vaidlus, milles peaksid osalema kõik kaasomanikud) lugeda esitatud vastuhagi iseseisva nõudega kolmanda isiku hagiks TsMS § 212 lg 1 alusel.
15.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada, kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks (vt ka Riigikohtu 4. aprilli 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11).
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.