Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 4.11.2003 kaubamärgi "MAMMA MIA" (sõnamärgina) registreerimise taotluse ning 1.03.2005 registreeriti kaubamärk "MAMMA MIA" klassides 29 ja 33 hageja nimele. Kostja hakkas märtsis 2005 Eestis tootma ja müüma "Mamma-Mia Pelmeene". Sellise tegevuse palus hageja kostjal 29.03.2005 saadetud kirjas lõpetada. Kostja esitas kaks nädalat pärast hagejalt kirja saamist Patendiametile kaubamärgitaotluse. Patendiamet rahuldas kostja kaubamärgitaotluse ja avaldas selle Kaubamärgilehes. Hageja vaidlustas otsuse, kuid vaidlustusavaldus jäeti rahuldamata. Kostja toodab ja turustab hagejale registreeritud kaubamärgiga tähistatud tooteid valmistoiduainete klassis. Kostja kaubamärgi registreeringuga rikutakse varasema kaubamärgi omaniku õigusi, kuivõrd hageja registreeritud ja kehtiv kaubamärk on varem saanud õiguskaitse samaliigiliste valmistoiduainete klassis (klassis nr 29). Kaubamärgid on äravahetatavad tarbija poolt, sealhulgas assotsieeruvad. Kostja toodet pakutakse Eesti (suur)kauplustes tarbijale müügiks ning defineeritakse ka müügiarvetel kui "MAMMA MIA PELMEENID" (mitte kui "Mamma-Mia pelmeenid U Edu maitse! + kuju"). Kostja müüb "MAMMA MIA PELMEENIDE" nime all pelmeene juba üle 3,5 aasta. Kostja kodulehe külastaja võib alakategooriat "Kodumaised valikud" avades leida kodulehel toote nimetusega "MAMMA-MIA pelmeenid". Sõna "pelmeenid" ei ole kaubamärgis eristusvõimeline ega vähenda äravahetamise ja assotsieerumise riski. Hageja palub kohtul teha kindlaks kostja taotletava kaubamärgi "Mamma Mia Pelmeenid" õiguskaitset välistav asjaolu. 06.03.2012 kohtuistungil jäi hageja e3sitatud nõude juurde. Hageja leidis, et kohus peaks tuvastama, kas hageja on KaMS § 41 lg 2 tähenduses huvitatud isik. Kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-15555 loeti hageja kaubamärk MAMMA MIA lõppenuks alates 02.03.2010, mis tähendab, et hageja kaubamärgi ainuõigus on lõppenud sellest kuupäevast. Hageja omab jätkuvalt ainuõigust kaubamärgile MAMMA MIA ajavahemikul novembrist 2003 kuni märtsini 2010. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja kavatseb toota siidrit, dieetjogurtisarja ja teisi kaupu, mis kuuluvad 29. ja 33. klassi loetelusse. Kostja valmistab eranditult 30. klassi kaupade loetelusse kuuluvaid kaupu (ravioolid, pelmeenid). Hageja kaubamärk ei ole sarnane kostja tähisega "Mamma-Mia pelmeenid" ega ka üldtuntud. Hageja ei ole Eesti Vabariigis üldtuntud, kostja ei tooda kaupa kaubamärgiga "MAMMA MIA". Hageja kavatseb kaubamärki kasutada toodetel, mis ei ole identsed kostja toodanguga. Kaubamärk "Mamma-Mia pelmeenid" ei ole samane ega identne hageja "MAMMA MIA" kaubamärgiga ja sellel märgil on teine mõtteline tähendus. 06.03.2012 kohtuistungil leidis kostja, et hagejal puudub hagemisõigus. TsMS ei pea lubatuks populaarvaidlusi. Seda seisukohta kinnitab KaMS, mille järgi on hagi esitamise õigus asjast huvitatud isikul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avalduste, kostja vastuväidete ja esitanud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et hageja nimele oli 01.03.2005 registreeritud sõnaline kaubamärk „MAMMA MIA“ (lk 8-9) klassis 29 – liha, kala, linnulihaja ulukiliha; lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud ja keedetud puuvili ja köögivili; tarretised, keedised, puuviljakompotid; munad, piim ja piimatooted; toiduõli ja toidurasvad ning klassis 33 – alkoholjoogid (v a õlu). Vaidlus puudub ka selles, et kostja esitas 15.04.2005 taotluse M200500468 kaubamärgi registreerimiseks. Patendiamet registreeris kostja kaubamärgi (06.01.2006 otsus).

Patendiameti otsuse vaidlustas hageja. Tööstusomandi Apellatsioonikomisjon (TOAK) jättis hageja kaebuse rahuldamata. 01.02.2011 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus AS-i U hagi H OÜ (praeguse ärinimega BOÜ) vastu kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-15555). Kohus tunnistas hageja H OÜ ainuõiguse kaubamärgile MAMMA MIA (registreering nr 40680) lõppenuks alates 02.märtsist 2010. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.06.2011 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus jättis 21.11.2011 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on Harju Maakohtu 01.02.2011 kohtuotsus jõustunud. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10, mille alusel hageja hagi esitas, sätestab asjaolud, mille esinemise korral kaubamärk õiguskaitset ei saa (suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud). Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ( TÕAS) § 64 lg 2 ja KaMS § 41 lg 5 kohaselt võib vaidlustusavalduse menetlusosaline (käesoleval juhul hageja), keda ei rahulda apellatsioonikomisjoni otsus ja kes soovib jätkata vaidlust menetlusosaliste vahel hagimenetluse korras, esitada kohtule hagi. KaMS § 5 kohaselt on kaitstavad kaubamärgid üldtuntud kaubamärgid, registrisse kantud kaubamärgid. KaMS §-s 14 nimetatud õigused kuuluvad kaubamärgiomanikule. Kohtuistungil püstitas hageja küsimuse sellest, kas ta on huvitatud isik KaMS § 41 lg 2 tähenduses. Kostja arvates hagejal hagemise õigus puudub, kuna ta ei ole huvitatud isikuks KaMS mõttes. KaMS mõtte kohaselt on asjast huvitatud isikuks isik, kelle õigusi vaidlustatud kaubamärk (selle registreerimine) võib rikkuda. Nimetatud huvitatud isikule endale peab kuuluma kaubamärk, millega seoses on tema õiguste rikkumine võimalik. Ka TsMS § 3 lg 1 järgi võib isik kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Tulenevalt 01.02.2011 kohtuotsusest puudub hagejal KaMS § 5 nimetatud kaubamärk. Kuna hagejale ei kuulu enam käesoleval ajal ainuõigus kaubamärgile MAMMA MIA, on hageja minetanud hagemisõiguse kostja nimele registreeritud, käesolevas asjas vaidlustatud kaubamärgi suhtes. Hageja ei ole enam huvitatud isikuks, kellel on õigus kostja kaubamärgi registreerimist vaidlustada, kuna talle ei kuulu kaubamärki, mille õiguskaitset võib rikkuda kostja kaubamärgi registreerimine. Arvestades et hagi esitamise ajal kuulus hagejale kaubamärk, millega seoses ta vaidlustas kostja kaubamärgi registreerimise (hageja oli KaMS mõistes huvitatud isikuks, kes võis hagi esitada), ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, vaid jätab hagi rahuldamata. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 redaktsiooni järgi on hagihind 958,67 eurot (15 000 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.